1. Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Muudatuste eesmärk on ajakohastada avaliku teenistuse töökorraldust ning muuta riigiasutustes töötavate inimeste töötingimused ja palgakorraldus ühtsemaks ja selgemaks.
Eelnõuga ühtlustatakse ametnike ja töölepinguliste töötajate töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palgakorralduse põhimõtteid. Muudatuste tulemusena muutub juhtimine riigiasutustes lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning palgaotsused paremini põhjendatavaks.
Samuti ajakohastatakse mitmeid töökorralduse reegleid. Näiteks ühtlustatakse katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsioon töölepingu seadusega ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Samuti hakatakse kõigile ametiasutuste töötajatele kohaldama ametnikueetika nõudeid.
Muudatused puudutavad ka ametiasutuste juhtimist: keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad, nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks, et toetada karjäärivõimalusi ja parandada juhtimiskvaliteeti. Samuti täpsustatakse ametnike koondamise etteteatamise korda.
Avalikus teenistuses töötab ligikaudu 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes umbes 6000 ja kohalikes omavalitsustes 3000 ametnikku. Viimase viie aasta jooksul on avaliku teenistuse osakaal püsinud stabiilsena, moodustades umbes 2,8% Eesti tööealisest elanikkonnast.
2. Arvamuse andmine soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Arvamuse andmine
Valitsus arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud eelnõu, millega soovitakse muuta soolise võrdõiguslikkuse seadust.
Kehtiva seaduse järgi peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled. Muudatuse eesmärk on muuta nõue siduvaks, nii et edaspidi oleksid sellistes kogudes esindatud mõlemast soost liikmed ilma erandita.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu eesmärki parandada soolist tasakaalu riigi ja kohaliku omavalitsuse otsustuskogudes, rõhutades, et mitmekesisus aitab parandada otsuste kvaliteeti ja suurendada avaliku sektori institutsioonide usaldusväärsust.
Samas leiab ministeerium, et sõnade „võimaluse korral“ eemaldamine muudaks senise põhimõtte ebaproportsionaalselt jäigaks. Seetõttu teeb ministeerium valitsusele ettepaneku eelnõu sellisel kujul mitte toetada ning keskenduda soolise tasakaalu parandamisel pigem nimetamispraktikate arendamisele ja otsustajate teadlikkuse suurendamisele.
Ministeerium rõhutab, et riik on juba astunud samme soolise tasakaalu parandamiseks. 2025. aastal uuendas valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtteid, seades riigi osalusega äriühingute nõukogudele selged soolise tasakaalu eesmärgid. Selle tulemusena on naiste osakaal riigi osalusega äriühingute nõukogudes tõusnud 32,2 protsendilt 41,4 protsendini.
3. Nõusolek Kliimaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest kasutada andmiseks (Hiiumaal Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorni kinnisasjad)
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus annab kliimaministrile nõusoleku anda 10 aastaks Hiiumaa vallavalitsuse kasutusse Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorni kinnistud koos seal paiknevate hoonete ja rajatistega. Eesmärk on tagada tuletornide avatus külastajatele ja nende avalikkusele tutvustamine.
Kasutusleping sõlmitakse kümneks aastaks ning see rakendub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. Meresõiduohutuse tagamiseks jäävad tuletornid kasutusse ka navigatsioonimärkidena.
Hiiumaa vallavalitsus korraldab tuletornide külastamist, hoolitseb territooriumi ja rajatiste heakorra eest ning katab kasutamisega seotud kõrvalkulud, sealhulgas elektrikulu ja külastatavusega seotud jooksva hoolduse. Suuremad ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad riigi kanda.
Riik annab kinnisasjad vallale kasutusse tasu eest. Kasutustasu on fikseeritud aastamakse, mille suurus on senise praktika alusel 10% piletimüügitulust.
4. Rahapesu Andmebüroo juhi ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Matis Mäeker Rahapesu Andmebüroo (RAB) juhiks järgmiseks viieks aastaks alates 14. juunist 2026. Mäeker on RAB-i juht alates 2021. aasta juunist ning tema praegune ametiaeg lõpeb 13. juunil 2026.
Rahapesu Andmebüroo on rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõltumatu valitsusasutus, mis täidab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid ülesandeid.
Oma ülesannete ja eesmärkide täitmiseks teeb Rahapesu Andmebüroo tihedat koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega Eestis ja väljaspool ning on kogu maailma rahapesu andmebüroosid ühendava Egmont Group’i liige. RAB teenistujad esindavad Eestit muuhulgas rahvusvahelisi standardeid loovas FATFis (Financial Action Task Force) ja rahvusvaheliste standardite täitmist hindavas Euroopa Nõukogu eksperdikomitees MONEYVAL.
5. Eesti kodakondsuse andmine (33 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 33 isikule naturalisatsiooni korras.
6. Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 21 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Brasiilia Liitvabariigi, 2 Hiina Rahvavabariigi, 1 Serbia, 1 Soome, 2 Ukraina, 2 Valgevene ja 12 Venemaa kodanikud.
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele on alla 18-aastasele alaealisele, kes on Venemaa kodanik.
Kodakondsuse seadus lubab alla 18-aastasel alaealisel omada mitut kodakondsust ja ta ei pea seega olema vabastatud senisest kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.
11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. detsembril 2025 autotööstuse paketi raames autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku, mille eesmärk on lihtsustada regulatsiooni, vähendada halduskoormust ja soodustada elektrisõidukite kasutuselevõttu.
Ettepanekuga tehakse mitmeid praktilisi lihtsustusi. Elektrikaubikute konkurentsivõime parandamiseks võivad liikmesriigid vabastada kuni 4,25-tonnised N2-kategooria elektrikaubikud kiiruspiiriku ja sõidumeeriku nõudest siseriiklikel vedudel. Samuti vabastatakse mitteärilisel eesmärgil kasutatavad matkaautod sõidumeeriku ning töö- ja puhkeaja reeglite kohustusest.
Tehniliste katsete ja nõuete osas vähendatakse dubleerimist. Kaotatakse eraldi madala temperatuuri CO₂-heite laborikatse, kuna vastavaid heiteid kontrollitakse juba tegeliku sõidu heitmete (RDE) testidega. Lisaks lubatakse raskeveokite mootoreid testida sõidukikategooriate kaupa, mitte iga mudelivariandi lõikes, mis vähendab korduvaid teste ja kulusid.
Elektrisõidukite leviku toetamiseks luuakse uus „väikese elektrisõiduki“ kategooria kuni 4,2 m pikkustele täiselektrilistele M1-sõidukitele. See võimaldab suunatud toetusmeetmeid (nt parkimis- või ostutoetused) ja aitab soodustada taskukohaste väikeste elektriautode tootmist.
Lisaks lihtsustatakse müranõudeid, tunnistades kehtetuks kaks aegunud EL õigusakti ning minnes üle UNECE eeskirjadele. Komisjonile antakse ka volitus kehtestada ühtsed tehnilised nõuded elektrisõidukite ja laadimistaristu vaheliseks suhtluseks, et toetada nutikat ja kahesuunalist laadimist.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegilise raamistiku kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 27. novembril 2025 uuendatud biomajanduse strateegia, mille eesmärk on kiirendada biomajanduse arengut, suurendada investeeringuid bioressursipõhistesse lahendustesse ning tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet. Strateegia visiooni kohaselt on 2040. aastaks bioressursipõhised suurema lisandväärtusega materjalid ja tooted (nt ehitusmaterjalid, biokemikaalid, tekstiilid, väetised, taimekaitsevahendid ja plastid) Euroopa Liidus laialdaselt kasutusel.
Eesti toetab strateegiat. Eesti jaoks on biomajandus strateegilise tähtsusega valdkond, mille lisandväärtus on ligikaudu 2,5 miljardit eurot ning kus töötab üle 59 000 inimese. Sektor tugineb peamiselt metsandusele, puidutööstusele ja põllumajandusele, kuid laieneb järjest enam biotehnoloogia ja kõrgema lisandväärtusega materjalide suunas. Strateegia loob Eestile võimaluse suurendada bioressursside väärindamist, arendada uusi biotööstusi, parandada ekspordivõimekust ning tugevdada energiajulgeolekut. Positiivse mõjuna võib oodata halduskoormuse vähenemist ja loamenetluste kiirenemist, mis parandab ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde ja iduettevõtete jaoks. Regionaalarengu vaates pakub biomajandus olulist potentsiaali maa- ja rannikupiirkondadele, sealhulgas sinimajanduse arendamiseks. Samal ajal võivad kaasneda riskid seoses biomassi hinnasurve, investeeringute regionaalse koondumise ning võimalike lisakuludega riigihangetes.
