1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning muuta süsteem paindlikumaks piirkondades, kus perearste napib. Perearst saab edaspidi keelduda inimese nimistusse võtmisest, kui nimistus on üle 1600 inimese ja samas teeninduspiirkonnas on võimalik liituda väiksema nimistuga. Samuti luuakse võimalus määrata riski- ja kriisipiirkondi, kus saab rakendada erimeetmeid, näiteks toetada perearstide tööle asumist, soodustada koostööd või korraldada teenust ajutiselt tavapärasest erinevalt. Muudatuste vajadust suurendab perearstide vananemine: 2033. aastaks vajab vanuse tõttu asendamist ligikaudu 420 perearsti. Muudatustega luuakse paindlikumad võimalused perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral kiiresti asendus korraldada ja tagada inimestele perearstiabi järjepidevus. Seadus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027.
2. Investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse investeerimisfondide reegleid ning lihtsustatakse fondide tegutsemist. Fondivalitsejad saavad edaspidi pakkuda rohkem investeerimisteenuseid ning alternatiivfondidele luuakse paindlikumad võimalused muu hulgas laenude andmiseks ja depositooriumiteenuse kasutamiseks. Tarbijatele fondi arvel laenu anda ei lubata.
Eurofondidele ja teistele sagedast raha väljavõtmist võimaldavatele fondidele kehtestatakse uued nõuded likviidsusriskide maandamiseks. Samuti lihtsustatakse pensionifondide nõudeid: senine mahukas põhiteabedokument asendatakse Pensionikeskuse veebilehel fondide võrdlustabelitega, kus saab võrrelda näiteks riski, tasusid ja tootlust.
Muudatustega võetakse üle ka Euroopa Liidu nõuded ning vähendatakse fondide põhjendamatut halduskoormust. Uuel kujul pensionifondide põhiteave muutub kättesaadavaks 1. mail 2027.
3. Arvamuse andmine mootorsōidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1010 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Kalle Grünthal sooviga tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaks ja sõiduautode registreerimistasu.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi toob välja, et eelnõule lisatud seletuskiri ei käsitle sisuliselt mootorsõidukimaksu ega registreerimistasu regulatsiooni, vaid keskendub üldistele hinnangutele maksupoliitika kohta. Samuti jäetakse seletuskirjas tähelepanuta, et maksukoormus Eestis on juba langustrendis.
4. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1011 SE) eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga kehtestada toiduainetele 9%-ne käibemaksu määr (kehtiv määr on 24%).
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et pakutud meede ei ole tõhus ega sihitud. Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. EL statistika andmetel on toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal, Rootsis, ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär. Kõigile toiduainetele ja alkoholivabadele jookidele käibemaksu määra vähendamine 9%-le tooks kaasa suure eelarvekulu, mis on hinnanguliselt suurusjärgus 400 miljonit aastas ega ole praeguses eelarveseisus jõukohane.
5. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Määruse eelnõu
Korrakaitseseaduse (KORS) alusel on võimalik kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu riiklikku järelevalvesse nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma. Valitsuses olnud eelnõuga kehtestatakse kaasamise tingimused ja kord, millega reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist, otsustamist, kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvust, väljaõpet ja nõutavaid õpiväljundeid, eritunnuse kasutamist ning väljaõppe ja kaasamisega seotud kulu hüvitamist. Eelnõu on vajalik 1. oktoobril 2026 jõustunud korrakaitseseaduse muudatuste rakendamiseks.
6. Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 "Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Alates 1. novembrist suletakse alkoholiregister. Seoses sellega kaotatakse ettevõtjate kohustus tellida alkoholi koostise kohta laborianalüüse, mida oli vaja toodete alkoholiregistrisse kandmiseks.
Toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks saab ettevõtja edaspidi kasutada enda laborit või teha seda mõnes muus laboris Eestis või välisriigis.
Volitatud laborid jäävad jätkuvalt analüüsima riikliku järelevalve käigus võetud alkoholiproove.
Lisaks vähendatakse seaduse muutmisega bürokraatiat volitatud laborina tegutsemise õiguse taotlemisel.
Alkoholiregistri kaotamine puudutab 2025. a seisuga 120 alkoholi tootjat ja 595 importijat ning nelja volitatud laborit: LABRIS, EKUK, Terviseamet ja Põhjala Brewing AS
7. Riiklike hariduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga määratakse 2026. aasta riiklikud hariduspreemiad, millega tunnustatakse silmapaistvaid saavutusi ja panust haridusvaldkonda. Välja antakse üks elutööpreemia summas 65 000 eurot ja 12 aastapreemiat summas 10 000 eurot, iga neist eri kategoorias. Preemiate saajate nimed avalikustatakse aasta õpetaja galal 10. oktoobril 2026.
8. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kehtestab kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu ala osas. Ligikaudu 74 hektari suurusele alale kavandatakse lõhkeainetehas, et luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona tootmisvõime. Müra tekitavat katseplatsi Piirsallu ei rajata.
Kaitseministeerium rajab alale ligipääsutee, elektri- ja sideühendused ning piirdeaia. Baastaristu hinnanguline maksumus on 6,8 miljonit eurot. Projekteerimist alustatakse lähiajal ning suurem ehitustegevus on kavandatud 2027. aastasse.
Aidu ala planeerimine jätkub ning seal tehakse täiendav mõjude hindamine ja korraldatakse uus avalik väljapanek.
9. Toetusfondist toimetulekutoetuse lisavahendite jaotus 2026. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks täiendavalt 1,1 mln eurot. Toimetulekutoetuse maksmiseks kulus 2026. aasta seitsme kuuga 20,6 miljonit eurot, mis on 1% vähem kui 2025. aasta samal perioodil. Taotluste arv oli 2026. aasta juulis 7% väiksem kui eelmisel aastal samal ajal, aga kulu taotluse kohta 6% suurem. Lisavahendid saavad omavalitsused, kus on kulude kasv olnud riigi keskmisest kiirem.
2026. aasta riigieelarves on toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks ette nähtud 42,5 mln eurot, millest 29,9 mln eurot on jaotatud varasemalt. Käesoleva eelnõuga jaotatakse vahenditest 1,1 mln eurot ja jäägiks jääb 11,5 mln eurot.
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus Türgi Vabariigi kodanikule ja tema alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et taotleja vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotleja vastab seaduses toodud kodakondsuse andmise tingimustele.
11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile loa andmise kohta osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
EL Nõukogu otsuse ettepanekuga antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Ettepanek tõukub ÜRO Peaassamblee 2024. aasta resolutsioonist 79/128, mille raames võeti vastu otsus töötada 2027. aastaks välja ja sõlmida mitmepoolne konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad oluliseks tagada tulevase lepingu kooskõla Euroopa Liidu elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna õigusraamistikuga. Kavandatava lepingu eesmärk on muu hulgas kehtestada koostöökohustus riikide ning riikide ja teiste abiandjate vahel, et toetada abivajajaid, ning sätestada kohustused nii katastroofist mõjutatud riikidele kui ka abi osutajatele.
EL Nõukogult volituse saamiseks on Euroopa Komisjon esitanud nõukogu otsuse kavandi koos läbirääkimisjuhistega. Enne lõpliku lepingu sõlmimist taotleb Euroopa Komisjon uuesti volituse lepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks.
Eesti toetab nõukogu otsuse ja läbirääkimisjuhiste vastuvõtmist, et Euroopa Komisjon saaks osaleda Euroopa Liidu nimel ÜRO-s peetavatel läbirääkimistel uue rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Loodav rahvusvahelise koostöö raamistik aitab tugevdada kõigi riikide, k.a. Eesti, kriisivalmidust ja katastroofidest mõjutatud isikute abistamist. Eesti peab oluliseks, et uue rahvusvahelise lepingu rakendusmehhanismi puhul tuginetakse maksimaalselt EL-i ja NATO olemasolevatele valdkondlikele koostööstruktuuridele ja -raamistikele.
12. Eesti seisukohad uue Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi kohta raskete tagajärgedega piiriülese ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku uue sanktsioonirežiimi loomiseks. Eesmärk on tõkestada kolmandatest riikidest lähtuvat piiriülest ebaseaduslikku tegevust. Režiim annab liidule täiendava meetme võitluseks inimkaubanduse ja rändajate smugeldamisega, narkokaubandusega, ebaseaduslikku relvakaubandusega ja rahapesuga. See täiendab õiguskaitse menetlusi ja ei asenda neid.
Eesti toetab uue sanktsioonirežiimi loomist. Peame oluliseks, et sanktsioonide kehtestamisel säiliks senine ühehäälne otsustusloogika ning piiravad meetmed ei mõjutaks kriminaalmenetluste läbiviimist.
13. Eesti seisukohad Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-571/26 (Kahmus) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Välisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha Riigikohtu Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluse C-571/26 (Kahmus) kohta.
Kohtuasi puudutab tarbijakrediidi andjate kohustust kontrollida enne laenu andmist tarbija krediidivõimelisust ning seda, kuidas see kohustus suhestub juba jõustunud kohtulahendite ja pankrotimenetlusega.
Riigikohus küsib eelotsusetaotluses, kas tarbija õigusi kaitsva direktiivi 2008/48/EÜ artiklid 8 ja 23 on vastuolus siseriikliku normiga, mis tunnustab tarbija pankrotis automaatselt jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõudeid, isegi kui lahendi põhjendustest ei selgu krediidivõimelisuse eelneva hindamise kontroll.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. oktoobri 2026. aasta istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
12. oktoobril kohtuvad Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrid, et arutada Euroopa Liidu laienemise mõjusid julgeolekule, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, Euroopa-vastast sabotaažiaktide kampaaniat ning olukorda Lähis-Idas. Päevakajaliste teemade all käsitletakse Gruusiat. Välisasjade nõukogu kohtumisele eelneb mitteametlik arutelu välise sekkumise ja valeinformatsiooni tõkestamise ning strateegilise kommunikatsiooni teemal. Eestit esindab välisminister Margus Tsahkna.
Välisministeerium esitab valitsusele uuendatud seisukohad Lähis-Ida teemal seoses viisavabadusdialoogi võimaliku käivitamisega Pärsia lahe riikidega. Samuti esitab välisministeerium põhjenduse, miks jäi Eesti 22. septembril erapooletuks Ukraina territoriaalse terviklikkuse režiimi pikendamise hääletusel. Kokkuleppe tulemusel pikendati sanktsioonirežiimi senise kuue kuu asemel 36 kuuks, kuid sanktsiooninimekirjast eemaldati Venemaa ärimehed Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Mõlema suhtes on Eesti kehtestanud riiklikud sanktsioonid.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 12. oktoobri 2026. a istungil
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eesti kinnitab seisukohad 12. oktoobril 2026 Luksemburgis toimuva Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungiks. Nõukogus arutatakse muu hulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ülevaatamist ning kinnitatakse ELi seisukohad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 31. kohtumiseks ja ÜRO elurikkuse konventsiooni osaliste 17. kohtumiseks.
Lisaks käsitletakse mitmeid rahvusvahelisi keskkonnateemasid, sealhulgas vaalandust, kõrbestumise vastast koostööd, teisese plasti kasutamisega seotud väljakutseid ning Espoo konventsiooni võimalikku kaitseteemalist erandit. Ministrite lõunaarutelul keskendutakse tasakaalu leidmisele looduskaitse ja konkurentsivõime vahel linnu- ja loodusdirektiivide rakendamisel.
Eesti uuendab ka oma seisukohta, et väikeettevõtjad vabastataks keskkonnaõiguse lihtsustamispaketis volitatud esindaja määramise kohustusest, ning kujundab seisukoha laiendatud tootjavastutuse süsteemi laiapõhjalisemaks muutmiseks tulevase ringmajanduse määruse läbirääkimistel.
Eestit esindab istungil energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
