Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/live/FvRRSsK99Ug?feature=share
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Kuna peaminister on Euroopa juhtide kohtumisel Moldovas, siis asendab teda siseminister Lauri Läänemets. Lisaks on veel Hanno Pevkur, kaitseminister, ja Kalle Laanet, justiitsminister.
Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Jaa. Tervist kõigile! Mina alustan alati positiivsete asjadega. Ja positiivne on see, et eesmärgid, mida valitsuskoalitsioon on saavutanud, saavad jupikaupa täidetud ja mõned eesmärgid hoopiski teiste tublide partnerite abiga. Ehk siis ma arvan, et väga hea ja positiivne uudis sellest nädalast on see, et alampalga kokkulepe ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel sai kokku lepitud ja kolmepoolselt allkirjastatud. Suur tänu kõigile tööandjatele ja ametiühingutele selle kokkuleppe eest! Hinnanguliselt peaks – oleneb nüüd erinevatest prognoosidest – alampalk nelja aasta pärast jääma vahemikku 1100–1200 eurot. Ja küsimus ei ole ainult majanduspoliitiline, vaid tegemist on ikkagi küsimusega inimväärikusest ja sellest, et kui sa hommikust õhtuni tööd teed ja panustad endast kõik, siis sa normaalse tasu selle eest ka saaks.
Aga tõesti tänasel istungil valitsus võttis vastu 14 otsust. Kiitsime heaks ja saadame parlamendile infoühiskonna teenuste seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. See puudutab terroristliku veebisisu ja terroristliku veebisisu eemaldamist. Ehk kõigile sotsiaalmeediaplatvormidele tuleb kohustus seda sisu, terroristlikku üleskutset või tegevust või mahitamist või selleks vajaliku informatsiooni jagamist märgates see sealt kas eemaldada või õiguskaitseorganitele teada anda ja loomulikult enne eemaldamist ka säilitada, et õiguskaitseorganitel oleks võimalik tegutseda.
Siis kiitsime heaks ja saadame parlamendile seaduseelnõu, millega kaasajastame vangistusseadust. Sellest räägib justiitsminister Kalle Laanet kohe lähemalt.
Kiitsime heaks ja saadame parlamendile ka seaduseelnõu, et Euroopa Liidu üleselt paremini tuvastada e-kaubanduses maksupettuseid.
Valitsus võttis teadmiseks ka ülevaate valitsuskomisjonidest. Senised valitsuskomisjonid vaatasime üle, need komisjonid jätkavad tööd ja võiks öelda, et ühe valitsuskomisjoni tegevus laieneb – seni oli Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku vahel oma koostöösuhete jaoks moodustatud 1995. aastal valitsuskomisjon. Me plaan on laiendada seda valitsuskomisjoni, et see ei oleks enam ühe kiriku põhine, vaid siis me toome selle komisjoni Eesti Kirikute Nõukogu tasemele, et oleks kaasatud valitsuskomisjoni töösse kõik Eestis tegutsevad kirikud. Selle komisjoni loomist me ette valmistame. See peaks lähtuma varasematest koostöölepingutest, mis kirikute nõukogu vahel on, mis erinevad ministeeriumid kirikutega teinud on.
Nii et tegelikkuses mitte midagi ära ei kao, vaid pigem valitsuse tasandile toome kirikuid rohkem juurde rääkima. Ja valitsus toetas ka algatust allkirjastada Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline vabakaubandusleping.
Sellel nädalal toetas valitsuskabinet e-istungil ka kaitseministri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete pakette, millest Hanno Pevkur kohe lähemalt rääkima hakkab. Ma arvan, et kaks asja on siin olulised. Oluline on see panus, mis riik sellesse piirkonda kavatseb anda rahalisel näol, mis puudutab inimesi, ja tegelikult kohalikke omavalitsusi, kohalikku eluolu. Loomulikult ma usun, et oluline on ka see dialoog, kuidas seda kõike ellu viia ja kõik jätkuv, on ju, mis harjutusväljadega seotud on. Ega need mured inimestel otsa pole saanud. Kinnitan – ja ma usun, et kaitseminister kinnitab ka –, et meil on tahe kuulata neid inimesi ja nende muredega tegeleda.
Omalt poolt ütlen veel siia, et lõpetuseks tahaksin kutsuda inimesi üles olema valvsad. Kui me vaatame erinevaid põhjusi, miks on Eestis inimesed surma saanud, siis statistika järgi on nad enam-vähem samal tasemel, mis varasematel aastatel on olnud, aga üks erinevus paistab silma, nimelt, võrreldes varasemate aastate algusega on uppumissurmasid olnud rohkem. Ilmad lähevad soojemaks, palun vaadake oma laste järgi, palun vaadake oma sõprade-tuttavate järgi. Purjus peaga ujuma minek ei ole hea mõte, reeglina õnnetused, mis juhtuvad, ongi kas hooletusest [ja juhtuvad] lastega või üldteada-tuntud tegevusi eirates, näiteks purjus peaga ujuma minnes. Päästeamet kindlasti tegeleb ka ise selle teemaga kampaania vormis, teavituse vormis, et inimesed oleksid hoolsad, aga me kõik saame ära teha päris palju selleks, et elusid säästa. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, kaitseminister!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Nii nagu siseminister ütles, käin Nursipaluga seotud teemad veel korra üle. Kuigi seda on juba meedias mõnevõrra kajastatud, vajavad mõned asjad kindlasti täpsustamist.
Esiteks, kindlasti on oluline aru saada, et selle harjutusala temaatika juures me ei ole Baltikumis ja Soomes üksinda ehk selles regioonis üksinda. Kogu regiooni vaatest kõik riigid teevad praegu pingutusi, et harjutusväljad oleksid olemas.
Näiteks, ma praegu vaatan lätlaste Selonia [Sēlija] harjutusvälja plaani, mis on planeeritud Lõuna-Lätti Jekabpilsi lähedale, ja ka lätlased planeerivad eraldi seadusemuudatust selleks, et oleks võimalik harjutusalasid kiiremini rajada. Samamoodi planeerivad nad pärast seaduse vastuvõtmist harjutusvälja kiirendatud korras välja arendada. Nende uue harjutusvälja suurus on 26 000 hektarit, see on Nursipalust peaaegu kolm korda suurem. Leedukatel on ka minu teada 20 000-hektariline harjutusala tulemas ja soomlased teevad samamoodi.
Nii et meil kõigil on puudu harjutusaladest ja seetõttu tegelikult me sellega tegeleme. Loomulikult peamiselt sellepärast, et julgeolekuolukord lihtsalt on selline, et meil ei ole aega kusagilt võtta, et meie kaitsevõimet tugevdada.
Nüüd, tulles konkreetselt Nursipalu juurde, tõepoolest Nursipalu arendusega laiemalt või kogu Võrumaa vaatest me suuname sinna lähema nelja-viie aasta jooksul suurusjärgus 200 miljonit eurot. Ma julgen väita, et sellises suurusjärgus ei ole mitte kunagi riigilt läinud ühte maakonda nii palju raha.
Tõsi on see, et seal tulevad riigihanked, osa riigihankeid ei võida võib-olla ka mitte Võrumaa ettevõtted, aga kindlasti Võrumaale jääb suur osa sellest rahast. Ma ei näe võimalust, et kohalikud ettevõtted jäävad seal lepingutest ilma, ükskõik, kas need on pinnatööd, kruus, elektritööd või mis iganes. Kindlasti seal kohalikud ettevõtted saavad tööd ja see tähendab, et ka kohalikud inimesed saavad tööd. Ja see kindlasti ergastab kohalikku ettevõtlust märkimisväärselt.
Nüüd, kui me tuleme konkreetsemalt Nursipalu juurde, siis Nursipalu puhul me räägime circa 100 miljonist, 80 ja 100 miljoni vahel on see hind, mis see arendus seal maksma läheb. Sellest umbes 40 või 50 miljonit, sõltuvalt sellest, kuidas eksperdid hindavad, on maade väljaostmiseks. Ja maade väljaostusummad ... Ma lugesin ühe ettevõtte ühe väljaande juhtkirja, mis ütles, et oleks pidanud algusest peale ütlema taasteväärtuse. No kui nüüd me ajas tagasi läheme, siis kaitseminister Pevkur on rääkinud kogu aeg sellest, esimesest kohtumisest peale, et me hüvitame inimestele taasteväärtuse. Sõnades, või ütleme, kui juriidilist keelt kasutada, siis on see hüvitisväärtus. Aga mõte jääb samaks. Ja ma olen seda kogu aeg algusest peale rääkinud. Mul on hea meel, et Vabariigi Valitsus seda põhimõtteliselt toetas.
Mis on siin oluline märkida? See taasteväärtus eelkõige puudutab loomulikult ju eluhooneid ja elukondlikku hoonestut. Ehk see, kui me peame inimesele tagama uue võimaluse, siis … Või ütleme, kui me läheme teeme inimesele pakkumise, pärast ekspertide öeldud hinda, siis inimesed peavad saama võimalikult sarnased eluhooned, kui nad ei soovi ise teistmoodi. Kui nad soovivad rahas, siis loomulikult on nendel vaba otsus, mida nad selle rahaga teevad, kuhu nad uue kinnistu ostavad või uue elamise rajavad.
Aga nähes esimesi hindamisakte ma julgen küll väita, et need pakkumised tulevad äärmiselt väärikad ja kindlasti kordades, isegi kümnetes kordades suuremad kui turuväärtus. Aga seda saab loomulikult iga pere ja iga inimesega personaalselt rääkida.
Nüüd need konkreetsed kompensatsioonimeetmed veel, et üle käia. Hetkel me maksame, ka veel sel aastal me maksame omavalitsustele kaitseministri ja omavalitsuste vahel hea tahte leppe alusel hüvitist, mis on selline iga-aastane häiringutasu, mille kogusumma kogu Eesti peale on 292 000 [eurot]. Valitsuse esmaspäevase otsusega me suurendame selle summa kuni 1,35 miljonini ehk peaaegu 1,1 miljonit me suurendame seda summat. See tähendab ka seda, et me loome uue reegli, mis arvestab nii eluhooneid kui ka pindala, mis on omavalitsusel harjutusala sees. Omakorda on igati õiglane, nagu me siin oleme arutanud üsna pikalt, et me peame arvestama seda, milline see tegelik häiringu mõju on. Me loome sinna erinevad ringid ümber harjutusalade. Ehk on ühe kilomeetriring, kus on väga väike häiring, ehk põhimõtteliselt kasutatakse ainult käsitulirelvasid. See puudutab Männiku harjutusvälja. Siis on keskmine häiring, kus lisaks käsitulirelvadele kasutatakse ka tankitõrjerelvasid, näiteks. Seal on kolmekilomeetrine ala, kus me loeme kokku ka eluhooned. Need on eelkõige siis Klooga ja Kikepera harjutusväli. Ja siis kõige suurema häiringuga ehk selline, kus lisaks tankitõrjerelvadele kasutatakse ka suurekaliibrilisi relvasid, näiteks K9, on see mõjuala neli kilomeetrit. Need on kaitseväe keskpolügoon, Soodla, Sirgala ja Nursipalu. Ja selle nelja kilomeetri sees me oleme kokku lugenud ehitisregistris kõik eluhooned ja see on läinud vastavasse tabelisse, kus üks kolmandik summast on harjutusala suurus omavalitsuses ja kaks kolmandikku on eluhooned. Kuna seal inimestele on suurem mõju, siis on arvestatud eluhooneid ka kahe kolmandiku ulatuses. See on tähendanud seda, et hüvitiste saajate ring laieneb ehk tuleb juurde omavalitsusi, kes hakkavad seda toetust saama. Ja nendele tingimustele vastab praegu 16 omavalitsusüksust: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Me maksame seda hüvitist kord aastas, edaspidi, vastava valemi alusel. Nii et see on kõikidele omavalitsustele teada.
Nüüd, kuna Nursipaluga on tõesti kiire, siis Nursipalu puhul me tegime jah eraldi otsuse, et neli omavalitsust, kes sellega otseselt seotud on, ehk siis Võru vald, Võru linn, Antsla ja Rõuge, nendele me eraldame täiendavalt 10 miljonit, millest kaks suuremat ehk Võru vald ja Võru linn saavad 3 miljonit ja kaks väiksemat, nii elanike kui ka pindala poolest, Rõuge ja Antsla, saavad 2 miljonit.
Ja siin me ei pane omavalitsustele ette piire. See on nende vaba otsus, mida nad selle investeeringurahaga teevad. Ja täpsemalt on vaja omavalitsustega veel läbi rääkida müraleevendusmeetmed otse inimestele, mis puudutavad hoonete konstruktsioone, eelkõige näiteks aknad. Siin meie arvamus on, et omaosaluse määr võiks olla vähemalt 50%, aga me oleme kuulnud ka omavalitsustelt, et võib-olla ka nemad sooviksid diferentseerida seal, st mida lähemal sa harjutusalale oled, seda väiksem on sinu omaosalusmäär. Aga selle me veel räägime omavalitsustega läbi.
Ja mis on vaja rõhutada? Näiteks Nursipalu puhul ei tehta ühtegi pauku lähemal kui 800 meetrit eluhoonele. Need reeglid on paigas ja need reeglid piiravad samamoodi ära, et suvel ei tehta Nursipalus ühtegi pauku. Õhtuti ei tehta pauku ega ka laskeharjutusi. Samamoodi pühapäevad on kõik vabad. Nii et ma usun, et ka turismi vaatest ja elukondliku toimimise vaatest tegelikult on need reeglid juba praegu üsna karmid, aga noh, eks siin on vaja rääkida, kas ja kui palju me saame nende reeglitega edasi liikuda.
Nii. Ja kui tuua mõned näited, millega on seal, mida on omavalitsused selle varasema toetusega teinud. See oli väiksem, kui ta tulevikus hakkab olema. Näiteks Rõuge vald on teinud Nursi külakeskuse ja toetanud ka lasteaia küttesüsteemide parandamist. Lääne-Harju vallas näiteks on tehtud Kloogale mängu- ja sportimisväljak ning kergliiklusteede valgustus. Ehk see on kõik kohalikke elanike elu parandamiseks.
Narva-Jõesuus tehti Sinimäe vaatetorni ümbritseva territooriumi korrastamist ja osteti muuseumile natukene vajaliku inventari. Anija vald näiteks selle toetussumma eest asus looma Piibe maantee äärseid külasid ühendavaid kergliiklusteid. Nii et need võimalused loomulikult omavalitsustele jäävad.
Nii et need on need põhimõtted, mida valitsus toetas. Nüüd järgmised sammud on sellised, et valmimas on Natura eelhindamine. Ja Natura eelhindamise tulemusel Vabariigi Valitsus koostab Nursipalu harjutusala õigusakti, mis läheb avalikule menetlusele, ja pärast avalikku menetlust saab, loodetavasti septembris, Vabariigi Valitsus teha ka selle õigusakti, millega luuakse harjutusala Nursipalusse. Minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Suur tänu! Palun, justiitsminister!
Justiitsminister Kalle Laanet
Aitäh ja tere päevast! Mul on hea meel teada anda, et eile õhtuga mina sain tiiru peale kõikidele Eesti vanglatele. Kolm vanglat meil on: Tartu, Viru ja Tallinna vangla. Kõikidesse vanglatesse ma sain siseneda ja ka väljuda, nagu näete. See on positiivne uudis, absoluutselt. (Hanno Pevkur räägib loo sellest, kuidas Urmas Reinsalu on [justiitsministriks olekus ajal] vanglasse kinni jäänud, kuna kellelgi ei olnud võtit kaasas.) Aga ta on ikkagi välja saanud, ma saan aru. Selge.
Aga minu jaoks oli tõesti üllatav, et mina olin viimati külastanud vanglat … Esimesest vanglat ma külastasin siis, kui ma olin noor miilits, see oli Patarei vangla. Ja kui see Patarei vangla uks minu selja taga sulgus, kui ma läksin vahialust ära viima, siis ma kujutasin küll ette, et kas ma siit välja saan või ei saa, aga õnneks sain. Aga 2002, kui sai valmis Tartu vangla, külastasin ka seda. Ja see oli minu arvates juba tohutu edasiminek muutustes. Aga see, mis on toimunud nüüd viimaste vanglate ehitamistega, Tallinna vangla ja Viru vanglaga – ma arvan, et on Eestimaal küllalt neid inimesi, kes nii heades tingimustes igapäevaselt ei ela, kui on tegelikult vangid.
Aga kindlasti on ka justiitsministeeriumi vaade ja ma arvan, et ka ühiskonnas suund selline, et me reaalselt vanglas kinnipeetavate arvu saaksime vähendada, et me suudaksime mõjutada õigusrikkujaid mingite muude mõjutusvahenditega. Sest tegelikult vangis pidamine, kinnipidamine on ääretult kallis meie maksumaksjale. Nii et suund võiks ikkagi ühiskonnal olla see, et me suudaksime suudaksime neid õigusrikkujaid mõjutada maksumaksja vaatest odavamalt.
Ja sellest tulenevalt ka, kui me vaatame seda tänast vangistusseaduse muutmist – siin on neid teisi seadusi ka –, siis üks põhiline võti on see, et tehnoloogia jõuab ka vanglasse. Ehk digilahenduste kasutuselevõtmine, et ka vangidel oleks võimalik tahvelarvuti abil pöörduda ka näiteks kohtusse, kui neil on kaebused, halduskaebused, või teistpidi on neil võimalus ametlike õigusaktide andmebaasi veebilehel käia, kohtulahendite registris, riigikogu veebilehel, riigikohtu veebilehel, õiguskantsleri veebilehel ja ametlike teadaannete võrguväljaandeid lugeda. Ehk mõte on ikkagi see, et nad tõesti ei pääse kõikidele veebilehtedele ligi, vaid ainult teatud lehtedele. Kindlasti digilahenduste vastuvõtmine peaks kiirendama ka haldusmenetluse kulgu ja samamoodi ressurssi kokku hoidma.
Teine pool on ka see, et näiteks neile vangidele, kes on avavanglas ja saavad käia tööl, antakse võimalus kasutada mobiiltelefoni, selleks et oleks lihtsam määratleda ka vangi asukohtadega, mis iganes põhjusel ta võib-olla ei jõua õigeks ajaks õigesse punkti, näiteks buss läheb ära vms. Ja kui näiteks avavanglast tööle läinud vang ei jõua õigeaegselt avavanglasse tagasi, siis loomulikult rakendub kohe häire, vangla kiirreageerijad asuvad otsingutele. Ja tõesti, see põhjus võib olla väga lihtne ja labane, mis iganes põhjus, see näiteks bussi ei ole õigel ajal tulnud või on bussist maha jäädud. Et selliseid asju minimeerida.
Siis muudatused võimaldavad edaspidi karistada väärteo korras ka kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseaduslikku üleandmise katset. Ehk juhul, kui tullakse vangi külastama ja tõesti üritatakse tuua vanglasse sisse mingeid aineid, mida on keelatud tuua, siis on võimalik ka seda katset karistada. Nii et sellised muudatused on planeeritud selle seaduseelnõuga.
Aga üks teine otsus, mis võeti veel vastu, mis puudutab justiitsministeeriumit, on Eesti seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kriminaalmenetluste üleandmise kohta, eelnõu suhtes, kinnitati need seisukohad. Mis nende seisukohtade sisu on? Tõesti see, et tõhustada piiriülest võitlust kuritegevusega, et on võimalik ühes riigis või õigemini mitmes riigis toimuvaid sarnaseid kriminaalmenetlusi ühte riiki üle anda, et ei oleks paralleelset ressursi kulutamist, oleks efektiivne ja kiire. Sellise seisukohaga liigun mina kõigepealt parlamenti ja sealt edasi siis ka Euroopa nõukogusse. Aga lühidalt kõik.
Juhataja
Nii. Aitäh! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Palun, Karoliina!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on kõigile osapooltele. Ikka loeme muudkui, mis riigikogus toimub. Ja nüüd on seal aeg, et tehti väga palju muudatusettepanekuid, mis puudutab just perehüvitisi ja ka maksumuudatusi. On ka näha, et vähemasti EKRE küll samme tagasi ei astu, üle tuhande muudatusettepaneku. Küsiski, kas valitsuses teie isiklikul hinnangul leiate, et oleks aeg siduda eelnõud usaldushääletusega? Aitäh!
Lauri Läänemets
Ma alustan. Me pole seda valitsuses arutanud, kas usaldushääletusega või mitte. Aga me tegime eile küll kohtumise erakonna esimeeste vahel ja proovisime aru saada, mis on opositsiooni ettepanekud, kuskohast nad oleksid nõus siis tegema seda kompromissi, et need muudatusettepanekud tagasi võtta. Ja siis rääkisime n-ö oma nägemusest ka. Aga kahjuks sellel kohtumisel me nüüd tulemuseni ei jõudnud. Ehk siis ühtpidi on see, et kui me teeme seal muudatused, mis rahalise mõjuga, mis on küsimus eelarvete koha peal, selle koha pealt opositsioon teatab või ütleb lihtsalt, et tuleb kuskilt majanduskasvust see raha võtta või on mingid muud võimalused, aga debatti avada ei tahetud, seekord. Meil küll tuleb muidugi kardetavasti samasugune arutelu ka maksuteemadel, võib-olla me saame seal siis lähemalt nendest asjadest rääkida.
Ja teine pool, kui me sisust rääkisime, siis me tegelikult küll proovisime vaadata, et seal oli erinevaid sisulisi asju ka, mis ei olnud rahalise mõjuga, ja meil oli ettepanek, et kui me jõustame midagi hiljem, teeme midagi natukene teistmoodi, nii nagu opositsioon tahtis –kas siis ollakse nõus? Ei. Lõppkokkuvõttes käis küsimus ikka selle rahalise mahu üle.
Nii et eilne kokkusaamine seda tulemust ei andnud. Eks me arutame, räägime kindlasti parlamendis veel. Parlamendil on praegu istungitevaba nädal, on ju. Selles mõttes võib-olla sihukest kõigi parlamendiliikmete ja fraktsioonide vahelist arutelu pole olnud, aga järgmine nädal tuleb ja seda saab arutada, kus kohas vähegi võimalik, seal meil see tahe on.
Sotsiaaldemokraatide nimel saan öelda, et tahe tegelikult [leida] seda kohta, kus kokku leppida, on kindlasti olemas. Aga ta peab olema ka teisel poolel. Ei saa olla ju niimoodi, need ettepanekuid ei saa olla sellised, et kui koalitsioonil on tahe ükstapuha, mis asi ära teha, siis see n-ö kompromiss ei saa opositsiooni siis soovi järgi olla see, ärge tehke mitte midagi. Noh, tuleb ikkagi kuskil kokku leppida. Sinna me pole veel jõutud. Vaatame, proovime veel, räägime. Kindlasti fraktsioonide juhid räägivad, ma oletan, veel. Ja eks me siis näe, kus kohta me jõuame.
Hanno Pevkur
Ma mõne kommentaari ütlen, võib-olla üldisemalt, mis obstruktsiooni puudutab. Loomulikult obstruktsioon on legaalne viis opositsioonil oma seisukohti välja öelda. See on teadlikult kodukorda kirjutatud. Minul oli au vedada eelmises koosseisus uue kodukorra kirjutamist. Saime enam-vähem kõikide fraktsioonidega töörühmas kokkuleppele. Ja siis, kui see läks Martin Helme laua peale, siis ta ütles, et iga ettepanek, mis vähendab obstruktsiooni, tähendab seda, et seda eelnõu ei tule. Punkt. Ja nii oligi.
Ja noh, mõistetavalt on ju võimude lahusus meil, st me ei saa eeldada seda, et Vabariigi Valitsus esitab uue riigikogu kodu- ja töökorra seaduse, eks. Ja noh, kui sa teed ka uue kodukorra ettepaneku, siis on selge, et ka sinna on võimalik obstruktsiooni teha ja teha sinna 10 000 muudatusettepanekut.
Nii et natukene on selline nokk-kinni-saba-lahti-olukord. Aga kui vaadata seda, kuidas on obstruktsiooni varasemalt kasutatud, siis seda on ikkagi kasutatud väga-väga harva, reeglina eelarvete puhul. Nüüd, poliitika valikute puhul hakata obstruktsiooni tegema sellises mahus ja selliste eelnõude puhul – noh, see põhimõtteliselt tähendab seda, et kui see kultuur nagu jätkub parlamendis, siis põhimõtteliselt me seiskame Eesti Vabariigi parlamendi. Ja noh, kujutame ette näiteks, et nüüd meil on erakorraline seisukord vaja välja kuulutada, mis mitte ei ole Vabariigi Valitsuse otsus, vaid on parlamendi otsus. Ja nüüd erakorralise seisukorra vastuvõtmiseks peab parlament kogunema, no ja siis saabuvad kaks riigikogu liiget, kes hakkavad ainult esitama arupärimisi ja eelnõusid. Ja tulemuseks on see, et seda erakorralist seisukorda ei ole võimalik välja kuulutada, puhtalt formaalselt, eks. No siis see ju ei ole demokraatlikule riigile kuidagi kohane või põhiseadusega kooskõlas. Parlament peab saama oma tööd teha. Kui soovitakse teha sisulisi ettepanekuid, siis see on igati oodatud. Kui soovitakse sisulist debatti ka komisjonis, kus ongi selle õige koht – igati oodatud. Kui sa lähed teed tuhat muudatusettepanekut, siis tegelikult sa sisulist debatti ei soovi. Ja noh, selles olukorras loomulikult, nii nagu Lauri ütles, eks me peame lõpuks siis otsustama, kas Vabariigi Valitsus siis palub siduda mõned eelnõud usaldusega või mitte.
Meie eesmärk ei ole ju see olnud. Kõikide nende eelnõude puhul anti pikad muudatusettepanekute tähtajad, nii nagu seadus ette näeb. On olnud valmisolek ka neid arutada. Kui opositsioon seda arutelu ei soovi, siis ei jää ühel hetkel Vabariigi Valitsusel midagi muud üle, kui tõesti see usaldusega siduda. Aga seda näitab siis, ma usun, järgmine ja ülejärgmine nädal, mismoodi siis on võimalik sealt edasi liikuda.
Kalle Laanet
Ma võib-olla nii palju kommenteerin, mis on vahe varasemate obstruktsioonide ja praeguse obstruktsiooni vahel. Kui varasemalt oli obstruktsioon konkreetse eelnõu suhtes, siis täna tegelikult on obstruktsioon kogu valitsuskoalitsiooni tegevuse suhtes. Ja parlamendi tegevus on täielikult tasalülitatud. Siin ongi see kõige olulisem vahe.
Kuidas siis tegelikult on võimalik poliitikat ellu viia, riiki juhtida, kui kogu valitsuskoalitsiooni tegevuse suhtes on obstruktsioon? Siin tuleb leida kompromiss, sest täna luuakse ju uusi pretsedente. Ja kuidas nendest presidentidest järgnevate koalitsioonide puhul üle saada, demokraatlikus ühiskonnas eelkõige, see on üks tõsiseid väljakutseid. Aitäh!
Lauri Läänemets
Ma võib-olla siia korra ütlen lihtsalt juurde. Peab aru saama, et võib-olla on nägemused ühiskonna elust ka väga erinevad. Võib-olla mõnes küsimuses me olemegi teineteisest väga kaugel, hoolimata tahtest seda ühisosa leida.
Ma vaatasin eile „Esimest stuudiot“, seal oli Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ja tema võrdles näiteks abieluvõrdsust holokausti ja teise ja esimese maailmasõja algatamisega. Noh, ma ütlen niimoodi, et kuidas on võimalik … Üks on inimestele põhiõiguste tagamine ja teised on põhimõtteliselt inimeste põhiõiguste piiramised. Aga kui üks erakond näeb, et need on nagu ühed ja samad asjad, siis me tõesti oleme väga kaugel. Ja sellistes küsimustes, mis puudutab inimeste põhiõigusi ja nende tagamist, kindlustamist, siis ei ole võimalik, et sotsiaaldemokraadid loobuvad, sest me erakonna nimes on sotsiaaldemokraatia. See demokraatia pool on nii oluline, et seal ei ole võimalik läbi rääkida, kui me räägime inimeste põhiõigustest või nende piiramisest. Aga vaatame, proovime, võib-olla meil õnnestub ikka neile selgeks teha enda seisukoht.
Karoliina Vasli
Kuigi ütleks ka veel ise siit remargina, et see kompromiss, sellest on nädalaid räägitud, aga vähemasti kõrvalseisjale ei tundu, et oleks ühelt poolt kompromissi tulemas, pigem selline sein on ees.
Hanno Pevkur
Vaadake, mul … Selles mõttes, et vaadake, kompromissiga on nagu selline lugu, tähendab, ja obstruktsiooni lõpetamine ei saa olla see, et opositsioon ütleb, et siin on tingimused, kui te nendega ei nõustu, siis meie juba obstruktsiooni ei lõpeta. Vaadake, no nii ei ole võimalik läbirääkimisi pidada.
Veel kord: Lauri juba mainis, et on tehtud mõningaid ettepanekud. Me tegime otsekohe ja valitsusega ettepaneku, et mis puudutab maksupaketti, siis maksupaketist tehti, kuigi see puudutab kõik ainult ühte asja, see on maksumuudatused, neli erinevat eelnõu. Need on kõik nagu tehtud just nimelt selle nimel, et parlament saaks siis sisuliselt arutada erinevaid eelnõusid erinevates debattides. Aga praegune opositsioon on öelnud: „Meid ei huvita. Meil on ainult üks eesmärk: Kaja Kallas maha võtta.“ Seal ei ole ju sisuliselt mitte mingit juttu. See on kõik ainult ettekääne. Tuhat muudatusettepanekut ei ole ju sisulised, need on ettekääne selleks, et lihtsalt pidurdada. See on kõik ainult ettekääne. Kui sisulist debatti tahetakse, siis teed 20, 30 või 50 muudatusettepanekut ja ütled, et näete, siin sooviksime, et lastetoetus oleks mitte 80, vaid 150. Noh, mingisugused sisulised ettepanekud, mitte see, et sa lihtsalt virutad sisse tuhat ettepanekud, millel on ainult üks eesmärk: võtta valitsus maha või venitada, piirata parlamendi tööd, et tuleks uued valimised.
Lauri Läänemets
Jah, ma, kui sobib, ka korra ütlen midagi juurde. No järgmisena kardetavasti jõuame nüüd maksupaketini. Mõistetav, maksude mõju meile kõigile on mõistetav, on ju, selle pärast ka see alampalga tõus, et see mõju nii suur ei oleks osale inimgruppidele. Aga seal ei saa ka olla kompromissi, et me peame debatti selle üle, millise maksu ära jätame. See ju ei ole kompromissikoht, vaid küsimus on tegelikult selles, kuidas riik toimib ja kuidas see riigieelarve lõpuks on ka vajalikes raamides. See on see küsimus. See tähendab, et ta eeldab mõnes mõttes, et opositsioon julgeb ka pakkuda mõne ebameeldiva lahenduse. See ebameeldiv küll ütleb, et ärme teeme maksumuudatust, siis võib-olla ka see … Noh, mina loen sealt välja, et nad soovivad laenukoormuse kasvatamist, on ju. Ma ei tea, kas see on ka mõistlik. See debatt peaks olema nagu sellisel tasemel. Siis me proovime seda nügida vähemalt sinnapoole. Mõnikord ta võtabki aega. Ja mõnikord ongi emotsiooni pealt asjad läinud kuidagi nii, et inimesed on teineteisest kaugenenud. Aga me proovime.
Juhataja
Nii. Kas on veel küsimusi?
Karoliina Vasli
Mul oleks ühel teisel teemal justiitsministrile küsimus. Ma vaatasin, et 20. mail te Delfile ütlesite erakonna Koos kohta, et ka ministeerium vaatab sinna sisse. Küsiks, mis selgunud on. Kas see nende toimimine, et Venemaalt juhitakse ehk agressorriigist, juriidiliselt on siis korrektne? Või on siin selliseid vastuolusid? Aitäh!
Kalle Laanet
Erakonnaseadus ütleb, et juhtorgan kui selline peab asuma Eesti territooriumil, Eesti jurisdiktsiooni all. Juhtorgani liikmetest täna üks asub Eestist väljaspool, need on ka erinevad asjad. Me oleme kokku leppinud, et me vaatame, kas tehniliselt tõesti erakonnaliikmeid on sobilik arv ehk 500. Koostöös siseministeeriumiga see töö käib.
Teine pool on see, et me analüüsime erakonnaseadust tervikuna, et sügisel tulla välja võib-olla uue versiooniga või siis parandatud versiooniga, sõltub, kuidas me seda tõlgendame, selleks et muutunud keskkonnas oleks erakondade toimimine Eestis võimalikult eesmärgipärane ja legitiimne.
Nii et selles mõttes seal on nüansse, seal on tehnilisi nüansse, aga ütleme niimoodi, et sellist kiiret lahendust hetkel nagu näha ei ole. Minu arust põhiküsimus on ju ka selles, eks ju, et kui me kui me ütleme, et erakond Koos on illegaalne, siis mis saab nendest liikmetest ja kuhu need siis nüüd liiguvad, eks ju. Ega siis loodus tühja kohta ei salli, eks ju.
Sellepärast me peame mõtlema ja vaatama, kuidas me saaksime õigusruumi niimoodi kohandada, et me need julgeolekuriskid maandume ja säilitaksime demokraatia Eesti ühiskonnas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis tänaseks lõpetame. Aitäh!
