1. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on edendada andmepõhiseid transpordilahendusi ja tagada Euroopa Liidu intelligentseid transpordisüsteeme (ITS) käsitleva direktiivi nõuete rakendamine Eestis.
Muudatusega kohustatakse transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelualad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud.
Eesmärk on, et nii avaliku kui erasektori teenusepakkujad, nagu Waze, Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada neid andmeid reaalajas. See võimaldab pakkuda täpsemat ja usaldusväärsemat liiklusinfot ning toetab turvalisema, sujuvama ja keskkonnasäästlikuma liikuvuse arengut.
Uue õigusliku raamistiku kaudu kujuneb koostoimeline intelligentne transpordisüsteem, kus näiteks sõiduk tuvastab libeduse ja saadab hoiatuse nii lähedal liikuvatele sõidukitele kui teehaldussüsteemile.
Muudatused viivad turvalisema, sujuvama ja andmepõhisema liikluse poole, kus marsruute saab valida vastavalt tegelikele liiklusoludele. See toetab nutika ja jätkusuutliku liikuvuse arengut Eestis.
2. Arvamuse andmine planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamine.
Eelnõuga täiendatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu algatamata jätmise aluseid. Kohaliku omavalitsuse üksusel on eelnõu järgi õigus eriplaneering või detailplaneering jätta algatamata ka siis, kui planeeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi hinnangul ei loo eelnõu KOV-idele sisuliselt uut õigust, kuna kehtiv õigus juba võimaldab muul olulisel põhjusel avaliku huvi olemasolul jätta detailplaneering algatamata. Lisaks on Riigikogu menetluses eelnõu (683 SE), millega on kavas KOV eriplaneeringu regulatsioon seadusest tervikuna välja jätta.
Kliimaministeerium ei toeta samuti eelnõu, kuna muudatus planeeringuid kiiremaks ei muudaks, vaid mõiste „ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ toomine seaduse tasandile tekitab vaidluskohti. Tuulepargi rajamisele eelnevad juba praegu mahukad mõjuanalüüsid, sh visuaalsete mõjude hindamine. Eestisse on kiirelt vaja uusi elektrivõimsusi, mistõttu peaks menetlusprotsess seda toetama. Justiits- ja digiministeerium leiab, et visuaalse mõju arvestamine on kaetud olemasolevate sätetega ning puudub vajadus täiendada seadust eraldi alusega.
3. AS-i Vireen poolt 2025. aasta riigieelarvesse kantava dividendide summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusministeerium esitab valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu, mille alusel kinnitab valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul AS Vireen dividendisumma, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma.
AS Vireen on riigi 100% osalusega aktsiaselts, mis peaasjalikult tegeleb loomsete kõrvalsaaduste kokkuveo ja kahjutustamisega. Ettevõtte tulud 2024. a moodustusid valdavalt kokkuveo tasust ja vähemas mahus tehnilise rasva müügist. Tänavu kasvas loomsete jäätmete kahjutustamine kasvas hüppeliselt, kuna ettevõte likvideeris sigade aafrika katku tagajärgi. Seoses sellega on dividendiettepanek oluliselt väiksem varasemalt seatud ootusest.
4. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2026. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2026. aasta sisserände piirarvuks 1292.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Nagu aastatel 2015–2025, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2026. aastaks maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Alaliste elanike arv on võrreldes eelnevate aastatega vähenenud. 2025.a piirmäär on 1298, 2024. a piirmäär oli 1303. Piirarvu arvestusse lähevad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Seadus näeb ette erandid, mis piirarvu alla ei kuulu, näiteks USA kodanike elamisload ja õppejõuna või iduettevõttes töötamiseks antavad elamisload, samuti lühiajaliseks töötamiseks antavad elamisload.
Piirarvu kehtestamise kohustus tuleb seadusest, piirarvu kehtestamata ei saa PPA piirarvu alla arvestatavaid elamislubasid välja anda.
Nii nagu ka 2025.a ei ole pärast valitsuse korralduse kehtestamist kavas siseministril määrusega kehtestada piirarvu jaotust elamislubade taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi.
Ka 2025. aastal ei ole piirarv veel täitnud. 1. septembri seisuga oli kasutamata 489 elamisluba.
5. Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ja reguleeritakse selle asutamise ja tegevusega seotud küsimusi.
Eritribunal on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel moodustatud rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuritegusid toime pannud isikute üle, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu.
Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid.
Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule 14. mail 2025, mille järel Euroopa Nõukogu ministrite asekomitee (MAK) andis 24. juunil 2025 volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ning asutada halduskomitee.
Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil 2025, ning Ukraina parlament ratifitseeris selle 15. juulil 2025.
Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. EN-i esialgne arvestus eritribunali aastaseks kuluks on 60–70 miljonit eurot, mis jagatakse kokkuleppe osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
6. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule.
7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. novembri ja 14. novembri (EL eelarve) kohtumistel
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
13.11.25 majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kinnitab eeldatavalt energiamaksustamise direktiivi muudatused. Peale 23.10.25 ülemkogu arutatakse nõukogus Ukraina toetamise rahastamise variante mh kuidas edasi minna nn. reparatsioonilaenu kontseptsiooniga Venemaa tõkestatud varade põhiosa kasutades. EL eelarvenõukogu esitab oma aastaaruande. Nõukogu kinnitab järeldused Euroopa statistika kohta. Komisjon esitleb oma esimese tegevusaasta ülevaadet lihtsustamisalgatuste kohta. Kinnitatakse Eesti ja Luksemburgi taastekavade muudatused.
Nõukogu koosolekule eelneval hommikusöögil arutatakse Eesti algatusel globaalse miinimummaksu ümber toimuvaid arenguid. Nõukogu eesistuja ja komisjon annavad rahandusministritele ülevaate viimastest arengutest OECD läbirääkimistel ja edasistest sammudest.
14.11.25 toimub nn. eelarve ECOFIN kohtumine, millel valmistatakse ette nõukogu positsioon sama päeva kohtumiseks Euroopa Parlamendiga EL 2026 a. eelarve kokku leppimiseks.
