Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=coOrTTHFOpA
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head valitsuse liikmed! Alustame tänast pressikonverentsi.
Valitsuse istungi olulisematest teemadest, annavad ülevaate peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Palun, peaminister Kristen Michal!
Peaminister Kristen Michal
Nii, tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad. Mitu teemat, millest ma praegu räägin.
Kõigepealt head uudised. Eks haridusminister räägib sellest täpsemalt, ta eile juba tegi mitu presskonverentsi andma või üleeile, millal see oli.
Nimelt, PISA tulemused. See on ikkagi väga äge, et Eesti haridus on maailma tipus. Ma arvan, et selle üle tasub uhkust tunda.
Eestis on palju inimesi, kes on seda öelnud ja ma mäletan, kuidas Lennart Meri seda ka omal ajal sõnastas, et väikeriigis haritud inimene ja hariduse väärtus on ikka tohutu. Kui me tahame kuidagi kuhugi jõuda riigi ja rahvana, siis tegelikult ainult targemini asju tehes me sinna jõuame.
Selles mõttes müts maha Eesti laste, lastevanemate, haridussüsteemi ees, et me sinna oleme jõudnud ja et me oleme endiselt maailma tipus.
Ma saan aru, et kogu maailmas muretseti lugemise pärast, kuidas see tulevikus välja võiks näha, aga sellest räägib juba haridusminister ise täpsemalt. Mina tahan lihtsalt väljendada rõõmu, et meil on midagi, mille üle uhke olla, ja meil läheb hästi. Aitäh!
Teiseks tegime valitsuses ühe otsuse, mis hoiab kokku Eesti ettevõtlussektorile kuni viis miljonit töötundi aastas. See on väga suur number. Ja see tähendab seda, et kui varem on palga maksmisel – palk on kõigile tuttav mõiste – tehtud kaks sammu: kõigepealt arvestati palk ja siis tehti eraldi maksuametile deklaratsioon tulu- ja sotsiaalmaksu maksmiseks, siis nüüd hakkab maksuamet tegema seda kõike automaatselt.
See tähendab seda, et kõike ei ole vaja enam käsitsi teha, maksuamet teeb seda automaatselt ja Eesti ettevõtlus hoiab tohutul hulgal vabanevat aega kokku, et kasutada seda ettevõtluse jaoks.
Sellel on kindlasti suur mõju ja see teeb kindlasti ettevõtjate elu lihtsamaks. See läheb Eesti üldise filosoofiaga kokku, et see, mida saab teha automaatselt, las teevad masinad, mitte inimesed ei tegele sellega.
Kolmas teema on viljavedamine ja Vene vilja vedamine. Välisminister andis kabinetis sellest ülevaate. Eks ta saab sellest ka ise vajaduse korral pikemalt rääkida.
Eestis Vene vilja ei ole. See on olnud ka nüüd uudistes veidi rohkem teemana üleval. Eestis Vene vilja ei ole ja otsene sõnum on see, et ega me seda siia ei taha ka. Me ei pea aitama agressorriiki. Ja kindlasti ei pea me vastuvõetavaks seda, et Venemaa kasutav Eesti sadamaid vilja ekspordiks.
Ja seetõttu see sõnum ka siit tuleb ja seda sõnumit me oleme kandnud avalikult: kui vaja, me kehtestame ka oma riiklikud sanktsioonid ja astume teisi samme, sest Venemaa vili ei ole siia teretulnud.
Et kõik need, kes seda kaaluvad, et siitkaudu võib-olla kaubandust tegema hakata, saaksid selle sõnumi kohe kätte, ütlen, et ei tasu proovida. Ehkki see võimekus on olemas, kindlasti Vene vilja [me siia ega siitkaudu ei tarni] ja venelastele me kindlasti kaasabi ei osuta.
Siis tegi valitsus veel ühe otsuse, mis mulle endale on väga südamelähedane, millega ma olen ise kunagi [tihedalt kokku puutunud]. Ma ei tea, mis ma siis olin, keskkonnaministeeriumisse läksin, olin vist kliimaminister. See on see, millega nüüd Andres Sutt lõpuks tuli. Vahepeal on sellega vaeva näinud Yoko Alender, talle suur tänu selle eest! Temagi nägi sellega palju vaeva. Nüüd me teeme siis ära Alutaguse rahvuspargi laienduse.
See on kindlasti looduskaitsele tohutult oluline otsus. Andres saab sellest pikemalt rääkida. Ühe teise kaitseala tegime veel, sellest ta räägib ka ise täpsemalt. See on kahtlemata väga oluline otsuste rida.
No vot. Ja siia lõppu ma ütlen veel eraldi – ma panin ka sellekohase postituse üles – suur aitäh kõigile, kes Kristo Enn Vagat eile aitasid!
Ma arvan, et inimlikkus on väga tähtis. Ma arvan, et meediaasutused peavad nüüd kindlasti ise läbi mõtlema, kuidas nad oma saateid teevad. Ja veel olulisem, et kui me näeme, et kolleegil on nägu valge, siis kas peab tingimata talle saates tooli andma või ehk oleks mõistlik ta kohe saatest välja aidata. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Palun, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Tõepoolest, PISA tulemused olid Eestile tähtsad, need kinnitavad veel kord üle selle, mida me oleme juba mõnikümmend aastat teadnud: meie haridussüsteem on tugev.
PISA teadupärast ei mõõda mitte ühe konkreetse õpilase tulemusi, vaid seda, kas see õpilane on sellises haridussüsteemis, mis suudab tagada selle, et tema õpitulemused on sellised, nagu nad on. Ehk siis ta mõõdab erinevate haridussüsteemide tugevusi ja võrdleb neid omavahel.
Eesti tulemused näitasid seda, et meil on väga-väga hästi toimiv haridussüsteem. See tähendab seda, et õppekava on hea ja toimib, seal ei ole mingit ajakohastamise muret.
Meie õpetajate kvalifikatsioon, nende pädevus ja õpetamise oskused on tugevad. Meie koolipidajad ja koolijuhid oskavad hästi korraldada seda, kuidas kool toimib, kuidas õppepäev toimib. Ja kui suured on meil koolid? Eesti on teadupärast PISA järgi riik, kus on kõige väiksem suhtarv, mis näitab seda, kui palju õpilasi on ühe õpetaja kohta. Meil on nimelt kümme õpilast ühe õpetaja kohta ja see on kõige väiksem arv.
Teistes riikides on oluliselt rohkem õpilasi õpetaja kohta. Meil on selline väike haridussüsteem, kus on võimalik lastele väga palju individuaalset tuge pakkuda.
Aga haridusest veel. Teemaks on olnud meie n-ö kadunud lapsed. Teadupärast hakkas sellel aastal kehtima õppimiskohustus kutse- või keskhariduse omandamisel. Kõik põhikoolilõpetajad pidid jätkama järgmisel õppeastmel, kas kutseharidust või keskharidust omandama [asuma].
Ja esimest korda oleme me nüüd ka päriselt nende lastega tegelenud. See ei ole mingi uus olukord, kus meil need lapsed järsku tekkisid, nad on meil iga aasta olnud. Ja tänase seisuga koolid veel sisestavad oma andmeid, me näeme, et seis pidevalt muutub. Koolid peavad 10. septembri seisuga andmed sisse kandma. Aga täna hommikuse seisuga oli selline olukord, kus meil on jätkuvalt registrisse sisse kandmata 480 last üle Eesti. Ehk siis me ei tea infot nende kohta, kas nad on kadunud või neil on lihtsalt õppekoht sisse kandmata, ja nendest üle 300 lapse on Tallinnas ja Harjumaal.
Mujal Eestis on lapsed tegelikult koolis, õpivad, nad on registrisse kantud. Väga väikesed numbrid on erandid, Pärnus 20 last ja Tartus 20 last. Mõlemad linnad ütlesid, et nad tegelikult teavad, kus need lapsed on, nende lastega on kontakt olemas, nad ei ole kadunud, lihtsalt nende õppekoht on registrisse kandmata.
Aga tõepoolest, Tallinna-Harjumaa 300 last sellest 480-st on päris suur hulk. Eks me nüüd järgnevatel nädalatel sellega tegeleme.
Samal ajal on ettevalmistavas õppes veel vabu kohti. Ka kutsehariduses on veel vabu kohti. Tallinna linn ütles, et ka nende gümnaasiumides on veel vabu kohti, küll nendes nii-öelda üleminekukoolides, aga vabu kohti siiski on, nii et õppekoha kõik lapsed saavad. Aga oluline on see, et kõik lapsed saaksid sellise õppekoha, mis on neile ka sobilik ja nad saavad seal osaleda.
Nii et esimene pingutus selle nimel, et ükski laps maha ei jääks ega kaduma ei läheks, on tehtud. Me peaksime saavutama selle, et meil väikeses riigis ikkagi kõik noored saavad omandada hariduse vähemalt sellel tasemel, et nad saavad kutsehariduse. Selle nimel me teeme tööd teeme. Ja olukord läheb iga päevaga tegelikult [paremaks, asjad liiguvad] õiges suunas.
Ja võib-olla lõpetuseks, tõepoolest tahtsin ka sõna võtta Kristo Enn Vaga teemal. Ma ei taha rääkida mitte sellest, mis juhtus ERR-i saates, vaid sellest, et kurjust meie ümber ja soovi sõnadega ära panna on väga palju.
Muidugi, poliitikud ongi sellised [inimesed], kes peavad võib-olla seda [ärapanemist] keskmisest rohkem taluma. See ei ole mitte kurtmine selle üle, et poliitikutel on raske, vaid sellega saavad pihta väga palju ka ülejäänud inimesed.
Ja selles keskkonnas kasvavad ka lapsed. Ehk nemad tegelikult näevad seda kõike, nad on väga palju sotsiaalmeedias. See kultuur, mis seal on, tahe kiiresti ja kohe kellelegi koht kätte näidata, halvasti öelda, kedagi süüdlaseks teha, vaip alt ära tõmmata, on aina süvenemas. Ja meie lapsed kasvavad selles keskkonnas. Nemad näevad seda.
Ma olen seda varem ka sõnastanud, et esimest korda vist on inimkonna ajaloos selline olukord, kus sa saad premeeritud ja kiidetud, kui teised ühiskonnaliikmed kiidavad sind siis, kui sa teed kellelegi halba.
Ehk sa lähed, ütled halvasti ja siis like'id tulevad. Inimesed patsutavad õlale, neile meeldib see, nad jagavad su sõnu. See on erakordne, tegelikult minu teada ühiskonna ajaloos sellist asja varem pole olnud, et premeerida saad sa teistelt inimestelt selle eest, et sa teed kellelegi halba.
Ma arvan, et meil on tõsine mõttekoht siin, kuidas me ühiskonnana neid norme seame, sest paratamatult me näeme, et see käitumismuster tegelikult aina rohkem jõuab laste ja noorteni, see ilmneb ka koolides, laste keskel.
Nii et see on minu jaoks ühiskonna jaoks selline arutelukoht. Ja tõsiselt, ma pean seda nagu allakäigutrepiks, kus me ühiskonnana ei suuda panna paika neid norme. [Mõelgem,] mis tegelikult on see, mis inimesi toetaks, versus see, et me üksteist sõnadega kogu aeg alla kisume ja hävitame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Palun, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Mõnes mõttes ma nüüd sama koha pealt jätkan. Räägin siis valitsusest teele läinud olulistest muudatustest karistusseadustikus.
Me nimelt parandame ära terve rea elulisi olukordi, kus tänane karistusõigus ei ole olnud piisav. Ma loodan nüüd ühe hingetõmbega sellest loetelust mingisuguse ülevaate anda.
Esiteks, võib-olla te mäletate seda juhtumit, kus kohus oli sunnitud kehtiva õiguse järgi õigeks mõistma inimese, kes oli deliiriumis ja sooritanud jäleda kuriteo. Ehk me muudame karistusseadustiku nii, et kui ikkagi inimene on oma süüvõimetuse tahtlikult tekitanud, siis see teda ei vabasta, vaid see võimaldab teda ikkagi karistada.
Näiteks, kui inimene on tarbinud liiga palju alkoholi või siis on jätnud võtmata rohud, mis arst on talle välja kirjutanud. Arst on talle selgitanud, et rohtude mittevõtmisel tema süüvõime või teadlikkus võib muutuda, sellisel juhul inimene on ikkagi süüvõimeline ja teda saab karistada.
Kui me mõtleme tagasi Pihlakodu juhtumile, siis selle pinnalt me oleme ka nüüd pakkunud välja terve rea asju. Esiteks võib lisakaristusena juriidilisele isikule määrata tegutsemiskeelu. Või siis võib mõnele inimesele, kes ühes või teises ettevõttes/asutuses töötas, samuti lisakaristusena määrata samal tegevusalal tegutsemise keeldu.
Lisaks on ette nähtud karistus selleks olukorraks, kui keegi pidi kedagi hooldama, aga jättis inimese hooldamata või tekitas olukorra, kus selle inimese inimväärikus ei olnud kaitstud.
Sellisel juhul ei ole vajalik, et inimesel oleks juba tekkinud nähtavad tervisekahjustused või midagi, vaid piisab sellest, kui hooldusalune inimene, kes ongi hooldusalune ju sellepärast, et ta ei saa ise ennast kaitsta ega aidata, on jäetud tõesti väga mannetusse olukorda või ohustatud seisu. Tegelikult siis me oleme ikkagi ühiskonnas valmis sellise hooletusse jätmise eest karistama.
Nüüd, loomapidamise puhul on praegune regulatsioon selline, et me karistame inimest, kes on rikkunud looma õigusi. Aga meil ei ole karistusnormi selleks puhuks, kui loom on rikkunud kellegi inimese õigusi, näiteks inimesele kallale läinud.
Ka selle [seaduse]augu me parandame ära. Igal juhul siis, kui looma pidav inimene, näiteks koera omanik, on tekitanud olukorra, kus koer kahjustab kellegi teise tervist, ei ole see mitte ainult karistatav, vaid lisaks saab rakendada ka loomapidamise keeldu kuni kümneks aastaks.
Nüüd, oluline on veel see, et me tegelikult tuleme palju laiemalt appi lähisuhtevägivalla ohvritele. Esiteks muutub lähisuhtevägivalla mõiste laiemaks ehk puudutab ka neid olukordi, kus tegemist on eksiga.
Ehk kui kaks inimest enam perekonda ei moodusta, nad on lahku kolinud, aga endine kaasa ahistab või ründab oma endist pereliiget – ka see on tegelikult lähisuhtevägivalla vorm, eriti olukorras, kus need kaks inimest näiteks jagavad lapse kasvatamise kohustust.
Või siis ka selline olukord, kus kahel inimesel tegelikult ei ole klassikalises mõistes perekonda olnud, aga nad on olnud lähisuhtes. Ka seal võib tekkida ikkagi sellist vägivalda, millest me saame aru, et see on tegelikult lähisuhtevägivald, ka selle me oleme sinna laiendusse pannud.
Ja nüüd on meedias juba üleval olnud laiemalt see, miks me ei kasuta perevägivalla mõistet, vaid kasutame lähisuhtevägivalla mõistet.
Ma seletangi selle siinkohal ära. See on sellepärast, et kaitsta inimesi rohkem, st et kaitsta mitte ainult neid inimesi, kes perekonnana koos elavad, vaid ka neid inimesi, kellel on lähisuhe kas enne olnud või kellel on olnud sarnane olukord.
Me karistame ikkagi siis, kui keegi kasutab ära kunagist lähedust, kunagist usaldustunnet või midagi muud sarnast. Nii et see termin „lähisuhtevägivald“ annab palju laiema kaitse kui sõna „perevägivald“.
Nüüd, oluliselt oleme me laiendanud ka ähvardamise koosseisu. Toon jälle näite, kuna aeg hakkab otsa lõppema. Hea meelega vastan hiljem küsimustele. Aga näiteks, kui keegi ähvardas kellegi lemmiklooma ära tappa, siis seni see ei olnud karistatav ega kuidagi karistusseadustikus üleval, aga see on üks näide, kuidas me seda sätet ka oleme täiendanud.
Ja kogu seksuaalse sisuga piltide levitamine internetis läheb karistatavaks, ka see keskkond ise saab trahve. Siin me ikkagi loodame sellele otsustavalt piiri panna.
Veel kord: kuna mul on aeg läbi, aga see eelnõu on väga mahukas, siis ma hea meelega vastan pärast küsimustele. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Liisa Pakosta! Ja nüüd annan sõna energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh, Kadri! Kõigepealt soovin ka Kristo Ennule kiiret taastumist.
Ja kuna siin Kristina rääkis sotsiaalmeediast, siis ma annan kaasa ka ühe väikse soovituse. Üks võimalus, kuidas viha levimist on võimalik piirata: pange oma postitustel kommentaarium kinni. Mina olen seda teinud, teen edaspidi ka. Kes tahab, kirjutagu oma lehel, aga ei ole vaja teiste lehti risustada ja viha pritsida.
Aga nüüd sellest, mis täna veel kabinetis ja valitsuses tehtud sai.
Kõigepealt käisime üle Eesti seisukohad heitmekaubanduse kauplemise süsteemi ehk ETS-i kohta. Väga paljud inimesed Eestis on sellest kuulnud. Tõsi, mõned küsivad, et kes on ETS, aga ma arvan, see küsimus on ka väga aus.
Komisjon on oma ettepanekud teinud. Lihtsalt meeldetuletuseks, ETS-i eesmärk on vähendada heidet, soosida investeeringuid puhtasse konkurentsivõimelisemasse tehnoloogiasse. Ja seda kõike me toetame ka.
Nüüd, kõige selle juures on oluline, et meie ettevõtetel, mis puudutab alustuseks soojus- ja energeetikasektorit, seal peaks olema tasuta ühikuid rohkem ka praegu kehtival perioodil ehk aastatel 2026–2030. See on ka komisjoni ettepanek.
Aga sinna juurde me soovime, et see leevendus laieneks ka põlevkivisektorile. Hetkel seda ei ole.
Nüüd, palju kaalukam on kõik siis, mis puudutab heitmekaubanduse süsteemi reformi alates 2031. aastast. Seal on meil mõned lihtsad põhimõtted, mis on ka seisukohtades ilusti kirjas.
Esiteks, tasuta ühikute eraldamine peaks jätkuma võimalikult suures mahus, võimalikult kaua ja ka realistlikel tingimustel. Eesti majanduses puudutab heitmekaubandus kõige enam põlevkiviõli tootmist. Ülejäänud majandusele on heitmekaubanduse süsteemi mõju palju väiksem, paljudel juhtudel isegi olematu.
Ja meie jaoks on oluline, et põlevkiviõli tootmine saaks jätkuda. Sellel on kaks olulist põhjust. Esimene neist on seotud energeetika varustuskindlusega, sest meil on põlevkivielektrijaamad veel hea mitu aastat reservis selleks, et vajaduse korral ka elektrit toota, aga põlevkivielektrijaamad ei tööta ilma selleta, et toodetakse ka põlevkiviõli.
Ja teine puudutab julgeolekupoliitikat. Meile on oluline, et Ida-Virumaal tööhõive säiliks ja ettevõtted, kes suudavad oma toodangut maailmaturul müüa, saaksid seda jätkuvalt edasi teha.
Nii et need on, ma arvan, meie jaoks siis Eesti-spetsiifiliselt kõige olulisemad asjad.
Läbirääkimised alles käivad ja ma arvan, et meil on võimalik saada seda esialgset ettepanekut enda jaoks soodsamaks. Aga arvata seda, et kõik jääb nii nagu seni, ei ole ka realistlik.
Nii et oma ettevõtjate huvidega me arvestame. Nii meie diplomaatide kui ka ministrite ülesanne on neid seisukohti kaitsta.
Nüüd edasi, kaks väga suurt otsust keskkonna valdkonnas. Peaminister juba mainis Alutaguse rahvuspargi laiendamist. Küsimus ei ole ainult nendes hektarites, mis juurde tulid, mida tuli ka palju, 25 000, vaid kõige olulisem on see, et nüüd moodustab see kaitseala ühtse terviku.
See on ainus koht Eestis, kus veel lendoravad elavad. See on kõige parema esindatuse või kooslusega paik soometsade vaatest, nii et selles mõttes on see otsus, mida on pikalt ette valmistatud, mitu ministrit on seda ette valmistanud, ja looduskaitsjad on seda ka väga oodanud.
Teiseks, kaks avamere looduskaitseala, Kolgi madaliku ja Irbe madaliku oma, mis on samuti väärtuslikud karid, elupaigatüübid, kus on olulised linnualad ja kalade kudemis- ja toitumispaigad.
Nii et see on miski, mille üle mul hing on rahul ja süda teeb rõõmu. Keegi kunagi küsis, kas ma olen rohkem energeetikaminister või keskkonnaminister. Nüüd ma saan öelda, et ma olen ikka mõlemat.
Ja nüüd lõpetuseks, kuna mul täna on väga suure tõenäosusega viimane valitsuse pressikonverents, siis ma võib-olla luban endale veidi rohkem aega, et heita ka pilk tagasi.
Ma sain olla kokku kaheksa aasta jooksul kahes, tegelikult natuke ka kolmandas ministriametis. Ehk siis olin ettevõtlus- ja IT-minister, korra välisminister ning praegu energeetika- ja keskkonnaminister.
Kuna on küsitud, mis ma siis ära tegin, või lugesin ka ühte analüüsi, mis ütles, et väga ei teinudki midagi, siis ma mõtlesin, et ma siiski näitan, mis ma ära tegin. Mul on see siin kõik kirjas. Ma kõike seda ette ei loe, ridade kaupa, eks ole, aga mõned asjad siiski markeerin ära, kui lubate.
5G andmeside oli üks suur asi, mis sai esimeses ministriametis tehtud, enne seda ei olnud.
Aga veelgi kaalukam, ma arvan, olid lisainvesteeringud küberturvalisusesse aastal 2022, mille tõttu meil olid veebilehed üleval ja kurinahad 2022. aasta veebruarist alates ei ole suutnud tegelikult siin mitte midagi märkimisväärset korda saata.
Noh, võib öelda, et Michelini giid on võib-olla ainult gurmaanidele ja elitaarne, aga tegelikult on ta ülioluline külalislahkussektorile, see toob siia hoopis laiema turismi valiku, nii et tulevad inimesed, kes siin ka kulutavad rohkem. Ka selles olin ma näppupidi küljes.
Magnetitehas Narvas. Jällegi, toona, ma arvan, ei osanud kõike ette näha, aga see, et meil on magnetitehas Narvas koos Silmetiga on pannud Eesti strateegiliselt maailmakaardile. See ei ole väike asi, sealt on tuleviku kasvupotentsiaali väga palju.
Nüüd see lühike välisministri periood, no ütlen ausalt, eks mul vedas ka, sattusin õigel ajal õigesse kohta. Ajalooline NATO tippkohtumine Madridis, millele järgnes Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga. Rootsi liitumislepingu ratifitseerimist esitlesin riigikogus mina. Nii et selles mõttes miskit sai siiski tehtud.
Nüüd, neile, kes ütlesid, et ei ole midagi teinud. Tuumaenergia ja ohutuse seadus on vastu võetud. See avab ukse tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis. Käisin esmaspäeval Soomes vaatamas, kuidas on nüüd valmis tehtud lõppladestusjaam.
Soome energiaportfell annab Euroopa madalaima elektrihinna. Ja me liigume samas suunas. Nii et strateegiliselt on need valikud õiged.
Maismaatuule[parkide] vähempakkumine läks väga hästi. Pakkumisi tuli vaatamata sellele, et alguses oli jutt, et ei tule sinna keegi pakkuma.
Siis väga palju investeeringuid energiasüsteemi kriisikindlusse, juhitavatesse võimsustesse. Üks vähempakkumine on juba läbi, Eleringi oma, gaasijaamad tulevad, teine on veel väljakuulutamisel. Nii et mul on selle koha pealt süda rahul.
Metsandusest. Sagadi jääkelder oli üks väga oluline ja väike, võib-olla esimene samm selleks, et luua või hakata vaikselt taastama usaldust eri osapoolte vahel, mis, ütleme otse, oli täiesti kadunud. Täna ma olen optimistlikum.
Paar väikest sammu on tehtud, metsandusnõukoda on loodud, tuleb sinna juurde ka teadusnõukoda. Ma usun, et me saame siit ilusti edasi minna. Ja omalt poolt aitan kindlasti kaasa sellele, et dialoog ja viisakas arutelukultuur kestaks.
Alutagusest juba rääkisime, avamere kaitsealadest ka. Hiiumaa metsa-looduskaitseala ootab veel tegemist, aga on juba arvamusringil.
Kliimaseadus on riigikogus, ootab teist lugemist. Nüüd, kui ma sinna lähen, on mul võimalus selle poolt hääletada ja veenda ka teisi seda tegema. Ma olen üsna kindel, et see seadus saab vastu võetud. See on hea seadus.
Ja viimasena, ma arvan, et on väga tähtis, et ministrid lisaks peaministrile ja välisministrile tegelikult ka rahvusvahelist suhtlust ajavad. See on ainuke viis, kuidas me saame teha Eestit suuremaks, ja see on ainuke viis, kuidas me saame aru, kus me asetume maailmas.
Vahel on väikeriigil võimalus olla Euroopa Liidus sillaehitajaks erinevate pooluste vahel. Minul näiteks õnnestus see Euroopa Liidu 2040 kliimaeesmärkide kokkuleppimisel, sest Eesti suutis ühendada selle poole, kes oli ratsionaalne, ja selle poole, kes nõudis suuremat pingutust.
Nii et see kõik on võimalik, aga selleks peab harjutama, suhteid looma ja siis asjad juhtuvad.
Nii et ma lähen nüüd riigikokku tagasi ja annan kõigile soovituse – eriti neile, kes ütlevad, et kõik asjad peaks olema paremini, selleks on kõik võimalused olemas –, tulge kandideerige, osutuge valituks ja asjad juhtuvad.
Nii et see on olnud õpetlik ja tänuväärne töö, aga kõige selle juures ma pean, mõistagi, kõige rohkem tänama oma abikaasat ja lapsi, kes olid selle avantüüriga nõus. Ma arvan, et tegelikult nende jaoks on see koorem olnud kõige suurem.
Ja mõistagi tänan Kaja, et ta mind poliitikasse kutsus ja ministriameti ka mulle usaldas. Kristenit tänan samamoodi. Ma ei tea, kas sa astusid sama reha peale, aga vähemalt … (Kristen Michal ütleb, et eks see pärast selgub.) Pärast selgub, täpselt. Mul oli ka see võimalus.
Ja muidugi tänan valijaid, kes mulle mandaadi andsid. Sellepärast ma olen ka mandaadi lõpuni riigikogus, ei lähe sealt kuskile, see on minu väärtusruumiga kooskõlas.
Ja aitäh kolleegidele, loomulikult ajakirjanikele! Muu hulgas sellepärast, et me ei tulnud meelde ainult siis, kui oli mingi jama, vaid ka siis, kui oli vahel millestki toredast ka rääkida. Aitäh!
Ma olen rääkinud aja täis, aga üks kord elus võib.
Juhataja
Aitäh, Andres Sutt! Nüüd on võimalik esitada küsimusi, andke käega märku, öelge oma väljaanne, oma nimi ja kellele on küsimus suunatud.
Tarmo Madsen, Postimees
Tervist! Ma küsiksin riigieelarve kohta, kõneluste kohta. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis haridus- ja teadusminister on öelnud välja, et õpetajatele palgatõusuks raha ei ole.
Aga kui hea pilt nüüd praeguseks on ees? Meil on tegelikult ju ka päästjad, politseinikud jne. Kas valitsus saab praeguseks juba öelda välja, et riigiteenistujatel üleüldiselt palku ei tõsteta? Või see oleneb ministeeriumist?
Ma võiks teie mõlema käest siis küsida.
Kristina Kallas
Jah, ma võin alustada. Ootused tuleb selles mõttes kõigil hoida madalal, ja see käi ainult riigiteenistujate kohta, vaid üleüldiselt. Sellepärast, et nagu alati on, ootused on kõrged, võimalused on tunduvalt madalamad.
Riigieelarve seis ei ole kuidagi paranenud või vahepeal muutunud. Üldiselt rahandusministeeriumi ametnikud teevad head tööd. Kui nad meile mingi prognoosi esitavad, siis see tavaliselt peab [paika] ja seda ka edaspidi.
Nii et kahe nädalaga, mis me oleme seda eelarvet nüüd läbi rääkinud – täna vaatasime ka väga põhjalikult jälle investeeringute rida –, selgus, et seis on jätkuvalt selline, et defitsiit on juba ette suur, ilma et me oleks üldse mingeid lisataotlusi arutama hakanud. Selle tõttu lihtsalt selleks, et kasvatada mingeid kulusid, meil ruumi ei ole.
Palkadest rääkides, riigiteenistujate palkadest, neid otsuseid tehakse alati koos. Ehk siis kõik, kes on eelarvelised palgasaajad, nagu kultuuritöötajad, õpetajad, päästjad, politseinikud, vanglateenistujad, nende puhul tehakse otsus ikkagi koos. Alati tehakse see otsus koos.
Kristen Michal
Jaa, ma saan kinnitada seda, mida Kristina kirjeldas. Eelmisel aastal meil oli viis gruppi, kellele me saime palgatõusu teha: haridustöötajad, kultuuritöötajad, päästjad, politseinikud ja erihooldus.
Me oleme nüüd kolm aastat eelarvet kärpinud või soove kärpinud ja see 10% ei ole kuidagi lihtsalt tulnud. Ütleme nii, et see kindlasti on ideena palju populaarsem kui praktiliselt, kui see kärbe kedagi puudutab ja kellegi valdkonda puudutab.
Ja praegune seis on selline: ehkki Postimees ütles, et me jõudsime 6%-ni, jõudsime tegelikult 7%-ni. Täpsemalt, isegi 7,3%-ni jõudsime, kui me lisataotlused panime kõik kokku, need on need soovid, mida küsitakse juurde.
Ütleme, kevadine prognoos oli miinus 4,9% järgmiseks aastaks, sellest me oleme nüüd pool protsenti allapoole tulnud, me oleme 4,4% juures, aga eesmärk võiks olla jõuda ikkagi 4% juurde.
See võiks olla see eesmärk, millega me siis hoiame võlakoormuse kasvu kontrolli all. See on ka, mulle tundub, avalikkuse ootus. Ja seda me oleme justkui ise [seadnud], vähemalt mina olen nii defineerinud, see võiks olla pingutuse eesmärk.
Samal ajal on palju ka soove raha juurde saada. Ma kuidagi ei [pisenda] ühtegi soovi, kõik on arusaadav. Lõppkokkuvõttes sellel aastal palgad ju tõusid ja sissetulekud tõusid päris kiiresti.
Lisaks nendele palgatõusudele me kaotasime ka selle astmelise tulumaksu, mida maksuküüruks kutsuti. Me kaotasime selle ära. Ja ma isegi nägin ühte pealkirja – Äripäevas vist –, keegi Swedbankist kirjutas, ütles, et nii suur palgatõus sellises intensiivsuses ei olegi jätkusuutlik. No ma arvan, et inimestele see pigem meeldis, kui nende palgad tõusevad, eriti ajal, kus hinnad on just tõusnud, eks ju.
Nii et eks see debatt jätkub. Aga täna see pilt on täpselt selline, nagu Kristina kirjeldas. Me üritame … See on nagu reisile minnes, et istume põlvega [toetades] praegu kohvri peal, surume seda miinus 4% sinna portfelli sisse, aga veel ei ole servad koos.
Ja kui keegi arvab, et sinna võib midagi juurde panna, good luck with that, selles mõttes, et seda ei paista sealt praegu, võin öelda.
Aga proovige reisile minnes, vaadake, kas saate veel ühed potikud kotti panna, kui kõik on juba üle käidud ja kohver ei lähe kinni. Täpselt selline olukord on praegu eelarvega. Jah.
Tarmo Madsen
Ma küsin siis teisel teemal ka. Kuna nendest speak'idest läbi ei käinud, siis küsin, kas valitsus otsustas Kaimo Kuuse ametist vabastamise ära.
Ja võib-olla siis küsin ka ringi arvamusi sel teemal. Siin kõlab tegelikult ju mõneti kriitika, et see ei ole seaduse vaimuga kooskõlas, sest seaduse vaim ütleb, et kantsleri ametikoht ei tohiks niimoodi poliitiliste tõmbetuultega kaasas käia.
Kristen Michal
No vastus on väga lihtne. Täpselt seadusest tulenevast alusest otsustati kantsleri vabastamine ära. See alus on selline, et kui minna ajas tagasi, siis me oleme samal alusel vabastanud – ma loodan, et kui ma nüüd eksin, siis kolleegid parandavad –ka põllumajandusministeeriumi kantsleri ja justiitsministeeriumi kantsleri.
Nii et see on see alus. Kui minister on, siis see on see alus, kuidas valitsus vabastab, ja see on valitsuse otsus.
Selle alternatiiv on, et kantsler lahkub ise ametist, aga ka Kaimo Kuusk ise ütles, et seda ta ei tee.
Ja ma kerin nüüd siiski aega tagasi nädala võrra. Eelmisel nädalal, kui me arutasime sedasama kaitsevaldkonnas toimuvat ja hangete poolt, siis üks punkt, mille me valitsuses panime kollegiaalselt selle juurde – siin pressikonverentsil me ka sellest rääkisime –, on just seesama küsimus, kuidas on juhtide vastutus sisus.
Kaitseminister võttis poliitilise vastutuse, aga kes juhtidest siis vastutab? Noh, kantsler on selles mõttes aumees, Kaimo Kuusk tõstis käe, ütles, et tema vastutab. See vastutus on nüüd võetud, valitsus on ta vabastanud. Selline on see mehhanism.
No meil kõlas ka, me oleme omavahel arutanud, et võib-olla tuleb seda süsteemi muuta paindlikumaks. Aga kui ametis olev minister teeb valitsusele esildise, siis valitsus saab otsuse langetada. Ja valitsus langetas selle otsuse.
Mina olen omal ajal teinud avaliku teenistuse reformi. Kui ma õigesti mäletan, siis tollal me muutsime selle perioodi lühemaks, kuue kuu peale. Ehk selle aja jooksul on võimalik kedagi koostöö mittelaabumise tõttu võimalik vabastada.
Aga praegu ei ole isegi sellist võimalust ette nähtud. Kujutame hetkeks ette, kui minister läheks päevapealt ära mingil põhjusel, mis siis edasi saaks.
Võib-olla see on ka tulevikus avaliku teenistuse arutelu laiemalt, mida me sellega teeme, et see oleks paindlikum. Aga jah, praegu see otsus langes.
Ja ma arvan, et ühiskonnas on arusaamine, et vastutus tuleb võtta. Isegi kui asjad läksid paremaks, siis küllap nad ei läinud paremaks sellise tempoga, nagu avalikkus oleks tahtnud. Sest on ainult üks valdkond – me eelarve arutelu juures ju seda käsitleme, et kõik muud valdkonnad on sisuliselt reaalnumbrites vähenenud –, mis on reaalnumbrites kasvanud, ja see on kaitse. See on olnud silmatera, sellesse on läinud kõik raha, ühtegi eurot ei ole pikaks venitatud.
Ja kui me tahame, et selles [valdkonnas] oleks asjad korras, siis keegi peab vastutama selle eest, ja ma arvan, et ühiskonnale on see sõnum ka oluline.
Nii et selles mõttes alternatiiv oleks olnud mis? Kuus kuud oleks sama asi jätkunud. Aga see poleks kindlasti olnud hea olukord. Aitäh!
Kristina Kallas
Jaa, mul ei ole midagi lisada, selles mõttes, et kõik argumendid ütles peaminister väga selgelt välja. Valitsuses sai seda kõike ka omavahel arutatud.
Tõepoolest, me arutasime väga põhjalikult läbi selle juhtumi, mis praegu kaitsevaldkonnas on toimunud. Seal on väga suur küsimus usaldusest ja usalduse taastamisest. Seda on vaja teha kiiresti, sellepärast et ei saa venida pikaks see küsimus, kas neid inimesi ja juhte, kes valdkonnas toimetavad, saab usaldada. Meil ei ole lihtsalt võimalik endale seda luksust lubada.
Ja selle tõttu, et tuleb taastada usaldus, peavad inimesed võtma vastutuse. Nii et see on selgitus sellele olukorrale.
Liisa Pakosta
Lisan siia juurde siis mitte seaduse vaimu, vaid seaduse teksti. Esiteks, kantsler vastutab raamatupidamise eest. Ja teiseks, see konkreetne seadusesäte, millest siin on jutt käinud, on selleks puhuks, kui terve valitsuse koosseis lõpetab.
Ehk ühesõnaga, selleks et tagada kantslerite töö jätkumine olukorras, kus toimub poliitiline muutus, see paragrahv kunagi sinna pandi, sest oli ebaselge, kuidas siis, kui valitsus tegevuse lõpetab, näiteks valimiste korral, on teine tulemus ja alustab uus valitsus, kantsleritega on. See seadusesäte reguleerib seda olukorda. Aitäh!
Andres Sutt
Kui ma pean ka midagi ütlema, siis lihtsalt mainin – ise ka mõnda aega elus tippjuhina töötanuna –, et meeskond töötab ainult siis, kui ta klapib kokku. Kui meeskond kokku ei klapi, siis järelikult tuleb seal teha muutusi. See on lisaks kõigele sellele, mis on eelnevalt öeldud.
Juhataja
Aitäh kõigile osalejatele! Pressikonverents on lõppenud.
