Valitsuse 8.9 istungi kommenteeritud päevakord

08.09.2021 | 20:36

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 9. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, maaeluminister Urmas Kruuse ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID-tõend.
    • Jaga

1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu peaeesmärk on reformida doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist ja tõstaks seeläbi doktoriõppe läbimise efektiivsust.

Eelnõu kohaselt kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.

Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.

Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. septembril.

Muudatustega kaasnevad iga-aastasele riigieelarvele otsesed rahalised kulud. Lisavajadus täielikul üleminekul uuele süsteemile võrreldes 2020. aastaga on 13,5 miljonit eurot, mida soovitakse katta haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse valdkonna vahenditest, sealhulgas valituse poolt sihiks seatud 1 protsent SKP-st teadus- ja arendustegevuse kuludeks riigieelarves eraldatavatest vahenditest.

2. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse kolme liiki muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Esiteks nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Antud muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette ka alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Teiseks saab finantsinspektsioonile volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad jt finantsturuosalised esitavad keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta.

Kolmandaks täpsustatakse seda, mis infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

3. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse määruse muudatusega suurendatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal õppekogunemisel reservväelasele makstavat toetust.

Üldise kaitsevalmiduse ajal makstakse reservteenistuses toetust sõltuvalt isiku sõjavälise auastmega ametikohast 37, 40 või 50 eurot päevas. Eelnõu kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal makstav toetus kaks korda suurem – vastavalt 75, 80 või 100 eurot päevas.

Suurendatud toetus aitab kaasa, et reservis olev isik ei otsusta pere heaolu tagamiseks reservteenistusest kõrvale hoiduda ja annab inimesele suurema kindluse, et teenistuses olemine ei mõjuta tema majanduslikku olukorda negatiivselt. Toetus laieneb kaitseliidu liikmetele kui nad on kaasatud õppekogunemise või lisaõppekogunemise vormis.

Kõrgendatud kaitsevalmidus on riigi kaitseseisund, mille eesmärk on tõrjuda Eesti riigi julgeolekut ähvardavat suurenenud ohtu ja tagada riigi toimimine. Kaitsevalmiduse kõrgendamise järel asuvad selleks ettenähtud asutused ja isikud oma põhitegevuse kõrval tegema ettevalmistusi riiki ähvardava ohu tõrjumiseks.

Muudatus jõustub üldises korras.

4. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määruse nr 89 "Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtiva määrusega on Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatud kaheks – ühisosa, 1161 tonni Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele ning väiksem osa 300 tonni eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele maakonnale.

Seoses räime rannapüügi ühiskvoodi ja maakondliku kvoodi täitumisega peatas maaeluminister juunist räimepüügi ja kalapüügi kastmõrdadega Ida-Viru ja Lääne Viru ning Lääne maakonnas. Praeguse seisuga on Läänemere avaosa kehtestatud räime lubatud aastasaagist püütud kokku 1416,86 tonni ehk 97%, mis tähendab, et nimetatud alarajoonides on räime püüda jäänud veel 44,1 tonni ehk 3%.

Selleks, et Ida-Viru, Lääne-Viru ja Lääne maakonna kaluritel oleks võimalik sügispüügihooajal püüda nakkevõrkudega räime ja kasutada maksimaalselt ära seni välja püüdmata jäänud kvoot, on lahenduseks maakondadevahelise jaotuse kaotamine 2021. aasta sügispüügihooajaks.

Eelnõu kohaselt jääb edaspidi sel hooajal Läänemere avaosas räime püügiks ühiskvoot ja maakondade vahelist jaotust ei ole, et kasutada maksimaalselt ära seni välja püüdmata jäänud kvoot.

Muudatust on toetanud kõik eelpool mainitud piirkondade kalanduse algatusrühmad ühise pöördumisega.

5. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022–2025
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022-2025.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta kehtivad töötuskindlustusmakse määrad muutmata. Eelnõu kohaselt jääb kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. 2023. aastal laekub ligi 261,6 miljonit eurot ning 2024. ja 2025. aastal vastavalt 275,7 ning 289,9 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt (töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt).

Kuna „Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025“ oli 2021. aasta kriisimeetmete (töötasu toetus, töötasu hüvitis) osas arvestatud kulud algse eelarve, mitte tegelike kulude järgi, on vastavaid kulusid Eesti Töötukassa juhatuse ja sotsiaalministeeriumi poolt korrigeeritud ja esitatud täpsustatud arvestus. Täpsustus ei mõjuta Eesti Töötukassa nõukogu otsust. Eesti Töötukassa 2021. aasta tulem ja netovarad kogu vaadeldava perioodi vältel on 24,3 miljoni euro võrra suurem, kui on seletuskirjas kajastatud. Esialgses prognoosis oli kriisimeetmete kuluks töötuskindlustusvahenditest arvestatud 60,9 miljonit eurot, lähtudes kriisimeetmete kinnitatud eelarvest. Uues versioonis on arvestatud kriisimeetmete tegeliku kuluga, milleks oli 24,3 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.

6. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastaks.

Eelnõu eesmärk on tagada töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2022. aastal.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kanda 2022. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 19,8% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 48,8 miljonit eurot. 2021. a on sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist. Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30% mõlemast sihtfondist.

Kui sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on 19,8%, kantakse sihtkapitali kokku ca 48,8 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 31,7 miljonit ja tööandjate sihtfondist 17,1 miljonit eurot.

Kuna „Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025“ oli 2021. aasta kriisimeetmete (töötasu toetus, töötasu hüvitis) osas arvestatud kulud algse eelarve, mitte tegelike kulude järgi, on vastavaid kulusid Eesti Töötukassa juhatuse ja Sotsiaalministeeriumi poolt korrigeeritud ja esitatud täpsustatud arvestus (lisatud eelnõu dokumentide juurde). Täpsustus ei mõjuta Eesti Töötukassa nõukogu otsust. Eesti Töötukassa 2021. aasta tulem ja netovarad kogu vaadeldava perioodi vältel on 24,3 miljoni euro võrra suurem, kui on seletuskirjas kajastatud. Esialgses prognoosis oli kriisimeetmete kuluks töötuskindlustusvahenditest arvestatud 60,9 miljonit eurot, lähtudes kriisimeetmete kinnitatud eelarvest. Uues versioonis on arvestatud kriisimeetmete tegeliku kuluga, milleks oli 24,3 miljonit eurot.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.

7. Volitus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamiseks Sihtasutusega KredEx
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit volitatakse otsustama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Sihtasutuse KredEx (KredEx) ühendamine.

EASi ja KredExi ühendamise tulemusel loodava uue organisatsiooni eesmärk on toetada ettevõtlust Eestis, Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ning atraktiivsust. Rohe-, digi- ja innovatsioonipööre on Eesti strateegiline eesmärk ja konkurentsieelis. Uus organisatsioon pakub ettevõtjale terviklahendusi nõustamisest rahastamiseni.

Ühendamisega seonduvad kulud kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning ühendatavate sihtasutuste vahenditest.

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Maaeluministeeriumile (kalandussektori toetamiseks seoses COVID-19 levikuga)
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Maaeluministeerium taotleb valitsuse reservist 1, 8 miljonit eurot kalandussektori toetamiseks, et hüvitada COVID piirangutest tulenevat kahju. Tegemist on erakorralise toetusega mageveekalade töötlemisega tegelevatele ettevõtetele suuremahulise toidukao ennetamiseks. Euroopa Komisjon andis juulis selleks riigiabi ajutise raamistiku alusel oma heakskiidu.

Toetus on mõeldud 2019. ja 2020. aastal püütud ahvena filee eest, mille ettevõtjad on sunnitud läheneva realiseerimiskuupäeva oma ladudest välja viima.

COVID piirangud mõjutasid eriti raskelt hotelle, restorane ja catering sektori tööd, mis omakorda mõjutas kalamajanduse tarneahelat ja jättis ettevõtjatele kätte välisturgudele mõeldud suured kala laovarud.

Toetuse saamiseks ja toidukao ennetamiseks peab ettevõte andma kala tasuta üle Eesti kaitse-, haridus-, kinnipidamis-, tervishoiu- , sotsiaalabi- või hoolekandesüsteemi asutusele, nende toitlustust korraldavale ettevõttele või sihtasutusele või mittetulundusühingule, kes tegeleb toiduabi organiseerimisega.

Eesti päritolu ahvena laovaru on Eestis hetkel 150 tonni külmutatud fileena väärtusega 1 350 000 eurot ning 400 tonni külmutatud terve kalana väärtusega 1 200 000 eurot. Terve külmutatud kala koguse töötlemisel on võimalik saada veel umbes 150 tonni fileed. Seega kokku on Eesti päritolu toiduks kõlblikku ahvenafileed külmladudes tänaseks hinnanguliselt 300 tonni.

Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukaupade jaehindade ülevaatest selgub, et keskmine ahvenafilee kilohind oli viimastel kuudel Eesti kauplustes 32,50 eurot ning turgudel ligemale 17 eurot.

Toetusega kompenseeritakse tasuta üle antud külmutatud ahvenafilee omahinnast 70 protsenti, mis tasuta üleandmise korral on maksimaalselt 6,30 eurot kilogrammi filee kohta. Selliselt on ettevõtjatel võimalik osaliselt katta tootmiskulusid. 

Toetuse taotlemine ja menetlemine käib läbi PRIA - põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti, kes otsustab toetuse ühikumäära.

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on ühel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 21 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud neli väärtegu. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud kaheksa väärtegu. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

5) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kuuel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 11 väärtegu. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

10. Ministri kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
1) COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Maaeluministri määruse eelnõu kohaselt kehtestatakse kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Toiduraiskamise ennetamiseks saavad ettevõtjad taotleda riigiabina erakorralist toetust toiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle Eesti kaitse-, haridus-, kinnipidamis-, tervishoiu-, sotsiaalabi- või hoolekandesüsteemi asutustele või sellisele sihtasutusele või mittetulundusühingule, kelle põhikirjas sätestatud eesmärk on Eestis kodanikuühiskonna edendamine tasuta toiduabi organiseerimise kaudu.

Ministri määruse kohaselt toetatakse kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise tegevusvaldkonnas kala käitlemisega tegelevaid ettevõtjaid, kelle turutõrke tagajärjel müümata jäänud, kuid tasuta üle antud toiduks kõlbliku Euroopa Liidu päritolu ahvenafilee koguse omahind hüvitatakse kuni 70% ulatuses otsetoetusena.

Maaeluministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse reservist kokku 1 820 700 eurot, millest makstakse erakorralise toetusena ettevõtjatele kuni 1 785 000 eurot ning eraldatakse PRIA-le menetluskuludeks kuni 35 700 eurot.

2) Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sotsiaalkaitseminister algatab toetuse, mis suurendab psühholoogilise abi osutamise võimalusi  kogukondades. Kavandatava toetuse maht on 100 000 eurot. 

Toetusega soovitakse tõsta kohalikul tasandil ja esmatasandi tervisekeskustes psühholoogilise abi pakkumise mahtu, et leevendada COVID pandeemia negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele.

Selleks tutvustatakse valitsusele ministri määrust, millega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse andmise tingimused ja kord.

Toetust rahastatakse 2021. aasta lisaeelarvest eraldatud vahenditega elanikkonna vaimse tervise toetamiseks.

Meedet rakendatakse samaaegselt vaimse tervise teenusetoetusega kohalikule omavalitsusele.

3) Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule omavalitsusele
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sotsiaalministeeriumil on kavas kutsuda ellu COVID-19 toetusmeede „Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule omavalitsusele“, et parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi osutamist ja leevendada pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele.

Toetust rahastatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega sotsiaalministeeriumile ette nähtud vahendite meetmest elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga. Meedet rakendatakse samaaegselt toetusmeetmega psühholoogi palga- ja juhendamistoetus. Toetusmeetme kavandatud maht on 400 000 eurot.

11. Informatsioon peaministri asendamise kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Informatsioon

Seoses rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse tööle naasmisega määrab peaminister ta oma teiseks asendajaks. Rahandusministri äraolekul oli peaministri teine asendaja justiitsminister.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (EL lähetatud töötajate direktiivi 2014/67/EL mittenõuetekohane ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti sai 15. juulil 2021 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses, milles komisjon heidab Eestile ette Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiivi 2014/67/EL mittenõuetekohast ülevõtmist.

Komisjon esitas Eestile neli etteheidet:

1) Eesti õigusnormides ei ole konkreetset sätet, mis tagaks lähetatud töötajatele kaitse ebasoodsa kohtlemise eest, kui ta on algatanud oma tööandja vastu kohtu- või haldusmenetluse.

2) Riigisiseses õiguses sätestatud kaasvastutust kohaldatakse üksnes juhul, kui töövõtja on piiriülene teenuseosutaja, mitte aga juhul, kui töövõtja on riigisisene teenuseosutaja.

3) Riigisiseses õiguses sätestatud kaasvastutust kohaldatakse üksnes tavapärase teenuse osutamise, mitte aga allhanke korral.

4) Riigisiseste õigusnormide kohaselt võib lähetatud töötaja esitada teenuse tellinud isikule maksmata töötasu nõude alles pärast kuuekuulist ooteaega, mis on aga liiga pikk aeg

Eesti nõustub komisjoni etteheidetega. Sotsiaalministeerium on kavandamas muudatusi riiklikes meetmetes, et viia need direktiiviga kooskõlla 2022 aastal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus