Valitsuse 4.07.24 istungi kommenteeritud päevakord

1. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on sätestada alused mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks ja teha muudatusi täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks. Eelnõu järgi kehtestatakse regulatsioon mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse. Eelnõuga nähakse ette nõuded täiskasvanute koolitajale.

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse ESF vahenditest, riigilõivudest ja riigieelarvest. Riigieelarvele prognoositakse kulu summas 100 000 eurot, mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid rakendatakse 2025. aasta 1. Septembrist.

2. Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Madis Timpson
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida, eesmärgiga suurendada eraelu kaitset, samas säilitades kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. Jaanuaril.


3. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relva ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.

Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.
Teiseks võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.
Kolmandaks luuakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega tulenevalt kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. Jaanuaril.


4. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Madis Timpson
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 3. juunil algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu kohaselt täiendatakse karistusseadustikku uue koosseisuga, mille kohaselt ministri poolt Riigikogus arupärimisele vastamisel või infotunnis või eelnõu menetlemisel teadvalt valeütluse andmise eest, kui küsija on teda eelnevalt hoiatanud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 10. juuliks Riigikogu õiguskomisjonile.


5. Arvamuse andmine ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) kohta
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 11. juunil algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu kohaselt viiakse riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele.

Eelnõu kohaselt muudetakse ravimiseadust ning nähakse ette võimalus haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel tegeleda riigi tervishoiuvaru käitlemisega, kehtiv õigus seda ei võimalda. Tervishoiuteenuste korralduse seaduse muudatustega nähakse ette reeglid riigi tervishoiuvaru moodustamiseks, haldamiseks, uuendamiseks ja kasutuselevõtmiseks.

Seaduse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt. Varu moodustamist on kavandatud rahastada riigi eelarvest, kuid selle uuendamisega seotud kulud jäävad valdavalt varu haldaja kanda.

Eelnõuga kavandatud muudatused jõustuvad üldises korras.

Sotsiaalministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 16. juuliks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.


6. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 määruse nr 49 "Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus" muutmine
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määrus nr 49 „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“ eelnõu kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.


7. Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsus volitab majandus- ja infotehnoloogiaministrit märkima AS SmartCapi juurde loodava Kaitsetööstuse fondi osakuid summas 50 miljoni eurot. Fondi investeerimisstrateegia keskendub Eesti kaitsetööstuse arendamisele, panustamisele innovatsiooni ja majanduskasvu ning majandusliku mõju loomisele. Fond on tähtajatu ning tagasilaekuvad vahendid reinvesteeritakse.


8. Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Topeltmaksustamise vältimise leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Sarnaseid lepinguid on Eestil jõus 63 riigiga. Lepingu tekstis lepiti kokku 23. septembril 2021. a, kuid hiljem tehti poolte kokkuleppel tekstis mõningaid tehnilisi muudatusi. Lepingule kirjutab alla väliminister, hetkel ei ole allkirjastamise aeg teada.


9. Eesti kodakondsuse andmine (51 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras 51 isikule.


10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras ja kelle karistatus ei ole kustunud.


11. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.
Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ühissätete määrus artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027“.


12. Eesti seisukohad NATO tippkohtumisel Washingtonis 9.-11. juulil 2024
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab Eesti seisukohad 9.-11. juulil 2024. a Washingtonis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel.