„Valitsus tõstis Eesti kaitsekulud 2026. aastast üle 5% SKP-st ja suunab nelja aastaga riigikaitsesse täiendavalt 2,8 miljardit eurot. See on viimaste aastate kõige jõulisem julgeolekuotsus ja selge sõnum, et riigi kaitsesse panustatakse nii palju raha, jõudu ja aega kui võimalik,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Samal ajal liigume riigina tõhusamaks. Aasta tagasi kutsusin kokku efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, kelle ettepanekutest on töös või juba tehtud üle 300 otsuses. Kõik selleks, et vähendada bürokraatiat ja anda rohkem vabadust ja vastutust inimestele ja ettevõtetele. Tänavu andsime tippettevõtjatega stardi Eesti AI algatusele, et tõusta tehisintellekti rakendamises maailma liidrite hulka.“
Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Kristina Kallas ütles, et aasta tagasi ekspertidega põhjalikult läbi räägitud koalitsioonilepe pani paika kaks keskset eesmärki: tagada riigi julgeolek ja tõsta majanduse konkurentsivõimet. „Mõlemaks on valitsus astunud mitmeid olulisi samme. Suurendasime kaitseinvesteeringuid ja võtsime strateegilise suuna kasvatada enda võimekust toota enda kaitseks vajalikke asju. Majanduse konkurentsivõime parandamiseks oleme vastu võtnud mitmeid otsuseid selleks, et Eestis oleks energiatootmisvõimsuseid, mis tooksid hinna alla, oleksid rohelised ja jätkusuutlikud. Vähendame massiivselt bürokraatiat ja puhastame õigusruumi vananenud nõuetest. Hea hariduse puhul jätkame selle valitsuse poolt sihikindlalt üleminekut eestikeelsele õppele.“
Ülevaade valitsuse olulisematest töödest:
Tugev eestikeelne haridusruum
Jätkasime hariduselu suurimat reformi ehk üleminekut eestikeelsele õppele, millega tänavu liitusid 2. ja 5. klassid. Samal ajal valmistati ette kutsekeskhariduse reform ning pikendati õppimiskohustust, et kõik noored jätkaksid pärast põhikooli õpinguid ja oleksid paremini ettevalmistatud tööturuks.
Lihtsam maksusüsteem
Alates 2026. aastast kehtib kõigile 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. Samuti lihtsustas riik riigihankeid ja vähendas halduskoormust. Riigirahanduses vähenes eelarvejääk viimase kuue aasta madalaimale tasemele.
Energeetikas suund puhtale ja kindlale varustusele
Valitsus saatis Riigikokku tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, mis loob võimaluse rajada Eestisse tuumajaam. Välja on kuulutatud tuuleenergia kuues vähempakkumise, millega Eesti jõuab taastuvenergia optimaalse tasemeni ehk ca 70-80%.
Suurinvesteeringud taristusse
Teede rahastust suurendati ja käivitati seni suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Rail Balticu ehitus liigub täie hooga edasi ja ehitushanked on kaetud nii lepingute kui rahastusega. Jõustus jäätmereform, mis edendab ringmajandust.
Vähem bürokraatiat ja kiirem riik
Kehtestati põhimõte „üks sisse, üks välja“, mis hoiab bürokraatlikke nõudeid kontrolli all. Läbi vaadati ligi 4000 määrust ja igas viiendas leevendatakse või kaotatakse nõudeid. Samuti valmistati ette kohtumenetluse kiirendamise reform ning loodi uus andmenõusolekuteenus, mis on oluline e-riigi arengu teetähis.
Turvalisem Eesti ja tugevam kaitsetahe
Võeti vastu hädaolukorraseadus, mille alusel saab edendada Eesti kriisivalmidust, kohaliku tasandi paremaks valmisolekuks loodi kogukonnafond. Oluliselt arendati edasi kriisiteavitust. Politsei sai õiguse rakendada perevägivalla juhtumites kuni 72-tunnist viibimiskeeldu.
Parem toimetulek ja jätkusuutlik tervishoid
Valitsus tõstis toimetulekutoetust ja muutis selle kättesaadavamaks. Inimeste igapäevaellu hakkab järjest enam jõudma geeniandmetel põhinev personaalmeditsiin. Tänu ümberkorraldustele on märkimisväärselt vähenenud tervisekassa puudujääk. See aitab tagada tervishoiu jätkusuutlikkust.
Majanduse kasv ja paindlik töökorraldus
Ettevõtjate tööjõupuudust leevendati oskustöötajate erandi kehtestamisega. Loodi võimalus arvestada töötaja erinevate vajadustega paindlikes töölepingutes. Energiamahukatele ettevõtetele kehtestati taastuvenergia tasu ülempiir, mis toetab Eesti konkurentsivõimet.
Tugev riigikaitse ja arenev kaitsetööstus
Valitsus hoidis riigikaitse rahastuse vähemalt 5% SKT tasemel ning kaitsevaldkonna investeeringuplaan täideti täielikult. Valmis 10 aasta riigikaitse arengukava. Arendati kaitsetööstusparke.
Väärtustatud kultuur ja spordi toetamine
Tõsteti kultuuritöötajate ja treenerite palku ning suurendati tippspordi toetust. Film Estonia meetme tugevdamine ja suurürituste toetuse kasv aitavad tuua Eestisse rohkem filmitööstust ja rahvusvahelist tähelepanu.
Rahvusvaheliselt tugev Eesti
Eesti tõstis õhupiiri rikkumised NATO ja ÜRO tasandil rahvusvahelise julgeoleku keskmesse. Artikkel 4 käivitamine ja julgeolekunõukogu toimumine näitasid hästi toimivaid ja efektiivseid NATO liitlassuhteid. Eesti suurendas panust Ukraina ülesehitamisse ja valmistub 2027. aasta Ukraina reformikonverentsiks Eestis. NB8 eesistujana suurendame koostööformaadi poliitilist kaalu ja nähtavust.
Loe lähemalt valitsuse olulisematest otsustest ministeeriumite kaupa: https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-aasta
