Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Kell on 12. Alustame valitsuse pressikonverentsi.
Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Tiit Terik ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt pean alustama COVID-ist. Täna me näeme väga selgelt, miks on oluline, et valitsus teeb teadus- ja tõenduspõhiseid otsuseid. Me näeme, kuidas see poliitiline soov siduda COVID-tõendid kadumine konkreetse kuupäevaga ei tööta, sellepärast et see viirus ei ole meie kontrolli all.
Ma hindasin eelmisel nädalal, et viiruse koormus haiglale hakkab alles tõusma, ja nii on see alati olnud, ta liigub lastelt keskealisteni, keskealistelt vanemaealisteni ja siis haiglasse. Ja seda me näemegi, et nakatumislaine, mis on väga suur, on jõudnud ka haiglatesse.
Raskeloomulise COVID-iga haiglaravil olevate haigete arv on ligi 300. Terviseamet prognoosib, et veebruari keskpaigaks on haiglates 500 raske COVID-iga haiget. See tähendab ka seda, et kümne päeva sümptomaatiliste COVID-i patsientide arv haiglas on hetkel 39, nii et mitte kuidagi 21. veebruariks see 25 peale ei jõua, see ei ole lihtsalt võimalik. Nii et seda peaks teadma.
Ainuüksi kolmapäeval oli haiglates 74 uut patsienti raskeloomulise COVID-iga. Koormus meditsiinisüsteemile on väga suur, seda nii patsientide arvu kui ka selle tõttu, et personal haigestub.
Kõik sõltub sellest, millal hakkab nakatumine alla minema. Terviseamet on oma prognoose teinud. Loomulikult me saame kõik sellele kaasa aidata. Aga selline poliitiline võidujooks konkreetse kuupäeva peale ei ole tegelikult kuidagi aidanud kaasa vaktsineerimise tõhustamisele.
Ma tahaksin lükata ümber paar sellist müüti, mis seda olukorda raskendavad.
Esimene müüt on see, et omikron on lihtsalt nohu. See ei vasta tõele. Kui me vaatame raskeloomulise COVID-iga patsientide arvu, siis see ei viita kuidagi sellele, et omikron oleks lihtsalt nohu. Meil on see arv ligi 300 ja see on kasvamas.
Teiseks, omikroni vastu vaktsineerimine ei kaitse. Ka see ei vasta tõele. Jällegi, kui me vaatame numbritele otsa, siis 82% haiglas olevatest inimestest, just raske COVID-iga haiglapatsientidest on kas vaktsineerimata, pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga või tõhustusdoosita.
Ja tõhustusdoosiga vaktsineeritud inimesed põevad kergemalt või ei nakatu üldse. Me räägime just haiglakoormusest.
Samuti on öelnud teadusnõukoja liige, molekulaarimmonoloog Pärt Peterson, et kuna antikehi tekib vähem, võivad vaktsineerimata inimesed paari kuu pärast uuesti nakatuda ka omikroniga. Vaktsineerimine annab laiema kaitse kõikide tüvede vastu pärast omikroni põdemist.
Kolmas suur müüt on see, et varasem läbipõdemine kaitseb omikroni eest. Ka see ei vasta tõele. Teadusnõukoja liige, molekulaarimmonoloog Pärt Peterson on öelnud seda, et nakatuda võivad kõik, sõltumata läbipõdemisest, ja vaktsineerimata inimesed võivad uuesti nakatuda ka omikroniga.
Tähendab, see, et me vaatame ainult haigla patsiente, ei ole selles mõttes õige, et kogu haiglavõrgukoormust mõjutab ju ka see, kui meditsiinipersonal hakkab haigeks jääma ja peab seetõttu olema eemal. Samamoodi tekivad toimepidevusprobleemid esmatasandil, just perearstide-pereõdede suur koormus, ja teised haiged ei pääse löögile.
Ma olin ise eelmisel nädalal ühes perearstikeskuses abis, vastasin telefonile ja andsin välja saatekirju. Ma võin küll omast kogemusest öelda, et see telefon oli tõesti kogu aeg punane ja peaaegu kõik helistajad olid COVID-i tõttu pöörduvad inimesed. Nii et kõigile ei jõuta ka tagasi helistada, sest neid kõnesid on lihtsalt nii palju.
See on sügavalt murettekitav olukord, kõigepealt sellepärast, et inimesed jäävad haigeks ja liinile ei pääse inimesed, kellel on teised mured, samuti perearstide ja pereõdede pärast, kes tõesti töötavad väga-väga suure koormuse all.
Viies selline asi, mis ma tahaks välja tuua, on see, et siin tuuakse näidet, et Taani on vaba ja COVID-i tõendi kaotamine sõltub ainult poliitikute tahtest. Kui te vaatate võrdlusbaasi, siis Taanis on kogu rahvastikust vaktsineeritud üle 80%. Kogu rahvastikust. Eestis on üle 60% vaktsineeritud. Nüüd, kui tõhustusdoosidest rääkida, siis Taanis on tõhustusdoose saanud 61,4% inimestest, Eestis 31,3%. Need numbrid on lihtsalt nii erinevad. Taani saab võtta selliseid riske, kuna neil ei jää inimesed nii raskelt haigeks, et nad haiglad üle üle koormavad.
Nii et see on kindlasti probleem [ja põhjus], miks me ei saa võrrelda Taanit või Eestit üks ühele. Minu meelest on väga suur probleem ka see, et loomulikult kõik tahavad olla need head inimesed, kes toovad hea uudise, et nüüd kõik piirangud kaovad, aga see on toonud tegelikult kaasa selle, et vaktsineerimise tempo on läinud totaalselt alla, sest jääb justkui mulje, et kohe kõik piirangud kaovad ja vaktsineerida ei olegi vaja.
Vaktsineerimine endiselt aitab ja kaitseb raske haigestumise eest. Vaktsineerima peaks kindlasti ka tõhustusdoosiga, et seda haigust vältida.
Nii et kui tuleval nädalal on oodata seda, et nakatumise kasv pöördub languseks – me juba näeme seda, et nakatumiskordaja on väiksem –, siis terviseameti hinnangul on see haiglates ikkagi veel kasvamas kahe-kolme nädala jooksul. Seetõttu me peame kõik sellega ikkagi arvestame.
Me saame teha oma osa nii, nagu Taanis on teinud inimesed oma osa, nad on lasknud ennast vaktsineerida ja kaitsevad sellega nii ennast kui ka teisi.
Teistest teemadest. Energiatoetused. Tänaseks vast on kõik inimesed saanud oma energiaarved kätte ja need peaksid olema väiksemad, vähemalt mul endal küll oli see arve väiksem.
Seal on mitu põhjust. Esiteks, valitsuse meetmed, mis me oleme teinud, üks osa võetakse automaatselt arve pealt maha kõigil elektritarbijatel, kõigil kodutarbijatel. Teiseks, ka börsihinnad on jaanuaris olnud väiksemad kui detsembris. Ja kolmandaks, ka ilm on soojem, kui oli detsembris.
See annab võimaluse selleks, et ka tarbimine on vähenenud. Näiteks peaks elektriarve Eesti Energia kodutarbijale peaks olema umbes 30% madalam.
Nüüd sellest sihitud meetmest. Kohalikud omavalitsused jagavad inimestele, kelle sissetulekud on alla mediaani, abi. Hinnad on väga palju tõusnud ja nemad saavad kohalikest omavalitsustest abi. Keskmine väljamakstud toetus on 163 eurot. Nii et peamiselt on need toetused läinud elektriarvete kompenseerimiseks, see on u 89%, seejärel on 8% gaasi- ja 3% kaugküttekulud.
Ma tuletan veel meelde, et see sihitud meede kehtib ka veebruaris ja märtsis. Nii et igal juhul, kui te nende kriteeriumite alla lähete ja praegused meetmed, mis võtsid küll arvest tükikese ära, ei ole piisavad, teie arve on endiselt väga kõrge, aga sissetulekud on väiksed, siis sellest sihitud meetmest saate kindlasti abi.
Nii. Julgeolekuolukorrast ei saa me paraku üle ega ümber. Meie liitlastega koos teeme suuri pingutusi selleks, et veenda Venemaad sõjategevuse laiendamisest hoiduma, aga paraku mingeid märke sellest ei ole.
Aga oluline on see, et me nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus hoiame ühtsust. Ja tõesti, meil on iga päev väga tihe suhtlus oma suurte liitlastega.
Eile käis siin ka Belgia peaminister. Belgia õhuväelased on Eestis tegemas õhuturbemissiooni. Nad on siin tegelikult juba 2004. aastast, nii et 17 aastat on nad siin olnud. Kolm korda on ka eraldi käinud.
Täna pärastlõunal ma lendan Berliini, kus mul on kohtumine Saksamaa liidukantsleri Scholziga, koos Läti peaministril ja Leedu presidendiga. Me räägime ka nendest teemadest, mis puudutavad Venemaad ja mis puudutavad Ukrainat.
Liin on meil kogu aeg olnud sama ja seda me saame ka üle korrata.
Esiteks see, et Ukrainal on meie ühine toetus, liikmesriigid valivad erinevalt, kuidas nad seda toetust annavad, aga see toetus on.
Teiseks, Venemaa igasugustele ähvardustele ja nõudmistele ei tohi alluda ega mingeid muudatusi Euroopa julgeolekuarhitektuuris teha.
Kolmandaks on NATO idatiiva tugevdamine, millest me oleme varemgi rääkinud. Õnneks astutakse ka teatud samme, et idatiiba tugevdada. See on vajalik just selleks, et tugevdada heidutushoiakut, selleks et siin midagi ei juhtuks.
Sõltumata diplomaatiast, me peame olema siiski valmis selleks, et diplomaatia ei kanna vilja ja olukord läheb halvemaks.
Eelmisel neljapäeval me kaardistasime valitsuskabinetis ligi kuuetunnisel koosolekul riigi valmisolekut kõikides valdkondades, et tulla toime juhul, kui Venemaa peaks sõjategevust Ukrainas suurendama.
Oluline on siinkohal öelda, et me kaardistasime tegelikult kogu laiapindse riigikaitse valdkondi, kõikide ministeeriumide valdkondi, sest see puudutab ühte- või teistpidi kõiki.
Mida ma tahan rõhutada, on see, et Eestile otsest sõjalist ohtu hetkel ei ole, aga selge on see, et kui seal läheb ikkagi suuremahuliseks sõjaks, siis sellel on mõju nii meie majandusele, turvatundele kui ka teistele aspektidele.
Oluline on see, et meil on olemas plaan. Loomulikult öeldakse ka, et jumalad naeravad, kui inimesed teevad plaane, aga parem on kui meil on plaan olemas ja me teame, mida me teeme. See on parem kui mitte valmistuda.
Tahan paar sõna ka öelda protestide kohta. Meil on demokraatia. See tähendab seda, et kõikidel inimestel on õigus rahumeelselt oma meelt ja väljendada protesti, olgu see koroonakriisi ohjeldamise seisukohast valitsuse vastu vms. Kõigil on õigus seda teha ja seda ka tehakse. Aga seda tehes peab siiski jääma viisakaks.
Politsei on olemas selle jaoks, et avalikku korda tagada. Meil on kokkulepitud reeglid, kuidas me avalikus ruumis käitume, ja nendest reeglitest tuleb kinni pidada.
Siin on eelmisel nädalal väga jõuliselt ette võetud nii füüsilised kui ka vaimsed rünnakud politsei vastu. Minu arvates on see väga vale, sest rünnak politsei vastu on tegelikult rünnak Eesti riigi vastu, kuna politsei esindab ju riigiinstitutsioone. Poliitilised jõud võivad minna ja tulla, aga politsei siiski jääb. Enamik inimesi austab ja tunnustab politseid ning politsei tööd hinnatakse väga kõrgelt. Meil kõigil on ikkagi politsei abi ühel või teisel kujul vaja.
Eriti selles julgeolekuolukorras, kus me oleme, on minu jaoks arusaamatu, kuidas sellist ühiskonda destabiliseerivat käitumist õhutatakse tagant. Me peaksime arvestama seda, et suurtes kriisides peame me hoidma kokku.
Ma mõistan inimeste frustratsiooni, mis on tekkinud COVID-i kriisiga. Ma mõistan inimeste frustratsiooni seoses sellega, et energiahinnad kasvavad. Aga me püüame omalt poolt teha kõik, et inimesi aidata, ja me kõik saame omalt poolt teha midagi selleks, et see viiruse suur laine läheks mööda ja haiglates ei oleks meil nii suur koormus. Ja siis meil olekski see vabadus.
Minu meelest on see omamoodi paradoks, et need kõige suuremad vabadusvõitlejad on need, kes takistavad meid tegelikult seda vabadust nautimast, nii nagu taanlased naudivad. Nii et katsume jääda mõistlikuks ka selles vaates.
Veel üks üks mure, mis siin tekkis, on seotud sellega, et pensionite kojukanne on hilinenud. Igal juhul tuleb seetõttu vabandust paluda neilt inimestelt, kes on kannatanud. See kojukanne hilineb 400–500 inimesel. Aga igal juhul on oluline, et riik selle pensioni toob, ja keegi ei peaks selle pärast muretsema, sest kindlustunne, eriti arvestades praegust olukorda, on ülioluline.
Institutsioonid, kes on sellega seotud, teevad kõik selleks, et raha jõuaks inimesteni. Nii et seda kojukannet jätkatakse erandkorras peale kella 18.
Me teame praegu, et selle hilinemise aluseks on aegunud andmed, mis teenusepakkuja vahetamisega välja tulid. Aga see loomulikult inimesi ei lohuta.
Praegu on kõik pingutused suunatud sellele, et inimesi kiiresti aidata ja kiiresti see probleem lahendada, nii et inimesed oma pensioni kenasti kätte saaksid ja seal ei oleks viivitust. Küll pärast saab tegeleda sellega, et saada teada, kes on süüdi.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 19 päevakorrapunkti. Paar asja toon esile. Valitsus suunas sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 1,4 miljonit eurot vaktsiinikindlustuse süsteemi väljatöötamiseks ja lisaks 12,4 miljonit eurot COVID-i ravimite kulude katteks.
Välisminister andis valitsusele ülevaate möödunud aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta. Eelmisel aastal on Euroopa Inimõiguste Kohus lahendanud 107 Eesti vastu esitatud kaebust, neist kuus otsust kuuluvad ka avaldamisele.
Pärast riigi seisukohtade saamist tegi inimõiguste kohus Eesti kohta kaks sisulist otsust: kaks kaebust tunnistas vastuvõetamatuks ja kaks kaebust kustutas kohtuasjade nimistust, pärast seda, kui pooled sõlmisid ka sõbraliku kokkuleppe.
Nii. Aga aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Kultuuriminister Tiit Terik, palun!
Kultuuriminister Tiit Terik
Aitäh! Tervist, head ajakirjanikud! Vabariigi aastapäeva eel on hea meel tuua teieni valitsuse otsus, mis puudutab meie kultuuri- ja spordiaasta elutööpreemiaid. Nimelt on üle saja inimese nendele preemiatele esitatud ja kaks komisjoni on koos käinud, et välja selgitada need väärikad, kes saaksid 23. veebruaril, vabariigi aastapäeva eel need tunnustused kätte.
Tunnustus on meie riigi üks kõige suuremaid tänuavaldusi, mida me igal aastal välja anname. Tänavu on kultuuris kolm ja spordis kaks elutööpreemiat ning vastavalt viis ja kuus aastapreemiat.
Saavutused, mida need inimesed on teinud, on kindlasti ka teie abiga ühiskonna tähelepanu võitnud ja meie inimeste jaoks väga oluliste tegudega nende puhul on võimalik ka välja tulla.
Nüüd kindlasti huvitavad paljusid need nimed, kelle kohta tehtud ettepanekud Vabariigi Valitsus täna heaks kiitis.
Alustan kultuuripreemiatega. Kultuuri aastapreemia oma lavastuse ja peaosa täitmise eest on Draamateatri lavastuse „Mefisto“ eest saanud Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak. Teiseks, prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud eelmise aasta väljapaistvate tööde eest. Kolmandaks, muusik Taavi Kerikmäe. Neljandaks, Kumu püsiekspositsiooni eest Kadi Poll ja Linda Kaljundi. Aastapreemiatest viimasena linnaehitusliku uurimuse „Lõpetamata linn“ meeskond.
Kultuuri elutöö preemia, mille suurus on 64 000 eurot, otsustas valitsus anda kunstiajaloolasele Jaak Kangilaskile, arhitektuuriakustik Linda Madalikule ning tõlkija ja literaat Mati Sirkel on samuti elutööpreemia laureaatide nimistus.
Nüüd, rääkides spordiaasta preemiatest, loomulikult, nii nagu palju on tooni andnud eelmisel aastal toimunud olümpiamängud, ka siin spordiaastapreemiate puhul annab see tooni. Üks aastapreemiatest on Eesti epeenaiskonnale kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ja samamoodi olümpialainetuses tuleb ka Katrina Lehise personaalne spordipreemia. Rasmus Mägi oma tõkkejooksu seitsmenda koha eest.
/heli katkeb/
64 000 eurot … spordipedagoog Kaarel Zilmer ning ülepoolesajandilise sulgpallitreeneri ja valdkonna arendaja kogemusega … [Mart Siliksaar] …
valitud enam kui saja esitatud kandidaadi hulgast. Preemiad antakse neile üle 23. veebruaril teaduste akadeemia saalis.
Palju õnne kõikidele laureaatidele! Kindlasti ka nominendid, kes esitati, on väga väärikad ja ainuüksi selles nimekirjas olemine on juba väga selge ja suur tunnustus. Aitäh!
Juhataja
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, palun!
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Aitäh! Tõesti, üle pika aja saab rääkida headest uudistest. Ka minul on hea meel öelda seda, et valitsus kinnitas täna Wiedemanni keeleauhinna selleaastase laureaadi ning ka teaduspreemiate laureaadid.
Olukorras, kus meil maailmas on 26% teadlastest naised, olukorras, kus 1% patendiomanikest on naised, olukorras, kus vaid 25% idufirmade meeskondades on vähemalt üks naine, saame meie täna öelda seda, et kõik suurimad preemiad läksid just nimelt naisteadlastele.
Alustame kõigepealt Wiedemanni keeleauhinnast. Wiedemanni keeleauhinna saab sel aastal Mare Koit, kes on fenomenaalne inimene, kes on viinud kokku kaks väga erinevat teadusvaldkonda, nimelt keele ja matemaatika.
Tema on inimene, kes juba aastast 1970 on rajanud keeletehnoloogia ja arvutitehnoloogia koostööd. Ta on juhendanud väga paljusid üliõpilasi ja me saame öelda, et tänu Mare Koidu väga pikaajalisele järjepidevale ja veenvale tööle me saame täna kasutada nutikaid masinaid eesti keeles. See on tegelikult meie eesti keele püsimajäämisel üks võtmetähtsusega tegureid üldse. Kui me saame masinad rääkima korralikus eesti keeles, siis me võime olla võrdlemisi kindlad, et meie eesti keel jääb ka püsima.
Nii et 65 000-eurone Wiedemanni keeleauhind läheb seekord Mare Koidule. Väga palju õnne talle!
Teaduse elutööpreemiad lähevad kahele väga tuntud naisele. Ma usun, et me kõik teame neid. Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit, palju õnne teile!
Kusjuures, kui ma hommikul pärast valitsuse otsust mõlema prouaga rääkisin, siis tuli välja, et nad on teinud omavahel tihedat koostööd, nad on kirjutanud üheskoos ka raamatuid, kuigi mõlemad esindavad jälle väga erinevaid valdkondi.
Nagu te teate, proua Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajaja ja üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid. Ta on talletanud tuhandeid rahvalaule ja osalenud väga mitmetes teadusfilmi projektides ning sealjuures väga värvikalt rääkinud sellest valdkonnast, mida ta uurib.
Hästi suur roll on mõlemal, nii Ene-Margit Tiidul kui ka Ingrid Rüütlil, et nad on oma valdkonda populariseerinud.
Ene-Margit Tiit on ka teile kindlasti väga hästi teada proua, kes on matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija Eestis. Ta on olnud väga pikka aega selle suuna õppejõud ja loonud ka uue põlvkonna statistikuid, kellest meil ka praegu, COVID-i kriisi ajal on olnud väga palju abi. Me oleme suuresti toetunud otsuseid tehes ka matemaatilisele statistikale. Nii et väga palju õnne Mare Koidule, Ingrid Rüütlile ja Ene-Margit Tiidule!
Kuna homme on ka rahvusvaheline päev nimetusega naised teaduses, siis mul on tõesti hea meel, et need väärikad auhinnad läksid seekord kõik naissoost teadlastele.
Siis valitsuse istungist veel. Me muutsime hariduse infosüsteemi andmebaasi põhimäärust. Lihtsalt teadmiseks, et need, kes nüüd sellel aastal lõpetavad kutsekooli või kõrgkooli, saavad aadressil edu.ee elektrooniliselt oma tunnistusi näha või töökohtadele kandideerides neid neid tunnistusi kasutada.
Praegu on nii, et üldhariduskoolide tunnistused on seal juba olemas, ja me püüame teha nii, et ajapikku me lisame sinna ka varasemad kutsekooli- ja kõrgkoolitunnistused, mida seal hetkel veel ei ole.
Aga no kahjuks ei saa ka mina üle ega ümber COVID-ist. Meil on praegu teadaolevalt üle Eesti 521 koolist 12 kooli, mis on tervenisti distantsõppele suunatud, kuna koolis on nii laialdaselt COVID-19 [haigust põhjustav koroona]viirus levimas.
Eelmise nädala küsitluse järgi me saame öelda seda, et 521 koolist 113 oli mingis osas distantsil. Enamasti on nii, et distantsile on suunatud mõni üksikklass, kus viirus on hakanud levima, või siis on kooliaste suunatud. Nii et lausalisi distantsõppele suunamisi on meil praegu vähe. Arvestades kõrget nakatumise fooni, võib öelda, et me oleme siiski suutnud hoida haridussüsteemi avatuna.
Eelmise nädala kiirtestimise tulemused näitasid seda, et me tuvastasime üldhariduskoolides ja kutsekoolides kokku 6500 kiirtesti positiivset. Nendest muidugi valdav osa on üldhariduskoolide õpilased – 5,1% testitud üldhariduskoolide õpilastest andis positiivse tulemuse. Ja nii kutsekoolide kui ka üldhariduskoolide õpetajatest kokku 800 andis kiirtesti positiivse tulemuse. Kokku testiti 21 000 töötajat.
Ma tahan öelda seda, et kindlasti on nii nagu tervishoiuasutustes ka haridusasutustes probleeme tööjõuga. Inimesed nakatuvad, nakatuvad ka kaks korda vaktsineeritud, paljud õpetajad on tänaseks juba kolm korda vaktsineeritud, aga nemadki võivad nakatuda, kuigi nad põevad väga tagasihoidlike sümptomitega, kuid siiski nad on koolitööst eemal. Osa annab küll tunde distantsilt. Me tegime haridus- ja teadusministeeriumis asendusõpetajate programmiga lepingu selle aasta lõpuni. Koolid, nii kutsekoolid kui ka üldhariduskoolid, saavad kasutada asendusõpetajate programmi õpetajaid, kaks nädalat ja 80 tundi ühte õpetajat.
Nii et kui koolides on probleem, et õpetaja on isolatsioonis või haigestunud, siis pöörduge asendusõpetajate programmi poole, et nad saaksid teid aidata.
Meil on seni rohkem kui 5500 juba asendusõpetajad koolidele abiks olnud. Ülikoolidest ka jätkuvalt nii Tallinna Ülikooli kui ka Tartu Ülikooli haridusteaduste tudengid on valmis minema abiõpetajatena koolidesse appi. Enam kui 7500 tundi on olnud juba tudengid koolidele abiks ja nad on jätkuvalt valmis. Nii et kasutage palun seda võimalust, kui te olete töötajatega hädas.
Teine teema, millest ma tahtsin rääkida COVID-i kontekstis, on see, et eelmine aasta me väga kiiresti ülikoolidega valmistasime ette koolilõpetajatele, nii põhikoolilõpetajatele kui ka gümnaasiumilõpetajatele, kordamiskursused eksamiainetes. Need läksid väga hästi. Me tegime seda matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Kokku oli 7500 osalejat ja tagasiside nendele kursustele oli väga positiivne.
Sel aastal me pakume samuti tasuta e-kursuseid lõpetajatele, nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajatele, aga me oleme oluliselt laiendanud veebikursuste mahtu. Nimelt, sel aastal me pakume lisaks tavapärastele eesti keele, matemaatika ja inglise keele kursustele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis keemia ja füüsika ettevalmistuskursust või kordamiskursust eksamiks. Kokku on meil ülikoolidega kokku lepitud 11 kursust koolilõpetajatele, sh aine eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamiks.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun küsige läbi mikrofoni, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Kas on küsimusi? Siin esimeses reas on. Palun!
Kertu Mooste, Delfi toimetus
Küsimus peaministrile. Te ütlesite, et nüüd 17. veebruaril ei ole veel lootust, et COVID-i tõend kaoks. Aga millal siis oleks lootust, et see kaob? Kas me räägime nädalast, kuust …?
Kaja Kallas
Siis, kui me saame selle nakatumise ja haiglates koormuse alla. Nii nagu me ütlesime, kui on 25 nakatunut COVID-iga haiglas, kui tuleb sümptomaatilise COVID-iga 25 patsienti päevas haiglasse juurde või sellest vähem.
Praeguse seisuga eile oleks olnud see, et kui nüüd igal järgmisel päeval oleks olnud 21 [25?] inimest haiglas, siis me oleksime 21. veebruaril esimesel olnud seal kohas. Aga kuna täna on 39 ja kolmapäeval oli 74, siis see ei ole lihtsalt võimalik. Meil on tulnud haiglates väga suur kasv, nagu mina isiklikult ka siin ennustasin ja vaidlesin. Seetõttu me sidusimegi selle kriteeriumitega.
Nii et sisuliselt terviseamet ütleb seda, et praegu, isegi kui meil läheb nakatumine nüüd langusesse, kaks-kolm nädalat me tõenäoliselt näeme haiglates veel kasvu ja siis hakkab see langema.
Juhataja
Elo, palun!
Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised
Ma küsin Tiit Teriku kui keskerakonna esindaja käest, kuidas siis on. Sai nüüd see kuupäev toona paika pandud, aga tulemus, nagu peaminister ütleb ja nagu näitab ka statistika, on see, et enam ei vaktsineerita, aga meil COVID-pass ikkagi 21. veebruaril ära ei kao.
Kas see võitlus oli nagu mittemõistlik, või kuidas seda siis öelda, selle kuupäeva mõttes?
Tiit Terik
Aitäh! Eks need arutelud poliitikas on loomulikult olulised. Nii nagu ka on varasemalt mainitud, loomulikult ei minda ju ühte kuupäeva raiuma kivisse lihtsalt sellepärast, et midagi sellel hetkel ainuüksi juhtuks, sõltumata sellest, milline on keskkond, kus me oleme ja tegutseme.
Tõepoolest, kokku lepiti koalitsioonipartnerite vahel, et juhul, kui tingimused on sellised, siis meil on võimalik liikuda järgmise sammu juurde. Täna me näeme, et need tendentsid täpselt sellised veel ei ole, mis võimaldaksid meil ühte või teist järgmist sammu astuda. Nii et loomulikult me väga selgelt jälgime hospitaliseerimise numbrit ja väga selgelt järgime neid soovitusi, mida teadlased jagavad.
Aga veel küsimuse alguse juurde minnes, poliitikas on alati olulised need vaidlused, kus tehakse plaane. Juhul, kui me saavutame teatava olukorra, siis on võimalik astuda järgmine samm.
Eks selle protsessi käigus me oleme ka varem näinud olukordi, kus poliitikud teevad võib-olla plaane, aga keskkond muutub kiiresti ja siis tuleb oma plaanid ümber vaadata. Aitäh!
Kaja Kallas
Need ultimaatumid ja kuupäeva nõudmisel ei olnud mõistlikud, seda sa võid siiski tunnistada.
Tiit Terik
Eks me loomulikult tahame ju mingeid märke maha panna selles mõttes, et kui me saavutame teatava olukorra, siis me saame astuda järgmise sammu.
Elo Mõttus-Leppik
Kas te nüüd tahate siis uue kuupäeva paika panna või jääb see nüüd niiviisi, et siis, kui [haiglas olijate arv] jõuab 25-ni, kehtestatakse COVID-passi nõude kadumine?
Tiit Terik
No ma arvan, et täna on mõistlik vaadata seda, mis dünaamikas me liigume hospitaliseerimise numbriga, ja siis vaadata …
Jah, ühelt poolt on ju arusaadav, et me kõik soovime seda, et olukord läheks paremaks. Ja see saab olla ju väga selgelt nii, nagu on ka kokku lepitud, seoses sellega, mida meil haiguse foon näitab. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem ei ole, siis on pressikonverents on lõppenud. Aitäh teile!
