Istung kell 8
1. Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Seaduse eelnõu
Muutmisel on biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuur ja suurus, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine).
Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 euroni.
Lisaks tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid (nõue käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas, võimalus avalikus kohas desovahendite konteinereid avatud pakendist täita).
Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks terviseamet kontrollib toote mõju tervisele, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele.
Eelnõuga kaasnevad terviseametile seoses järelevalveülesannete muutmisega täiendavad kulud alates 253 250 eurot aastas.
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt rahastatakse alates 2023. aasta 5. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Eesti Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus.
3. Ohvriabi seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Uus ohvriabi seadus on osa ohvriabi reformist, mille eesmärk on kogu süsteemi ohvrikesksemaks ja tulemuslikumaks muutmine.
Eelnõuga nähakse ette ohvriabi osutamise üldised põhimõttelised alused. Kehtivas õiguses need puuduvad, kuid ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides ja informeerimine on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised. Õigusselguse tagamiseks nähakse ette tingimused erinevate teenuste osutamiseks. Esmakordselt on seaduses kirjeldatud psühhosotsiaalse abi andmine, sh kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Samuti on täpsustatud inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid ja teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja kuludokumente esitada.
Eelnõu kohaselt luuakse alused asutustevaheliseks ja võrgustikutööks vajalikuks andmevahetuseks, seda nii erikohtlemise ja kaitsevajadusega kannatanute, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui nende ohvrite puhul, kes jõuavad oma muredega KOV-i või mõnda teise asutusse.
Seaduse rakendamise kulu aastas on umbes kaks miljonit eurot, mis on planeeritud sotsiaalministeeriumi eelarvesse.
Seadus on kavandatud jõustuma 31. märtsil 2023. aastal.
4. Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb).
Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki.
5. Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad EL-i määruste reguleerimisalasse, kuna EL-i õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. EL-i määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes EL-is ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja terviseameti õigusi ja ülesandeid EL-i määruste rakendamisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (terviseamet ja ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Ravimiametile ja terviseametile on EL-i õigusaktide rakendamisega kaasnenud uusi ülesandeid. EL-i määruste rakendamisega kaasneb terviseametile nende lisaülesannete täitmiseks püsikulu 119 786 eurot aastas. Ravimiameti lisakulud kaetakse eelnõukohaste tasudega, täiendavat lisakulu riigieelarvele ei teki. RES 2023-2026 raames eraldati terviseametile lisaülesannete täitmiseks 59 893 eurot aastas, ametile EL-i määruste täitmisega täiendavalt kaasnev kulu kaetakse ameti eelarvest. Ebaregulaarselt osutatavate teenuste osutamise kulud kaetakse eelnõukohaste muudatustega kehtestatavate ravimiameti ja terviseameti tasuliste teenuste osutamise tulust.
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuna muudatused ei vaja üleminekuaega.
6. Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOV-ile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024. a arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist.
7. Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse luba Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, AS-le Eesti Liinirongid ja SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus netovõlakoormuse suurenemiseks üle riigieelarve seaduses sätestatud 40 protsendi piiri.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab valitsus.
Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori rahandusele, sh eelarvepositsioonile, on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2023-2026 koostamisel.
8. Riigi eelarvestrateegia 2023-2026
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Riigi eelarvestrateegia tuleb riigikogule esitada kolm kuud enne eelarveaasta algust, seega mitte hiljem kui 30. septembril.
Sel aastal koostati eelarve koos seletuskirjaga ning eelarvestrateegia samal ajal. Valitsuskabineti põhimõttelistele otsustele eelnesid ligikaudu poolteist kuud kestnud läbirääkimised.
2023 – 2026 eelarvestrateegia ülesehitus võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga põhimõtteliselt ei muutunud. Lisatud on eelarvenõukogu arvamus rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi ning 2023-26 aasta eelarvestrateegia eesmärkide kohta.
Eelarvestrateegia, nagu ka eelarveseaduse eelnõu ning selle seletuskirja, on rahandusministeerium koostanud koostöös kõigi ministeeriumite ning põhiseaduslike institutsioonidega.
Pärast heakskiitmist avaldab rahandusministeerium riigi eelarvestrateegia oma kodulehel.
9. 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus kiidab heaks järgmise aasta riigieelarve.
Valitsuse istungi päevakord II
Algus orienteeruvalt kell 11.
1. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused veeseaduses, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (tähtaeg 12. jaanuar 2023. a).
Üle võetakse kogu veevarustusahela riskihindamise ja riskijuhtimise põhine käsitlus, uuendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja selle käitlusega seotud teabele ning seatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele.
Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril.
2. Arvamuse andmine õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et muuta õppelaenu taotlemise, tagasimaksmise ja tagamise regulatsioone.
Haridus- ja teadusministeerium ei toeta eelnõu, kuna õppelaenu süsteemi puhul on tegemist osaga kõrgharidusreformist, mille üksikute punktide muutmine põhjaliku analüüsita ei ole mõistlik. Samuti eeldab eelnõus esitatu põhjalikumat rahalist kalkulatsiooni ja rakendussätteid.
3. Arvamuse andmine riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga toetada vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavate inimeste, töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu.
Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80% sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. Pensioniindeks töötab eesmärgipäraselt ja kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga. Lähiaegade kiirem palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema pensionitõusu. Seetõttu kasvavad 2023. aastal pensionid varem prognoositust kiiremini. Kui kevadprognoosi kohaselt oli oodatav keskmine vanaduspension 2023. aasta 1. aprillist 662 eurot, siis viimase prognoosi järgi, tulenevalt kiirest sotsiaalmaksu ja tarbijahinna indeksi kasvust 704 eurot. Ehk siis pensionid kasvavad suveprognoosi järgi võrreldes kevadelprognoosituga 42 eurot rohkem. Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni suurune tulu jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks. Pensionäride tulusid mõjutab positiivselt ka juba vastuvõetud hinnatõusu leevendamise ühekordne toetus 50 eurot, mida makstakse 2022. aasta sügisel. Samuti makstakse sügisel 200-eurost üksielava pensionäri toetust.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 7. oktoobriks riigikogu sotsiaalkomisjonile.
4. Arvamuse andmine elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon, et laiendada kodutarbijatele mõeldud elektrienergia ostu universaalteenust ka mikro- ja väikeettevõtetele. Eelnõuga luuakse mikro- (vähem kui 10 töötajat ja aastakäive alla 2 mln €) ja väikeettevõtjatele (vähem kui 50 töötajat ja aastakäive alla 10 mln €) võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2024. aasta 1. jaanuarini.
Luuakse võimalus, et kui tootmishinna aluseks olevast vähemalt kolmest keevkihttehnoloogial põhinevast tootmisseadmest ei piisa äritarbijate varustamiseks, siis võetakse äritarbijate tootmishinna arvutamisel aluseks ka teisi tootjale kuuluvaid seadmeid. Sellisel juhul arvutatakse eraldi universaalteenuse hind universaalteenuse kodutarbijale ja äritarbijale. Sellise olukorra realiseerumise tõenäosust hinnatakse siiski väikseks.
Erinevalt kodutarbijast ei välistata äritarbija puhul elektrimüüja õigust küsida lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral leppetrahvi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kõrgharidusseaduse muutmisega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrused viiakse kooskõlla kõrgharidusseaduse muudatustega, mille kohaselt võib doktorandiga sõlmida tähtajalise töölepingu nooremteadurina töötamiseks.
Eelnõuga täiendatakse kõrgharidusstandardit, nähes ette, et nooremteadur on isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, kes on immatrikuleeritud doktoriõppesse ning kellel on õppe- ja teadustöö kava täitmiseks sõlmitud tööleping juriidilise isikuga.
Eelnõu kohaselt tuleb doktorandi ning õppeasutuse, teadusasutuse või ettevõtte vahelise lepingu andmed kanda hariduse infosüsteemi. Eelnõu järgi on sellisteks andmekoosseisudeks näiteks doktorandi ametikoht, koormus, lepingu kestvus jms, samuti ka andmed doktorandiga lepingu sõlminud finantseeriva juriidilise isiku kohta.
Lisaks kantakse eelnõu järgi registrisse ka muid seonduvaid andmeid, näiteks andmed doktoriõppe peatumise, samuti doktoriõppe õppe- ja teadustöö kava kohta. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Määrus jõustub üldises korras.
6. Vabatahtliku keskse hankija määramine avaliku sektori hankijate riigihangete korraldamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) nimetatakse vabatahtlikuks keskseks hankijaks avaliku sektori hankijate riigihangetes. Kui praegu on RTK vabatahtlikuks keskseks hankijaks valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangetes, siis muudatuse kohaselt saab RTK osutada hankeid ka kohalikele omavalitsustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja nende asutustele, riigi asutatud sihtasutustele ja avalikes huvides ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Vajadus sõnastuse muutmiseks tuleneb sellest, et RTK-l on valmisolek osutada riigihangete läbiviimise teenust kõikidele avaliku sektori hankijatele.
Lisaks eemaldatakse korraldusega piirang, mis välistab RTK poolt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna riigihangete läbiviimise. See asendatakse piiranguga, mille kohaselt ei korralda RTK keskseid riigihankeid, mille korraldamiseks on määratud kohustuslik keskne hankija.
7. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul kutsutakse Eesti Haigekassa (EHK) nõukogu liikme kohalt tagasi Monika Haukanõmm ning uueks liikmeks nimetatakse Ulvi Tammer-Jäätes volituste tähtajaga kuni 21. oktoober 2025. a. EHK liikmetena jätkavad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Arto Aas ja Andi Kasak volituste tähtajaga kuni 30. mai 2025. a. Samuti jätkab EHK nõukogu liikmena Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul nimetatud Elle Pütsepp volituste tähtajaga kuni 18. november 2024. a.
EHK nõukogu on EHK kõrgeim organ, millel on kuus liiget. EHK seaduse kohaselt nimetab valitsus Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe nõukogu liikme ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme. Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat.
Korraldus jõustub 21. oktoobril 2022. a.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõud
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isikule, kes on määratlemata kodakondsusega.
9. Eesti kodakondsusest vabastamine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 30 isikut. Neist 27 elavad püsivalt välisriigis ja nad soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 7 elavad Soomes, 1 Austrias, 8 Venemaal, 1 Norras, 2 Rootsis, 4 Saksamaal, 2 Hispaanias, 1 Belgias ja 1 Jaapanis. 3 isikut elavad Eestis ja soovivad Eesti kodakondsusest loobuda seoses Itaalia, Rootsi ja Saksamaa kodakondsuse saamisega.
10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi ettepaneku põhieesmärk on tagada, et kurjategijad jäetakse ilma nende ebaseaduslikust tulust ja piiratakse nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. Viimaste andmete kohaselt moodustas 2019. aastal üheksal Euroopa Liidu suurimal kuritegelikul turul saadud kriminaaltulu 139 miljardit eurot, mis vastab 1%-le liidu sisemajanduse koguproduktist. Vaatamata sellele arestitakse Euroopa Liidus Europoli hinnangul vaid 2% kriminaaltulust ja 1% konfiskeeritakse. Kavandatavaid õigusnorme kohaldataks tulevikus ka Euroopa Liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes, tagades piiravate meetmete rikkumisest saadud tulu tulemusliku jälitamise, külmutamise, haldamise ja konfiskeerimise.
Direktiivi vastuvõtmisel tekib vajadus täiendada karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku.
Eesti toetab algatuse eesmärki tugevdada vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise regulatsiooni, et kuritegevus ei oleks Euroopa Liidus tulus. Peame oluliseks kriminaalõiguse raamistiku tugevdamist kooskõlas ultima ratio põhimõttega, mille kohaselt on Euroopa Liidu ülesed karistusõiguslikud meetmed õigustatud üksnes viimase abinõuna ning rangelt kooskõlas Euroopa Liidu pädevusega. Samuti peame kõigi meetmete puhul oluliseks proportsionaalsuse ja õigusselguse tagamist.
2) Eesti seisukohad kaitsetööstuse ühishangete kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise eelnõu suhtes.
Tulenevalt Venemaa põhjendamatust sõjalisest agressioonist Ukraina vastu ja selle järgselt drastiliselt muutunud laiemast julgeolekukeskkonnast, võtsid Euroopa Liidu liidrid 10.-11. märtsil 2022 Versailles’ tippkohtumisel kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Seejärel avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku määruseks loomaks Euroopa kaitsetööstust tugevdav sihtotstarbeline lühiajaline vahend ajaraamis 2022 kuni 2024, millega Euroopa Liidu eelarvest toetava rahastuse kaudu motiveerida liikmesriike tegema lühiajalisi ühishankeid, kõrvaldamaks koostöös kõige pakilisemad ja kriitilisemad võimepuudujäägid.
3) Eesti seisukohad tööstusheitedirektiivi muutmise ja Euroopa tööstuskäitiste keskkonnaandmete ja tööstusheite portaali kohta
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Tööstusheite direktiiv (edaspidi THD) on peamine vahend EL tasandil, mille alusel kontrollitakse ja vähendatakse tööstusest tulenevat häiringut tervisele ja keskkonnale. THD reguleerimisalasse kuuluvad mitmesugused esmased tööstussektorid, kokku üle 50 000 käitise ELis (neist Eestis 137). THDga reguleeritakse energeetikatööstust, metallide tootmist ja töötlemist, mineraalsete materjalide tootmist, keemiatööstust, jäätmekäitlust, paberi tootmist, loomsete kõrvalsaaduste käitlemist, kodulindude või sigade intensiivkasvatust, puidu ja puidutoodete keemilist töötlemist, orgaaniliste lahustite kasutamist. Uue THD eelnõuga soovitakse luua uus kategooria loomakasvatusele.
Eesti üldjoontes toetab direktiivi uuendamist, kuid ei nõustu sigade, kodulindude ja veiste kasvatuse jaoks pakutud künnisvõimsustega.
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri (edaspidi E-PRTR / IEP) määrusega on moodustatud üleeuroopaline register, mis pakub hõlpsasti kättesaadavaid keskkonnaandmeid tööstusrajatistest E L liikmesriikides, Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Register sisaldab andmeid, mida igal aastal esitavad ligikaudu 30 000 tööstusrajatist ja mis hõlmavad 65 majandustegevust kogu Euroopas ning see täiendab THDd.E-PRTR / IEP registrit käsitleva määruse muutmisel kehtestatakse uue elektroonilise andmebaasina tööstusheite portaal (IEP), mis asendab senist E-PRTR portaali ja sisaldab kõiki määruse alusel esitatud andmeid. Selle muudatuse eesmärk on paremini hinnata käitiste saaste vähendamise mõjusid ning muuta keskkonnaandmed üldsusele paremini kättesaadavaks.
4) Eesti seisukohad määruse (EL) nr 691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise laiendamist, eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni ettepaneku põhieesmärk on laiendada Euroopa keskkonna¬majanduse arvepidamise ulatust, et anda paremat teavet Euroopa rohelise kokkuleppe täitmise kohta ning anda teavet EL metsastrateegia, kliima-, energia-, biomajanduse poliitika mõju kohta. Määruse muutmisega soovitakse kasutusele võtta kolm uut arvepidamismoodulit: metsa-arvepidamine, ökosüsteemide alane arvepidamine ning keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete alane arvepidamine.
11. Eesti seisukohad eurorühma 3. oktoobri 2022. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 4. oktoobri 2022. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühm arutab 3. oktoobril euroala makromajanduslikku olukorda sh poliitikavastuseid kõrgele inflatsioonile ja energiahindadele. Ühtlasi arutatakse euroala prioriteete ja soovitusi riikide taaste- ja vastupidavuskavades, valmistatakse ette rahvusvahelisi kohtumisi ning vahetatakse mõtteid digieuro ärimudelite kohta avaliku- ja erasektori osalejatele. Otsuseid ei langetata.
4. oktoobri nõukogu kohtumisel loodab eesistuja kokku leppida nõukogu üldise lähenemisviisi riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU määruse kohta sh algatuse rahastamise ja toetuste riikidevahelise jaotusvõtme kohta. Lisaks annab eesistuja ülevaate finantsteenuste ettepanekute aruteludest ja komisjon seadusandluse rakendamisest. Ministrid arutavad ka kõrgete energiahindade ja finantsturgude hetkeolukorra üle. Komisjon esitleb aruannet Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisest ja nõukogu kiidab heaks mõned RRF rakendusotsused. Valmistatakse ette G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumist ning 6.–18. novembri ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 27. konverentsi ettevalmistamiseks kiidetakse heaks kliima rahastamise teemalised järeldused. Lõpetuseks vahetatakse arvamusi ELi tolli fiskaalse ja mittefiskaalse rolli üle.
Otsuse eelnõu kohaselt toetab Eesti nõukogu kohtumise pärvakorras olevate järelduste ja rakendusotsuse (Hollandi taastekava heakskiitmine) heaks kiitmist. REPowerEU määruse üldist lähenemist ei saa Eesti toetada juhul, kui hääletamisele pannakse ettepanek, mille kohaselt jääb Eesti saadav toetus kindlasti väiksemaks kui ETS ühikute müügist saamata jääv tulu. See vähendaks kokkuvõttes Eesti võimekust REPowerEU eesmärkidesse investeerimiseks.
