1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
1. juunil 2007 jõustunud seadust muudetakse, et ajakohastada seda vastavalt inimeste muutunud meediatarbimise harjumustele. Eelnõus täpsustatakse avalike meediateenuste määratlust ning kirjeldatakse Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ja pakkumisel.
Eelnõuga luuakse Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada selle sõltumatus ning kestlik ja läbipaistev rahastamine. Iga-aastane rahastusotsus asendatakse nelja-aastase raamlepinguga, milles määratakse kindlaks iga-aastased toetussummad. See vähendab oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastase eelarve kujundamisel ning võimaldab Rahvusringhäälingul paremini kavandada ja ellu viia arengukavas seatud eesmärke.
Samuti muudetakse seni tähtajatud peatoimetajate, toimetuste juhtide ja eetikanõuniku töölepingud kuni viieaastaseks. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
2. Rail Balticu olukorrast
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Valitsus saab ülevaate Rail Balticu projekti hetkeseisust ja edasisest rahastamisvajadusest.
3. Gigatehasest
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Eesti praegune arvutusvõimekus ei kata teaduse, avalike teenuste ega ettevõtete kasvavaid vajadusi. Taristu maht ja kättesaadavus on ebapiisav, puudub turvaline keskkond tundlike andmete töötlemiseks ning sõltuvus välismaistest pilveteenustest tekitab strateegilise autonoomia riski. Justiits- ja digiminister tutvustab Eesti võimalusi osalemiseks konsortsiumis, mis annaks ligipääsu tehisarutaristule.
Selline võimekus tagab riigile tingimused riigi andmekogude, sh tundlike andmete, kasutamiseks innovatsioonis, toetab keele- ja kultuurispetsiifiliste mudelite arendamist, suurendab küberturvalisust ning tagab kriitilistes olukordades kontrollitava ja usaldusväärse ressursi. Ettevõtetele loob kohalik taristu ligipääsu stabiilsele ja kiirele GPU-võimekusele, mis kiirendab tööstuse ja oodete/teenuste arendust ja hoiab teadus- ning arendustegevuse Eestis, kasvatades majanduse lisandväärtust.
4. AI agentide digiidentiteedi projektist
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Majandus- ja tööstusminister tutvustab valitsuse liikmetele AI-agentide digitaalse identiteedi projekti. Ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mis loob aluse AI-agentide turvaliseks ja kontrollitud tegutsemiseks inimese nimel.
Laiem eesmärk on muuta Eesti era- ja avaliku sektori teenused AI-agentidele kasutatavaks. Selleks tuleb ettevõtetel ja riigiasutustel luua vajalikud tehnilised lahendused ning õiguslikult paika panna, milliseid õigusi saab inimene AI-agendile anda ja milliseid täiendavaid kontrollimehhanisme teenusepakkujad vajavad.
5. Avalikust arvamusest
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Eesti elanike hoiakutes ei ole võrreldes juuniga toimunud suuri muutusi. Mõnevõrra on kasvanud toetus Ukraina abistamisele ning mure kliimamuutustega kaasnevate ilmastikumuutuste pärast, selgub Riigikantselei tellimusel 3.–8. septembril läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringust.
Elanike usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu on püsinud juuniga võrreldes samal tasemel. Valitsust usaldab 39% ja Riigikogu 36% Eesti elanikest. Veidi on vähenenud usaldus presidendi ja Kaitseväe vastu: presidenti usaldab 69% elanikest võrreldes 76%-ga juunis ning Kaitseväge 66% võrreldes 71%-ga juunis.
Elanike hinnang oma majanduslikule toimetulekule on pisut langenud. Kui juunis ütles 70% vastanutest, et nad elavad mugavalt või saavad hakkama, siis septembris oli neid 66%. Samas ei ole muutunud inimeste kindlustunne selles osas, kas nad suudavad katta lähitulevikus enda ja oma pere kulud.
Elanike turvatunne ei ole võrreldes juuniga oluliselt muutunud. 38% vastanutest leiab, et Eesti riik saab end praegu turvaliselt tunda ning 61% tunneb ennast Eestis elades turvaliselt. Ärevust Eestis ja maailmas toimuva pärast tunneb sageli või väga sageli 36% elanikest.
Mõnevõrra on kasvanud toetus Ukraina abistamisele. 47% Eesti elanikest leiab, et Eesti ei peaks välistama ühtegi viisi Ukraina sõjaliseks toetamiseks, juunis oli samal seisukohal 43% vastanutest. Venemaa-vastaseid sanktsioone toetab 57% elanikest (juunis toetas 54%).
Kasvanud on mure kliimamuutustega kaasnevate ilmastikumuutuste pärast. Neid peab enda jaoks murettekitavaks 35% elanikest võrreldes 29%-ga juunis. Samuti on kasvanud toetus rohepöörde elluviimisele: märtsis toetas seda 35% ja septembris 41% elanikest. Eriti märgatavalt on toetus kasvanud muust rahvusest elanike seas – 26%-lt märtsis 39%-le septembris.
Seireuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel teemadel, sealhulgas majanduslikku toimetulekut, turvatunnet, usaldust riigiinstitutsioonide vastu ning suhtumist julgeoleku- ja teistesse ühiskonna jaoks olulistesse küsimustesse. Uuring viidi läbi 3.–8. septembril 2026.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: riigikantselei.ee/uuringud.
6. Bürokraatia vähendamisest
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda alustas tööd 2025. a kevadel. Nõukoda kogus ettepanekuid Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja bürokraatiavabaks muutmiseks ning seirab ettepanekute elluviimist. Nõukoda lõpetab oma töö 31. oktoobril. Nõukoda koostab lõppraporti, mis sisaldab kokkuvõtet ettepanekute elluviimisest, soovitusi ja ettepanekuid valitsusele algatuse jätkamiseks.
Riigisekretär annab valitsusele ülevaate nõukoja ettepanekute hetkeseisust ning sellest, mida on ministritel ja valitsusel veel võimalik ellu viia.
