1. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust, eelkõige väiksemates asulates, ning muuta apteekide töökorraldus paindlikumaks. Selleks luuakse võimalus võtta kasutusele apteegiautomaadid, kust saab osta nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Ravimi ostmisel toimub videokõne apteekriga, kes nõustab inimest ja kinnitab ravimi väljastamise. Ühel apteegipidajal võib olla kokku kuni kümme apteegiautomaati, mis võivad asuda nii suuremates linnades apteekide juures kui ka väiksemates asulates apteegist eemal.
Samuti võimaldab eelnõu apteekidel täita ravimite valmistamise kohustust teiste apteekide kaudu, vähendades vajadust hoida igas apteegis eraldi ruume, seadmeid ja valmisolekut. Eraldi valmistatava ravimi saab inimene edaspidi tellida oma tavapärasesse apteeki või apteegiautomaati. Piiratud juhtudel saavad ka haiglaapteegid valmistada või jaendada ravimeid üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele, kuid jae- ega hulgimüügiõigust neile ei anta.
Muudatused on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027, kuid esimeste apteegiautomaatide kasutuselevõtt sõltub nende operaatorite valmisolekust.
2. Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmed selgemaks ning lihtsustatakse kinnisasjadega seotud asjaajamist. Muudatuste eesmärk on parandada registrite andmete kooskõla ja vältida olukordi, kus kinnistu piiride täpsustamisel ilmnevad vastuolud jäävad maaomanikele ja teistele osapooltele märkamatuks.
Edaspidi peab kinnistu piiride parandamisel või täpsustamisel selgunud vastuolu, näiteks servituudi või tehnovõrgu tegeliku asukoha ja registrikande vahel, olema nähtav nii maakatastris kui ka kinnistusraamatus. See aitab ennetada probleeme kinnisvara müümisel, pärimisel, ehitamisel või võimalike vaidluste korral.
Samuti lihtsustatakse avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õiguste ülekandmist õigesse registriossa. Kui näiteks veetoru või elektrikaabel jääb looduses samasse kohta, kuid kinnistu piir või registrikanne muutub, piisab õiguse ülekandmiseks edaspidi võrguvaldaja digitaalsest nõusolekust.
Muudatused vähendavad maaomanike, ettevõtjate ja riigiasutuste halduskoormust, kuna lihtsustatakse menetlusi, laiendatakse automaatset andmevahetust ning vähendatakse notariaalseid vorminõudeid ja dubleerivaid toiminguid. Uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi maaomanikele ja ettevõtjatele ei kehtestata.
3. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga antakse Eesti aktsiaseltsidele võimalus emiteerida suurema hääleõigusega aktsiaid, et lihtsustada ettevõtete kapitali kaasamist ja võimaldada senistel aktsionäridel säilitada suurem otsustusõigus. Praegu ei ole selliste aktsiate emiteerimine Eestis lubatud. Muudatusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv.
Suurema hääleõigusega aktsiate kasutuselevõtuks on vaja kõigi aktsionäride nõusolekut ning ühe aktsia hääleõigus võib olla kuni kümme korda suurem kui tavaaktsial. Samuti nähakse ette piirangud suurema hääleõiguse kasutamisele oluliste otsuste tegemisel ning teatud juhtudel lõpeb suurem hääleõigus aktsia võõrandamisel.
Investorite kaitseks peavad selliseid aktsiaid emiteerivad ettevõtted avalikustama täiendavat teavet oma aktsiastruktuuri, eri aktsialiikidega seotud õiguste ja suurema hääleõigusega aktsiate omanike kohta. See aitab tagada, et investoritel oleks selge ülevaade ettevõtte otsustusõiguse jaotusest.
Muudatuste eesmärk on parandada Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi ja konkurentsivõimet, säilitades samal ajal väikeaktsionäride kaitse. Seadus jõustub üldises korras ning täiendavaid aruandlusnõudeid kohaldatakse alates 2027. aastast algavatele aruandeperioodidele.
4. Arvamuse andmine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse täiendamise seaduse (tuumarelvade Eestis paiknemine) eelnõu (1055 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud seaduseelnõuga nähakse ette, et tuumarelva võib Eesti territooriumile paigutada rahuajal ainult Riigikogu otsusel.
Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
5. Arvamuse andmine kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seaduse eelnõu (1056 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud seaduseelnõuga laiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete kasutamise eesmärki.
Muudatus annab õiguse kasutada registriandmeid tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumise võimaluste tutvustamiseks, teha registrisse kantud isikutele tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumise ettepanekuid ning valida selleks välja isikud registris sisalduvate andmete alusel.
Tegemist ei ole uute andmete kogumise ega registri koosseisu muutmisega, vaid olemasolevate andmete kasutamise eesmärgi täpsustamisega, et võimaldada nende sihipärasemat kasutamist Kaitseväe komplekteerimisel.
Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada esitatud eelnõu, kuid lähtudes Siseministeeriumi tähelepanekust teeb ettepaneku lisada ka säte, mis piiritleb täpselt milline asustus ja milliseid isikuandmeid võib registris töödelda.
6. Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrus kehtestatakse seoses 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS), mis asendas muu hulgas hädaolukorra seaduse. Senine kriisireguleerimisõppuste korraldamist reguleeriv määrus oli antud hädaolukorra seaduse alusel ning kaotas seetõttu kehtivuse. Uue määrusega viiakse õppuste korraldamise kord kooskõlla KORKS-is sätestatud püsivate kriisiülesannete ja kriisiplaanide süsteemiga.
Määrusega sätestatakse kriisiolukorra lahendamise õppuste eesmärgid, korraldamise sagedus, õppuste kavandamise ja läbiviimise nõuded, õppusejärgsed tegevused ning kulude katmise kord. Kriisiplaani koostavad asutused ja isikud, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused, peavad korraldama õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kohustuse võib täita ka ühiselt korraldatava või teise korraldaja riigisisese või rahvusvahelise õppuse raames, kui määruses sätestatud tingimused on täidetud.
Võrreldes varasema määrusega säilitatakse õppuste regulaarse korraldamise ja dokumenteerimise põhimõtted. Vabariigi Valitsuse õppuste hulka lisandub iga-aastane riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppus. Lisaks kehtestatakse õppuste pikemaajalise kavandamise süsteem, täpsustatakse õppuste hindamise nõudeid ning nähakse ette õppustel tuvastatud oluliste probleemide ja nende lahendamiseks kavandatud tegevuste süsteemne käsitlemine. Määrus jõustub üldises korras.
7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse nelja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna määrust, et vähendada tööandjate halduskoormust ning muuta tööohutusnõuete täitmine paindlikumaks ja vajaduspõhisemaks.
Olulisema muudatusena kaotatakse tööandjate kohustus pidada eraldi arvestust töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle. Samuti asendatakse senine nõue kontrollida redeleid vähemalt kord kuus paindlikuma korraga, mille puhul lähtutakse tegelikust vajadusest, riskidest ja tootja juhistest. Lisaks täpsustatakse töövahendite ohutusjuhendite koostamise nõudeid.
Muudatustega lihtsustatakse ka tööõnnetuste raportite edastamist, võimaldades neid kannatanule või tema esindajale esitada töökeskkonna andmekogu kaudu. Ühtlasi ajakohastatakse rasedate ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust puudutavat regulatsiooni.
Eelnõu eesmärk on vähendada tarbetut bürokraatiat, säilitades töötajate ohutuse ja tervise kaitse. Tööandjatele uusi kohustusi ei lisandu.
8. Volitus Pokumaa Sihtasutuse ühinemiseks Sihtasutusega Pokukoda
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsusele tehakse ettepanek volitada regionaal- ja põllumajandusministrit otsustama Pokumaa Sihtasutuse ühinemine Antsla valla asutatud Sihtasutusega Pokukoda, millega lõpeb riigi osalemine sihtasutuses. Ümberkorralduse eesmärk on tagada Pokumaa tegevuse jätkumine ning parandada selle juhtimist ja rahastamisvõimalusi. Pokumaa on olnud aastaid majandusraskustes: külastatavus on langenud 9000-lt 2023. aastal ligikaudu 4000-ni 2025. aastal ning mullune kahjum ulatus 42 400 euroni. Ühtlasi kavandatakse anda Antsla vallale üle kaks riigile kuuluvat metsakinnistut, mida saaks kasutada loodushariduse edendamiseks, matkaradade laiendamiseks ja vähesel määral metsamajandamisest omatulu teenimiseks. Ümberkorralduse kulud kaetakse Antsla valla või sihtasutuste eelarvest.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja kahele tema kahele alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2026. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
30. septembri 2026. a seisuga oli stabiliseerimisreservi maht turuväärtuses 489,2 miljonit eurot. Võrreldes eelmise kvartali lõpuga kahanes reservi maht 12,2 miljoni euro võrra.
2026. aasta III kvartalis reservi sisse- ega väljamakseid ei tehtud. II kvartalis laekus reservi Eesti Panga 2025. aasta kasumieraldis summas 6,8 miljonit eurot. 2025. aastal laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot.
12. Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2025. aasta kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Koondaruanne avaldatakse peale valitsuse poolt teadmiseks võtmist ka Riigikogule ja Riigikontrollile ning avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. Koondaruande sisendiks on muuhulgas osaluse valitsejate seisukohad äriühingutes riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta.
13. Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti tugevdamise määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 15. septembril tööjõu õiglase liikuvuse paketiga ettepaneku tugevdada Euroopa Tööjõuametit (ELA). Eesmärk on aidata liikmesriikidel paremini rakendada ELi töötajate vaba liikumise reegleid ja lahendada piiriülese töötamisega seotud probleeme.
Pärast ameti loomist 2019. aastal on sagenenud piiriülese töötamisega seotud rikkumised. Nende hulka kuuluvad näiteks ebaseaduslikud alltöövõtuahelad, töötajate näitamine füüsilisest isikust ettevõtjatena, põhjendamatult madala tasu maksmine ja ebaseaduslikud kinnipidamised palgast.
Probleemide lahendamiseks soovib komisjon parandada töötajate ja tööandjate juurdepääsu piiriülese töötamise teabele ning suurendada ELA tuge liikmesriikide järelevalve- ja nõustamisasutustele. Samuti soovib komisjon muuta liikmesriikide ja ELA ühised kontrollid tõhusamaks ning anda ametile juurdepääsu täiendavatele andmetele, et rikkumisi paremini tuvastada ja ennetada.
Eelnõu ei ühtlusta liikmesriikide tööõiguse ega sotsiaalkindlustuse reegleid. ELA ei saa õigust teha liikmesriikides iseseisvalt järelevalvet ega määrata karistusi. Nõuete täitmist kontrollivad, rikkumisi menetlevad ja karistusi määravad ka edaspidi liikmesriigid.
14. Eesti seisukohad maksualase halduskoostöö tõhustamise kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 24. juulil 2026 ettepaneku uuendada direktiivi, mis reguleerib liikmesriikide maksuhaldurite koostööd ja teabevahetust. Ettepanek on osa komisjoni maksustamisalaste lihtsustuste paketist. Eesmärk on lihtsustada maksualase teabe vahetamise nõudeid ja parandada sellega ELi konkurentsivõimet. Eelnõu koondab senise direktiivi ja selle muudatused ühte õigusakti ning lihtsustab reegleid, et vähendada asjaajamist.
Enamik seniseid reegleid jääb samaks. Suuremad muudatused puudutavad piiriüleste maksuskeemide, platvormide, ettevõtete riigipõhiste andmete ja miinimummaksu kohta aruannete esitamist. Lisaks täpsustab eelnõu nõudeid, et vahetatavad andmed oleksid kvaliteetsemad ja täielikumad, ning võimaldab luua tööriista maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimiseks.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu otsese maksustamise raamistiku lihtsustamise kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 24. juunil 2026 direktiivi eelnõu, et lihtsustada ELi otsese maksustamise reegleid ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. See on osa komisjoni laiemast kavast lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada tarbetut asjaajamist.
Eelnõu eesmärk on muuta maksureeglid selgemaks, sidusamaks ja tõhusamaks ning vähendada liigseid nõudeid. Selleks kõrvaldatakse kattuvad, üleliigsed ja aegunud reeglid, selgitatakse mõisteid ning ühtlustatakse asjaajamise korda, et liikmesriigid lähtuksid samadest reeglitest ja kasutaksid neid ühtemoodi. Samuti soovitakse vähendada topeltmaksustamist ja konkurentsimoonutusi ning tagada siseturu ühtne toimimine.
Eelnõuga kavandab komisjon:
- kaotada ELi äriühingute vahelistelt intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksetelt kinnipeetava tulumaksu;
- viia äriühingute ühinemist käsitlevad maksureeglid kooskõlla ELi ühinguõigusega;
- kehtestada miinimumreegli, mille alusel saab teadus- ja arendustegevuses kasutatava materiaalse põhivara kulud kohe maksustatavast tulust maha arvata;
- lihtsustada piirangut, mis määrab, kui palju saab tulust maha arvata laenukulusid, mis ületavad intressitulu;
- laiendada maksureeglite kuritarvitamist takistava üldreegli ulatust;
- muuta välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegleid;
- lihtsustada maksuvaidluste lahendamist;
- kohandada FASTER-direktiivi, mis lihtsustab investoritel liigselt kinni peetud tulumaksu tagasisaamist.
