Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=D5m8NUrW_fY&t=7s
(Muusikapäeva puhul mängib lõõtspilliansambel.)
Juhataja Liis Velsker
Aitäh tänastele esinejatele! Täna on rahvusvaheline muusikapäev.
Aga meie alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsus on pidanud istungi ja kabineti nõupidamise. Täna on teie ees viis ministrit. Täna esinevad teile peaminister Kristen Michal, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, kaitseminister Martin Herem ning majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras.
Aga kõige esmalt annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Jaa, suur tänu! Tervist kõigile! Head ajakirjanikud, head vaatajad ja kuulajad! Kena rahvusvahelist muusikapäeva, kena rahvusvaheliste eakate päeva, kena omavalitsuspäeva ja kena Andrus Ansipi sünnipäeva!
Kõik need on väga olulised päevad, nii et loodame neid siis väärikalt tähistada. Ja Eesti pikaaegsele peaministrile Andrus Ansipile ka siit õnnitlused.
Nüüd mõned teemad. Kõigepealt alustame julgeoleku valdkonnast. Mina tänan ja ma arvan, et mu tänusõnadega ühinevad paljud inimesed Eestis. Kaitsepolitseiamet selgitas välja, mis Milremis toimus, kes see toimetaja ja tellija oli.
Kui see Milremi intsident tuli avalikkuse ette, siis tollal ma ka viitasin sellele võimalusele, et selliste toimetamiste taga on Venemaa tellimus ja Venemaa eriteenistuste tellimus.
Kaitsepolitseiamet saab nüüd väljaspool igasugust kahtlust täie veendumusega öelda, et me saame selle tegevuse Eesti kaitsetööstuse vastu omistada Venemaale.
See on üsna hea näide sellest, kuidas Eesti vastuluure ja julgeolek toimib hästi, kiiresti on reageeritud, inimesed on hoiule võetud, uurimine toimetab ja küllap kohustab oma otsused. Ainult kohtuotsuse alusel saab kedagi süüdi mõista ja sealt saab edasi minna.
Aga meie jaoks on kindlasti oluline teadmine, miks Venemaa seda teeb. Nad ei ole sõjaväljal kindlasti nii edukad, kui nad soovivad imagoloogilist või kognitiivset muljet jätta. Ja sellepärast nad üritavad panna erinevaid riike, kes Ukrainat aitavad ja Venemaa vastu on, kes Venemaa raha, hapnikku ja kõike muud piiravad, mõtlema eeskätt iseenda peale.
Aga vastus on loomulikult üsna klaar: Vene varad jäävad külma, Vene varilaevastikku kontrollitakse edasi, Vene võitlejad peavad saama keelu nagu üldisemalt Vene erinevad turismiliikumised Euroopa Liitu. Ja seda survet me kindlasti jätkame, samamoodi jätkame Ukraina aitamist. Seda esiteks.
Teiseks tegime valitsuses ka samas ühe otsuse, mis puudutab uusi sanktsioonid. Nüüd keelatakse Venemaa ja Valgevene teraviljatransiit läbi Eesti sadamate.
Selle põhjus on üsna lihtne, sellest on ka meedias juttu olnud. Venemaal on soov hakata oma teravilja vedama Eesti kaudu, aga mitte ainult Eesti kaudu, vaid eeskätt läbi Balti riikide.
Me oleme Balti riikide juhtidega sellest rääkinud ja Eesti on nüüd esimene, kes selle otsuse ära teeb. Ma loodan, et Läti ja Leedu saavad oma otsused ka peatselt langetatud. Sõnum peaks olema väga ühene: venelasi me viljaveos ei aita.
Ja peaks olema pilt ka päris klaar, et kõik, mis puudutab venelaste raha teenimist, ükskõik kuidas nad seda toimetavad, on põhimõtteline valik, see on moraali valik, ja me sellele kaasa ei aita. Nii et ma loodan, et Läti ja Leedu võtavad siit ka sellesama sõnumi kaasa ja tulevad ka samas rütmis järgi.
Me oleme seda ka varem arutanud valitsuses juba septembri keskpaigas, sedasama, et Putini režiim ei tohi kuidagi hapnikku juurde saada. Seetõttu ei tule see otsus ilmselt ka kellelegi üllatusena. Eesti on varemgi sellistes asjades üsna kiire ja põhimõtteline olnud ja oleme selleski.
Nüüd veel üks teema, mis on ka veidi julgeolekuga, aga ka laiema julgeolekuga seotud. Energeetika- ja keskkonnaminister annab põhjalikuma ülevaate siin pressikonverentsil ka.
Valitsuses arutlesime pikalt Lähis-Ida kriisi mõjude ja läheneva talve üle. Ütleme, me mäletame, ma arvan, kõik viimast talve, kui olid 25 aasta kõige külmemad ilmad. Isegi seal, kus keskkütte hind jäi sisuliselt samaks, näiteks Tallinnas, kasvas tarbimine ja inimestel oli mõnevõrra keerulisem.
Nüüd said kliimaministeerium ning keskkonna- ja energeetikaminister ülesande, mandaadi ja volituse asuda ette valmistama erinevaid meetmeid selleks, et kui energiaturud peaksid olema väga volatiilsed, võimalikud hinnahüpped väga suured. Peab oleme selge, mis samme me saame talvel astuda.
See ettevalmistus võtab mõned kuud aega ja sellest ta siis räägib ise täpsemalt. Aga siin kindlasti endale enda poolt soovitus nagu üldiselt on ka tehtud: vaadake kindlasti üle oma tarbimisvalikud, mis puudutab energeetikat, mis puudutab muid valikuid enne tulevat talve, sest ütleme, et see on kõige kindlam viis juhtida ka arvete suurust.
No pakettide fikseerimisega juba on vist nii, et tasub vaadata üle, millise hinnaga see pakett on fikseeritud, kas see on soodne, milline see hinnapakkumine täna on, sest tänaseks on fikseeritud pakettide hind juba vist läinud kõrgemale, ütleb valdkonna minister. Nii et eks ta siis ise kirjeldab.
Aga igal juhul tasub see läbi mõelda, see annab kõigile hinnakindluse. Selle alla käivad ka erinevad sammud, muu hulgas see, millest on ka räägitud ja mida me oleme teinud näiteks 2022. aastal energeetikas, nimelt, Tallinnas tollal ja nüüd Narvas tahetakse ja Tallinnas ka kasutada teist kütust, alternatiivset kütust just sellepärast, et võimalikke tarne- ja hinnariske maandada. See on samuti osa sellest plaanist ja paketist. Ministeeriumid ja ametid sellega toimetavad.
Siis kolmas teema, mis puudutab laiemalt meie kõigi tulevikku ja veebiturvalisust. Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate ja peaministri juures on ka vaimse tervise nõukoda, mis selle teemaga toimetab. Mismoodi, millise seisukohaga Eesti läheb Euroopasse sõnumiga, kuidas ikkagi lahendada seda muret, mis on kasvav sotsiaalmeedia ja algoritmide maailmas.
Ja meie sõnum on üsna klaar: lahendus ei ole selline tekikeeld või üleüldine keeld, sest lõppkokkuvõttes eriti noored leiavad üsna kiiresti selle tee sinna. Miks me peaksime lõppkokkuvõttes tegelema üksiti ainult noorte muredega, kui tegelikult täiskasvanud tihtipeale ei ole vähemas sõltuvuses sellest?
Nii et selle tõttu tuleb asuda sinna, kus see probleem on, ehk nendesamade platvormide, algoritmide juurde toimetama. Ja see on ka meie positsioon, mida me Euroopas edasi anname.
Ma ütleks nii, et Euroopas meie antud sõnumit kuulatakse, seda on sisse võetud. Ja selle asemel, et alustada üleüldisest keelust, mida ühes kohas, ühes suures riigis on ka proovitud, mis aga praktikas pole toiminud, valitakse see lähenemine, et needsamad platvormid, kes tahavad Euroopas teenust pakkuda, peavad siis kohanema vastavalt sellega, et inimesed ei istuks lõputult nendes platvormides kinni, et lapsed ei jääks neisse kinni, et turvalisus oleks tagatud ja sisu oleks modereeritud. No vot.
Ja siia lõppu ütleks seda, et eelarve anti [riigikogule] üle, eelarvest on juba räägitud ka, eelarve tegemisest me eelmisel pressikonverentsil rääkisime ka pikemalt.
Nüüd ootaks konkreetseid ettepanekuid, sest ma nägin, et täna Delfi tegelikult tegi üsna hea ülevaate või andis ettekujutuse sellest, kuidas eeskätt opositsiooni ettepanekud on luulevormis. Ehk jõuab siis nende ettepanekuteni, mis on konkreetsed ettepanekud ka eelarve kohta. Ja ootame huvitavat eelarvedebatti ka parlamendis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Edasi annan sõna regionaal- ja põllumajandusministrile.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere ka minu poolt! Eelarve teemal jätkates, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vaatest on eelarve otsuste koha pealt kaks peamist teemat.
Kõigepealt ühistransport. Tuleva aasta eelarves on selleks ette nähtud 190 miljonit eurot ja sellele lisandub veel 1,4 miljonit eurot toetust kohalike omavalitsuste ehk säästva liikuvuse pilootprojektide ja energiatõhusa ühistranspordi jaoks.
Võrreldes käesoleva aastaga on ühistranspordi dotatsioon tõusnud 17 miljoni euro võrra. Ja see raha on vajalik selleks, et me saaksime enda ühistranspordisüsteemi samal tasemel edasi üleval hoida. Aga kindlasti me saame aru, et ainult bussiliinide käimashoidmisest ei piisa. Kõige tähtsam on inimese jaoks see, et ta saaks hommikul tööle-kooli, õhtul tagasi koju. Selle jaoks oleme võtnud täiendava fookuse sellele, et vaadata kogu ühistranspordisüsteemi tervikuna, et ühendada sinna nõudepõhine transport, ühendada sinna kergliiklusteed. Ja siis loomulikult, et erinevad transpordiliigid omavahel hästi ühenduksid, ehk oleks võimalik bussidel rongidele inimesi ette tuua.
Muidugi, loodetavasti saavad ka mastaapsed raudtee-ehitused järgmise aasta jooksul lõpuni viidud, et me saaksime rongide potentsiaali rohkem ära kasutada.
Ja eesmärk on kindlasti, et me saaksime igas Eesti otsas inimesi kohale viia sinna, kus neil on vaja käia, õigetel aegadel.
Teine teema on Euroopa Liidu järgmine finantsperiood ja riigiplaan. Ja mul on hea meel, et me leppisime valitsuses kokku, et 546 miljonit tuleb suunata põllumajandusse ja toidujulgeoleku tagamisse.
Need lõplikud mahud ja meetmed veel kujunevad, läbirääkimised Euroopas on alanud, me oleme mandaadi selleks andnud, aga oluline on see, et me peame tegema enda toidutootmises arenguhüppe. See raha tuleb suunata sinna, tuleb teha investeeringuid.
Me oleme 35 aastat väga tugevalt enda algtootmist arendanud, teeme seda ka edaspidi, seal on potentsiaali kasvada väga mitmes sektoris, aga samuti on tähtis, et me saaksime enda toitu, mis me siin kohapeal toodame, paremini väärindada.
Ehk tegusad ettevõtted on ja elujõulised ettevõtted on need, kes tagavad meie toidujulgeolekut. Siinkohal ongi oluline, et me saaksime võimalikult palju arendada seda suunda, et eksportida lisandväärtust loovaid tooteid, mitte ainult toortooteid.
Ja oluline on ka see, et meil on praegu järgmine etapp kriisipoodide arendamise puhul. Ehk kõik ettevõtted, kes näevad, et nad saaksid kaasa aidata selles, saaksid endale generaatorid lisada, et me saaksime kriisi korral nende poode kasutada, on teretulnud endast märku andma.
Ja veel on oluline, et kuna ka hobumajandus on meie ministeeriumi vastutusalas, siis on homsest algamas Tallinn International Horse Show. Nii et loodame, et kõik, keda see huvitab, seda külastavad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Annan sõnajärje edasi energeetika- ja keskkonnaministrile. Palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Tere ka minu poolt! Nüüd siis olen uues rollis esimest korda siin pressikonverentsil.
Enne kui läheme kabineti teemade juurde, võib-olla hästi kiire ülevaade ka tõesti järgmise aasta riigieelarve prioriteetidest just keskkonna ja energeetika vaatest.
Jätkame seda, mis on, ma arvan, väga oluline, just Eesti pikaajalise energiaplaani elluviimist, et mitte tulevikus olla sellises olukorras, kus me sõltume liiga palju imporditavatest fossiilsetest kütustest. Selleks me jätkame ettevalmistust, et Eestist saaks tulevikus tuumariik.
Meil on järgnevaks aastaks kaks ja pool miljonit eurot, et käivitada tuumaregulaator. Nagu te teate, tuumajaama eriplaneering on juba käimas, tuumaseadus on vastu võetud. Aktiivsed tegevused selleks, et tulevikus on meil valmisolek ja riik on kõik teinud selleks, kui on soov tuumajaama ehitada ja selleks investeerida.
Teine oluline samm … (Köhib.) Vabandust! Hääl on natuke ära – tundub, et sügis on mind juba kätte saanud. Aga hoogustame ka tuuleparkide rajamist.
Eelmise ministri, Andres Suti algatatud ja kunagi valitsuses räägitud niinimetatud tuulehoopreemia, ehk siis väga hea koostöö kohalike omavalitsustega, kuhu rajatakse tuuleparke. Kui seal tehakse ära planeering, siis saadakse täiendav finantsstiimul, mis on kasulik näiteks kogukondadele, olgu uute objektide rajamiseks või kohaliku elukeskkonna parandamiseks.
Minu arust on see väga hea näide, kuidas kohalik kogukond, kohalik omavalitsus ja keskvalitsus saavad koostööd teha ühise eesmärgi nimel. Loodame, et see määrus saab ka lähiajal paika. Ja nagu ma olen lubanud, kui on küsitud, mida siis kuue kuuga jõuab ära teha, ma väga loodan, et esimesed üks-kaks positiivset näidet ka üle Eesti tulevad.
Ja veel viimane teema, mis puudutab keskkonnakaitset. Olen teinud ettepaneku RMK-le, et järgneval kahel aastal suunata 24 miljonit eurot looduskaitseliste piirangutega eramaade ostmiseks. Just sellepärast, et riik näitab eeskuju: me tahame kaitsta väärtuslikku elupaiku, aga samal ajal tahame võimalikult palju vähendada eraomanikele langevat koormust. Minu arust jällegi väga põhimõtteline ja hea näide, et saab teha korraga mõlemat.
Aga tulles tõesti tänase teema juurde, mis seal salata, ma arvan, juba Eesti vanasõna ju ütleb, et rege rauta suvel. Ehk siis tegelikult tark inimene mõtleb ette ja seda peab tegema ka tark valitsus.
Ehk siis ma tutvustasin valitsusele olukorda, milline on olukord praegu, aga ka tulevikus energiaturul, kuidas valmistada ennast eelolevaks talveks ning kas ja milliseid võimalusi Eesti riigil üldse on, et kõrgete energiahindade mõju leevendada.
Kõigepealt, ma alustan sellest, hästi oluline on öelda, et me ei prognoosi mitte kuidagi talveks energiapuudust. Varustuskindlus on tagatud, sellepärast ei pea muretsema. Küsimus on siiski eelkõige hinnas.
Energia võib olla kättesaadav, aga tõesti, kui hind tõuseb väga kõrgele, siis me teame, et sellel on mõju perede hakkamasaamisele, eriti madalama sissetulekutega inimestel võib olla keeruline. Ja selleks peab valitsus võimalikke plaane seadma.
Kui me vaatame tõesti olukorda rahvusvahelisel energiaturul, siis Lähis-Idas toimuv ja häired Hormuzi väinas mõjutavad selgelt gaasi kättesaadavust ja hinda. Euroopas samamoodi. Me ostame gaasi maailmaturult, isegi kui konkreetsed tarned Eestisse tulevad mujalt kui Hormuzist, siis hinnamõju kahjuks jõuab läbi Euroopa turu ka meieni.
Samamoodi, kui me võtame juurde selle, et potentsiaalselt me ei tea täna, milline tuleb talv, kas see on pehme, tuuline või väga külm ja krõbe, siis ilmselgelt talvel tarbitakse rohkem energiat. Ja selle tõttu ma täna tutvustasingi valitsusele, millised võiksid olla potentsiaalsed võimalused üldse, kuidas siis vajaduse korral kõrgete energiahindade mõju kodutarbijatele leevendada.
Meetmete konkreetsed tingimused ja ulatused tuleb välja töötada, meil on selleks mõni kuu aega. Ja rahastamine samamoodi, kui seda üldse teha, tuleb eraldi otsustada.
Aga nagu ma rõhutasin, et üldse selliseid otsuseid tulevikus teha saaks, peab eeltöö olema tehtud. Lihtsalt variantidena, siin on erinevaid variante, on näiteks ka kodutarbijatele osaline võrgutasu hüvitamine, see tuleb läbi arutada, kaaluda ja arvestada, milline on majanduslik mõju, milline on mõju kodutarbijatele.
Selles mõttes oleks see ilmselgelt kõige bürokraatiavabam lahendus ja tarbijatele ka lihtsalt arusaadav. Aga muidugi probleem on selles, millest ma alustasin, et me peame aru saama, et meil on probleem energiadefitsiidiga. Kui maailmaturul lihtsalt piisavalt gaasi ei ole, me peame ka aru saama, et siis ka kodutarbijad peavad ise läbi mõtlema, milline on nende energiapakett, milline on nende tarbimisharjumus ka talveks.
Ma olen siin ise rõhutanud, isiklikult näiteks septembri alguses suhtlesin oma energiapakkujaga, küsisin hindasid fikseeritud paketile, vaatasin ka börsihindasid ja otsustasin, et minu jaoks on kõige sobivam, kui ma järgmised üheksa kuud – kuni maikuuni – olen fikseeritud paketi peal.
Nagu öeldud sai, tõesti, nüüd on näha, et viimaste nädalatega on fikseeritud hinnad selgelt kasvanud. Nii et ma kutsun kõiki inimesi üles vaatama, milline on nende tarbimismuster, kas nad suudavad oma tarbimist rohkem juhtida. See tähendab, et võiks olla mõistlikum olla börsipaketil, kui seda ei suuda, siis läbi rääkida, kas on mõistlik [hind] fikseerida.
Samamoodi tuleb vaadata, kas see fikseerimine on kohustuslik pikale ajale või saab lepingu igal ajal lõpetada. Need kõik on tegelikult kodutarbija jaoks väga olulised ja põhimõttelised küsimused.
Samamoodi, veel lisan, lisaks valitsusele, aga ka eratarbijatele valmistuvad [talveks] mitmed energiaettevõtted. Näiteks, kuna me teame, et gaasi hinnad võivad veelgi tõusta ja ebakindlus püsib, siis näiteks Narva linn on juba küsinud erandit alternatiivse kütuse kasutamiseks, kui maagaasi hind peaks minema väga kõrgeks.
Samamoodi teeb Utilitas ettepaneku Tallinna kaugküttele. Ehk see on see viis, kuidas tegelikult nii inimesed kui ka ettevõtjad valmistuvad juba potentsiaalseteks riskideks. Need ei pea realiseeruma, aga nagu ma rõhutasin, väga oluline on ette valmistada.
Tulles nüüd sellesama alguse juurde, siis pikas perspektiivis, nagu me aru saame, selleks, et selliseid olukordi tulevikus vältida, ongi meil vaja juurde rohkem kohapealset tootmisvõimsust, nii taastuvat kui ka juhitavat.
Loodetavasti on ühes või teises formaadis tulevikus ka tuumajaam. Ja samamoodi, mis on väga positiivne, kui me räägime üle Eesti kaugküttepiirkondadest, siis väga paljud kaugküttepiirkonnad on juba varasemalt teinud õigeid otsuseid ja investeeringuid, nad on liikunud kaugemale gaasi kasutamisest ja on läinud üle kohaliku biomassi kasutamisele.
Tänu sellele kõrged gaasihinnad väga paljusid kaugküttepiirkondi ja sellest tulenevalt ka kodutarbijate kodusooja hinda ei mõjuta. Aga nagu öeldud, valitsuse ülesanne ehk eelkõige minu ja meeskonna ülesanne on nüüd järgnevate kuude jooksul teha vajalikud arvutused, et hinnata majanduslikke mõjusid ja mõelda läbi stsenaariumid. Tark on olla valmis.
See ei tähenda, me ei tea, milline tuleb talv, me ei tea, kas kriis Hormuzi väinas lõpeb. Aga nagu öeldud, tark on olla valmis – kui on vaja neid otsuseid teha, siis valitsusel on vajalikud tööriistad olemas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, sõna on kaitseministril.
Kaitseminister Martin Herem
Kaitseministeeriumi valitsemisala noortepoliitikast 2035. Ja see ei ole kindlasti riiklik noortepoliitika, mis on haridusministeeriumi vastutus, nii et võime rääkida ka noortele suunatud tegevuste raamistikust.
Sisuliselt ei ole [tegu] millegi väga uuega, enamik nendest tegevustest on vanad. See poliitika annab parema sõnastuse eesmärkidele ja tegevustele.
Lihtsamalt öeldes, kuidas me tagame teadliku järelkasvu riigikaitsele? Sellega, et me anname juurde teadmisi ja oskusi ning korraldame või kujundame seeläbi hoiakuid.
Tegevus on suunatud vanusele 7–19 ja seal on viis peamist tegevussuunda. Lihtsalt öeldes, me tahame, et rohkem Eesti noori oleks valmis Eesti riiki kaitsma. Praegu on avaliku arvamuse uuringu järgi see [protsent] 46, me tahame jõuda 2035. aastal 60-ni.
Me tahame, et noortel oleks paremad teadmised riigikaitsest. Praegu osaleb erinevates riigikaitselistes tegevustes, sündmustel ja üritustel umbes 35 000 inimest, me tahame jõuda 50 000 inimeseni.
Kolmandaks, praegu valib ajateenistuse aja ja koha umbes 70 protsenti kutsealustest. Me tahame jõuda 90 protsendini.
Umbes 51 protsenti ajateenistuse lõpetanutest soovitavad oma sõpradele-tuttavatele ajateenistuseks sama kohta, kus nemad teenisid. Me tahame, et see kasvaks 80-ni.
Ja lõpuks, viies suund: rohkem naisi kaitseväkke. Praegu lõpetab ajateenistuse suurusjärgus 30 [naist]. Me tahaksime, et see arv oleks 2035. aastal vähemalt 200.
Mis me selle jaoks siis teeme? Neid tegevusi te tegelikult kõik teate – riigikaitseõpetus, erinevad üritused, tegevused üldhariduse raames ja väljaspool seda. Siin tuleb tugev koostöö haridusministeeriumiga.
Tahame senisest rohkem viia sisse üldfüüsilise testi korraldamist koolides. Kindlasti drooniõpe. Nii nagu seda praegu antakse kaitseväes, kaitseliidus ja veel mujal ka vastav sertifikaat mingisuguse oskuse tõestamiseks, me tahame, et ka koolides seda aina rohkem tehtaks. Järgmisel aastal toetame seda tegevust 100 000 euroga ja hiljem veel rohkem.
Ja võib-olla üks asi veel. Kui me räägime siin naiste kaasamisest, siis äkki me jõuame ka selleni, et naistele õmmeldakse vastava lõikega vormiriietus kaitseväes. Ma pean silmas seda laigulist taktikalist vormi.
Ja põhimõtteliselt see on poliitiku kohta … Aa, nelja aasta jooksul peaaegu viis miljonit eurot investeerime kõigisse nendesse tegevustesse. See on minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh. Palun, majandus- ja tööstusminister!
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Aitäh! Tere! Mina andsin täna kabinetis ülevaate kahest teemast. Ja esiteks, üleriigilisest planeeringust nimega „Eesti 2050“.
Nüüd, miks see on oluline ja mis probleemi me lahendame? Oluline on see sellepärast, et meie elukeskkond on üks väga suur osa ja komponent meie konkurentsivõimest, mis omakorda mõjutab majanduskasvu.
Ja probleem, mida me lahendame, on see, et Eestis on meil üsna ebaühtlane regionaalne areng, paljud maapiirkonnad kaotavad elanikke ja elujõulisust, asustus koondub üha enam Tallinna ja meie lähivaldade ümbrusesse.
Ja nüüd seesama plaan ja lahendus peaks suunama meie ruumilist arengut järgmised kakskümmend aastat. Selle visiooni nimi on „Tugevate keskuste Eesti“ ja selle keskmeks on see, et riik panustab sellesse, et keskus oleks koht, kus inimesed tahaksid elada ja töötada.
Ja see keskus läbi selle toetuse ja suurema tõmbekeskuseks muutumisega koondab ja tõmbab enda poole ka teisi ümbruskondasid, ümbritsevaid valdasid. Kui me võimestame neid keskusi, siis jõuabki see mõju just nendesse teistesse maapiirkondadesse.
Nüüd, seda plaani on ette valmistatud juba kolm aastat ja esmaspäeval see avalikustatakse. Selle kolme aasta jooksul on eri osapooled andnud sisendit, ligi 50 osapoolt ja ligi 700 ettepanekut. Esmaspäevast saab ka avalikkus sellega tutvuda.
Ja teine punkt, millest andsin ülevaate, on siis üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest. Me suuname rohkem raha ja ka fookust teadus-ja arendustegevuse edendamisse ja innovatsiooni.
Jutt käib sellisest väga uuenduslikust lahendusest nagu juhtettevõtte programm. See tähendab seda, et me aitame Eesti ettevõtetel edaspidi arendada kõrge lisandväärtusega tooteid ja viia neid ka paremini maailmaturule.
Jällegi, probleem, mida täna lahendame, on see, et meie väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, iduettevõtted ja teadusasustused teevad koostööd, aga see on üsna juhuslik. Ei ole sellist head süsteemi.
Me näeme Skandinaavia riikide näitel, et juhtettevõtte programmil on mõju. See tähendab seda, et me valime välja aastas umbes kaks sellist suurt ettevõtet, kes sõnastavad oma valdkonnas tarneahela probleemi ja selle sõnastamisel koostavad ka sellise viie aasta teekaardi või tööplaani.
Nendel on selle rahastuse saamiseks kohustus kaasata sellesse probleemi lahendamisse vähemalt üks ülikool, teadusasutusi, vähemalt kümme väikese ja keskmise suurusega ettevõtet ja vähemalt kaks iduettevõtet. Moodustub selline ökosüsteem, kus üksteist võimestatakse ja tehakse tõeliselt sellise kommertseesmärgiga uus ja innovaatiline toode.
Ja selle eelarve maht on 25 miljonit, viis miljonit aastas. Ja loodame sellelt väga suurt mõju meie majanduskasvule. Minu poolt ka kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Küsime läbi mikrofoni ja öelge palun ülekande jaoks nimi, väljaanne ja kellele küsimus esitatud.
Vahur Lauri, „Aktuaalne kaamera“
Ma loodan, et ei anna mingit nakkust edasi.
Kristen Michal
Loodame. Haigena ei peaks tööl käima.
Vahur Lauri, „Aktuaalne kaamera“
Aadresseerin siis küsimuse peaministrile ja kaitseministrile.
Kõigepealt küsin teravilja ekspordi lõpetamise kohta. Mida on Läti ja Leedu öelnud, millal nemad kavatsevad selle otsuse vastu võtta, selle lõpetada?
Teine küsimus on selle Pentagoni otsuse kohta, et järgmisel kuul Poolas toimuv ameeriklaste algatatud arutelu, mida Euroopa kaitses ja ameeriklaste NATO-ga edasi teha. Kas see vastab tõele, et sinna Balti riiki pole kutsutud, nagu ka mõningaid teisi? Ja mis see tähendab või mida sellest peaks välja lugema? Aitäh!
Kristen Michal
Kaks küsimust, kaks vastust. Lätlaste ja leedukatega oleme Vene vilja keelust ja sadamate mitteteenindamisest rääkinud. Me oleme rääkinud sellest ka omavahelistel kohtumistel erinevates formaatides.
Kui ma nüüd ei eksi, eile vähemalt õhtul veel suhtlesin välisministriga, kes oli Lätis, kes kindlasti suhtleb ka lätlastega ja räägib sellest. Nii et ma südamest loodan, et nii lätlased kui ka leedukad võtavad selle keelu kehtestamise lähiajal ette.
Noh, Eestis nagu on üldteada või vähemalt on avalikkus ruumis olnud, meile seda Vene vilja väga ei veeta. Siin on tulnud tuntud huvi Vene vilja vedamise vastu meie sadamate kaudu, aga me oleme ka avalike sõnumite kaudu olnud väga otsekohesed. Me kindlasti ei aita venelastel vilja vedada siitkaudu. Ja sellepärast ka need sanktsioonid on kehtestatud – et sõnum oleks klaar.
Nii et ma südamest loodan, et meie Balti kolleegid järgnevad meie eeskujule üsna kiiresti.
Teine, ma arvan, et Martin Herem võib ka seda kommenteerida, aga seesama USA algatusel Bergenis on alguse saanud formaat ei ole NATO kohtumine. Seda on peetud erinevates formaatides, selles on olnud kaitseministrid, välisministrid ja saadikud. Aga NATO otsused tehakse ikkagi NATO töötasandil.
Kõik, mis puudutab muid formaate ja kohtumisi, siis seda ikkagi üldjoontes saab küsida korraldajate käest. NATO toimib meie vaatest kenasti praktilisel tasandil ja eri formaate erinevate liitlaste vahel on pidevalt. Meie jaoks on see JEF-i formaat. Vahel me suhtleme Põhja-Balti regioonis, mis on küll väljaspool NATO-t, aga siiski väga paljuski liitlaste formaat.
Nii et see Bergeni formaat ei ole NATO ametlik formaat. Jah, aitäh!
Tahad sa, Martin, lisada?
Martin Herem
Jaa, võib-olla ainult seda, et kui sinna on kutsutud näiteks Skandinaavia riigid, siis nad on huvitatud meie huvide eest seisma, sest kogu see Läänemere küsimus, julgeolekualaselt – ega nad ilma meie julgeolekuta hakkama ei saa. Nii et nad kuidagimoodi ei tohi meie huvisid seal kõrvale jätta. Aga muud mul ei ole ka midagi lisada.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Iida-Mai Einmaa, „Aktuaalne kaamera“
Küsimuse küsiksin peaministrilt ja ka Eesti 200 esindajalt, minister Terraselt.
Mõni nädal tagasi, kui riigieelarve oli veel pisut lahtisem, ei olnud veel kindlaid kokkuleppeid, siis Kristina Kallas siinsamas ütles, et suurt rõhku tuleb panna meie küberturvalisuse tõstmisele. Ja ta mainis, et intsidente meie küberturvalisuse osas on olnud nüüd massiliselt. Nüüd just e-valimiste kontekstis ka, kas on selge, kui palju siis saab investeeringuid see valdkond juurde? Kuhu see täpselt suunatakse? Mida te teha plaanite? Või on kõik veel lahtine, kuidas sellega on?
Kristen Michal
See ei ole ju kuidagi parteiline küsimus. Kahjuks siin ei ole täna justiits- ja digiministrit, kes küberturbe eest vastutab.
Vajalik rahastus on olemas ja kui vaja, saab tõsta ka valdkonnas ringi, aga Liisa-Ly Pakosta saab detailides kommenteerida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi praegu? Hetkel vist ei ole. Siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh teile!
