1. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, riigilõivuseadust ja riigi õigusabi seadust. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik võeti vastu 2004. aastal, seda on korduvalt muudetud, viimati 2023. aasta märtsis. Ehkki Eesti kriminaalmenetlus on rahvusvahelises võrdluses kiireimate ja tõhusamate hulgas, ei võimalda kehtiv menetlusseadustik alati piisavalt paindlikkust selleks, et tagada kriminaalasjade kiire ja ratsionaalne lahendamine, eriti ülimahukate kriminaalasjade puhul, mis sageli on ka avalikkuse suure tähelepanu all.
2023. aastal otsustas justiitsministeerium kriminaalmenetluse reformiga edasi liikuda etapiviisi. Eelnõu keskendub eeskätt kohtumenetluse muutmisele otstarbekohasemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks.
Olulisemate muudatustena sätestatakse näiteks alus, mis võimaldab lugeda faktid tuvastatuks ilma täiendava vaidluseta. Kohtule antakse õigus määrata asenduskaitsja juhul, kui kaitsja vahetamine venitaks menetlust. Laiendatakse kohtulikku arutamist olukordades, kus süüdistatav hoidub kohtust kõrvale. Piiratakse võimalust vaidlustada määrusi, kui see venitab asjatult menetlust ja määrust saab vaidlustada ka lõppotsuse kaudu. Täpsustatakse tõendite jagamise ja lubatavuse vaidluste reeglid, et vältida üllatusi ja liiasust kohtumenetluses. Selgitatakse ristküsitluse korda ja antakse kohtule õigus sekkuda ebaotstarbekasse tõendite avaldamisse. Avardatakse võimalusi tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuete kriminaalmenetlusest väljaviimiseks, et vältida menetluse takerdumist mahukatesse tsiviilvaidlustesse.
Seadus on plaanitud jõustuma 2025. aasta 1. aprillil.
2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.
Kava järgi jõustub seadus 1.veebruaril 2027. a.
3. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran, et võimaldada kohalikul omavalitsusel tõhusamalt kontrollida volikogu kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmist. Eelnõuga nähakse ette alus teha riiklikku järelevalvet ja kohaldada korrakaitseseaduses ettenähtud erimeetmeid.
Eelnõu järgi võib KOV üksus inimest küsitleda ja nõuda dokumente, ohu tõrjumiseks tekib näiteks õigus siseneda valdusesse. Kohalik omavalitsus saab looma omanikule teha ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel määrata sunniraha, mille ülemmääraks on 6400 eurot. Olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks, kui on vajalik kasutada vahetut sundi, näiteks agressiivsete koerte rünnakute puhul, tuleb ka edaspidi kaasata politsei.
Kehtiva õiguse järgi saab kohalik omavalitsus algatada väärteomenetluse, kui rünnak on juba toimunud ja inimese tervis kahjustatud. Kehtivas korras puudub võimalus ennetavalt sekkuda, et välistada koerte rünnakuid teiste inimeste või loomade vastu, mistõttu kulutatakse selleks politsei- ja piirivalveameti ressurssi.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetab eelnõu ja märgib, et välja töötatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga reguleeritakse omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku järelevalve tegemist terviklikult, st lisaks koerte ja kasside pidamise eeskirjadele ka muude eeskirjade (kaevetööde eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle. Siseministeerium toetab põhimõtteliselt eelnõu, kuna muudatused loovad kohaliku omavalitsusele selged alused riikliku järelevalve teostamiseks koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmise üle ning loob võimalused kohaldada selleks korrakaitselisi erimeetmeid. Justiitsministeerium ei toeta eelnõu, kuna leiab, et veterinaarseaduses on juba ette nähtud Põllumajandus- ja Toiduameti kohustus teostada riiklikku järelevalvet veterinaarnõuete täitmise üle ning praktikas tõusetunud probleemi saab lahendada kehtiva õiguse raames, lisaks tuleb terviklikult analüüsida, kuidas rakendada riiklikku järelevalvet teiste sarnaste kehtestatud eeskirjade üle.
4. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga langetada toiduainete käibemaksumäär 5%-le (kehtiv määr on 22%).
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Ministeerium märgib, et toiduainete käibemaksumäära vähendamine toob kaasa suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub vähemalt 400 miljoni euroni aastas. Arvestades riigi rahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Ministeerium nendib, et käibemaksu määra langetuse mõju hindadele on vaid osaline.
5. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (552 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Rain Epler, Kert Kingo ja Arvo Aller, et panna selgemalt paika valitsuse liikmete ning muude isikute Riigikogu komisjoni ilmumise ja dokumentide esitamise kohustuste täitmise reeglistik ning sanktsioonid kohustuste mittetäitmise puhuks. Kehtiva riigikogu- kodu ja töökorra seaduse järgi on väärteo korras karistatav, kui valitsuse liige või muu isik takistab komisjoni tööd ja ei ilmu Riigikogu uurimiskomisjoni ette või ei esita dokumente. Eelnõuga laiendatakse väärteokaristust kõikide Riigikogu komisjonide töö takistamisele.
Lisaks käivitub ministri umbusaldamise protsess automaatselt, kui minister ei osale komisjoni istungil kahe Riigikogu töönädala jooksul. Kehtiva seaduse järgi saab umbusalduse algatada üksnes juhul, kui vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust esitab Riigikogu istungil kirjaliku nõude.
Justiits- ja digiministeerium teeb ettepaneku valitsusel loobuda eelnõu kohta arvamuse esitamisest, kuna muudatus puudutab parlamendi esesekorraldust.
6. Arvamuse andmine jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga anda keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Kui aga jahiajal on ulukite küttimismaht täitunud, ent vajadus ulukite, näiteks nuhtlusisendite, küttimiseks on olemas, siis praegu ei saa keskkonnaamet korraldada ulukite jahti.
Kliimaministri ettepanek on eelnõu toetada.
7. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on muuta siseministeeriumi töökorraldust. Ministeeriumi ülesannete jakku lisatakse elanikkonnakaitse valdkond. Muu hulgas täpsustakse tugiteenuste valdkonda ja lisatakse teadus-, arendus-, innovatsiooni alased tegevused ning sisekaitselist haridust pakkuva kooli pidaja roll. Täpsustakse ka mõne osakonna nime ja ülesandeid. Teabehalduse ja digiteemad koondatakse erinevatest osakondadest ühte loodavasse osakonda ning kodanikuühiskonna ja usuasjade teemad liidetakse ühte osakonda.
Muudatused on plaanitud jõustuma 2025. aasta 1. veebruaril.
8. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse tervise infosüsteemi põhimääruse ajakohastamiseks. Uue sõnastusega määratletakse senisest selgemalt, milliseid andmeid kaitseressursside amet ja kaitsevägi seoses tervise infosüsteemi edastavad. Arsti jaoks luuakse võimalus edastada tervise infosüsteemi ka uuringute, protseduuride, analüüside ja e-konsultatsiooni saatekirjade andmed. Kehtiva korra järgi suunab arst vajadusel kaitseväekohustuslased ja ajateenistuse kandidaadi teise tervishoiuteenuse osutaja juurde arstlikuks läbivaatuseks või terviseuuringu tegemiseks. Suunamiseks vormistatakse praegu praktikas vastavad dokumendid paberkandjal. Muudatus tagab terviseinfo liikumise ühtsetel alustel ja võimaldab isikul kasutada digisaatekirja puhul ka digiregistratuuri võimalusi.
9. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kehtestatakse uus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri 19. oktoobril 2024 kinnitatud nimekirja asemel. See sisaldab 1. jaanuaril jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusi, millega digiühiskonna teemad liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse, ning ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid teisi muudatusi.
Nimekirjas on toodud EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Selles sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF projektidele juba varasemalt, Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024. a.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
Korraldust rakendatakse 1. jaanuarist 2025.
10. Üleriigilise leina väljakuulutamine ja Eesti lipu heiskamine leinalipuna
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt korraldatakse Arnold Rüütlile kui endisele Vabariigi Presidendile riigi kulul austusavaldustega matused.
Tava kohaselt väljendatakse lahkunud riigipeale austust üleriigilise leina väljakuulutamise ning leinalippude heiskamisega.
Valitsus kehtestab president Rüütli matuse päeval kohustuse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele isikutele heisata leinalipp.
11. jaanuari hommikul tuleb leinalipud heisata kella 8.00 kuni õhtul 20.00. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jne.
Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena president Rüütlile on leinalippu oodatud heiskama kõik teised.
Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse samuti leinalipuna.
Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis. Üleriigilisel leinapäeval asendatakse välisorganisatsioonide lipud Eesti lippudega. Samuti ei heisata leinalipuna Vabariigi Presidendi, Kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
11. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. Eesti kodakondsuse andmine (45 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 45 isikule naturalisatsiooni korras.
Eesti kodakondsus antakse isikutele, kes vastavad kodakondsuse seaduse nõuetele, näiteks pikaajalise elamisloa omamine, vähemalt kaheksa aastat Eestis elamine, registreeritud elukoht ja püsiv sissetulek. Samuti peavad kodakondsuse saajad olema omandanud hariduse eesti keeles või sooritanud eesti keele eksami ning läbinud Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
Kodakondsuse saab erandkorras ka alaealine isik või isik, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, ilma et nad peaksid loobuma senisest kodakondsusest. Loetelus on ka endisi teiste riikide kodanikke, kes on nüüdseks vabastatud oma eelmisest kodakondsusest. Lisaks kuuluvad saajate hulka määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on pikaajaline seos Eestiga.
13. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
15. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsus antakse ühele isikule naturalisatsiooni korras.
16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kuuel korral karistatud, karistused on kustunud. Lisaks on isik pannud toime ka väärtegusid.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
18. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, kes ei täida Eesti seadusi. Teda on kriminaalkorras ühel korral karistatud ning ta on toime pannud 29 väärtegu.
19. Valitsuse 28. septembri 2023. a istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 12 punktis 2 märgitud otsuse muutmine
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kliimaminister teeb ettepaneku muuta valitsuse 28. septembri 2023. a istungi protokolli märgitud otsust, mille kohaselt määrati taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ tegevuste elluviimisse kaasatud partnerid.
Protokolli märgitud otsust tuleb muuta, kuna uuel aastal jõustusid Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused ning maa-amet on korraldatud ümber maa- ja ruumiametiks.
Muudatus puudutab üksnes neid reformi tegevusi, mille sisu ja eelarve on reguleeritud kliimaministri käskkirjaga.
Lisaks kliimaministri käskkirjale on üks reformi tegevus, nimelt KOVide toetamine tuuleenergeetika planeeringute kiirendamiseks, reguleeritud regionaalministri määrusega. Muudatus ei puuduta KOVide rahastusmeedet, mille kureerijaks jääb endiselt regionaal- ja põllumajandusministeerium vastavalt regionaalministri määrusele.
20. Informatsioon ministrite vastutusvaldkondadest
Esitaja: peaminister Kristen Michal
Tüüp: Informatsioon
Peaminister informeerib valitsuse liikmeid ministrite pädevuse korralduse muutmisest, milles täpsustatakse, et justiits- ja digiminister juhib justiits- ja digiministeeriumi. Samuti on ministri vastutusalas soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu koostamine. Eelnõu koostamine oli seni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutuses.
