Juhataja Rasmus Ruuda
Tere hommikust! Valitsus pidas täna erakorralise istungi ning nüüd on siin teie ees peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja politseijuht Elmar Vaher. Alustab Kaja Kallas. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere hommikust kõigile! Tõepoolest, valitsusel oli varahommikune istung seoses sellega, et tuleb teha otsuseid, et muuhulgas Narva tank eemaldada. Me teame, kuhu see olukord on läinud just peale seda, kui Venemaa on oma agressiooni Ukrainas sellises ulatuses toime pannud. See on toonud ka kõik need monumendid, mis meil on, rohkem avalikkuse tähelepanu alla ning on rebinud lahti eriti need haavad, mis meie ühiskonnas on olnud. Selge on see, et need monumendid on olnud pingeallikas.
Me oleme teinud juba varasemalt otsuse punamonumendid igalt poolt Eestist eemaldada. Hea meel on tõdeda, et paljude kohalike omavalitsustega meil see koostöö kenasti toimib ja neid töid järjest tehakse.
Me teame seda, et Vene Föderatsioon ja selle eriteenistused soovivad ka neid pingeid siin Eestis veelgi õhutada, seda eriti Ida-Virumaal, kus meil on väga suur venekeelne kogukond. Neid monumente on vaenulikud jõud alati ära kasutanud valede levitamiseks ning Venemaa julgeolekupoliitika ja välispoliitika osa on ametlikult õhutada propagandavalesid, mis toetavad nende riigi agressiivseid eesmärke. Ja nende soov on olnud ka meie ühiskonda igatpidi lõhestada.
Põhiseaduse järgi on riigi keskne väärtus sisemine rahu. Riigi üks peamisi ülesandeid on selle sisemise ja välise rahu tagamine. Me ei tohi anda Venemaale võimalust meie minevikku kasutada ära selleks, et meie ühiskonda veelgi lõhestada. Seetõttu need infosõjas kasutatavad monumendid on vaja kiiremas korras kodurahu huvides eemaldada, just selleks, et pinged nende monumentide juures ei jõuaks kasvada.
Kuna pinged on suurenemas just Narvas ja selle ümbruses, siis me sealt ka alustame. Eelmisel esmaspäeval käisin ma Narvas ja kohtusin Narva volikogu liikmetega. Nad on teinud mulle ka pöördumise kõikide volikogu fraktsioonide nimel, et nad soovivad ise teha otsused, muuhulgas Narva tanki kohta. Aga eile me saime teada, et siiski seda otsust ei tehtud. Seetõttu riik pidi selle ise enda kätte võtma ja me tegime need otsused ära. Kuna meie seisukoht on olnud see, et korra tagamiseks tuleb see tank eemaldada võimalikult kiiresti, enne kui pinged ja ärevus veelgi kasvavad, nii et sellel on kõrgem hind, tuli tegutseda kiiresti.
Nii nagu ma Narva volikogus lubasin, me ei teisalda seda tanki öö varjus, me ei ole ka seda teinud. On ilus päev käimas ja need tööd seal ka. Nii nagu ka eelmisel esmaspäeval sai öeldud, see tank on üks osa nendest punamonumentidest. Täna me tegeleme tegelikult kokku seitsme monumendiga üheaegselt: Narva Peetri platsil asuvad mälestustahvlid, punaarmeelaste mälestussammas Narvas, Igor Grafovi mälestusmärk Narvas ja Narva-Jõesuus mälestusmärk "Kolm tääki" ning Meriküla dessandi mälestusmärk, mis on samuti Narva-Jõesuus. Lisaks on teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas sadama teel, mis saab neutraalse hauatähise, et siia on maetud teises maailmasõjas hukkunud, ja see jääb jätkuvalt paigaks, kus saab hukkunuid mälestada.
Nüüd, kogu seda operatsiooni me üritame teha väärikalt, rahulikult, õigusriigile kohaselt. Me keskendume eelkõige sellele, et meil on ikkagi ühine tulevik, isegi kui meil on erinev arusaam minevikust. Ida-Virumaa ei ole kuidagi erandjuhtum, vaid see on osake Eestist. Ja kuna see üldine otsus on meil tehtud kogu Eesti kohta, siis sellega me lähme edasi, nii nagu ma ütlesin, koostöös kohalike omavalitsustega.
Konkreetne ajakava ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ja logistilisest plaanist. Sõjahaudade ümbermatmine juba paljudes kohtades toimub, just selleks, et hukkunuid saaks mälestada seal, kus neid mälestama peaks – kalmistutel. Nii et praeguseks on juba ümber maetud neli sõjahauda: Rakveres, Võsul, Nõos ja Pärnus. Ühishaudadele paigaldatakse neutraalsed infotahvlid, kus on kirjas, et siia on maetud teises maailmasõjas hukkunud. Veel kord tahan rõhutada, et loomulikult hukkunute mälestamine ei ole kuskil keelatud, see on alati lubatud, lihtsalt see peaks toimuma nendes kohtades, kus see käib – kalmistul.
Nüüd, korrarikkumistega tegeleb politsei. Politseijuht saab sellest ka täpsemalt ülevaadet anda. Aga mida ma tahan rõhutada, on see, et meie soov on, et kõik kulgeks rahulikult. Olen palunud ka eelmisel esmaspäeval juba Narva volikogu liikmete abi inimeste rahustamiseks, et nad võiksid mõista, miks me neid otsuseid teeme, miks need otsused on vajalikud. Eesti on meie ühine kodu ja mitte keegi ei taha, et siin oleksid pinged, mitte keegi ei taha, et siin oleksid korrarikkumised. Nii et katsume seda hoida, see on kõigi meie ühine ülesanne: keskenduda sellele, et me oma kodu hoiame, ja sellele, kuidas me siit edasi läheme võimalikult rahulikult ja väheste pingetega.
Küsimus veel, kuhu viiakse eelkõige tank, aga nagu ma ütlesin, meie operatsioon hõlmab rohkem punamonumente. Tanki suhtes on kokkulepe, et see liigub Viimsisse, kus on sõjamuuseum. Seal on vastav koht selleks ette nähtud. See oli ka Narva volikogu väga suur palve, et seda tanki ei demonteerita, vaid tal võiks ikkagi muuseumis koht olla. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, peaminister! Palun, Urmas Reinsalu!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Valitsuse tänahommikune otsus oli ühemõtteline, ühehäälne ja selge: Eestis ei ole paika punamonumentidele. Punamonumendid teisaldatakse Eestis. Plats tehakse puhtaks aasta lõpuks. Venemaa genotsiidisõda Ukraina riigi ja Ukraina rahva vastu on asetanud kahtlemata erilisse konteksti kõik need inimsusevastased kuriteod, mida sooritatud Eestis nii kommunistliku kui ka natsliku okupatsiooni ajal või sõjategevuse käigus.
Inimkaotused – rahvastikuteadlaste hinnangul –, mis langesid osaks Eesti rahvale nende okupatsioonide kestmise ajal olid ligikaudu viiendik meie rahvast. See tähendab seda, et nendes küsimustes ja põhimõttelise seisukoha võtmises ei saa olla külg-ees-lähenemist. Külg-ees-lähenemist ei ole Eesti Vabariigi valitsuses ega ka mitte Eesti riigis tervikuna. Narva, kõik Eesti linnad ja kõik Eesti omavalitsused on osa Eesti Vabariigist, kes peavad täitma Eesti Vabariigi seadusi ja lähtuma loomulikult nendest põhimõtetest, mille alusel me siin Eestis oma elu korraldame.
Nüüd, mis on oluline rõhutada selle tegevuse puhul? Esiteks, kohaliku omavalitsuse valik oli see, et ta sisuliselt mitteotsusega eile tegelikult loobus iseotsustamise võimalusest. Eesti Vabariigi valitsus ei ole teinud saladust oma tahtest. Juba sellest suvest oleme seda rõhutanud ja korranud üle selge otsuse ka mõni nädal tagasi, et punamonumendid kõrvaldatakse esimesel võimalusel vastavalt kehtivale õigusele. Ja me soovime seda teha koostöös kohaliku omavalitsusega. Kui kohaliku omavalitsus seda koostööd ei soovi teha, siis Vabariigi Valitsus langetab nende otsused lähtudes ohuhinnangust, lähtudes avalikust huvist, ja korrakaitseseaduse alusel viib need otsused ellu.
Loodetavasti tegelikkuses toimub see kõik tänase päeva jooksul rahumeelselt. Küsimus ei ole selles, kas inimesed armastavad või vihkavad seda otsust või neil on mingi erinev arusaam meie ajaloost. Küsimus on selles, et siin elades peate te arvestama nende väärtustega, mida me Eestis jagame, ja peate arvestama nende seadustega, mis Eesti Vabariigis kehtivad. Eesti Vabariik jõustab oma seadusi täies mahus kogu Eesti vabariigi territooriumil. Need isikud, kes seadusi rikuvad või on oht avalikule korrale – Eesti Vabariik rakendab nende vastu proportsionaalset jõudu. Loodetavasti venitusteta see protsess täna päädib. See tänane protsess on üks osa suuremast menetlusteest, punamonumentide kõrvaldamisest Eestis.
Ma tahaksin [esile tuua] erilist konteksti, sümbolväärtusega konteksti, milles meie oma minevikuga silmitsi oleme ja kogu Eesti rahvas oma minevikuga silmitsi on, aga on ka Narva inimesed oma minevikuga silmitsi. Eesti Vabariigi taasokupeerimine tänase Venemaa õiguseellase, Nõukogude Liidu vägede poolt tähendas sisuliselt sõna otseses mõttes kogu Narva linna füüsilist hävitamist. Suurusjärgus üle 90% elamutest hävitati füüsiliselt ja süsteemselt. Selle hävituspoliitikaga okupeeritud Eestis jätkati ka pärast teist maailmasõda, vältides osaliselt purustatud majade taastamist, valides tee, et tegelikkuses kaoks kogu suurlinn, mis toimis vabas Eestis. See on kontekst, mida tuleb silmas pidada ka selles tähenduses, millega me silmitsi seisame nende punamonumentide puhul, mis on rajatud Eesti Vabariigi taasokupeerimise ülistamiseks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, välisminister! Järgmisena palun, Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Nii nagu peaminister ütles, see otsus langetati lähtuvalt erinevatele hinnangutest, mis puudutavad avalikku korda ja sisejulgeolekut. Me teame, me oleme näinud seda ja meil on ka andmed selle kohta, et Venemaa kasutab punamonumente ära eskalatsioonide esilekutsumiseks. See on põhjus, miks seda tehakse.
Narva linnale tegelikult oli antud võimalus need otsused ise teha, ise see protsess läbi viia, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Riigi seisukoht on nädalaid tagasi juba välja öeldud. See tähendab seda, et kogu selle aja vältel me oleme ka vastavaid ettevalmistustöid teinud, nii et kogu see operatsioon, mida siin praegu ellu viiakse, on põhjalikult läbi mõeldud. Monumentide teisaldamisse on kaasatud nii politsei- ja piirivalveamet kui ka KAPO, loomulikult on erinevad ülesanded mõlemal, aga ühine nimetaja on avaliku korra tagamine.
Seda operatsiooni tehakse selles mõttes väärikalt, et näiteks lilled või küünlad, mis on sinna tanki jalamile asetatud, viiakse kalmistutele, ei visata neid asju prügikasti. Püüame seda teha niimoodi, selle arvestusega, et hiljem peavad politsei- ja piirivalveamet, samuti teised riigiasutused Narvas edasi tegutsema ning neil peab olema ka Narva elanike austus ja lugupidamine. Loomulikult on mõistetav, et see operatsioon tekitab osas inimestes pahameelt ja muid tundeid. Mina kutsun üles jääma rahulikuks, mitte kaasa minema provokatsioonidega, sest nii nagu me oleme varem öelnud, kõigile neile provokatsioonidele ka riik vastab vastavalt vajadusele ja sellele olukorrale. Minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Aitäh, siseminister! Palun, Elmar Vaher!
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher
Tere, head ajakirjanikud! Eile õhtul saime Vabariigi Valitsuselt ülesandeks teha ettevalmistusi, et julgestada punamonumentide teisaldamist. Nii nagu ka varem öeldud, meie vaatluse all on seitse objekti: Peetri platsil olevad kaks monumenti, Narva ja Narva-Jõesuu tee ääres olevad kolm kohta ja Merikülas asuv punamonument. Täna hommikul tegi valitsus otsuse, et Narva tank ja nimetatud monumendid tuleb teisaldada. Sellega me peale otsuse langetamist ka alustasime.
Meie kõige suurem ja tähtsam olukord on tagada avalik kord. Selleks, et punamonumentide eemaldamisega seotud inimesed, partnerid ja meile abi osutav kaitsevägi saaksid teha oma tööd rahulikult, me kehtestame vajalikud liikumispiirangud ja ka viibimiskeelu. Viibimiskeeld on kolmes kohas: Peetri platsil, nimetatud Narva-Jõesuu tee ääres ja Merikülas. Me teeme seda võimalikult vähesel määral ja võimalikult lühikest aega.
Siinkohal on mul üleskutse: palun hoidume provokatsioonidest ja rünnakutest! Ainult niimoodi me saame teha oma tööd kiiresti, et vabastada liiklus ja anda inimestele taas rahu. Inimesed saavad minna koju, tööle ja kuhu iganes. Me oleme suurendanud oma väljapanekut Narvas ja selles piirkonnas, et aga tagada avalikku korda. Kaasatud on kõik prefektuurid ja teistest regioonidest on toodud juurde politseinikke.
Hetkel on olukord väga rahulik, liikumispiirangu ala on jõustatud kolme monumendi ümber, mis asuvad Narva-Jõesuu tee ääres, Peetri platsil ja kohe alustame tegevusi ka Merikülas. Intsidente toimunud ei ole. Inimesed, kes olid tanki valves, suhtusid mõistvalt ja lahkusid. Sundi kasutama me ei pidanud, nii et operatsioon möödus meie jaoks hetkel turvaliselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Elmar Vaher! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Tarvo Madsen, Postimees
On palju juttu olnud sellest ohuhinnangust. Mida see ohuhinnang siis ikkagi praegu ütleb? Kui suur on oht, et näiteks Narvas võib olukord eskaleeruda?
Kaja Kallas
Eks üks on see pilt, mida me praegu näeme, teine on need võimalikud ohud, mis võivad tekkida. Selge on see: me teame, et Venemaa soovib [olukorda] ära kasutada. Me tegelikult ju eelmisel nädalal ka nägime propaganda ajakirjanike siia tulemist ja kõike seda, nii et soovitakse õli tulle valada. Need pinged on kasvamas.
Nüüd see, kuidas läheb, tegelikult sõltub väga paljudest asjaoludest. Nagu siin kõik rõhutasid, me üritame seda teha võimalikult rahumeelselt, selgitades, et meil pingeid oleks võimalikult vähe. Tegelikult ka meie inimesed, kes selle tanki või teiste punamonumentide teisaldamise vastu on, saavad aru, miks see on vajalik ja miks tegelikult on vaja hoida ka sisemist rahu ja sisejulgeolekut. Nii et loomulikult on ohuhinnangutes alati see maksimum, mis võib juhtuda, aga me teeme kõik selleks, et need asjad ei juhtuks.
Mis on see maksimum? Maksimum on rahutused ja sellised kokkupõrked. Hetkel, nii nagu Elmar Vaher ütles, me seda ei näe. Ja me teeme kõik selleks, et seda ei tekiks ka. Siin on suur roll tegelikult meil kõigil. Tuleb suhelda Ida-Virumaa inimestega. [Tähtis on, et ka] Narva volikogu, kes ju tegelikult on avaldanud soovi, et see tank peab lahkuma, ja kes saavad aru, miks see peab toimuma, suhtleb inimestega, et ärevust ja pinget maha võtta. Nii et see sõltub meist kõigist, kuidas läheb.
Urmas Reinsalu
Ohuhinnangu loogika on tegelikult ju selles, et see oht on ajas kasvav. Ja oleme ausad, kui mõelda sellele, et eilne Narva volikogu mitteotsus ja ajas sellega venitamine kahtlemata oleks tekitanud täiendava pingevälja, kui meil oleks jäänud petlik ettekujutus, nagu see tank või need punamonumendid võiksid Narva jääda püsti, kui selle ümber ehitada piisav ühiskondlik tohuvabohu. Nii et see oli tegelikult kahtlemata valitsuse jaoks, kes vastutab korrakaitse eest riigi tasemel – korrakaitseasutused viivad seda poliitikat ellu –, see kontekst, millest lähtudes me selle otsuse langetasime.
Lauri Läänemets
Lühidalt öeldes, ohuhinnang ei sisalda seda, et me näeme, et konkreetselt kuskil toimuvad mingisugused meeleavaldused ja rahutused suuremat sorti, aga see sisaldab võimalikke tegevusi ja võimalikke eskalatsioone, seal need võimalused on sees olemas. See monumentide teisaldamine kiiresti ja nüüd praegu on üks, üks deeskaleerimise viis.
Loomulikult on ka näha teatud isikud, teatud suhted Venemaaga, ja nendega tegelikult juba ennetavalt on tegeldud. Lihtsalt, ohuhinnangu järgi kogu sellele protsessile peale vaadates, mida kauem mida pikemalt koguse monumendi saaga seal Narvas oleks veninud, seda rohkem oleks võimalusi tekkinud.
Greete Palgi, Eesti Päevaleht
Küsimus Elmar Vaherile. Kui kauaks politsei jääb enamate politseinikega sinna olukorda jälgima? Aitäh!
Elmar Vaher
Nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Kõik oleneb sellest, kuidas meie operatsioon kulgeb. Meie eesmärk on need alad vabastada viibimiskeelust võimalikult kiiresti, et inimesed saaksid liikuma. Me peame mõistma seda, et Narva-Jõesuu tee ääres, kui te vaatate suunaga Narva poole, siis vasakut kätt on väga palju suvilarajoone, inimesed, kes on puhkamas, kes suvitamas, tahavad ringi liikuda, minna surnuaeda, kalmistule. Nii et meie eesmärk on avada liiklus ja vabastada piirangud võimalikult kiiresti.
Indrek Kiisler, Rahvusringhääling
Täna viiakse ära seitse punamonumenti. Kas see tähendab seda, et kuna Ida-Virumaal on neid punamonumente oluliselt rohkem kui teistes omavalitsustes, siis te hakkate liikuma nii-öelda idast läände? Millal on järgmised sammud?
Kaja Kallas
Nagu ma ütlesin, me tegelikult tegeleme kogu Eestis koostöös kohalike omavalitsustega. Siin on kohalikel omavalitsustel väga selge roll ja paljudes kohalikes omavalitsustes töö juba käib. Aga tõesti, just selles loogikas, et Venemaa tahab pingeid eskaleerida, see on pigem ida pool, kus meil on suur venekeelne kogukond. Need seitse on kaardistatud kui kõige suuremad pingeallikad. Kui me need saame toimetatud, siis vaatame, kuidas edasi ja millised sammud me täpselt peame seal tegema. Võib-olla ka kohalikud omavalitsused mõistavad ja tulevad ka appi, igasuguste muude kivide jms asjus, aga tõesti, kui me alguses teadsime, kui palju neid monumente on üle Eesti, väiksemat numbrit kui nüüd, kui inimesed meile pidevalt teada annavad, kui palju neid selliselt on, siis sellega tuleb eraldi tegeleda.
Osa on sellised, millest inimesed tegelikult teadlikud ei ole ja mis eraldi mingit pinget ka ei põhjusta, kuna sellest lihtsalt ei teata. Meile on oluline, et see pinge ei liiguks nüüd nende monumentide juurest kuhugi mujale, ja seetõttu järk-järgult me nende asjadega tegeleme.
Indrek Kiisler
Ja teine küsimus: milline on see Venemaa-poolne ohuhinnang, teie vaatest siis. Näiteks eile Vladimir Putin ütles, et neile, kes teise maailmasõja ohvrite mälestust teotavad, tuleb Venemaa vastus väga karm. On teil mingeid signaale, milline võiks olla see Venemaa reaktsioon? Ja kas välisminister Urmas Reinsalu peab ka oma kolleegidele seletama, mis Narvas toimub täna?
Kaja Kallas
Ma võib-olla alustan. See küsimus oli küll välisministrile, aga mina olen juba oma kolleegidega suhelnud, suurte liitlastega, ning selgitanud meie otsuseid ja tagamaid, et kõik oleksid n-ö ühes pildis, sellepärast et Venemaa on meiega ju ka infosõjas ja kõiki selliseid asju soovitakse ära kasutada meie vastu.
Nüüd, samas, me teame, et Putin ja Venemaa tõesti ju kogu aeg on ka ähvardanud kõikvõimalike sammudega kõikvõimalike riike. Aga see ei peaks meid hoidma tagasi meile vajalike otsuste tegemisest. Selle mõte on meid hirmutada, aga tegelikult me ei peaks laskma ennast hirmutada, sest need on meie siseasjad, meie enda sisemine rahu, mida me peame siin tagama. Nii et need sammud ei tohiks olla mingiks eelduseks mingite Venemaa sammude jaoks, need on meie riigisisesed otsused. Aga selge on see, et Venemaa seda infosõjas kindlasti meie vastu kasutab ja üritab oma narratiivi ehitada.
Veel kord rõhutan: hukkunute mälestamine ei ole kuidagi keelatud ega hakka olema keelatud ka edaspidi. Hukkunute mälestamine peab toimuma kalmistutel. Kõik monumendid me püüame monteerida ja viia muuseumitesse, me ei hävita neid monumente ega ka mitte inimeste mälestust, kui nad soovivad hukkunuid mälestada.
Urmas Reinsalu
Jah, ma annan kindlasti meie liitlastele informatsiooni. Me ei ole eelnevalt informeerinud teisi riike, see on täielikult Eesti Vabariigi siseasi, me käsitleme seda oma siseküsimusena avaliku korra kaitses. Teiseks on oluline silmas pidada, et loomulikult Venemaa Föderatsioon on sõjas olev riik, kes on ühemõttelises vastasseisus kogu lääneruumiga, sealhulgas Eesti Vabariigiga.
Mis puudutab Venemaa Föderatsiooni positsiooni meie sammude suhtes, siis Venemaa Föderatsioon on minu mälu järgi karistusõigusliku universaalvastutuse kehtestanud teise maailmasõja nõukogude pärandi eitamisele ja selles kontekstis, nii et see on nende riigi seisukoht. Nad kasutavad ju ühemõtteliselt teise maailmasõja pärandit oma tänaste imperiaalsete eesmärkide realiseerimiseks. Nii et vähemasti retoorikas tuleb arvestada sellega, et kindlasti selles retoorikas Venemaa Föderatsiooni positsioonid on varem hukkamõistvad olnud ja küllap nüüd ka praeguses juhtumis tuleb arvestada vähem või rohkem sõimava stiiliga, mida praktiseeriti peaministri aadressil siin läinud nädalal.
Selles kontekstis ma kordan välisministeeriumi hoiatust, et vältida tingimusteta igasugust reisimist Venemaa Föderatsiooni või Valgevene riiki, lootes inimeste tervele mõistusele, aga veel kord rõhutades, et inimestel on ülimalt praktiline ja mõistlik sellest juhinduda, ükskõik, mis asjaoludel seda reisi ei peetaks vajalikuks teha. Aitäh!
Indrek Kiisler
Mul on veel üks küsimus. Pronksiööde ajal siin märatsenud Venemaa kodanikud, kellel oli alaline elamisluba – nad said küll karistada, aga jäid rahulikult riiki edasi elama. Kas seekord, kui peaks Narvas sama asi juhtuma, suheldakse nendega teistmoodi?
Urmas Reinsalu
Eesti Vabariigis kehtib välismaalaste seadus. Välismaalaste seadus näeb ette ka aluse elamisloa tühistamiseks, kui isik kujutab endast ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Nii et Eesti Vabariigi politsei on elamislubasid konkreetsetel juhtudel tühistanud. See on saanud ka palju avalikku tähelepanu. Nii et välisriikide kodanikud, kes rikuvad avalikku korda süstemaatiliselt või on ohuks julgeolekule, ka selle sündmustiku kontekstis, peavad selle asjalooga loomulikult – vähemasti teoreetiliselt – arvestama.
Kristjan Väli, Õhtulehe uudistetoimetus
Küsimus on Elmar Vaherile. Milline on tänase päeva planeeritav ajakava teisaldamistel? Ja kes füüsiliselt monumendid teisaldab? Kes on see, kes tõstab auto peale, transpordib, juhib seda tõstukit?
Elmar Vaher
Meie eesmärk on teisaldada punamonumendid võimalikult kiiresti. Me oleme planeerinud ja võtnud arvesse inseneride arvamuse. Kuidas kõik kujuneb, näitab aeg. Meie eesmärk on teha see ära võimalikult kiiresti, valgel ajal, selle päeva jooksul, et õhtuks oleks oleks töö tehtud.
Me kasutame selleks partnerite abi. Ametiabi korras on meil abiks kaitsevägi ja eraettevõtjad. Nii et millise kraana roolis täpselt keegi on, ma ei tea. Aga punamonumendid saab kindlasti teisaldatud esimesel võimalusel.
Juhataja
Nii, kui rohkem küsimusi ei ole, siis ütlen suur tänu kõikidele. Järgmise korrani.
