Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi.
Peaminister Kaja Kallas viibib täna Prantsusmaal mitteametlikul Euroopa Liidu liidrite kohtumisel. Teie ees on täna peaministri ülesannetes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet, välisminister Eva-Maria Liimets ning maaeluminister Urmas Kruuse.
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ma saan aru, et me alustame nüüd oma pressikonverentsi lausa üks minut varem, kui on ette nähtud.
Tänasel valitsuse istungil kiitsime heaks ja võtsime vastu otsuseid 22 teemal. Kõigepealt väga lühike ülevaade nendest.
Kiitsime valitsuses heaks määruse, mis annab sotsiaalkindlustusametile õiguse anda Eestisse saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele kohe esimese kontakti käigus isikukood. Sotsiaalkindlustusamet on valmis isikukoodide moodustamiseks inimesi teenindama ööpäev läbi. Siin ei ole tavapärast vastuvõtuaega. Selleks luuakse valmisolek eelkõige neljas vastuvõtukeskuses Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Vähemalt esialgu on nii.
Praegu tohivad põgenikele isikukoode anda maakonnakeskuse omavalitsused isikukoodi moodustamise taotluse alusel. Aga kui seda saab täna vastu võetud määruse järgi teha sotsiaalkindlustusamet, siis see kindlasti toimub oluliselt kiiremini. Nagu öeldud, isikukood moodustatakse juba esimese kontakti menetluses esitatud andmete ja dokumentide alusel, nii et inimene ei pea eraldi selleks kuskile pöörduma. Omavalitsustel muidugi säilib samamoodi õigus seda [isikukoodi] välja anda. Kui selle järele vajadus on, siis saab seda teha nii omavalitsus kui ka sotsiaalkindlustusamet.
Kehtestasime täna ka 2022. aastaks õpilaskodu toetuse suuruse. Riik maksab 22 koolipidajale õpilaskodu kohatoetust. See on 2000 eurot. Tõhustatud toel oleva õpilase kohatoetus on 2700 eurot ja erituge vajava õpilase kohatoetus on 3400 eurot aastas. Kokku on see summa, mille me eraldame õpilaskodu toetusena, 963 000 eurot.
Täna kiitsime heaks ka Euroopa Liidu moderniseerimisfondi raha kasutamise üldtingimused. See on raha, mille kasutamise periood on 2030. aasta lõpuni. Rahastada saab sellest rahast näiteks energiasüsteemide uuendamist, mis praegu kindlasti on väga aktuaalne, ka energia salvestamise projekte, ka energiavõrgu üldist moderniseerimist, ka energiatõhususe arendamist transpordis, hoonete, põllumajanduse, jäätmete valdkonnas. Eesti saab seda raha eraldada ka projektidele Ida-Virumaal. See raha on suunatud töötajate ümber- ja täiendõppeks rohepöördes. Ka see kindlasti on praegu oodatud ja oluline.
Kiitsime täna heaks ka riigikogule esitamiseks investeerimisfondi seaduse muudatused. Sellega lihtsustub investeerimisfondi osakute aktsiate piiriülene pakkumine Euroopa Liidus. Eurofondide valitsejate kohustusi täiendatakse. Finantsinspektsioon saab juurde õigusi väikefondi valitseja registreerimisel ja selle tühistamisel. Pensionifondid saavad juurde uusi võimalusi investeeringute tegemiseks. See kõik on oluline, seda on pikalt oodatud.
Kiitsime heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu kapitaliturgude edasiarendamise kohta. See on samamoodi üks pikk protsess. See koosneb neljast osast, mida Eesti suures plaanis toetab. Esiteks, alternatiivfondide valitsejate reguleerimine. Teiseks, Euroopa pikaajalise investeerimise fondide varade ja investeeringute nimekirja laiendamine. [Kolmandaks,] Euroopa Liidu väärtpaberituru määruse ja direktiivi muudatused, mille eesmärk on väärtpaberituru andmete kvaliteeti tõsta ja need vastavad andmed kokku koondada. [Neljandaks,] viimase muudatusena selle paketi raames luuakse ühtne juurdepääsupunkt, kust leiab kogu avalikult juurdepääsetava finants- ja kestlikkusteabe Euroopa Liidu finantsturul tegutsevate äriühingute kohta.
See kõik on väga oluline, aga muidugi on meil kõigil eelkõige mõtteis see, mis toimub Ukrainas, ja sellega seonduv. See sõjategevus, mida me Ukrainas oleme viimastel päevadel näinud, sõja pikenemine, halvendab ja on halvendanud oluliselt tsiviilisikute olukorda Ukrainas.
See, kui me näeme ja teame, et jätkub mitme olulise Ukraina linna piiramine, Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reorganiseerimine, on üks pool. Aga teine pool on see, et Venemaa relvajõud on sõda pidamas ja sihtmärgiks seadmas tsiviilelanikke, tsiviilisikuid, ja linnades ka peamiselt tsiviiltaristut.
Tsiviilelanike, haiglate, humanitaarkoridoride ja muu tsiviiltaristu pommitamine on sõjakuritegu. Humanitaarolukord on praegu kõige hullem Mariupolis, kus elanikel ei ole juba üle nädala vett, ei ole gaasi, ei ole elektrit. Saab öelda, et Ukraina inimeste ja elanike moraali murdmine on tõenäoliselt praegu üks Venemaa tegevuse eesmärkidest. Selleks ka relvarahu rikkumist kasutatakse. Teame ja näeme, et mitmed humanitaarkoridorid ei ole leidnud kasutust, sest Venemaa on neid rünnanud.
Eesti enda tegevustest. Eelkõige on meil eesmärk tegutseda kahel suunal. Neist esimene on seotud Ukrainale abi andmisega. Enamik sellest relvastusest, laskemoonast, mida me oleme praeguseks juba otsustanud Ukrainale anda, on jõudnud Ukrainasse. See on ka kohe kasutusse võetud.
Me oleme oma abi andmist teinud koostöös Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Läti ja Leeduga. Seetõttu tegelikult õnnestus esimene partii Eestist tarnitud Javeline Ukrainasse toimetada veebruaris veel enne seda, kui sõda puhkes.
Teine suund, millel me tegutseme Eesti poolt, on kindlasti seotud NATO kaitsehoiaku tugevdamisega ja NATO pühendumisega idatiivale. Juba varasemast on Eestis Enhanced Forward Presence’i raames viibivat Suurbritannia lahingugruppi oluliselt tugevdatud. Alates sellest nädalast hakkab lisaks saabuma ka Taani kontingenti mehhaniseeritud kompanii. Sellel nädalal on saabumas tehnika, varustus, ja järele tulevad ka sõdurid. See on väga märkimisväärne maakomponent Enhanced Forward Presence'i raames.
Ka Prantsusmaa jääb endiselt Tapale. Sellele on lisandunud Ameerika Ühendriikide F-35 hävitajad. Eesti õhuruumis lendavad ka teiste liitlaste lennukid, seda eelkõige õppuste raames.
See, et meie liitlaste ühtsus ja NATO ühtsus on täna väga tugev, on väga oluline. Kõige selle eest, mida meie liitlased on väga kiiresti teinud, et meie julgeolekut siin tugevdada, oleme me kindlasti äärmiselt tänulikud.
Kolmas oluline teema puudutab Ukraina sõjapõgenikke Eestis. Meil on praeguse seisuga Eestisse saabunud – ma küll ei julge öelda, et ka hetkeseisuga, aga hommikuse seisuga oli täpselt nii –12 488 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget. Transiidil on nendest 3002 inimest. Ja selle 12 488 inimese hulgas on 4251 last, osa neist päris väiksed.
Suurem osa nendest sõjapõgenikest, kes Eestisse saabunud on praeguseks, on tulnud siia oma lähedaste juurde. Neid sõjapõgenikke, keda riik aitab majutusega või kes on vajanud juba ette valmistatud majutusvõimaluste kasutamist, on – jällegi tänahommikuse seisuga – 1999. Praeguseks võib see arv olla ilmselt üle 2000, aga igal juhul 2000 kanti on praegu neid, kes seda ettevalmistatud majutusteenust on vajanud. Nendest on hommikuse seisuga 472 last.
Alates eilsest on Eestis kehtiv kord, kus sõjapõgenikud saavad taotleda ajutist kaitset. Seda on esimese päeva jooksul väga aktiivselt kasutatud. Teada on, et on juba broneeritud väga suur hulk aegu. Ajutine kaitse ja selle saamine, mis rakendub hetkest, kui inimene sealt punktist väljub, annab õiguse ja ligipääsu ka kõikidele teenustele, sisuliselt automaatselt.
Ajutine kaitse võimaldab Ukraina inimestel elamisloa saada ühe päevaga. Ja see võimaldab muu hulgas asuda tööle. Selle kohta on ka olnud palju küsimusi. Ka lastel tekib õigus ja võimalus minna kas kooli või lasteaeda. Ravikindlustuse saavad sõjapõgenikud samadel alustel nagu Eesti inimesed. Soovijad saavad loomulikult osaleda keeleõppe- ja kohanemisprogrammides.
Ma tahan valitsuse nimel kindlasti öelda suur tänu kõikidele inimestele ja organisatsioonidele, kes praegu on leidnud oma võimaluse, kuidas Eestisse saabuvaid Ukraina põgenikke toetada ja aidata. Kindlasti on praegu oluline ja vajalik keskenduda eelkõige nendele, kes Eestisse jõuavad. Sageli nad tulevad väikeste lastega, üks kott käe otsas. Mõnel ei ole suurt peret ees. Ka neil, kellel on pere siin ees, ei pruugi olla võimalusi või nad ei ole pidanud väikeste lastega koos elama, nii et ka neil ei ole kõike vajalikku siin Eestis olemas. Nii et see abi on kindlasti väga vajalik ja oodatud.
Oluline on aidata Ukraina põgenikke kindlasti organiseeritult. See on vajalik eelkõige seetõttu, et meil riigina säiliks võimekus põgenikke vastu võtta. Nii et kõik need inimesed, kes seda juba on teinud ja kes veel on valmis ja tahavad anda oma panuse sõjapõgenike aitamiseks, saavad seda kindlasti kõige paremini teha abiorganisatsioonide kaudu.
On täiesti arusaadav, et on toodud ja tuuakse eraviisiliselt Ukraina piirilt Eestisse oma lähedasi, oma inimesi, kellel on Eestis pered ja sugulased. On ka täiendavalt transpordiabi pakkumist. Palve on see, et igasugune täiendav transpordiabi pakkumine oleks eelkõige koordineeritud abiorganisatsioonide kaudu, just seetõttu, et nii me saame valmistuda ja teame ette, kui palju, millal ja kuhu täpselt põgenikud saabuvad.
Turvalist varju me pakkuda soovime ja pakume. Kindlasti tahame tagada tõesti üleelamistest räsitud inimestele parima vastuvõtu ja nende Eestis viibimise.
Tänaseks peab kindlasti ütlema ka, et meil ei ole siin tegu sprindiga. See ei ole olukord, mis päevadega leeveneks, vaid me peame tegelikult valmis olema maratoniks. See tähendab, et see väga liigutav valmisolek, mida Eesti inimesed aitamisel on üles näidanud – me peame kindlasti nii riigina tervikuna kui ka inimestena olema valmis seda abi andma pika aja jooksul. See valmisolek on meil riigi poole pealt olemas ja ma usun, et ka kõigil neil, kes praeguseks abi pakkunud on, on samasugune valmisolek.
Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tervist! Alustan ka ikkagi Ukraina riigi ja rahva toetamise teemal.
Alustuseks olgu öeldud, et Venemaa president Vladimir Putin reetis 24. veebruari öösel, võib öelda, taas Ukraina riigi ja rahva, aga ta reetis ka enda riigi ehk Venemaa elanike usalduse. Tema režiimi algatatud sõda toob surma, hävingut, inimlikke kannatusi kümnetele miljonitele inimestele. Ja ma olen nõus ka sellega, et kahjuks see ajaperiood ja see kannatuste nii-öelda lõpparv on alles selgumisel.
Me teame, et Ukraina idaosas on sõjategevus kestnud kaheksa aastat. Loomulikult me loodame, et seekord õnnestub kiiremini tagada rahu ning Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus taastada, aga me peame valmis olema ka selleks, et see kõik võib kesta aastaid.
Vaadates Ukrainas toimuvat, ma arvan, et siin ei jää ükski inimene kuidagimoodi tundetuks. Elumajade, koolide, lasteaedade, samuti haiglate ja sünnitusmajade pommitamine – no see ei ole sõda, see on genotsiid. See on ebainimlik sõjakuritegude järjepidev toimepanemine, mille suhtes demokraatlik maailm, õigussüsteem ja rahvusvaheline õigus ning ka ajalugu peavad oleme ühemõttelised ja kogu selle toimepandava täielikult hukka mõistma.
Ma olen kindel, et kuigi Putini soov oli minna ajalukku väejuhina või riigiimpeeriumi laiendajana, siis ta läheb ajalukku ikkagi sõjakurjategijana.
Vaadates, nagu öeldud, Ukraina rünnakuid, on väga oluline olnud Eesti riigi ning ka Euroopa Liidu ja NATO igakülgne abi nii sõjavarustuse vaates kui ka humanitaarabi vaates. Ka meie eratervishoiuasutused on saatnud sinna ravimeid. Riik on panustanud kaitseväe kaudu. Kaitseministeeriumis seda tööd kindlasti jätkame.
Oleme ka omalt poolt, Balti tervishoiuministrite poolt saatnud üleskutse Maailma Terviseorganisatsioonile ja selle Euroopa regiooni juhile, et igakülgselt toetada Ukraina tervishoiusüsteemi kohapeal arstiabi tagamisel, ravimite kättesaadavusel, aga ka väga selgelt välja arvama Venemaa kõikvõimalikest juhtorganitest Maailma Terviseorganisatsioonis. Ei ole mõeldav, et riik, kes rikub samahästi kui kõiki võimalikke rahvusvahelisi norme, jätkab tegutsemist rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas nendes, mis on loodud seisma inimeste elu ja tervise eest, nii nagu Maailma Terviseorganisatsioon seda on.
Sõltumata sõnadest, tegelikkuses Putini režiim ja lähikondsed kaudselt häbenevad seda, mis toimub. Miks muidu on niivõrd palju tähelepanu, auru ja energiat pühendatud tsensuurile, kõikvõimalike meediakanalite vaigistamisele, dissidentide või õigem oleks vist öelda demokraatia eest seisjate vahistamisele, kinni panemisele.
Näha on seda, et see, mis seal toimub, kuidas Ukraina seisab enda riigi ja vabaduse eest, on olnud Putinile ja tema režiimile ootamatu. Nüüd on vaja anda endast parim ja päriselus teha mingisugune, ma ei tea, vastupidine maailm ja luua inimestele mingi kuvand, mis tõele ei vasta.
Aga me teame ajaloost väga hästi, et sellised asjad ei tööta mitte kunagi. Tsensuur ei toimi pikas plaanis. Ükskõik, kui kõrge müüri sa ehitad või kui raudse eesriide sa sinna vahele tõmbad, tõde on nagu hapnik, mis imbub sealt pragudest läbi. Ma olen täiesti veendunud, et ka Venemaa elanikud ja Venemaa elanike üldsus, samuti Eestis ja mujal Euroopas elavad venelased, mõistavad need kuriteod selgelt hukka. Me näeme praegu ikkagi Putini režiimi allakäigu algust.
Eestisse saabunud sõjapõgenike puhul olen väga nõus, et me peame tõepoolest igakülgselt neid toetama, pakkuma neile sotsiaalteenuseid, pakkuma neile tööturuteenuseid, keeleõpet. Me peame aitama lastel saada kooli, ühest küljest lootuses, et neil õnnestub nähtavas tulevikus oma kodumaale naasta, aga samal ajal valmistudes ka selleks, et seda ei pruugi lähiaastatel juhtuda.
Väga oluline on siin see, et tõesti kogu abipakkumine oleks võimalikult koordineeritud. On tavaline, et kriiside käigus tekib alati meeletult palju infomüra. Kõik kirjutavad, helistavad ja tahavad aidata. See on hästi teretulnud. Praegu on väga mõistlik teha annetusi organisatsioonidele, nagu on ka juba tehtud. Tuleb selgelt kaardistada, mis on tegelikud vajadused, mida kohapeale viia, ja selle alusel tegutseda.
Kindlasti on siin hästi oluline riigi, kohalike omavalitsuse, ettevõtete ja vabatahtlike koostöö, mis läheb loodetavasti päev-päevalt paremaks. Ajalises vaates võib öelda, et meil on tegelikult kogu selle sõjapõgenike vastuvõtmise ja integreerimisega enam kui kiire. Need numbrid kasvavad iga päev tuhandetes ja siin ei ole võimalik mingisugust hinnaalandust teha. Meie moraalne kohus on inimesi aidata. Me eeldame, et ka meid aidataks samasuguses olukorras, nii nagu seda ajaloos varem on tehtud. Aga hästi oluline on ka see, et me tagaksime neile just võimalikult kiire integreerumise ühiskonda, mitte isoleerituse ja mitte pelgalt majutuse, vaid ka kõikvõimalikud teenused. See annab ka neile kindlasti võimaluse tunda ennast täisväärtusliku ühiskonnaliikmena.
Natuke ka COVID-19 teemadel. Praegu on see kriis jäänud tagaplaanile. Kahjuks on raske selle üle rõõmu tunda. Aga me näeme ka seda, tõesti, et nii viiruse leviku numbrid kui ka haiglaravi koormus liiguvad allapoole.
Oleme valitsuses juba varem kokku leppinud, et kui 10 päeva keskmine uute COVID-sümptomaatiliste patsientide arv on alla 25, siis saame COVIDi-tõendi nõude kaotada. Lisaks oleme kokku leppinud sel juhul ka kellaajalise piirangu kaotamises.
Täna on see 10 päeva keskmine umbes 30 ja see tähendab seda, et prognooside kohaselt tõenäoliselt jõuame pigem järgmise nädala esimestel päevadel selleni, et see on alla 25. Võib öelda, et viie viimase päeva keskmine on alla 25, aga varasemad päevad on olnud üle selle. Nii et kui peaks ennustama, siis võib-olla on see kuupäev teisipäev, 15. märts, kus me näeme seda näitajat alla 25, aga võib juhtuda ka varem.
Aga loomulikult see, et piirangud muutuvad või leevenevad, ei tähenda seda, et viirus kuskile ära on kadunud. See ei tähenda ka seda, et haigestumise riski pole.
Kõik inimesed, kes on vaktsineerimata või kellel on õigeaegselt tõhustusdoos tegemata – jätkuvalt ütlen, et mitte kunagi pole liiga hilja vaktsineerima minna. Aga mida varem te seda teete, seda parem. See on teie enda elu ja tervise kaitse küsimus, see on raske haigestumise vältimise küsimus.
Me näeme just väga selgelt kõrgema vaktsineerimisega hõlmatusega riikide näitel, et hoolimata kiiretest leevendustest surmajuhtumid ja haiglaravikoormus jäid neis madalaks, sest inimesed olid enda tervist kaitsnud. Kui me soovime, et Eesti ühiskond oleks kevadel-suvel vaba ja ka sügisel uueks laineks valmistudes, vastu minnes võimalikult avatud, siis igaüks meist saab siin oma panuse anda.
Kaudselt ennast vaktsineerida lastes, koroonaviiruse pandeemiat seljatades aitame tegelikult ka riigil ja tervishoiusüsteemil paremini valmis olla nii Ukraina sõjapõgenike aitamiseks, riigi ja rahva aitamiseks kui ka peame valmis olema Ukrainast saabuvate potentsiaalsete sõjaohvrite hospitaliseerimiseks ja neile ravi pakkumiseks. Seda eriti olukorras, kus, nagu viitasin, Ukraina kohapealne tervishoiusüsteem ilmselgelt pole lähiajal võimeline tavapärases mahus ega korras raviteenuseid pakkuma nende ebainimlike sõjakuritegude tõttu, mis seal toime pannakse.
Nii et palun kõigil olla jätkuvalt vastutustundlik, solidaarne. Liigume leevendustega edasi suhteliselt kiires tempos. Kevad tuleb avatum, kui seda oli talv või sügis. Ja selleks, et järgmised viiruselained tuleks leebemad, palun läheme kõik vaktsineerima, aitame oma eakaid lähedasi, sugulasi-sõpru seda teha. Ja ärme unusta tõhustusdoose, mis on kõige kindlam viis enda elu ja tervist kaitsta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kaitseminister Kalle Laanet, palun!
Kaitseminister Kalle Laanet
Aitäh! Eks me jätkame siis ikkagi sellesama teemaga, millest siin on juba eespool räägitud, sõjateemaga. Kõik teame, et 24. veebruaril 2022 muutus maailm. Kindlasti ei ole näha seda sellisena, nagu ta enne sõda oli. Vaevalt, et see kunagi enam tagasi tuleb.
Mis on siis Putini Venemaa praeguse hetke kõige olulisemad mured ja sammud? Nagu peaministri kohusetäitja ka ütles, kõigepealt on eesmärk lõhkuda Ukraina võitlejate moraal. Teine kindlasti ülioluline eesmärk on lääne ühtsus, kuidas murendada seda lääne ühtsust. Sest need kaks asja olid kindlasti kõige olulisemad üllatused ja valearvestused ka Putini jaoks.
Nagu sündmused on näidanud, sõja raugemist kusagil näha pole. Mariupoli sünnitusmaja rünnak, raketirünnak, tsiviilisikute hukkumine – see kõik näitab ju seda, et ollakse valmis kõigeks. Sellest tulenevalt loomulikult peame meie tegema kõik selleks, et aidata Ukrainat, tegeleda oma iseseisva kaitsevõime kasvatamisega ning arendada liitlastega koostööd selliselt, et meie NATO idatiib oleks piisavalt kaitstud.
Aga ma alustaksin sellest, kuidas me oleme Ukrainat aidanud. Ma ei hakka seda üle kordama, mida eelkõnelejad on juba rääkinud, aga kindlasti on vähem tähelepanu saanud just nimelt kübermaailmas toimuv. Eesti ettepanekul sai Ukraina Eestis viibiva NATO küberkaitsekeskuse liikmeks. See on kindlasti eelkõige märgilise tähtsusega, aga ka praktilise tähtsusega, et Ukrainal on võimalik saada praktilist kogemust ja teadmist, mis tegelikult on meil ja ka ülejäänud liikmesriikidel, kes selle osalised on, selleks et paremini küberruumis hakkama saada küberrünnete ja infosõjaga, mida tegelikult Putini juhitud Venemaa on pakkunud.
Ja loomulikult see, mida me ise oleme teinud, et oleks küberruum paremini kaitstud: et meil oleks rohkem küberspetsialiste, oleme laiendanud küberajateenistust, et sealtkaudu ka oleks meil just nimelt kaitsevaldkonnas tulevikus rohkem spetsialiste, kes suudaksid selles valdkonnas kaasa rääkida.
Mida me teeme iseseisva kaitsevõime laiendamiseks? Meil on kaitseministeeriumis tõsised arutelud selle üle, milliste ettepanekutega tulla valitsusse. Mida me peaksime lähiaastatel tegema selleks, et meie iseseisev kaitsevõime oleks suurem? See puudutab konkreetseid võimearendusi, loomulikult nendest võimearendustest tulenevalt oleks tõesti vaja läbi rääkida ka valitsuse tasandil ja parlamendi tasandil, milliseid rahalisi lisavahendeid nende võimete arendamiseks vaja on. Aga kindlasti on see lähiaegade teema, me peame nendes asjades kokku leppima.
Mida rääkida liitlastest? Tänaseks päevaks on Eesti territooriumil juba 1900 liitlassõdurit. See arv on järgmisel nädalal veelgi kasvamas. Väga tihe koostöö käib selles, et liitlastega läbi rääkida, kuidas nende Eestis asumine saaks olla püsivam, et oleks võimalik teha omavahelisi koostööharjutusi, et kriisisituatsioonis ei toimuks mingeid üllatusi.
Me peame minema heidutushoiakust üle kaitsehoiakusse, mis tähendab seda, et kui NATO põhiline doktriin on heidutus- ja kaitsehoiak, siis heidutus on nüüdseks, ütleme, möödanik, ja kaitsehoiak on see, milleks me peame valmis olema. Aga selleks, et kaitsta NATO idatiiba ja Eestit, on vaja väga selgeid püsivaid harjutusi, selleks on vaja väga selget juhtimiselementi. Sest ei saa olla niimoodi, et meile tulevad Eesti territooriumile eri riikide väeliigid ja kriisisituatsioonis peaksid nad sünkroonis töötama Eesti kaitse all. Tegelikult see pole ju nii, eks, me teame kõik, et see sõltub väga paljudest osistest, et kõik tervikuna töötaks, erinevad väeliigid, õhk, maa, meri, rääkimata sidesüsteemidest, rääkimata konkreetsetest rünnakule vastu seismise juhtimistest. See kõik eeldab aega, harjutamist ja loomulikult nende vägede võimekust ja kohalolekut.
Meil kipub olema lihtsalt lihtsustatud arusaam, et kui meil on põhimõtteliselt Briti või Ameerika sõdurisaabas Eestimaa pinnal, siis see tagab automaatselt meie julgeoleku. Siis see kõik alles algab. Selles mõttes algab, et kui nad on siin, siis nad peavad ka kokku harjutama, et nad kõik töötaksid ühes rütmis meie kaitsel.
Liitlaste huvi näitab ka see, et järjest rohkem ja rohkem käivad meiega arutamas olukorda eri riikide poliitilised juhtkonnad, liidrid. Täna hommikul näiteks oli minul kohtumine Briti opositsiooniliidri, -juhiga ja varikaitseministriga, kes sõitis peale minuga kohtumist edasi ka Tapale. Homme saabub Eestisse Belgia kaitseminister, kellega on läbirääkimised ka just nimelt turbe võimestamise kohapealt.
Praegu on meil Läänemerel lisaks kaks Briti sõjalaeva, kaks USA sõjalaeva ja üks Saksa sõjalaev, selleks et tuua just nimelt üha rohkem ja rohkem lisajulgeolekut meile. Järgmine samm on loomulikult see, et on NATO kaitseministrite vahel ja loomulikult ka välisministrite ja riikide liidrite vahel läbivaks aruteluks see, mis saab pikemas perspektiivis, kuidas on võimalik tervikuna NATO idatiiva julgeolekut kasvatada.
Need on põhilised suunad, millega me nendel päevadel tegeleme, rääkimata sellest, et iga päev käib tõesti abi kokku korjamine. Me vaatame veel kõik oma varud üle, kas sõjalised või humanitaarvarud, et me saaksime Ukrainasse abi saata. Kõik need on kaitseministeeriumi valdkondade põhitegevused. Sellega ma aga lõpetan.
Juhataja
Järgmisena välisminister Eva-Maria Liimets, palun!
Välisminister Eva-Maria Liimets
Aitäh! Tere päevast! Jätkan siit, kus kaitseminister lõpetas.
Tegutseme aktiivselt sellega. et meie kaitse- ja heidutusmeetmed siin regioonis oleksid tugevamad, kui on olnud seni, sellepärast et Euroopa julgeolekuolukord on kardinaalselt muutunud ja kunagi ei lähe see ilmselt tagasi 23. veebruarisse.
Nädala alguses külastas Eestit Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken. Kindlasti on väga oluline, et meil on tõesti ühine arusaam, et NATO idatiiba tuleb tugevdada. Ameerika Ühendriigid on pühendunud sellele kaasa aitamisele nii kahepoolse abina kui ka NATO kontekstis. Selle koostöö tugevdamiseks loomulikult suhtleme kõigi teiste liitlastega. Täna õhtul sõidan ka Hispaaniasse, et samu küsimusi Hispaania välisministriga arutada.
Peaeesmärk on meil loomulikult tagada see, et praegused kiired otsused, mis on aidanud lisamehitust tuua meie piirkonda ja lisatehnikat tuua, oleksid püsivad ja kajastuksid ka suvisel Madridi tippkohtumisel.
Oluline on kindlasti ka see, et me oleme liitlastega üksmeelel selles küsimuses, mis praegu Ukrainas toimub. Venemaa Föderatsioon on alustanud seda sõda, Venemaa on vastutav agressor rahvusvahelise õiguse mõistes ning me peame jätkama koostööd selleks, et see sõda lõpeks Ukrainas ja vastutusele võetaks sõja alustaja, samuti, et praeguseid sõjakuritegusid seal dokumenteeritakse ning need, kes on nendes sõjakuritegudes süüdi, saaksid ka vastutusele võetud.
See on tihe töö, mida me oleme teinud tänaseks juba viimased kaks nädalat. Kindlasti on seal olnud ka rahvusvaheliselt olulisi otsuseid nagu ÜROs vastu võetud resolutsioon, kus maailmas 141 riiki tunnistasid, et Ukrainas on tegemist sõjaga, kus Venemaa on agressor. Loomulikult me peame jätkama Ukraina toetamist rahvusvahelisel tasandil, sest nende enda diplomaatia on loomulikult praegu kahetsusväärselt nõrgemas positsioonis, kuna nad tegelevad eelkõige sellega, et selgitada, mis nende koduriigis toimub. Kuid loomulikult kõik välismaal elavad diplomaadid püüavad aidata kaasa sellele, et nende omaksed jääksid selles sõjas ellu.
Kui me räägime Ukraina toetamisest tervikuna, siis siin on juba palju seda teemat käsitletud ja seetõttu toon ainult mõned kitsamad nurgad sisse. Üks neist on see, et püüame paremini koordineerida Eesti abi jõudmist Ukrainasse. Selleks lõime välisministeeriumis ka eraldi staabi, mis tegeleb konkreetselt humanitaarabi jõudmisega Ukrainasse.
Samuti jätkame sellega, et aidata võidelda Venemaalt tuleva valeinformatsiooniga, mis on praegu väga tugevalt Venemaa agressiooni Ukrainas toetamas. Erinevate nurkade alt püütakse õigustada seda agressiooni, on see siis seotud natsismi narratiiviga või keemiarelvade tootmise narratiiviga Ukrainas. See kõik ei vasta tõele ja vastavalt loomulikult püüame aidata kaasa sellele, et rahvusvahelised eksperdid jõuaksid hoolimata sõjatingimustest kohale ja aitaksid peegeldada tõest informatsiooni.
Siin on kindlasti väga oluline teema rahvusvaheliselt ka tuumaohutus, sest viimastel päevadel ei ole enam Ukraina tuumajaamadest jõudnud informatsiooni [Rahvusvahelisse Aatomienergia Agentuuri,] IAEAsse. See on murettekitav. Kindlasti püüame rahvusvaheliselt kaasa aidata sellele, et oleks tagatud tsiviilisikute laiema julgeoleku eest maailmas vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus.
Humanitaarkoridoride loomine on loomulikult samuti üks küsimus, millega me tegeleme rahvusvahelistes organisatsioonides. Üle nädala ei ole ÜRO julgeolekunõukogu suutnud kokku leppida selles, et humanitaarkoridorid oleksid Ukrainas tagatud. Samuti ei ole loomulikult kahjuks pidanud mitte ükski kokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel. Kui need kokkulepped ongi saavutatud, siis Venemaa on kahjuks neid rikkunud. See on viinud väga rohkete tsiviilohvriteni. Kindlasti ei saa Eesti ega rahvusvaheline üldsus jääda siin pealtvaatajaks, vaid meil tuleb aktiivselt sellesse sekkuda.
Viimase asjana märgin ära ka ühe valitsuse punkti, mis täna sai heaks kiidetud. Vabariigi Valitsus tühistas enda sanktsiooni tootegrupile 2707, mis oli meil kehtestatud Valgevenest tuleva transiidi peatamiseks, seda põhjusel, et Euroopa Liit võttis vastu sanktsioonid, mis samamoodi hõlmavad seda tootegruppi. Need Euroopa Liidu sanktsioonid on otsekohalduvad ja kehtivad ka Eestis.
Euroopa Liidus tervikuna võeti vastu eile veel täiendav pakett sanktsioonideks Venemaa ja Valgevene suhtes, et avaldada survet Venemaale, et ta lõpetaks selle sõja, mille ta alustas 24. veebruaril uute rünnakutega… Vabandust! Tegelikult peab ütlema, et Venemaa taaskäivitas juba kaheksa aastat kestnud sõja veel suuremate rünnakutega. Siinkohal lõpetan. Aitäh!
Juhataja
Maaeluminister Urmas Kruuse, palun!
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Tere! Kindlasti oleks olnud seda pressikonverentsi pidada lõbusam selle kena päikesega, mis meil kevadel on saabunud, aga Vene agressioon Ukraina suhtes on meie igapäevaelu väga järsult muutnud.
Ma olen siiralt tänulik meie eestimaalastele ja inimestele, kes on pingutanud selle nimel, et luua turvatunnet sõjapõgenikele, kes meile siia saabuvad, ja on valmis saatma abi tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Ilmselt üks osa sellest on seotud ka meie ajalooga. Eestis vist ei ole peret, kes ei ole kokku puutunud või mõjutatud küüditamisest. Ka minu abikaasa ema ja isa kohtusid Siberis, üks küüditatuna Ukraina perekonnast ja teine eesti perekonnast. See teeb need teemad kindlasti eriti valusaks.
Kui rääkida puhtalt nüüd toidutootmisest ja põllumajandusest, siis on selge, et see kriis ei ole jätnud mõjutamata ühtegi sektorit. Ennekõike puudutab see otseselt põllumajandussisendeid. Ja see puudutab nii Eestit kui ka Euroopat. Selle kõige logistiline ümberkujundamine kindlasti võtab mingi aja. Aga see ei tähenda seda, et meil peaks toit poelettidelt kaduma.
Massilist tangu ja soola kokkuostmist ei ole mõistlik teha. Samas, kindlasti nii eksperdid kui ka meie soovitame, et teatud varu kodus, kuni ühe nädala varu, võiks igal perekonnal olla. See on mõistlik, arvestades ka perekondlikku julgeolekut ühe või teise kriisi puhul. Aga massilist kokkuostu ei tasu teha.
Loomakasvatussektor, eriti sealihasektor, oli tegelikult surve all juba enne selle ränga agressiooni algust, kus sisendi[hinna]d kasvasid. Aga nüüd lisandub sellele loomasööda teemale kindlasti ka väetiste teema. Tuleb tunnistada, et enamik väetisest imporditi Venemaalt ja Valgevenest. Need riigid läbi tarneahelate kindlasti seda mõjutavad ja need hinnad on mitmekordistunud. Selle tõttu see meid igapäevaselt mõjutab.
Lähtuvalt nii eelnevast COVIDi-kriisist kui ka nüüd sellest kriisist, energiakriisist ja nüüd veel täiendavast kriisist, on valitsus erisuguseid meetmepakette rakendanud, neid on ellu viidud ja otsustatud üle 300 miljoni [euro mahus]. Nüüd tuleb siia kindlasti veel juurde.
Palju räägitaksegi praegu viimases sõjakriisis kaitsepakettidest, aga Euroopa Liidu tasandil on sõna otseses mõttes mure ka põllumeestel. Ja järgmisel nõukogul, 20. ja 21. märtsil peaks tegelikult komisjon esitlema Euroopa põllumajandusministritele ka 450-miljonilist kriisipaketti, mis on just seotud põllumajandusettevõtjatega, kelle sisendeid ja tegevust see mõjutab, sellepärast et nende hindade koosmõju on üsna kriitiline.
Samas, me teame ka läbi ajakirjanduse ja küsitluste põhjal seda, et ettevõtjad sellel kevadel on ilmselt oma põhitarned jõudnud ära teha. See tähendab seda, et kui me räägime lihtsalt kevadkülvist, selleks et sügisel saaki korjata, siis seal makrotasandil kindlasti väga suurt muret ei tule. Üksikutel ettevõtjatel, sõltuvalt lepingutest või nendest tarneahelatest, võib väikesel määral probleeme tulla, aga pigem mõjutab see seda, et toiduhinnad võivad mingil määral tõusta. Ja see, kuidas nad mõjutavad meie isiklikku toidukorvi, sõltub sellest, millised on meie toitumisharjumused.
Eesti oma isevarustuse taseme poole pealt oma põhitoiduainetega kindlasti on varustatud, see puudutab nii teravilja, kus meil on suurem tootmine, kui me tarbime. Kui me räägime veiselihast ja kalast, siis see kindlasti tagab meile ka toidujulgeoleku.
Aga kindlasti toidujulgeolek laias mõttes on ka ametisoleva valitsuse prioriteetide hulka tulnud juba enne seda Ukraina kriisi, võib-olla me ei ole lihtsalt varasematel aastatel sellele piisavalt tähelepanu pööranud. Siin kõik ministeeriumid teevad eri tasanditel koostööd.
Nii et selles mõttes me püüame leida ka riigisiseseid lahendusi. Kui see kriisipakett avatakse Euroopa ministrite nõukogus, siis saame me otsustada ka valitsuse tasandil, kas ja kui palju on sinna võimalust lisada ja vajadust lisada, lähtuvalt sellest, millises situatsioonis eri sektorid on. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu ministritele! Nüüd jätkame küsimustega. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni. Esimene küsimus tuleb TV3st. Sven Soiver, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus Tanel Kiigele. Kuidas see piirangute leevendamine nüüd ajaliselt käib? Ma saan aru, et näitajaks on see 25 uut patsienti keskmiselt haiglas. Kas see käib siis niimoodi, et kui terviseamet igahommikuse pressiteate saadab ja me loeme sealt, et 25 on nüüd haiglas, [see näitaja on] sinnamaani langenud, siis pärast seda saame kohe ilma passita kuhugi sööma minna? Või peab valitsus kogunema, tegema otsuseid, sõnastama, võtma vastu otsuse ja me peame ootama sellist ametlikku otsust?
Tanel Kiik
Aitäh! Valitsus leppis teisipäeval kabinetinõupidamisel kokku, et kohe, kui see 10 päeva keskmine uute COVID-sümptomaatiliste patsientide lisandumise arv on alla 25, siis me teeme telefoniistungi ja sellele järgnevast päevast on riigisisene COVIDi-tõendi nõue täiskasvanutele maas – lastel on see nagunii juba ära kaotatud – ning ka kellaajaline piirang tühistatud.
Nagu viitasin, praegu tundub viimaste päevade numbrite valguses, et realistlik on selleni jõuda 15. märtsil, teisipäeval. Võib juhtuda, et jõuame ka varem, aga see eeldab väga madalaid hospitaliseerimise numbreid järgmistel päevadel.
Sven Soiver
Täpsustav küsimus. See kella 23 piirang [kaob] siis ka järgmisest ööpäevast ehk alates südaööst? Või kuidas sellega on?
Tanel Kiik
Ikkagi, jah, järgmisest päevast. Ehk kui näiteks teisipäeval on see number, tulenevalt terviseameti statistikast, alla 25 ja valitsus teeb kas telefoniistungi või tavapärasel kabinetinõupidamisel, mis teisipäeval niikuinii plaanis on, vastava otsuse, siis kolmapäeval inimesed ei pea enam esitama riigisiseselt COVIDi-tõendit ja kolmapäeva õhtust alates ei ole siis enam ka seda kellaajalist piirangut. Seda olukorda me ei tekita, et me teisipäeva õhtul kell 23 paneme kinni ja 00 uuesti avame. Selles mõttes võib-olla läheb natuke liiga keeruliseks.
Sven Soiver
Mõned kindlasti ootaks. Aitäh!
Juhataja
Järgmine küsimus, palun!
Siiri Ottender, Kanal 2
Küsimus välisministrile. Mida me plaanime teha viisadega? Ehk kas me Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eesti viisat endiselt jagame edasi?
Eva-Maria Liimets
Aitäh selle küsimuse eest! Praegu on kavas ajutiselt peatada C- ja D-viisade andmine Vene Föderatsiooni kodanikele. See puudutab eelkõige uusi viisasid. Ja seda perioodiks, kuni Venemaa sõjategevus Ukrainas lõpeb.
Praegu on meil ka tehniliselt mitte võimalik võtta vastu riigilõivu, mistõttu ei saagi me seda füüsiliselt põhimõtteliselt korraldada. See puudutab viisade vastuvõtmist kõikides meie Venemaal asuvates konsulaarteeninduspunktides ja samamoodi nendes teenusepunktides, kus me ostame teenust sisse üle Venemaa.
Oluline on siin märkida ära ka erandid. Viisataotluste vastuvõtmist jätkame nendele isikutele, kellel on pereliikmed Eestis, kes soovivad viisat humanitaarkaalutlustel või soovivad külastada näiteks haiget sugulast või kui mõnel muul põhjusel soovitakse külastada Eestit tervislikel põhjustel.
Siiri Ottender
Ma täpsustan. Nii et spaad ei saa enam küllakutsega meile neid siia riiki tuua?
Eva-Maria Liimets
Jaa, turismiviisade väljastamine on ajutiselt peatatud.
Siiri Ottender
Mul oleks üks küsimus veel, aga ma ei oska isegi seda otseselt kellelegi siit laua suunata. Mis saab nendest, näiteks Narvas olevast hotellist, kes pakub külalistele täispaketti Vene propagandast ehk siis levitab neid kanaleid, mis on tegelikult keelatud või kinni?
Keit Pentus-Rosimannus
Üldiselt jälgitakse seda üsna tähelepanelikult, et need, mis on kinni pandud, peavad ka kinni olema.
Kui on mõni näide selline, kus seda nõuet jätkuvalt rikutakse, siis see saab kindlasti eraldi tähelepanu osaliseks. Ja neid sanktsioone tuleb jälgida. Neid [kanaleid] ei ole lubatud edastada ja sellest tuleb kinni pidada.
Siiri Ottender
Aitäh!
Juhataja
Delfist järgmine küsimus.
Herman Kelomees, Delfi
Aitäh! Küsimus on, ma arvan, eeskätt välisministrile. Kui keegi teine oskab ka vastata, siis laske käia.
Kui palju on olnud võimalik suhelda Ukraina kolleegidega teil, välisministeeriumi teenistujatel? Ja mis on nende sõnumid Eestile?
Eva-Maria Liimets
Jaa, aitäh! Meie saatkond Ukrainas töötab ja Ukraina kolleegidega suhtleme pidevalt. See on nagu selline igapäevane suhtlus töötasandil. Arvestame Ukraina soovidega. Ise kohtusin viimati Ukraina suursaadikuga eelmisel nädalal ja kavas on temaga uuesti kohtuda. Kahjuks meie üleeile hommikusse plaanitud kohtumine jäi seetõttu ära, et Ukraina peaminister kutsus online-arutelusse kõik oma suursaadikud üle maailma, et anda neile täpsemaid ülesandeid.
Nii et selles osas käib meil tihe kommunikatsioon, et me väga täpselt püüame arvestada Ukraina soovide ja vajadustega, kui me neid diplomaatiliselt toetame.
Kalle Laanet
Jah, ma võin nii palju lisada, et minul oli näiteks esmaspäeva hommikul suursaadikuga vestlus, kus ta andis edasi Ukraina soovid.
Ja loomulikult tulevad ka eri ametkondade kaudu reaalselt abivajadused kaitseministeeriumisse ja ma usun, et ka väga paljudesse teistesse ministeeriumitesse. Nii et selline suhtlus otse ja kaude käib kogu aeg.
Tanel Kiik
Jaa, kinnitan, et ka tervisevaldkonnas loomulikult on kontaktid jätkuvalt säilinud. Ise olen näiteks kohtunud ka video teel Ukraina tervishoiuministeeriumi aseministriga, et küsida just temalt otse tagasisidet koos Balti kolleegidega, kuidas me saaksime veel toetada ja ja koordineerida seda abi paremini, kuna temalt tuli ka see tagasiside, et abipakkumiste maht on meeletu, infomüra on meeletu, aga tegelikult loomulikult abivajadus on väga suur.
Samuti on väga mitmed sellised kas või Punase Risti kaudu toimivad ja ka otse selliste kultuuri- ja sõprussuhete kaudu toimivad suhted. Näiteks ka omavalitsustel, kellel on sõpruslinnad ja nii edasi, kus kaardistatakse samuti nii humanitaar- kui ka tervishoiualaseid abivajadusi ning edastatakse neid ka näiteks sotsiaalministeeriumile ja teistele osapooltele.
Urmas Kruuse
Ka minul on suhtlus video teel oma kolleegiga Ukrainast. Meil oli alguses natukene keeruline kontakti saada, sellepärast et osa meie kontaktisikuid olid sõna otseses mõttes läinud maapakku oma vanemate juurde, kui see õudus algas. Aga me saime selle kontakti ja just samal päeval kahe tunni pärast oli meil see mitteametlik nõukogu, kus me saime ka selle sõnumi koos Leedu kolleegiga edasi anda, sest ka tema sai võimaluse suhelda.
Ja paar asja, mida tookord ka minister tegelikult nimetas, olid seotud sellega, et ilmselt sellel aastal Ukrainas kevadkülvi sellisel kombel ei tule, sest juba tollel hetkel oli 40 protsenti põllumajandusmaast ligipääsmatu sõna otseses mõttes, ei olnud võimalik sinna juurde pääseda.
Igakülgne toiduabi ja nende nimekirjad on antud. Me teeme siin koostööd ka välisministeeriumiga ja see informatsioon on olemas. Aga loomulikult, samal ajal, kui me mõtleme ressursi peale laiemalt, siis see toiduprogrammi abi, Euroopa tasandil, mis on umbes mitme miljardi väärtuses, kõik need punktid püütakse ära kasutada, kuni selleni välja, et leida tuge selleks, et ikkagi mingil hetkel taaskäivitada ka näiteks põllumajandustootmine ja toidutootmine, sellepärast et see on ääretult oluline erinevate kriiside valguses. Aitäh!
Henry-Laur Allik, Postimees
Küsimus tervise- ja tööminister Tanel Kiigele. Kas siis, kui nüüd piirangud peaksid leevenduma, on see leevendus lõplik? Või on nii, et kui, ütleme, haiglas olevate COVID-sümptomaatiliste patsientide arv kasvab, siis me võime jälle passi ikkagi uuesti kasutusele võtta ja ka kellaajapiirangu teha?
Tanel Kiik
Jaa, no midagi lõplikku siin ilmas ei ole. Aga kui me mõtleme selle peale, milline on praegu viiruse dünaamika Eestis, Euroopa Liidus, ka neis riikides, kus on piiranguid leevendatud, siis see annab küll eeldust ja kindlust arvata, et sel kevadel-suvel mingeid laiaulatuslikke piiranguid enam vaja ei ole.
Ehk meie siht on järk-järgult ja samm-sammult jätkata neid leevendusi, millega veebruaris alustasime. Veebruaris tehti ära näiteks alaealiste eneseisolatsiooni küsimus. Veebruari keskpaigast COVIDi-tõendi nõue välitingimustes kadus, alaealistele kadus. Nüüd ilmselt umbes märtsi keskpaigast kaob see ka täiskasvanutele.
Aga kui me tahame, et ka sügisel ja uuel viiruseperioodil oleks riik võimalikult avatud ja ühiskond toimiks, siis loomulikult seesama märksõna, mis on võib-olla kõlanud, ma arvan, tuhandeid kordi, ehk vaktsineerimine on siin võtmetähtsusega. Esmased doosid, teised doosid ja tõhustusdoosid on need, mis aitavad hoida Eesti riiki avatuna. Need aitavad ära hoida selle olukorra, kus meil tuleks taas hakata mingeid piiranguid näiteks sügisel-talvel kehtestama.
Tõsi on ka see, et Eestis on domineerinud selle kahe aasta jooksul viis erinevat viirusetüve. Meil ei ole enam ühtegi alust arvata, et kuuendat ei pruugi tulla. Arvati ja loodeti, et delta jääb viimaseks, aga nüüd on meil omikron ja selle alamvariant BA.2 ka veel toimetab. Me ei tea, kui palju neid veel tulla võib, nii et tuleb olla vastutustundlik.
Tuleb kasutada seda võimalust, mis riik on tasuta kõigile loonud, ehk enda vaktsineerimist elu ja tervise kaitseks ning seeläbi ka ühiskonna avatuna hoidmiseks. Kui me seda ei kasuta, siis loomulikult võivad tulla tagasi piirangud ja muud sellised reeglid, mida me keegi tegelikult näha ei soovi. Aitäh!
Henry-Laur Allik
Ehk sügisel võib COVIDi-tõend naasta?
Tanel Kiik
Ma ütlesin, et sügisel… Me ei räägi ainult COVIDi-passist, me räägime laiemalt reeglitest-piirangutest. Ehk meie eesmärk on kindlasti kevadel leevendada ja ära kaotada kõik kehtivad COVIDi-reeglid ja eeldusel, et uut viirusetüve ei tule, siis tuleb suvi rahulik. Selles vaates rahulik ja leebe.
Aga sügisel ja talvel lihtsalt varasemate näidete põhjal võime eeldada, et viirusetüvesid ja nende alamvariante ringleb, sest taas on rohkem siseruumides tegevusi. Nii et kui inimeste vaktsineerimisega hõlmatus on madal, siis võib olla taas vaja erinevaid reegleid kehtestada. Aga see on ju meie enda kätes, ühistes kätes, et seda vajadust ei tekiks. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on meie pressikonverents lõppenud. Tänan teid!
