1. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab 7. eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17nda eluaastani.
Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. KOVil tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti KOVi poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine.
Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saab kutseõppeasutuses edaspidi viia läbi üldharidusõpet lisaks mittestatsionaarsele õppevormile ka statsionaarses õppevormis (nn hariduskeskus).
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppe tasemeõppes sarnaselt kõrgharidusõppega, näiteks ei saa inimene enam tasuta õppida kui ta juba on vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu rakendamise kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks on 6,2 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe rakendamiseks 600 õpilasele ning 3,2 mln 3200 kutsekeskhariduse õpilase jätkamiseks 4. aastal) ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe kulu ning 9,7 mln kutsekeskhariduse 4.aastase õppe jaoks). Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 mln eurot ning 2029. aastast 9,7 mln eurot. Lisavajaduse tingib ühe õppeaasta lisandumine kutsekeskharidusõppesse, mis täna on valdavalt 3-aastane. Kulu pole progresseeruv ehk jääb järgnevatel aastatel samasse suurusjärku. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses. KOVidele kulusid muudatustega otseselt ei kaasne. KOVid saavad taotleda toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmest, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. septembril ehk õppimiskohustusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima kõigile 2026. aastal põhikooli lõpetajatele.
2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Katari valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.
Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes OECD tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Tuluallikariik ei või teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt tulumaksu kinni pidada, kui dividendi või intressi saaja on äriühing ja võib kinni pidada 5 % dividendi või intressi brutosummast kõigil muudel juhtudel. Litsentsitasult võetava maksu määr ei tohi ületada 5% litsentsitasu brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada dividende ega intresse, mille saajaks on teine riik, kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank, Eesti puhul ka maaelu edendamise sihtasutus ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, lisaks mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel ka muu üksus, mida kontrollib Eesti või Katari valitsus. Kogumõju on eeldatavalt vähene, sest Eesti ja Katari vahelised majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras. Leping jõustub pärast vastastikuste ratifitseerimisteadete vahetamist. Lepingut rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
3. Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus terviseametist ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes. Meditsiiniseadmed on näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletavad mõned tarkvarad, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Kavandatud muudatuse eesmärk on valdkonda korrastada, et ülesandeid paremini täita. Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Seega on tagatud ülesannete järjepidev täitmine.
Lisaks antakse eelnõu kohaselt ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve teostamise vaates (näiteks olukorras, kus tootja on lasknud turule toote, mis vastab meditsiiniseadme definitsioonile, kuid mille osas tootja ise on võtnud eksliku seisukoha, et tegemist ei ole meditsiiniseadmega ning jätnud kohalduvad nõuded täitmata) kui ka selleks, et pädev asutus saaks anda ettevõtjatele vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas (näiteks turule laskmisele eelnevas ehk arendamise etapis).
Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid (näiteks DNA analüüs asutusesiseselt välja töötatud metoodikaga), kuid võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused (näiteks otsustustugi tervishoiuteenuse osutajale) ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida. Selleks, et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita EL määrustes esitatud tingimused, sh koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ning omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Kehtiv seadus kohustab dokumentatsiooni esitama pädevale asutusele. Eelnõuga muudetakse seda kohustust nii, et tervishoiuasutus esitab pädevale asutusele selliste meditsiiniseadmete loetelu, kes küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.
Samuti antakse eelnõu kohaselt terviseametile juurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet. Ka praegu on ametil õigus andmeid töödelda, kuid seda on turvalisem teha, kui on otsejuurdepääs andmetele. Praegu saadakse andmed krüpteeritult, kuid andmekogus enda töötlus on turvalisem.
Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad vähesel määral meditsiiniseadmete tootjaid ja kasutajaid. Eelkõige tuleb kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, kuid pakutav teenus jääb samaks. Meditsiiniseadmete andmekogu alusel on Eestis ligikaudu 200 meditsiiniseadmete tootjat ja 650 levitajat.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 "Strateegiliste kaupade nimekiri" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt ajakohastatakse strateegiliste kaupade nimekirja ja võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga kehtestatud kaitseotstarbeliste toodete nimekiri.
Direktiiviga ajakohastati ja muudeti 27. septembril 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja vastavalt ajakohastatud Euroopa Liidu sõjaliste kaupade ühisele nimekirjale 20. veebruarist 2023. Kaitseotstarbeliste toodete nimekiri peab täpselt vastama sõjaliste kaupade ühisele Euroopa Liidu nimekirjale.
Eesti sõjaliste kaupade nimekiri põhineb Wassenaari kokkuleppe organisatsioonis ((Wassenaar Arrangement on Export Controls for Conventional Arms and Dual-Use Goods and Technologies) kokkulepitud ja selle alusel Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud ühisel sõjaliste kaupade nimekirjal, mida uuendatakse regulaarselt igal aastal.
Määrust muudetakse ka seetõttu, et 20. mail 2021 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestati liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks, ning tunnistati kehtetuks varasem samasisuline määrus.
Määrus jõustub üldises korras.
5. Lasnamäe Põhikoolile 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppeks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ei anta Lasnamäe Põhikoolile luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene õppekeele kasutamiseks.
21. märtsil otsustas Tallinna Linnavolikogu taotleda valitsuselt luba järgmiseks õppeaastaks osaliselt (osakaal 30%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppeks Lasnamäe Põhikooli 1.a, 1.b, 1.d, 4.a, 4.b, 4.d ja 4.sv eriklassides. Taotluse järgi õpivad nendes klassides haridusliku erivajadusega lapsed.
Eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et selles toodud asjaolud ei anna alust erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon pakub võimalusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks vastavalt õpilaste võimetele. Lisaks eeldatakse taotluses, et ainuüksi haridusliku erivajaduse olemasolu tingib vajaduse teha eestikeelsele õppele üleminekust ajutine erand. Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole õpilase huvidega kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja eestikeelse hariduse mittevõimaldamine eelarvamuse tõttu, et laps pole võimeline eestikeelseks õppeks.
Valitsus, võttes arvesse valitsuskomisjoni arvamust, leiab, et erandi andmine ei ole põhjendatud. Tõhustatud- ja erituge vajavate laste puhul saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda individuaalset tuge vastavalt õpilase vajadusele. Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Tallinna linnal on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
6. Lasteaiale Rukkilill 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ei anta Lasteaiale Rukkilill luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
26. märtsil otsustas Maardu Linnavolikogu taotleda valitsuselt järgmiseks õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 50%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks Maardu Lasteaias Rukkilill. Lasteaias on ka tasandusrühm kõne- ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele. Lasteaia hoolekogu tegi Maardu Linnavalitsusele ettepaneku taotleda eestikeelsele õppele üleminekuks pikendust ühe aasta võrra mh ka põhjusel, et eesti keelt valdavaid õpetajaid ei ole piisavalt.
Eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et selles toodud asjaolud ei anna alust erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon pakub võimalusi hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks vastavalt laste võimetele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Maardu linnal on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
7. Lasteaiale Rõõm 2024/2025. õppeaastal osaliselt venekeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks loa andmisest keeldumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ei anta Lasteaiale Rõõm luba 2024/2025. õppeaastal osaliselt vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
26. märtsil otsustas Maardu Linnavolikogu taotleda valitsuselt järgmiseks õppeaastaks luba osaliselt (osakaal 50%kogu õppe mahust) vene keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks Maardu Lasteaias Rõõm. Lasteaias on ka tasandusrühm kõne- ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele. Lasteaia hoolekogu tegi Maardu Linnavalitsusele ettepaneku taotleda eestikeelsele õppele üleminekuks pikendust ühe aasta võrra mh ka põhjusel, et eesti keelt valdavaid õpetajaid ei ole piisavalt.
Eestikeelsele õppele ülemineku valitsuskomisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et selles toodud asjaolud ei anna alust erisuse kohaldamiseks. Kehtiv regulatsioon pakub võimalusi hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks vastavalt laste võimetele.
Üleminek eestikeelsele õppele on kantud avalikust huvist ja Maardu linnal on riigi toel olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi õppekeele nõude täitmiseks.
8. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korralduse nr 162 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaminister teeb ettepaneku pikendada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikme Merike Saksa volitusi kolme aasta võrra. Ülejäänud nõukogu liikmed jäävad samaks.
Üheksaliikmelisse RMK nõukogu koosseisu kuuluvad kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks kliimaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Rahandusministeerium tegi ettepaneku pikendada nõukogu liikme Merike Saksa volitusi (mis lõppesid 29. aprillil) uueks perioodiks.
RMK nõukogu on kõrgeim juhtimisorgan, kes planeerib RMK tegevust, korraldab RMK juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ühendekspeditsiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist vahendid välisministeeriumile, siseministeeriumile ja riigikantseleile, et katta ühendekspeditsiooniväe (The Joint Expeditionary Force, JEF) liidrite tippkohtumise korraldamisega seotud kulud.
Järgmine JEF liidrite tippkohtumine toimub aasta lõpus Tallinnas ning sellele on oodatud osalema ka Taani, Soome, Islandi, Leedu, Läti, Hollandi, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriigi peaministrid.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks kuuluvad Balti riigid ja Põhjamaad. Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus. Kriisiolukorras on JEF-i esmane ülesanne kiire reageerimine merel, maal ja õhus nii Läänemerel kui Põhja-Euroopas, aga ka Kaug-Põhjas.
Möödunud aastal toimus ühendekspeditsiooniväe tippkohtumine Rootsis.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
11. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kolmele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsus antakse ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on ühel korral karistatud kriminaalkorras vabadusekaotusega kestusega üle ühe aasta. Tema karistatus ei ole kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on ühel korral karistatud kriminaalkorras vabadusekaotusega kestusega üle ühe aasta ning kes on toime pannud ka kaks väärtegu. Tema karistatus on kustunud. Arvestades taotleja poolt toime pandud kuriteo ülirasket iseloomu ning hiljem toime pandud väärtegusid, pole võimalik talle Eesti kodakondsust anda.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
15. Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 2023
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kliimaminister esitab iga-aastase Rail Balticu Eesti osa ehitamise vahearuande.
Rail Balticu valmimiseks on arvestatud hiljemalt 2030. a., kui peab valmima Põhja-Lõuna suunaline raudteeühendus kolme Balti riigi vahel, mis võrreldes RB täislahendusega hõlmab Eesti osas mõningaid ehituslikke mööndusi.
Aprilli seisuga on ajakava kohaselt RB Eesti osa põhitrassi projekteerimine edukalt lõpetatud lõikudel Ülemistest Tootsini. Muuga-Soodevahe ning Tootsi-Pärnu lõigul jätkatakse projekteerimist uute lepingutega olemasolevate projektmaterjalide põhjal. Pärnu-Ikla lõigul on kavas tellida projekteerimis-ehitustööd allianss-hanke korras, et korvata Pärnu maakonnaplaneeringu tühistatud lõigu täiendavast planeerimisest tulenenud hilinemisi. Kõik 2023. a lõpu seisuga lõpetatud tegevused on püsinud CEF rahastamislepetega kokku lepitud eelarvete piires või jäänud neist allapoole.
1. jaanuari seisuga on RB ehitamiseks omandatud 521 maatükki, neist 289 Rapla, 157 Harju ning 75 Pärnu lõigus. Kokku on tehtud tehingud ca 19,1 miljoni euro eest.
RB investeeringu maksumus Eestis on vastavalt 2024. a alguse andmetele vahemikus 3,7-3,8 miljardit eurot. Prognoosmaksumuse erakorraliste muudatuste peamised põhjused on Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning hiljutise COVID-pandeemia mõjud, mis koos muude asjaoludega on kaasa toonud ehitushindade ca 35% kallinemise võrreldes 2018. a eelprojektis kasutatud 2016-2017 a ehitusmaksumusega.
Seni viimase, 2023. a esimeses pooles Turu-uuringute AS korraldatud uuringu kohaselt toetab kiiret ja kaasaegset Eestit Lääne-ja Kesk-Euroopaga ühendavat raudteed 68 protsenti elanikkonnast. Toetus RB projektile on Eestis juba kolmandat aastat järjest olnud stabiilselt vähemalt 65 protsenti.
16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
17. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine, suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks, suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
18. Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja programmi kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
5. märtsil avaldas Euroopa Komisjon Euroopa kaitsetööstuse strateegia ning sellega koos ka määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm. Strateegia on järgmise 10 aasta visioon ELi ambitsioonile saavutada kaitsevalmidus läbi reageerimisvõimelisema ja kerksema Euroopa kaitsetööstuse. Määruse eelnõu on esimene õigusakti ettepanek, millega viia ellu strateegias seatud eesmärke. Strateegias esitatud meetmetega julgustatakse ELi riike investeerima rohkem, paremini ja üheskoos Euroopa kaitsevalmidusse, soovitakse muuta Euroopa kaitsetööstus tugevamaks, uuenduslikumaks ja reageerimisvõimelisemaks, rahastatakse kaitsetööstuse valmisolekut 1,5 miljardi suuruse Euroopa kaitsetööstuse programmi kaudu ning tehakse koostööd partneritega kogu maailmas, sh Ukrainaga.
Eesti toetab Euroopa kaitsetööstuse strateegia eesmärke, milleks on kaitseinvesteeringute, kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide kättesaadavuse, varustuskindluse, Euroopa Liidu kaitsetööstusbaasi konkurentsi- ja reageerimisvõime, kaitsevõime tugevdamise tehnoloogiate, sealjuures kahese kasutusega tehnoloogiate abil ning rahvusvahelise koostöö võimaluste suurendamine. Toetame ka laskemoona ühist tootmist ja ühishankeid toetavaid instrumente. Olulised võimeprioriteedid on meie jaoks laskemoon, õhukaitse ja kauglöögivõimekus, samuti kaitsetööstuse tootmisvõimekuse arendamine. Toetame koostöömehhanismi loomist Ukraina kaitsetööstusbaasi toetuseks ning ELi-Ukraina kaitsevaldkonna koostöö edendamiseks. Soovime, et instrumentide rahastamistingimused oleks võimalikult vähepiiravad NATO liitlaste suhtes, kes ei ole ELi liikmesriigid. Leiame, et Euroopa Investeerimispanga roll kaitsevõime tugevdamise rahastajana peab kasvama ning seetõttu toetame nende mandaadi muutmist viisil, et see võimaldaks rahastada ka täielikult kaitseotstarbelisi projekte. Eesti hinnangul on tarvis määratleda kaitsevaldkonnas Euroopa ühishuviprojektid: Eesti jaoks on prioriteetsed valdkonnad Euroopa regionaalsed õhu- ja raketikaitsesüsteemid, kauglöögivõimekused, droonitootmise võimekused, merealuse seire ja kriitilise taristu kaitse võimekused ning laskemoona ja lõhkeaine tootmine. Toetame ka Euroopa Komisjoni poolset andmete kogumist kaitsevaldkonna kriitiliste toodete saadavuse, pakkumise, tarneahelate ning tootmisvõimekuste kohta ELis tingimused, et see ei suurenda olulised ettevõtete halduskoormust.
Samas leiab Eesti, et määruse eelnõus välja pakutud 1,5 miljardit eurot ei ole kaugeltki piisav Euroopa kaitsevalmiduse ja -võimekuse tõstmiseks. Seetõttu peab Eesti vajalikuks analüüsida võimalusi kaitsevaldkonda lisaraha saamiseks vähemalt 100 miljardi euro ulatuses enne järgmise ELi pikaajalise eelarve perioodi (2028+) algust. Üheks võimaluseks on ELi kaitsevõlakirjade väljastamine.
Strateegia ja määruse elluviimisega kaasneb positiivne mõju nii Eesti kui ka ELi julgeolekule ning välja pakutavate meetmetega suureneb ELi roll kaitsevaldkonnas. Määruse eelnõuga välja pakutud tegevuste elluviimisel tõuseb nii ELi kui ka liikmesriikide kaitsevalmidus ja paraneb koostöö. Määruse eelnõus ette nähtud tegevusi finantseeritakse ELi pikaajalise eelarve raamistiku vahenditest ning see ei oma täiendavat mõju riigieelarvele.
19. Eesti seisukohad praktikadirektiivi ning praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku nõukogu soovituse eelnõude kohta
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa komisjoni 20. märtsil esitatud algatuste paketis on direktiivi eelnõu ja nõukogu soovituse eelnõu, mille üldine eesmärk on parandada praktikate kvaliteeti ning kättesaadavust Euroopa Liidus.
Direktiivi eelnõuga soovitakse parandada praktikantide töötingimusi ja võidelda olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana. Soovituse eelnõuga soovitakse parandada praktika kvaliteeti, eelkõige tõstes praktikal toimuva õppe ning töötingimuste kvaliteeti, et hõlbustada tööleminekut äsja hariduse omandanud, töötuks jäänud või tööturult eemal olnud isikutele. 2014. a vastu võetud praktika kvaliteediraamistiku soovitusega võrreldes on nüüdse soovitusega laiendatud kohaldamisala ka praktikale, mis on osa formaalhariduse ja -koolituse õppekavast ning mille läbimine on kohustuslik mõnel konkreetsel kutsealal (nt meditsiin, arhitektuur jne) tegelemiseks.
Eestis on praktika õiguslikult reguleeritud kahel juhul: Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) poolt tööturuteenusena pakutav tööpraktika ning kutsehariduses ja kõrghariduses õppetöö osaks olev praktika. Nn vabaturu praktikat ehk olukorda, kus isik väljaspool hariduse omandamist asub praktikalepingu alusel ettevõttes oma oskusi ja teadmisi täiendama, reguleerivad Eestis üldised lepinguõiguslikud alused. Eriregulatsiooni vabaturu praktikate jaoks ei ole, mistõttu võib just nendes olukordades esineda juhtumeid, kus praktikalepinguna esitatakse tegelikkuses töösuhte tunnustele vastavaid suhteid.
Paketil on mõju nii praktikantidele (sh õpilastele ja üliõpilastele, kes sooritavad praktikat kutsehariduse või kõrghariduse õppekava raames), praktika pakkujatele (nt ettevõtted, kes pakuvad praktikat), Töötukassale ja õppeasutustele ning pädevatele asutustele (Tööinspektsioon). Eelkõige peaksid paranema praktikantide töötingimused ning praktika kvaliteet ja juurdepääs praktikatele, sh piiriülestele praktikatele. Kvaliteetne praktika suurendab lõppastmes kvalifitseeritud tööjõu kasvu ning omab seeläbi positiivset mõju majanduse arengule. Praktikapakkujatele ja teistele praktika osapooltele (nt õppeasutused, Töötukassa, ettevõtjad) kaasneb eelnõudega täiendav halduskoormus detailsete praktikalepingute koostamisega seoses, mis koos töötasu maksmise nõude kohaldumisega võib viia hoopis praktikakohtade vähenemiseni. Lisaks kaasneb liikmesriigile kohustus koguda praktikate kohta andmeid, mille kohta täna andmed puuduvad.
Eesti toetab paketi üldist eesmärki parandada praktikate kvaliteeti ning praktikatele juurdepääsu. Samas peame oluliseks, et praktikante ei võrdsustataks töötajatega, töölepinguid ja praktikalepinguid tuleks käsitleda jätkuvalt eraldiseisvate lepinguliikiden. Leiame ka, et praktikalepingute detailne reguleerimine ei tohi praktika pakkujatele ja teistele praktika osapooltele kaasa tuua halduskoormust määral, mis tingib praktikakohtade vähenemise. Peame oluliseks ka, et kohustused pädevatele asutustele seoses kontrollide ja inspektsioonidega ei tooks juurde täiendavat olulist koormust. Praktikalepingu ülesütlemisel saab Eesti toetada ümberpööratud tõendamiskoormise kehtestamist, kui on selgelt sätestatud millistel juhtudel selline ümberpööratud tõendamiskoormis kehtib.
20. Eesti seisukohad Euroopa digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon on avaldanud valge raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?", millele oodatakse liikmesriikidelt ja huvigruppidelt tagasisidet juuni lõpuks.
Valges raamatus käsitletakse sidetaristu teemasid kolmes jaos: 1) teadus- ja arendustegevuse edendamine 2) digitaalse ühtse turu väljaarendamine telekommunikatsioonisektoris ning 3) digitaristu vastupidavus ja võimalikud kriitilise taristu kaitsemeetmed.
Käesolevaga kujundab valitsus Eesti seisukohad valges raamatus esitatud võimalike tulevikusammude suhtes. Eesti leiab muuhulgas, et digitaalse ühtse turu väljaehitamisel tuleb vältida lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud konsolideerimisele, sest nii kahanevad konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet. Raadiosageduste haldamise osas oleme seisukohal, et raadiosageduste rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine ning sageduslubade andmine, tingimuste kehtestamine ja konkursside korraldamine ning järelevalve peab jääma liikmesriikide hooleks, et kõige paremini arvestada iga liikmesriigi eripäradega. Leiame ka, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja toimepidevuse suurendamiseks. Eesti toetab merekaablitaristu kaitsmise jaoks ühtse Euroopa Liidu ülese juhtimissüsteemi loomist.
