1. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks.
Ministeerium kui osaluse valitseja saab edaspidi ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse.
Väheneb nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.
Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja/asustaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le, sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.
Osaluse valitsejale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega. See parandab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust ja järelevalvevõimalusi.
31. juuli 2025 seisuga oli riigil osalus 27 äriühingus, sh 3 mitteaktiivset; 65 sihtasutuses ja 15 MTÜs.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2026.
2. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse karistusseadustikku (KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et võimaldada Eesti vanglate väljarentimist.
Kavandatud muudatuse laiem eesmärk on lahendada
Praegu Eesti vanglad tühjenevad ning nende haldamine on riigile kulukas. Eelnõu jõustumine ja seotud välislepingu sõlmimine looks riigile võimaluse anda Eesti vabanenud vanglapindu raha eest rendile välisriikidele. Kulude kokkuhoiu kõrval aitaks see hoida väljaõppinud vanglapersonali juhuks, kui Eestis peaks vajadus vanglakohtade järele kasvama.
Eelnõu kohaselt luuakse välisriigi taotlusele vangistus täide viia eelmenetlus ja kehtestatakse kord, kuidas need taotlused kohtule edasi antakse. Kohus otsustab vangistuse täideviimise lubatavuse Eestis kontrollides mh, kas tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi.
Justiits- ja digiministeerium, vangla ning kohus peavad oma töökorralduse kujundama nii, et välisriigile oleks võimalik vastata 10 päeva jooksul, kui taotlusi on kuni 20, ning 15 päeva jooksul, kui taotlusi on rohkem. Ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele välistatakse.
3. Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et tõhustada perevägivalla ohvrite, sealhulgas laste, kaitset.
Eelnõu järgi saab politsei hakata vägivallatsejate suhtes rakendama viibimiskeeldu senisest laiematel alustel. Olulise muudatusena lisatakse seadusesse võimalus kehtestada viibimiskeeld perevägivalla ohvri kaitseks kuni 72 tunniks. Kui praegu saab viibimiskeeldu kohaldada füüsilise vägivallani jõudnud konfliktis, siis edaspidi saab politsei viibimiskeeldu rakendada ka olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ehk olukordades, kus kedagi veel löödud ei ole, kuid on oht, et olukord eskaleerub.
Viibimiskeelu protokollimine perevägivalla juhtumites muutub kohustuslikuks.
Viibimiskeelu kohaldamise üldpõhimõtteid ei muudeta, muudatus puudutab üksnes politsei õigust perevägivalla juhtumite puhul. Samuti jääb viibimiskeeld ajutiseks ohutõrjemeetmeks, mis lõpeb ohu äralangemisel.
2024. aastal registreeriti lähisutevägivalla juhtumeid 3373, mis on võrreldes eelneva aastaga 5% rohkem. Tuleb arvestada, et perevägivald on väga varjatud probleem ja paljudest juhtumitest riiki ei teavitata. Statistikaameti 2023. aasta uuring näitas, et Eestis on elu jooksul kogenud paarisuhtevägivalda 41% naistest.
Aastatel 2022–2023 kehtestas PPA viibimiskeeldu perevägivalla juhtumites
keskmiselt 450 korral, sealhulgas enamikul juhtudel suuliselt (95%), üksikutel juhtudel ka kirjalikult (5%). 2024. aastal tehti seda 491 korda.
Kuna sageli toimuvad perevägivalla juhtumid töövälisel ajal ja on seotud alkoholi tarvitamisega, eriti nädalavahetuseti ja öösel, siis praktikas piirdutakse pigem korrakaitseametniku, mitte prefekti määratud kuni 12-tunnise viibimiskeeluga. See on liiga lühike aeg, et perevägivalla ohver jõuaks leida igakülgset abi, teha teadlikke valikuid ja korraldada oma edasist turvalisust.
72-tunnine tähtaeg annab politseile ajavaru ohu hindamiseks ja vajaliku teabe kogumiseks, võimaldab kaasata sotsiaalteenuseid ning koostada läbimõeldult ohvri kaitseplaan.
4. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Andrei Korobeinik, et piirata Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks valitud inimesele võimaluse jätkata tööd kohaliku omavalitsuse volikogus. Amet volikogu liikmena peatub eelnõu kohaselt seniks, kuni isik on Riigikogu või Euroopa parlamendi liige.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium toob välja, et põhiseaduses sätestatud Riigikogu ülesanded ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud volikogu ülesanded ei lange olemuselt kokku ega tohiks seetõttu tekitada põhimõttelisi rollikonflikte. Rollide põrkumise riskid Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga on veelgi minimaalsemad.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 10. detsembriks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
5. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Ettepaneku kohaselt kinnitab valitsus 2026. aasta koolikoha tegevuskulu piirmääraks 116 eurot õpilase kohta. Selle piirmäära alusel hüvitavad omavalitsused teineteisele kulusid õpilaste eest, kes õpivad väljaspool oma elukohajärgset valda või linna. Möödunud aastal oli piirmäär 109 eurot.
Piirmäär tugineb omavalitsuste üldhariduskoolide tegelikele kuludele ja hariduse infosüsteemis kajastuvatele õpilaste arvudele. 2026. aasta arvestuse aluseks võeti 2024. aasta koolipidamise kulud ning 2025. aasta novembri seisuga registreeritud õpilaste arv.
Kokku arvestati kulusid 195,38 miljonit eurot. See summa jagati 12 kuu ning 139 893 õpilase vahel, mille tulemusena kujunes ühe kuu tegevuskulu piirmääraks 116 eurot. Piirmäära alusel toimub omavalitsustevaheline arveldamine uuel eelarveaastal.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.
6. Raamatupidamise toimkonna liikmete nimetamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Raamatupidamise toimkonna ametiaeg lõpeb 19. detsembril ja ametisse tuleb nimetada uus koosseis.
Toimkonna ülesandeks on suunata finantsarvestusalast ja -aruandlusalast tegevust Eestis, töötada välja Eesti finantsaruandluse standardi moodustavad juhendid, tutvustada neid ning anda nende kohta selgitusi ja tõlgendusi. Toimkond on sõltumatu komisjon, mida teenindab rahandusministeerium.
Valitsus nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul toimkonna seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest.
7. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Luuakse rahvusvaheline komisjon, mis hindab alates 24. veebruarist 2022 Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainale põhjustatud kahjusid ning määrab nende kahjude osas hüvitamisele kuuluvad summad.
Mehhanism luuakse Euroopa Nõukogu (EN) raamistikus. Konventsioon on seotud ÜRO Peaassamblee 2022. aasta novembrikuus vastu võetud resolutsiooniga, mille kohaselt Venemaa on vastutav rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Ukrainas ja peab hüvitama kahjud.
Kahjunõuete komisjon ei hinda kahjunõuete menetlemisel seda, kas iga konkreetse kahju põhjustanud tegu oli õigusvastane või mitte, vaid see on juba eelnevalt tuvastatud.
Komisjon hindab, kas kahju tekkis Venemaa agressiooni tõttu ja kas kahjunõude esitanud isik on õigustatud isik kahjuhüvitise saamiseks. Komisjon hindab muuhulgas tekkinud kahju suurust ning teeb otsuse, millises summas kahjuhüvitis maksmisele kuulub. Hüvitise väljamaksmist konventsiooniga praeguses etapis ei reguleerita.
Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud 25 allkirjastanut, kelle rahalised sissemaksed katavad kokku vähemalt 50% registri aastaeelarvest.
Komisjoni esialgne eelarve pärast konventsiooni jõustumist on samas suurusjärgus, nagu registri eelarve, mis aastal 2026.a on 7 778 100 €. Eesti sissemakse kahjude registri 2026. aasta eelarvesse on 27 437 EUR. Kahjude registril on hetkel 45 liiget.
Konventsioon võetakse vastu ja avatakse allakirjutamiseks 2025. aasta detsembris toimuval diplomaatilisel konverentsil. Eesti kavatseb detsembris konventsioonile alla kirjutada, selleks antakse volitus välisministeeriumi kantslerile. Konventsioon kuulub ratifitseerimisele Riigikogus, kuna toimub ühinemine rahvusvaheliste organisatsiooniga.
8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kuuel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärteo. Isiku karistatus ei ole kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Eesti seisukohad Erasmus+ 2028-2034 programmi kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas Erasmus+ programmi määruse eelnõu 16. juulil 2025, mis kavandab programmi eesmärgid ja tegevused perioodiks 2028-2034. Uus programm toetab õpirännet ja koostööd haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas ning noorte osalust, kuid seob need tihedamalt ELi laiemate poliitiliste prioriteetidega, nagu konkurentsivõime ja tööturu vajadused, ELi vastupanuvõime kriisidele, Euroopa ühised väärtused ja demokraatlik kodakondsus.
Uue programmiga soovitakse vähendada bürokraatiat, EL fondide ja programmide kattuvusi ning muuta rahastamine paindlikumaks. Sel eesmärgil on Komisjon teinud ettepaneku ühendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) programm. Programmi kogueelarveks on kavandatud 40,8 miljardit eurot.
Praegusel eelarveperioodil on Eramus programmi eelarve ligi 28 miljardit ning Eesti saab prognoositult sellest kogutoetust 263,3 miljonit eurot. Selle toel suurenevad investeeringud Eesti haridusse, lisaks panustavad Eestisse saabuvad välismaalased meie majandusse. Eelnõu võib tuua riigieelarvele praegusega võrreldes suuremat kulu riiklike agentuuride (Eestis HARNO) kaasrahastamisel.
Eesti leiab, et Erasmus+ programmi keskne eesmärk peab jääma elukestva õppe kaudu inimeste haridusliku, kutsealase ja isikliku arengu toetamisele. Programm peab võimaldama hariduse, noorte ja spordi valdkondade eripära ja tegevuste selgemat kajastamist, sest sihtrühmade vajadused on erinevad. Soovime, et liikmesriikidel oleks otsustav roll tööprogrammide kujundamisel ja vastuvõtmisel.
Peame oluliseks, et riiklike agentuuride kaudu rahastatavate tegevuste osakaal moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, et tagada Eesti taotlejatele paremad osalusvõimalused programmis. Eesti toetab riiklike agentuuride kaasfinantseerimist riigi poolt, aga mitte Euroopa Komisjoni panusega võrdsel määral.
Nõustume ettepanekuga suunata kõrghariduse tasandil Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse. Soovime enam esile tõsta noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö rolli. Me ei toeta programmi sportlaste lisamist uue sihtrühmana, vaid soovime keskenduda sporditöötajate õpirändele, võimaldades kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid ka Eestisse.
Eesti toetab kolmandate riikide programmi kaasamist, kuid arvestama peab ka julgeoleku aspekte nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul. Lisaks on kõigis valdkondades oluline, et programm looks selged ja toimivad mehhanismid sünergia saavutamiseks teiste EL fondidega.
11. Eesti seisukohad AgoraEU programmi kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil 2025. a AgoraEU programmi määruse eelnõu, mis sätestab kultuuri- ja loomesektori, audiovisuaaltööstuse, uudismeedia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi aastateks 2028-2034.
AgoraEU programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud Loov Euroopa ja CERV programmid. AgoraEU programmi eelarve maht on ettepaneku kohaselt 8,582 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette lisarahastuse võimalusi ja sünergiat teiste ELi fondidega, näiteks Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond ja InvestEU. Programm jaguneb kolmeks tegevussuunaks: Loov Euroopa kultuuri tegevussuund, MEDIA+ tegevussuund (audiovisuaal- ja videomängutööstus ning uudismeedia) ja demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+) tegevussuund.
Eesti toetab uut programmi ja selle tegevussuundi, kuid peab oluliseks selgemalt sõnastatud eesmärke, valdkondlikku eelarvejaotust ja sektoripõhist lähenemist, et arvestada erinevate loome- ja meediavaldkondade spetsiifikat ning väikeste keele- ja kultuuriruumide vajadusi.
Eesti rõhutab rahvusvahelist professionaalset koostööd, loovisikute ja mikroettevõtjate võimestamist (sh videomängutööstuses), sõltumatu ja mitmekesise meedia ning uudistekvaliteedi tugevdamist, eriti piirialadel, ning CERV+ raames demokraatia, põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja vägivalla ennetamise järjepidevat toetust.
Oluliseks peetakse horisontaalseid tegevusi innovatsiooni, digitehnoloogia ja tehisintellekti vallas, digitaalse kultuuripärandi säilitamist, ajaloomälu ja ühise mäluruumi hoidmist ning noorte ja eakate sihipärast kaasamist. Eesti rõhutab liikmesriikide otsustava rolli säilitamist programmi rakendamisel, riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ja halduskoormuse vähendamist ning nõuab, et programmi kolmandate riikide kaasamine põhineks ELi alusväärtustel.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse raamistiku kohta eelarveperioodiks 2028–2034
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025. a ettepaneku 2028–2034 EL pikaajalise eelarve kohta. Ettepaneku eesmärk on eelarvet põhjalikult ümber kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjusamaks.
Komisjoni hinnangul on praegune tulemuslikkuse raamistik ajavahemikul 2021–2027 võimaldanud edusamme, kuid seda iseloomustab endiselt programmide vaheline killustatus, keerukas aruandlus ja märkimisväärne halduskoormus liikmesriikidele, rakenduspartneritele ja toetusesaajatele. Sellised puudujäägid raskendavad tervikliku ülevaate kujunemist eelarve tulemuslikkusest ning vähendavad tulemusteabe mõju poliitilises otsustusprotsessis.
Eesti seisukohad hõlmavad 17. juulil 2025. a esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut (EL) 2025/0545, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid.
Tulemusraamistiku määruse ettepaneku eesmärk on luua ühtne, lihtsam ja järjepidevam raamistik, mis vähendab halduskoormust, suurendab läbipaistvust ning tagab, et liidu eelarve rakendamine toimub kooskõlas tõhususe, tulemuslikkuse ja kestlikkuse põhimõtetega. Sellega toetatakse EL-i poliitiliste prioriteetide elluviimist ning luuakse kindlam alus eelarve mõjude hindamiseks ja tulemuste esitlemiseks kodanikele.
Ettepaneku põhieesmärgid on:
Horisontaalsete põhimõtete ühtlustamine: tagada, et kõigis EL-i programmides rakendatakse järjepidevalt selliseid põhimõtteid nagu „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm) ja sooline võrdsus. See suurendab meetmete sidusust, vähendab toetusesaajate halduskoormust ning võimaldab paremini hinnata eelarve panust sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Ühtse seire- ja hindamisraamistiku loomine: kehtestada eelarvekulude ja tulemuste jälgimise ühine metoodika standardiseeritud sekkumisvaldkondade ja näitajate alusel. See vähendab killustatust, võimaldab andmete koondamist EL-i tasandil ning parandab poliitikavaldkondade, sealhulgas kliima, bioloogilise mitmekesisuse, digipöörde ja sotsiaalse kaasatuse mõjude hindamist. Tulemusnäitajate koguarv väheneb umbes 5000-lt 900-le.
Aruandluse ja läbipaistvuse suurendamine: koondada tulemused ja rahastamisvõimalused ühtsesse iga-aastasesse aruandlusse ning teha need kättesaadavaks kasutajasõbraliku digitaalse portaali kaudu. See suurendab läbipaistvust, lihtsustab juurdepääsu rahastusele ning tugevdab kodanike, liikmesriikide ja sidusrühmade usaldust EL-i eelarve vastu.
13. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/693
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 3. septembril 2025. a määruse eelnõu, millega nähakse ette EL toetuse saamise võimalused efektiivse õigusala toimimiseks aastateks 2028–2034 (edaspidi õigusprogramm). Komisjoni ettepanek on säilitada õigusprogramm ELi pikaajalises eelarves 2028-2034 eraldiseisva programmina konkurentsivõime rubriigis ja suurendada selle eelarvet. Komisjoni pakutud esialgne rahastamispakett 2028-2034 perioodiks on 798 000 000 eurot jooksevhindades.
Määruse eelnõu eesmärk on jätkata liidu üldise poliitikaga toetada efektiivseid, tõhusaid ja vastupidavaid õigussüsteeme. Õigusprogrammile rakenduvad fondide ülesed nõuded, mis sisalduvad mitmeaastase finantsraamistiku määruse eelnõus (EL) 2025/571 ja tulemusraamistiku eelnõus (EL) 2025/0545.
Eesti toetab senise õigusprogrammi põhisuundade jätkumist (piiriülene koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, õigusala töötajate koolitamine ja piiriülene koostöö, haavatavate sihtrühmade õiguskaitse) ja programmi eelarve suurendamist, pidades olulisimaks kohtumenetluste ja piiriülese koostöö digitaliseerimist.
Peame vajalikuks näha digitaliseerimist laiemalt kui üksnes digitaalsete kohtumenetlustena (nt tehisintellekti abil massandmete või süvavõltsingute analüüs) tagades sealhulgas uute väljakutsetega (uued tehnoloogiad ja kuriteoliigid) toimetulemisel andmekaitse nõuete täitmise.
Peame oluliseks toetada tõhusamat ja kaasavamat õigussüsteemi, sealhulgas lihtsustada asjaajamist ja vähendada ebavõrdsust (näiteks õigusalase nõustamise integreerimine sotsiaalteenuste pakkumisega), tagades ja toetades õigusabi kättesaadavust haavatavatele sihtrühmadele ja väiksemate kodanikuühiskonna organisatsioonide paremat ligipääsu rahastule.
Toetame piiriülese koostöö ja koolitusteemade avarat käsitlust, võimaldades muutuvates oludes või uute väljakutsete (näiteks hübriidohud ja küberrünnakud) tekkimisel paindlikke toetusvõimalusi.
Toetame kolmandate riikide kaasamist õigusprogrammi tegevustesse tingimusel, et järgitakse Euroopa Liidu alusväärtusi nagu õigusriigi põhimõte.
Peame vajalikuks liikmesriikidele säilitada sisuline ja formaalne roll toetusmeetmete, eelarvete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu.
Perioodil 2021-2025 on Eesti osalusega projekte õigusprogrammist olnud 15, projekte on rahastatud 1,5 miljoni euro väärtuses. Kasusaajaid miljoni elaniku kohta on Eestil võrdluses teiste riikidega kõige enam (13,8 inimest).
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku suhtes, millega muudetakse tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon teeb ettepanekud muuta tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi, et laiendada kohustuslikku aktsiisiga maksustamist uutele tubakatoodetele (e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad) ja toortubakale ning tõsta aktsiisi alammäärasid. Direktiivi muudatused rakenduksid alates 1. jaanuarist 2028.
Eesti üldiselt toetab komisjoni ettepanekuid. Uute toodete maksustamise ühtsete reeglite kehtestamine EL tasandil aitab kaasa konkurentsitingimuste võrdsustamisele ja salaturu vähenemisele. Eesti juba maksustab uusi tubakatooteid ning uutest alammääradest mõjutaks Eestit suitsetamistubaka aktsiisimäära tõstmine. Tubakatoodete võrdeks kohtlemiseks teeme ettepaneku kohaldada ka suitsetamistubaka aktsiisi alammäära muutmisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.
15. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu toetusmehhanism varjupaiga-, rände- ja lõimumisvaldkonnas aastateks 2028–2034, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse EL toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastatel 2028–2034. See on seotud EL pikaajalise eelarveraamistiku (MFF) uue perioodi kokkuleppimisega. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist. Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneks valdkonna toetus EL-i uues pikaajalises eelarves 1 975 428 500 euroni jooksevhindades.
Fondimääruse eelnõus on toodud EL toetuse eesmärgid, mis on jäänud üsna sarnaseks 2021–2027 perioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga. Eelnõu kohustab liikmesriike tagama, et nende riigiplaan on suunatud kõigi määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonna rahastamiseks EL eelarvest, kuna Euroopa märkimisväärselt muutunud geopoliitiline olukord on tugevalt mõjutanud liidu rände- ja varjupaigahaldust. Liikmesriikidel peab olema võimalik rändevoogude muutustele kiiresti ja tulemuslikult reageerida ning saada selleks liidu toetust. Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud liidu toetuse eesmärke varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale ning seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele, sealhulgas rändajate vahendina ärakasutamise olukordadele. Peame oluliseks, et liikmesriik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita.
Eesti võimalikud toetatavad tegevused riigiplaani alusel on samad nagu käimasoleval toetusperioodil, hõlmates näiteks varjupaigataotlejate menetluskulude katmist (sealhulgas politsei- ja piirivalveameti tööjõukulud), kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate, lõimumist, vabatahtlikku ja sunniviisilist tagasipöördumist, varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnaga seotud IT-süsteemide arendusi.
16. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu toetusmehhanism Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas aastateks 2028–2034, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse EL rahaline toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034. See on seotud EL pikaajalise eelarveraamistiku uue perioodi kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.
Määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid, mis on jäänud sarnaseks 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga. Valdkonna toetuse maht on ettepaneku kohaselt võrreldes varasemaga oluliselt suurem (15 396 750 000 euroga jooksevhindades). Summa jagatakse liikmeriikide riigiplaanide, EL rahastu ja ELi ametite vahel. Riiklike ümbrike arvutamise metoodika ja toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed.
Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid.
Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke. Peame oluliseks, et eesmärkide sõnastus eelnõus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita.
Euroopa integreeritud piirihaldus katab väga laia spektrit meetmeid– strateegiate väljatöötamisest ja valdkondlikest koolitustest kuni varustuse soetamise, olukorrapildi loomise, IT arenduste ning tegevuskulude katmiseni. Kaetud on nii maismaa, õhu kui mere välispiir.
17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu toetusmehhanism sisejulgeoleku valdkonnas aastateks 2028–2035, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse EL rahaline toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034. See on seotud ELi pikaajalise eelarveraamistiku uue perioodi kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on sisejulgeoleku valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.
Määruse eelnõu eesmärk on jätkata liidu üldise poliitika toetamist sisejulgeoleku valdkonnas. Määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid ning maht. Eelnõu kohaselt toetab EL sisejulgeoleku valdkonda 6 843 331 500 euroga jooksevhindades. Riiklike ümbrike arvutamise metoodika ja toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed.
Eesti toetab ettepanekut rahastada sisejulgeolekuvaldkonda liidu eelarvest. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliste tegevuste kaudu valdkonna eesmärke täita ning et liikmesriikidele ei seata vahendite kohustuslikke kasutamismahte konkreetsete eesmärkide lõikes. See aitab tagada rakendamisel liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse riigiplaani kaudu. Seejuures on oluline, et üheks eesmärgiks on seatud ka toetada hübriidohtude ennetamist ja nende vastu võitlemist, ning kodanike ja avaliku ruumi kaitsmist rünnakute eest.
18. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise ulatusliku lepingute paketi allkirjastamise kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Liit ja Šveits on majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt tihedalt seotud. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on liidu suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,5 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi–Šveitsi piiri mõlemas suunas mitusada tuhat piirialatöötajat.
EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega, kuid aastaid on soovitud kahepoolseid suhteid ajakohastada.
Väljatöötatud pakett ajakohastab viit kokkulepet, mis annavad Šveitsile ligipääsu ELi siseturule, ning lisab uusi sektoripõhiseid kokkuleppeid, mis käsitlevad toiduohutust, tervishoidu, elektrienergiat, Šveitsi rahalist panust ühtekuuluvuspoliitikasse ja kosmosekoostööd.
Laiema paketi osa on ka kokkulepe Šveitsi osalemise kohta liidu programmides (sh Horisont, Erasmus+), mille allkirjastamist otsustas Euroopa Komisjon juba varem kiirendada. Lisaks eespool loetletud elementidele sisaldab ulatuslik meetmepakett ka eraldi protokolli parlamentaarse koostöö kohta.
Eesti leiab, et ELi ja Šveitsi lepingute pakett on kasulik nii Eestile kui ELile. See tugevdab laiapindset koostööd, parandab turuintegratsiooni ja elektrienergia varustuskindlust ning loob uusi võimalusi tervise- ja teaduskoostööks.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu teadusministrite 9. detsembri 2025. a istungil
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
9.12 EL konkurentsivõime nõukogu teadusministrite istungil on päevakorras Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte ehk EuroHPC määruse muudatuse üldise lähenemisviisi heakskiitmine. Eesti jaoks kõige olulisem küsimus on taristu lubamine Eestisse konsortsiumi osana, mis on määruses sees.
Teine teema EL konkurentsivõime nõukogu 9.12 teadusministrite istungil on programmi "Euroopa horisont" läbirääkimiste eduaruande kinnitamine ja samateemaline poliitiline mõttevahetus.
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 11. ja 12. detsembri 2025. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
11.-12. detsembri 2025. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil on põhipunktidena päevakorras 2027. aasta järgset Ühenduse põllumajanduspoliitikat käsitlevate ettepanekute innovatsiooni ja lihtsustamise aspektid, nõukogu määrus, millega määratakse 2026., 2027. ja 2028. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel ning nõukogu määrus, millega määratakse 2026. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Vahemerel ja Mustal merel.
Valitsuse seisukohti vajab nõukogu määrus, millega määratakse aastateks 2026, 2027 ja 2028 kindlaks kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel.
Lisaks uuendatakse nõukogu seisukohtade raames Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis kehtestab Euroopa Liidus taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise reeglid. Määruse läbirääkimismandaadi kinnitamine on kavas 10. detsembril toimuval Coreper I istungil.
Eestit esindab nõukogu istungil regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
