1. Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Seaduse eelnõu
Väljatöötatava uue seaduse eesmärk on ajakohastada rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu roll, ülesanded ja juhtimine ning luuakse ühtne raamatukogude andmekogu. Eesmärk on üle-eestiline kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus.
Eelnõu kohaselt käsitletakse rahvaraamatukogusid lisaks kultuuriasutustele ka haridusasutustena, mille ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas lugemisharjumuse kujundamine, avalike e-teenuste kasutamise juhendamine ning kogukonnaelus osalemise toetamine. Samuti muudetakse raamatukoguvõrk paindlikumaks, arvestades kohalikke olusid, nagu elanike arv ja asustustihedus, ning antakse omavalitsustele suurem roll võrgustiku kujundamisel ja juhtimisel.
Eelnõuga uuendatakse valdkonna juhtimist ja riigi haldusülesannete korraldust, andes senisest rohkem ülesandeid Eesti Rahvusraamatukogule, sealhulgas arendustoetuste menetlemise. Samuti kehtestatakse ühtne raamatukogude andmekogu, millega liitumine muutub rahvaraamatukogudele kohustuslikuks ja tasuta ning millega saavad liituda ka teised Eesti raamatukogud.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027, andmekogu ja väljaannete hankimist puudutavad sätted 1. juulil 2027.
2. Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et luua õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks kogu õigusakti elukaar jälgitav algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus juba varases faasis kaasata poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmasid. Keskkonna arenduste lõppedes asendab andmekogu muu hulgas ka praeguse eelnõude infosüsteemi ehk EIS-i. Eelnõu algatajad on uue andmekogu nimeks pannud Sätla, mis on tuletatud sõnast "säte", koht kus sätteid koos luua ja sättida.
Sätla loomist toetavad nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka vabakond. Uute funktsioonide tõttu hoiavad õigusloomes osalejad hinnanguliselt tehnilisele tööle kuluvat aega kokku 1855 tööpäeva aastas.
Tekib terviklik algatuse elukaar kus tagasiside nii ettevõtjatelt, huvikaitse organisatsioonidelt kui asutustelt on ühes kohas ja jälgitav.
Sätla toetab üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.
Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Keskkonna väljatöötamisse panustab ka parlament. Riigikogu võtab selle kasutusel juhatuse otsuse alusel.
Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel.
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud.
3. Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt luuakse selgem ja efektiivsem karistuse täideviimise süsteem, mis parandab õigusselgust, muudab vangla ja kriminaalhoolduse töökorralduse paindlikumaks ja tõhusamaks. Seaduses täiendatakse käitumiskontrollile allutamise regulatsiooni.
Käitumiskontrollile allutamise muudatuste laiem eesmärk on, et võimalikult suur hulk kinnipeetavaid jätkaksid karistuse kandmist pärast vangistust kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta.
Käitumiskontrollile allutamise korral peab süüdlane järgima karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Näiteks ilmuma regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kindlaks määratud kohas, alluma kriminaalhooldaja kontrollile jne, mitte tarvitama alkoholi või narkootikume, osalema sotsiaalprogrammis, heastama kahju, alluma elektroonilisele valvele jne.
4. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et lõpetada alates 1. novembrist 2026 riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turule toomist.
Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma ning saavad need kohe turule viia, tingimusel et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaovad mitmed täiendavad aruandluskohustused, näiteks laborikatse protokollide ja veini liikumise aruannete esitamine.
Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust. Põllumajandus- ja toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabanevat ressurssi suunata järelevalvesse.
5. Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ajakohastatakse karistusseadustikku ja ohvriabi seadust, et võtta Eesti õigusesse üle EL inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise direktiiv. Muudatuste eesmärk on paremini ennetada inimkaubandust, tugevdada ohvrite kaitset ja tõhustada riigi kriminaalõiguslikku reageerimist.
Direktiivi uuendustega täpsustatakse muu hulgas juriidiliste isikute vastutust, parandatakse andmekogumist ja tugevdatakse koostööd ja koordineerimist nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil. Samuti arendatakse süsteeme, mis aitavad inimkaubanduse ohvreid varakult tuvastada ja neile vajalikku abi pakkuda.
Karistusseadustiku inimkaubanduse koosseisu lisatakse kaks uut tegu: naise tahte vastane asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine. Samuti täpsustatakse inimkaubanduse mõistet ja ärakasutamistegudega seotud loetelu.
Eesti peab direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 15. juuliks 2026.
6. Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.
Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.
Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.
Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.
7. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon, tuua praktikast kujunenud lahendused seaduse tasemele. Eelnõuga vähendatakse aegunud normide hulka.
Välistatakse toetuse saaja õigus nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuna praegune regulatsioon võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud. Edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.
Seaduses täpsustatakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Andmete säilitamisel täpsustatakse, et registris hoitakse andmeid pärast põhitähtaja lõppu veel viis aastat üksnes statistilisel eesmärgil ning seejärel need kustutatakse; isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega.
Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, mis viib seadusesse seni praktikapõhise korralduse ning tagab piiriüleses koostöös ühtse menetluskeele.
8. Arvamuse andmine atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) kohta
Esitajad: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga lõpetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine.
Rahandusministeerium nendib, et heitkogustega kauplemise süsteem tuleneb direktiivist ja sellest süsteemist lahkumine Euroopa Liidu liikmesriigina ei ole õiguslikult võimalik. Süsteemist on laekunud Eesti riigieelarvesse aastatel 2023 – 2025 870 miljonit eurot tulu ning riigieelarve tuludest moodustavad Euroopa Liidu eelarvest saadavad vahendid umbes 10%.
Arvestades rahandusministeeriumi arvamusega teeb Kliimaministeerium valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna heitkogustega kauplemise süsteem on osa EL õigusest ja Eesti riik on sellest võitnud.
9. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga täiendada liiklusseadust andes KOVidele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Lisaks kavandatakse renditeenuse pakkujatele teha kohustuslikuks kontrollida kasutajate vanust ja pisimopeedide puhul lisaks ka juhtimisõigustl ning pakkuda alla 16-aastastele kasutajatele kiivri kasutamise võimalust.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Regulatsiooni muutus piirab ettevõtlusvabadust ning lisab halduskoormust. Siseministeerium möönab probleemi alaealistega ja märgib vajadust seda täiendavalt arutada.
10. Arvamuse andmine kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) koht
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu kultuurikomisjon. Selle kohaselt võib direktor ühe korra sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks inimesega, kes asub tööle kutseõpetajana omandades samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, samuti üldharidusainete õpetajaga, kes on läbimas kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.
Samuti täpsustatakse eelnõus, et lisaks kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele kehtib õpetajate töötasu alammäär ka alustavatele kutseõpetajatele ja üldharidusainete õpetajatele, kellega on seaduse alusel lubatud sõlmida kuni kolmeaastane tähtajaline tööleping.
Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada. Eelnõu loob kutseõppeasutustele selgema ja paindlikuma võimaluse värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei ole piisavalt. Muudatus täpsustab kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu sõlmimise tingimusi ning tagab alustavatele õpetajatele, kes on kvalifikatsiooni omandamas töötasu alammäära kokkuleppimise sarnaselt kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajatega. See aitab toetada õpetajate järelkasvu ning tugevdab kutsehariduse süsteemi jätkusuutlikkust.
11. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 "Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruses tehakse tehnilise iseloomuga muudatused. Sätestatakse, et kui EL rahastatud projekti kajastatavat veebilehte ja sotsiaalmeedia kontot ei ole olemas, siis kasutab toetuse saaja teavituste edastamiseks enda veebilehte ja sotsiaalmeediakontot. Sätet on seni ekslikult loetud selliselt, et projekti jaoks tuleb luua eraldi veebileht.
Samuti sätestatakse, et kõik Õiglase Ülemineku Fondist toetust saanud projektid peavad edaspidi järgima plakati ja tahvli paigaldamise reegleid. Muudatus on vajalik, et tagada kooskõla EL õigusega.
12. Volitus Hexest Materials AS-i aktsiakapitali suurendamiseks, aktsionäride vahelise lepingu sõlmimiseks ja põhikirja muutmiseks ning nõusolek aktsiate märkimise eesõiguse võõrandamiseks valikpakkumisel
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse kaitseministrit suurendama Hexest Materials AS-i aktsiakapitali, muutma Hexesti põhikirja ja sõlmima aktsionäride vaheline leping. Samuti antakse talle nõusolek müüa valikpakkumisel Hexesti aktsiate märkimise eesõigus. Eesti Vabariigi poolt omandatavate uute Hexesti aktsiate valitsejaks määratakse kaitseministeerium.
13. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Märjamaa vallas Metsaveere kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Elektrilevi OÜ-le otsustuskorras harilikule väärtusele vastava tasu eest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ringuta külas asuv Metsaveere kinnisasi. Elektrilevi soovib rajada kinnisasjale laoplatsi.
14. Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu
Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada sotsiaalministeeriumi kantsleriks uueks ametiajaks taas Maarjo Mändmaa. Kantsleri ametikoha uus tähtaeg on 23. august 2026 kuni 22. august 2031.
Kantsleri nimetab ametisse valitsus ministri ettepanekul ning enne otsuse tegemist kuulatakse ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamus. Valikukomisjoni hinnangul sobib Maarjo Mändmaa kantsleri ametikohale.
15. Eesti kodakondsuse andmine (42 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 42 isikule naturalisatsiooni korras.
16. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 2 on praegu Ukraina, 2 Valgevene ja 18 Venemaa kodanikud.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta lõpus Euroopa andmeliidu ja tehisaru rakendamise strateegiad, mille eesmärk on kiirendada andmete kasutamist ja tehisaru laiemat rakendamist kogu Euroopa Liidus. Strateegiad on osa laiemast digipaketist ning keskenduvad nii andmete kättesaadavuse parandamisele kui ka Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele tehisaru valdkonnas.
Andmeliidu strateegia eesmärk on luua ELi-ülene andmeruum, mis võimaldab kvaliteetsete ja turvaliste andmete liikumist ning nende paremat kasutamist, sealhulgas tehisaru arendamisel. Tehisaru strateegia keskendub eeskätt tehisaru praktilisele kasutuselevõtule, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas, tuginedes olemasolevale õigusraamistikule.
Eesti toetab mõlemat strateegiat, rõhutades vajadust parandada andmete kättesaadavust ja taaskasutust ning tagada, et tehisaru kasutamine oleks kooskõlas Euroopa väärtuste, põhiõiguste ja turvanõuetega. Samuti peab Eesti oluliseks Euroopa digisuveräänsuse tugevdamist, eelistades avatud ja tasakaalustatud lähenemist, mis väldib liigseid piiranguid ning toetab koostööd usaldusväärsete partneritega.
