1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kiirendada riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist.
Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone.
Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel.
Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele.
Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles.
Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.
2. Arvamuse andmine korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (771 SE) kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne.
Eelnõu kattub valitsuse 4. detsembril algatatud eelnõuga, mistõttu teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku paralleelset algatust mitte toetada.
Valitsuse algatatud eelnõu on võetud Riigikogu menetlusse (774 SE), see on läbinud põhjaliku mõjuhindamise. Kahe samasisulise eelnõu menetlus koormab põhjendamatult Riigikogu ressurssi.
3. Arvamuse andmine elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Mario Kadastik eesmärgiga muuta elektrituruseadust. Algatuse eesmärk on muuta elektrivõrgu tasude regulatsiooni õiglasemaks ja toetada süsteemi toimimiseks vajalikke lahendusi.
Seadusesse lisatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmetele, rakendades seda tagasiulatuvalt, et leevendada põhjendamatut koormust kodumajapidamistele ja väikeettevõtjatele. Samuti vabastatakse tasust tootmissuunalised võrguühendused saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise korral.
Lisaks kaotatakse energiasalvestusüksuste topeltmaksustamine, viies neile rakendatavad tasud ühtsetele arvestusalustele. Täpsustatakse ka jaotus- ja ülekandevõrku puudutavaid sätteid seoses tagatisnõude kadumisega, et vältida tootmisvõimsuste põhjendamatut broneerimist ja võimaldada majanduslikult perspektiivsete liitumiste pakkumist.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
4. Arvamuse andmine erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (777 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Tanel Kiik eesmärgiga, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitaks edaspidi kord aastas Riigikogule ülevaate oma tööst. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk tugevdada Eestis demokraatia toimimist, parandada erakondade rahastamise läbipaistvust ning tagada avalikkusele regulaarne ülevaade erakondade rahastamise järelevalve seisust.
Justiits- ja digiministeerium märgib oma arvamuses, et ERJK kehtiv töökord sätestab juba praegu, et kõik komisjoni istungite protokollid ja otsused on avalikud ning kättesaadavad veebilehel. See tähendab, et avalikkusel, ajakirjandusel ja kodanikuühiskonnal on juba täna olemas vahetu ligipääs infole komisjoni tegevuse kohta. Täiendava aastaaruande koostamine ja selle esitlemine Riigikogu saalis kulutaks ERJK ressurssi ja Riigikogu Kantselei ametnike aega, mida saaks kasutada sisulise järelevalvetöö ja riskide analüüsi tegemiseks. Ministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
5. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 "Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kujundatakse ministeeriumi struktuur ümber. Valdkonnad kaotatakse ja osakonnad moodustatakse valdkondlikkuse põhimõttel. Põhimääruses muudetakse asekantslerite vastutusvaldkondi ning osakondade arvu, nimetusi ja ülesandeid.
Kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna baasil luuakse kaks osakonda: EL ja rahvusvahelise koostöö osakond ning kommunikatsiooniosakond.
Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna tegevused viiakse kolme eraldi osakonda. Kutsehariduspoliitika kujundamine viiakse ühte keskharidusega (kesk- ja kutsehariduse osakond), kutseõppeasutuste poliitika kujundamine ühte üldhariduskoolide poliitika kujundamisega (riigikoolide osakonda) ning kutsesüsteem ja oskuste poliitika ühte täiskasvanuharidusega.
Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonnad baasil tekib kaks uut osakonda: kõrghariduse osakond ning täiskasvanuhariduse ja oskuste osakond.
Riigikoolide ja -varade osakond kujundatakse ümber kaheks uueks osakonnaks: riigikoolide osakond ning haridustaristu ja -võrgu osakond.
Strateegia- ja finantsosakonnast eraldatakse analüüs ja statistika, millest moodustatakse analüüsiosakond.
Tehnoloogia juhtimise osakonna tegevus viiakse kahte erinevasse osakonda: IT-taristu osakond ja hariduse infosüsteemide osakond.
Üldhariduspoliitika osakonna baasil luuakse neli uut osakonda: alus- ja põhihariduse osakond, kesk- ja kutsehariduse osakond, kaasava hariduse osakond ning õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakond.
Lisaks muudetakse noorte- ja andepoliitika, personalipoliitika, teaduspoliitika ja õiguspoliitika osakondade nimetusi. Edaspidi on nimetused noortepoliitika osakond, personaliosakond, teadusosakond ja õigusosakond. Samuti täpsustakse järelevalveosakonna ja õigusosakonna ülesandeid.
Põhimääruse muudatused puudutavad haridus- ja teadusministeeriumi sisemist töökorraldust. Muudatused ei avalda mõju teistele ministeeriumidele ega haridus- ja teadusministeeriumi valdkondadega seotud sihtrühmadele. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulutusi.
Muudatuste jõustumise aeg on 1. märts 2026.
6. Kvalifikatsiooninõuetele vastava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 7¹ nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kvalifikatsiooninõuetele vastavate põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär. Määrus antakse 2026. aasta jaanuaris jõustuva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel, mille kohaselt ei tohi täistööajaga töötavale õpetajale maksta alammäärast väiksemat töötasu.
Määrusega kehtestab riik õpetajatele riikliku töötasu alammäära, mis on võrreldav töölepingu seaduse alusel kehtestatava töötasu alammääraga, kuid on suunatud konkreetsele sihtrühmale – kvalifikatsiooninõuetele vastavatele põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele, sealhulgas klassiõpetajatele ja ühe või mitme õppeaine õpetajatele.
7. Kõrgessaare pargi looduskaitse alt väljaarvamine Hiiu maakonnas
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega muudetakse Hiiu maakonna nelja olemasoleva kaitsealuse pargi ja ühe puistu piire. Kaitse alla jäävate parkide ja puistu kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Madala looduskaitselise väärtusega Kõrgessaare park arvatakse riikliku kaitse alt välja.
8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kalapüügi korraldamisega
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagid ning kastmõrra püügivõimalused ja nende tasumäärad 2026. aastaks. Saagid, püügivõimalused ja tasumäärad kehtestatakse vastavalt Eesti ja Venemaa vahelisele kalavarude säilitamise ja kasutamise kokkuleppele ning novembris toimunud Eesti-Vene kalanduskomisjoni 51. istungil saavutatud kokkulepetele.
Määrusega kehtestatakse kalaliikide kaupa lubatud aastasaagid ja jaotatakse need püügivahendite vahel individuaalkvootideks. Võrreldes eelmise aastaga suureneb koha lubatud aastasaak 1025 tonnini ning haugi saak 135 tonnini, samas kui ahvena ja latika kvoote vähendatakse. Rääbise lubatud aastasaak jääb muutumatuks. Vajadusel on võimalik kvoote aasta jooksul täpsustada ja osa kasutamata kogust järgmisse aastasse üle kanda.
Lisaks muudetakse püügivõimaluste määruse lisa seoses kastmõrra püügivõimaluste lisandumisega Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel, et tagada eelkõige rääbise püük. Samuti korrastatakse kalapüügieeskirja volitusnorme, koondades ministri õigused püügireeglite muutmiseks ühtse aluse alla ja tunnistades kehtetuks senised killustatud sätted.
Läänemere räime ja kilu traalpüügi ning rannapüügi kvoodid kehtestatakse eraldi hilisema määruse muudatusega. Määruse mõju kalandussektorile on positiivne, kuna püügivõimaluste jaotus püügivahendite vahel võimaldab kaluritel püüki paremini ajastada ja väldib kvootide kiiret ammendumist.
9. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2024. a määruse nr 27 "Venemaa Föderatsiooni tegevusega seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse valitsuse 27. mai 2024. a määrust nr 27 „Venemaa Föderatsiooni tegevusega seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine”, et riigisiseselt rakendada Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 765/2006 teatud sätteid.
Lisaks Venemaale on piiravaid meetmeid vaja rakendada ka Valgevenele. EL nõukogu määrustes on teenuste loetelu, mida otseselt või kaudselt ei tohi nende riikide valitsustele, sh saatkondadele, osutada. Selleks, et neid teenuseid teatud juhtudel siiski pakkuda, on vaja pädeva asutuse luba, kes hindab konkreetset juhtumit. Kõikidel määrustes toodud teenustel ei ole pädevat asutust määratud, neid täidab edaspidi TTJA, kes on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt juba sarnastes valdkondades pädevaks asutuseks.
10. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a korralduse nr 343 "Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi teaduspreemiate komisjoni kinnitatakse uute liikmetena Marina Semtšenko, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi evolutsioonilise taimeökoloogia professor ja Alar Astover, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetooli tenuuriprofessor. Komisjoni koosseisust on avaldanud soovi lahkuda akadeemik Urmas Kõljalg – Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia professor ning Arvo Viltrop – Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor, õppetooli juht.
Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitab valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul kuni 6 aastaks. Komisjon koosneb vähemalt 12 teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest. Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni koosseis kinnitati valitsuse 9. detsembri 2022. a korraldusega.
11. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks (Elvas Kulbilohu tn 1 asuv kinnisasi Sihtasutusele Tartu Kiirabi)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Tartu maakonnas Elvas Kulbilohu tn 1 asuv kinnisasi Sihtasutusele Tartu Kiirabi.
Elva linna detailplaneeringuga määrati kinnisasjale ehitusõigus Elva kiirabibaasi peahoone ja kuni kahe abihoone püstitamiseks.
12. Rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Tuletõrje Liit riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku määrata rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Tuletõrje Liit (Association of Fire Brigades in the European Union) riigi liikmeõiguste teostajaks siseministeeriumi. Ühtlasi teeb ta ettepaneku volitada siseministrit tegema liikmesusega seotud toimingud. Siseministeerium võib volitada riigi liikmeõigusi teostama päästeameti.
Euroopa Tuletõrje Liit asutati 21. mail 2025. a Berliinis. Praegu on organisatsioonil liikmeid 21 riigis. Organisatsiooni eesmärk on tugevdada koostööd, esindada tuleohutuse ja päästevaldkonna huve Euroopa Liidu institutsioonides ning edendada vastastikust teabevahetust ja standardite ühtlustamist.
13. Eesti kodakondsuse andmine (46 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega otsustatakse Eesti kodakondsuse andmine naturalisatsiooni korras 46 taotlejale. Neist 36 täisealist inimest vastavad kehtestatud tingimustele, sh omavad pikaajalise elaniku elamisluba, on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta, omavad registreeritud elukohta ja püsivat sissetulekut ning on tõendanud eesti keele oskust ja teadmisi Eesti riigikorraldusest.
Kodakondsuse taotlejate hulgas on kaks alaealist Venemaa kodanikku, kelle suhtes ei ole nõutav senisest kodakondsusest vabastamine. Lisaks on neli endist Venemaa kodanikku ning üks endine Gruusia ja üks endine India kodanik, kes on senisest kodakondsusest vabastatud. Ülejäänud isikutel puudub määratletud kodakondsus.
Korraldus hõlmab ka alla 15-aastaseid alaealisi, kellele taotleb Eesti kodakondsust Eesti kodakondsuses olev vanem teise vanema nõusolekul. Need lapsed elavad püsivalt Eestis ning nende puhul ei ole ette nähtud senisest kodakondsusest vabastamise kohustust. Nende hulgas on Venemaa ja Läti kodanikke.
Samuti käsitletakse alla 15-aastaseid alaealisi, kellele taotleb Eesti kodakondsust vanem samaaegselt enda kodakondsuse taotlemisega. Sellisel juhul vaadeldakse vanema ja lapse taotlusi koos ning otsus tehakse ühiselt. Nende alaealiste hulgas on Venemaa ja Ukraina kodanikke, kes elavad püsivalt Eestis ning kelle taotlustele on lisatud vanemate nõusolekud või vastavad tõendid.
14. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
15. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
Kõik taotlejad vastavad kodakondsuse seaduses sätestatud nõuetele, sh neil on pikaajalise elaniku elamisluba, nad on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta, omavad registreeritud elukohta ja püsivat sissetulekut ning on täitnud eesti keele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuded.
Taotlejate hulgas on üks Ameerika Ühendriikide kodanik, kaks Türgi Vabariigi kodanikku ja 19 Venemaa Föderatsiooni kodanikku. Kõik isikud on esitanud tõendi senisest kodakondsusest vabastamise taotluse esitamise kohta, kuid need tõendid ei kinnita lõplikku vabastamist, kuna vastav otsus ei kuulu tõendi väljastanud asutuste pädevusse.
Siseministeeriumi hinnangul vastavad kõik eelnõus nimetatud isikud kodakondsuse saamise tingimustele ning nende suhtes puuduvad seadusest tulenevad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust taotlejale, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
17. Eesti aruanne ÜRO Inimõiguste Nõukogule
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab ÜRO Inimõiguste Nõukogule Eesti neljanda inimõiguste korralise ülevaatuse (UPR) aruande, mida arutatakse 5. mail 2026 Genfis. UPR on alates 2008. aastast toimiv mehhanism, mille raames hinnatakse riikide ÜRO inimõigusalaste kohustuste täitmist iga 4,5 aasta järel; Eesti esitas oma esimese aruande 2011. aastal.
Aruanne käsitleb Eestis inimõiguste edendamiseks ja kaitseks võetud meetmeid alates viimasest ülevaatusest 2021. aastal, sealhulgas antud lubaduste ja riikide soovituste täitmist ning nende mõju. Samuti kajastab aruanne tulevikusuundi ja uusi teemasid, nagu rohepööre, uued tehnoloogiad ja kliimamuutused, vastavalt ÜRO nõuetele. Aruande koostas välisministeerium koostöös teiste ministeeriumitega.
UPR mehhanismi eesmärk on tugevdada inimõiguste kaitset, edendada rahvusvahelist dialoogi ja suurendada riikide vastutust.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa horisont" aastateks 2028–2034 kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, teadus- ja tehnoloogiavõimekust ning tippteadust ja innovatsiooni edendades tegeleda üleilmsete väljakutsetega. Uue raamprogrammi rakendamist nähakse tugevas puutumuses ja sünergias Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Samuti on senisest suurem fookus kaitsevaldkonnal ja kahese kasutusega tehnoloogiate toetamisel. Oluline on ka halduskoormuse vähendamine ja lihtsustamine programmi reeglites ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete läbiv järgimine.
Uue raamprogrammi eelarve ettepanek on 175 miljardit eurot (jooksevhindades) olles 83% suurem võrreldes käesoleva perioodi raamprogrammiga. Tegevused jagunevad nelja samba vahel:
- I sammas: tipptasemel teadus, mille eelarve on 44 miljardit eurot. See hõlmab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmeid (MSCA) ning Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevusi. Eesmärk on tugevdada ELi teadusbaasi, meelitada ligi tippteadlasi, edendada tippteadust Euroopas.
- II sammas: konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsed, mille eelarve on 75,9 miljardit. Samba konkurentsivõime osa ülesehitus järgib konkurentsivõime fondi nelja poliitikavaldkonna (nn poliitika-akna) struktuuri: puhtad tehnoloogiad; tervis, biotehnoloogia, põllumajandus; digi; kaitse ja kriisivalmidus. Kahe programmi osalise sidumise eesmärk on tagada koordineeritud toetus kogu investeeringute ahelas. Teiseks toetatakse selle samba alt ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmist, EL missioone ja algatuse Uus Euroopa Bauhaus tegevusi.
- III sammas: innovatsioon, mille eelarve on 38,8 miljardit. Siin all käsitletakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotud tegevusi. Sambast toetakse innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine). Koostöö II ja III samba vahel on olulise tähtsusega, et tugevdada idufirmasid, sidudes neid Euroopa suurte ettevõtetega ning edendades innovaatilisi riigihankeid nii ELi kui riikide tasandil.
- IV sammas: Euroopa teadusruum (ERA), mille eelarve on 16,3 miljardit. See hõlmab Euroopa teadusruumi, taristu ja osaluse laiendamise (widening) meetmeid. Eesti kuulub ettepaneku kohaselt järgmisel perioodil osaluse laiendamise riikide üleminekugruppi, mis jätab meile avatuks üksnes võrgustumismeetmed, kuid mitte enam võimekuse kasvatamise meetmeid.
Võrreldes praeguse programmiga sisaldab uus ettepanek mitmeid muudatusi, nt partnerluste arvu vähendamine, tehnoloogiataristute ja kahese kasutuse toetamine jms. Lihtsustamise poolelt plaanib komisjon nt kindla summaliste maksete (nn lump sum) ning teadus- ja innovatsioonimeetmete ühtse rahastusmäära rakendamist ning taotlus- ja aruandlussüsteemide kasutajasõbralikumaks muutmist, mis peaks programmi tooma uusi taotlejaid ning võiks olla soodne ka Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele.
19. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihanke-eeskirjad – läbivaatamine"
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon algatas 3. novembril 2025 avaliku konsultatsiooni, millega soovitakse koguda tagasisidet EL-i riigihanke direktiivide (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL) ja reeglite muudatuste mõjude kohta ning töötada välja võimalikud lahendused.
Konsultatsioon on avatud kuni 26. jaanuarini.
Eesti plaanib konsultatsioonil osaleda. Eesti seisukohad keskenduvad riigihangete reeglite lihtsustamisele (nt kolme direktiivi asemel reguleerida ühega), reeglite paindlikkuse suurendamisele ja halduskoormuse vähendamisele (nt elektrooniliste keskkondade arendamine ja koostoime). Põhjendatud juhtudel saame julgeoleku tagamiseks toetada kolmandatest riikidest pärit pakkujate kõrvaldamise võimaldamist. Saame toetada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist teatud sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel.
Avaliku konsultatsiooniga uuritakse erinevaid riigihanke direktiivide muudatuste lahenduste valikuid ja nende võimalikku mõju, sealjuures kogutakse andmeid konkreetsete teemade kohta nagu Euroopa eelistamine, riigihangete digitaliseerimine, keskkonnahoidlikud riigihanked, innovatsioonihanked jt.
Avaliku konsultatsiooni keskmes on kolm peamist teemat:
1. Avaliku sektori investeeringute tõhustamine läbi menetluste lihtsustamise ja digitaalse platvormi loomise;
2. Majandusjulgeoleku tugevdamine, mis hõlmab Euroopa eelistamise kriteeriumi kasutuselevõttu strateegilistes sektorites;
3. Reeglite vastavusse viimine keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutuse ja innovatsiooni edendamise eesmärkidega.
