Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=IaETLr-XP4Y&list=TLGGharCX_TAWxYxMTA1MjAyM
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsus on täna jõudnud juba lausa kaks istungit pidada. Annan kõigepealt sõna peaminister Kaja Kallasele.
Peaminister Kaja Kallas
Jaa. Tere päevast!
Kõigepealt peaks alustama muidugi sellest, et väga murettekitav on see, mis praegu riigikogus toimub. Opositsioon ei lase riigikogul teha seda, milleks riigikogu on kohustatud põhiseaduse järgi ehk siis seadusi vastu võtta, seadusi arutada, seadusi menetleda.
Varasemalt on tehtud obstruktsiooni ühe konkreetse eelnõu pärast, lihtsalt selleks, et juhtida tähelepanu ja sundida kokkulepetele, aga sellist olukorda, kus ei lasta eelnõusid isegi mitte üle anda, ammugi mitte seda, et neid saaks arutada, ei ole olnud. See, kui takistatakse põhiseaduslike institutsioonide tööd lihtsalt takistamise pärast, kindlasti ei ole põhiseadusega kooskõlas.
Ja uus riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ütles oma postituses välja lapsesuuna selle, mida nad teevad: „Me trollime põhiseaduslikult valitud riigikogu tööd neljatunniste vahetustega.“ Ehk siis ta ütles, et nad trollivad neljatunniste vahetustega, algab järgmine vahetus. Kunagi varem ei ole opositsiooni sõnastatud eesmärk olnud nii selge, nagu EKRE on selle sõnastanud: „… kutsuda inimesi koonduma võitluseks ebausaldusväärsete e-valimiste toel võimule saanud liberaalse valitsuse vastu. Eesmärk on lõpetada Kaja Kallase võimuperiood esimesel võimalusel.“ Mitte kunagi ei ole obstruktsiooni kasutatud selleks, et halvata kogu riigikogu töö.
Ma olen kohtunud teiste erakonna esimeestega ja uurinud, mis on need sisulised murekohad, sisulised etteheited, sest sisulisi etteheiteid saab arutada siis, kui teab, mis need sisulised etteheited ikkagi on, mis on need muudatused, mida nad tahavad nendesse eelnõudesse teha. Ja eilses „Esimeses stuudios“, kus oli erakonna esindajate debatt, viidati pidevalt vanematekogule, et vanematekogu peaks ennem riigikogu arutelu siis otsustama, et mida arvestatakse, mida ei arvestata, mis eelnõud antakse üle. Andke andeks, aga sellist põhiseaduslikku institutsiooni või organit nagu vanematekogu ei ole olemas. Jah, on riigikogu kodu- ja töökorra seaduses paragrahv, mis ütleb, et riigikogu juhatus võib konsulteerida protseduurilistes või menetluslikes küsimustes fraktsioonide esindajatega. Aga sellist asja, et eelnõude sisu tuleks ennem kokku leppida vanematekogus, ilma et riigikogu liikmed saaksid neid eelnõusid menetleda, sinna muudatusettepanekuid teha ja vaadata, mida nad tahavad teha, või et suur saal ei saaks neid üldse arutada – ausalt öeldes seda ei maini mitte ükski seadus. Vastupidi, riigikogu liikmetel peab olema võimalus nende teemade üle debateerida.
Peamine etteheide on olnud see, et maksuseadused, mis on ühe eesmärgiga, on üheskoos, kuigi seda on varasemalt [olnud], noh, meil on väga palju eelnõusid, mis puudutavad erinevaid seaduseid, siis tõesti selleks, et võtta seda väidet opositsioonilt maha – see oli nende põhiline etteheide, et [maksutõusud] on koos –, me otsustasime täna hommikul valitsusena esitada need eelnõud ükshaaval, eraldi. Perehüvitiste nõu, Nursipalu eelnõu ja abielu võrdsuse eelnõu olid juba niikuinii eraldi, aga maksuseadused, mis puudutavad ühte eesmärki, olid koos, ühtse mõjuhinnanguga. Aga kuna see oli peamine etteheide, et seetõttu on vaja võtta kogu riigikogu pantvangi ja mitte midagi teha ei saa, siis me tulime opositsioonile vastu ja sidusime need lahti. Nii et ma tõesti väga loodan, et opositsioon lõpetab nüüd riigikogu töö halvamise, kuigi hetk tagasi kuulsin veel, et see siiski riigikogus praegu nii ei ole.
Me läksime valimistele lubadusega tagada Eesti julgeolek ja teha riigi rahandus korda. Ilma korras rahanduseta ei ole võimalik teha ka investeeringuid julgeolekusse meie kaitsevõime tõstmiseks. Kuidas rahandust korda teha? Seal on tegelikult kaks võimalust: kas ulatuslikud kärped või maksutõusud. Ilma midagi tegemata jätkata ei saa, lihtsalt sellepärast, et meie kulud ja tulud ei tule mitte kuidagi kokku.
Ei mina ega praegune valitsus ei ole nõus jätkama riigieelarve kulude lappimist laenuraha arvel, sellepärast et need laenuintressid on läinud niivõrd suureks, et juba praeguste laenude pealt 2027. aastaks me maksame ainuüksi intressideks ära 395 miljonit eurot, samas kui kultuuriministeeriumi kogu eelarve – kõik teatrid, sport, kõik nende valdkonna kulutused – on 351 miljonit. Need lihtsalt on sellised suurusjärgud.
Nüüd kolme päevaga on opositsioon sisse andnud – ma muidugi neid öiseid asju ei ole veel arvestanud – rea eelnõusid, mis muidugi südant soojendavad ja kõrvu paitavad, sest meeletult tõstetakse igasuguseid toetusi, need on populaarsed, aga need tõstavad riigieelarve kulusid veel ligi kolme miljardi võrra. Ligi kolme miljardi võrra lisaks sellele eelarveaugule, mis praegu juba on. Kui sinna arvestada juurde veel kaitsekulud, mida me tegema peame või milleks ju tegelikult kõik erakonnad küsisid mandaati, siis see eelarveauk ilma midagi tegemata on veel suurem.
Aga samal ajal on opositsiooni jaoks võrdselt ebapopulaarsed nii maksutõusud kui ka kärped. Võtke laenu, ärge mõelge homse peale – see on lihtsalt vastutustundetu, niimoodi ei saa.
Lihtsalt ma tahan veel üle käia selle, miks nende maksuseadustega on kiire. Meil on seaduses kirjas see, et üldjuhul ettevõtjate palvele vastu tulles 2014. aastal oli see skandaal, et ettevõtjad said paarinädalase etteteatamisega teada, et maksud muutuvad. Seetõttu kirjutati seadusesse sisse, et maksumuudatused tuleks vastu võtta vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist. See tähendab seda: selleks, et me saaksime eelarves nende tuludega arvestada, peavad nad olema vastu võetud 30. juuniks 2023. aastal. Sealt tuleb see kiirus.
Nüüd opositsioon väga edukalt suutis ära hoida valitsuse kokkutulemise. Nädal aega hiljem saime me hakata töötama ja seetõttu kooskõlastusring enne seda jäi lühemaks. Aga meie kogu fookus oli sellel, et seda saaks arutada normaalses korras riigikogus. Ehk siis me oleme planeerinud kümnepäevast muudatusettepanekute tähtaega, kõiki kaasamisringe, mis on riigikogus – seal, kus seadusi tegelikult menetletakse.
Tõsi on, et Ratase valitsuse ajal tõesti neid maksuseaduse muudatusi siis menetleti ülikiiresti ega järgitud seda kuuekuulist tähtaega, mis oli seadusesse kirjutatud. Aga meie ei taha teha samamoodi, me tahame, vastupidi, teha kõike korrektselt. Selles mõttes, kui nüüd opositsioon takistab kõike seda, siis võib juhtuda, et me sellest tähtajast lihtsalt kinni pidada ei saa.
Ja mul on lõpetuseks opositsioonile üks väga selge küsimus. Esiteks, kas te möönate, et meil on probleem: meie tulud ja kulud ei tule omavahel kokku? Kui te möönate, et meil on probleem, siis järgmine küsimus on see: kas me peame sellega tegelema või peidame pea liiva alla ja ütleme, et me ei tee sellega mitte midagi? Ja kui te olete nõus, et sellega tuleb tegeleda, siis ma küsin: mis on teie lahendused? Kuidas seda probleemi lahendada?
Ma väga loodan, et opositsioon nüüd tõesti selle obstruktsiooni lõpetab, et riigikogu saaks menetleda seadusi, saaks arutada, saaks kuulata neid muudatusettepanekuid, mida esitatakse, ja me saaksime minna riigikogus nende asjade menetlemisega edasi.
Nüüd teistest teemadest ka. Euroopa päev oli 9. mail. See on selline üle-eestiline ja üleeuroopaline rõõmus sündmus. Ka Ukrainas muide tähistatakse 9. maid Euroopa päevana.
On hea meel tõdeda, et me oleme Euroopas ja saame seda päeva tähistada. Meie olemegi see Euroopa, millega ka teised riigid tahavad liituda. Omalt poolt tahan tänada kõiki, kes sellel päeval osalesid ja selle päeva selliseks rõõmsaks tegid. Tahan veel eraldi tänada narvalasi, Narva muuseumi ja kõiki asjaga seotud inimesi julge ja loomingulise vastuse eest, mida nad andsid Vene võimude katsele levitada Euroopa päeval oma propagandat üle Euroopa Liidu ja NATO piiri. See, kuidas nemad seda tegid ehk Venemaa seda tegi – seljaga oma rahva poole – võtab ilmekalt kokku selle, kuidas Kreml oma rahvasse suhtub. Aga igal juhul see loominguline vastus oli minu meelest väga hea.
Homme on Eestis Läti ja Leedu peaminister. Me arutame energiajulgeolekuga seotud teemasid, samuti räägime koostööst kaitsealal ja Ukraina toetamisest. Õhtul algab Eestis väga oluline Lennart Meri konverents, kus me avapaneelis koos oleme.
Esmaspäeval viibin Taanis, kus kohtun Taani peaministri Mette Frederikseniga ja esinen Kopenhaageni demokraatia tippkohtumisel, samuti kõnelen Eesti ja Taani äriseminaril. Loomulikult räägime Taani peaministriga ka Venemaa agressioonist ning arutame piirkondliku julgeoleku ja kaitsekoostöö küsimusi, samuti ettevalmistusi Vilniuse tippkohtumiseks. Regionaalsest koostööst ja kahepoolsest koostööst tuleb kindlasti ka juttu. Hea on see, et koos minuga osaleb äridelegatsioon Eestist, nii et selle eesmärk on leida võimalusi tihedamaks koostööks investeerimiskeskkondade vahel, et ühtselt siia piirkonda suuremaid investeeringuid meelitada.
Valitsus võttis vastu istungil otsuseid kahekümnel teemal. Muuhulgas lõpetasime Suure Väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamise, kuna riigil ei ole hetkel nii palju raha nii kallite projektide jaoks. Uuendasime „Eesti 2035“ tegevuskava, mis on selline pikaajaline vaade, kus on erinevad mõõdikud, mille järgi me näeme, kas Eesti liigub õiges suunas või mitte. See on olnud selline hea tööriist, millega valitsus saab oma tegevust toetada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõnajärje üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere ka minu poolt! Mina keskendun oma infosõnavõtus oma valdkonna tegevustele. Olen esimest korda siin valitsuse pressikonverentsil. Esinesin esmaspäeval ka riigikogus kultuurikomisjoni ees, andes ülevaate sellest, mis on nüüd lähiajal plaanis seoses koalitsioonis kokkulepituga hariduse valdkonnas. Kuna valitsuse tegevuskavasse on tööd sisse planeeritud, siis ma annangi sellest täpse ülevaate.
Kõige suurem huvi on olnud selle vastu, mis ongi kõige olulisem teema, nimelt eestikeelsele õppele üleminek. Seal selles mõttes uudiseid ja muutuseid ei ole, kõik kulgeb plaanipäraselt, nii nagu on kokku lepitud tegevuskavas. Käisin eelmisel nädalal pikal Ida-Virumaa visiidil ja jätkan ka neid teisi kohtumisi, Harjumaa koolidega ja Valgas olen reedel, nende omavalitsustega, keda seal väga tihedalt puudutab, nende koolidega.
Seis on selles mõttes selline, et raskusi on, lihtne ei hakka olema. Aga hoiakud on positiivsed ja see on väga suur muutus võrreldes kõikide varasemate aastatega. Hoiakud on positiivsed lastevanematel, noortel ja omavalitsusjuhtidel, nii et tegelikult tahe eestikeelsele õppele üle minna on olemas. Mina arvan, et see on väga oluline põhi, millega me edasi läheme.
Nüüd, teine oluline teema, mis kindlasti avalikkust huvitab, on seotud maakoolide rahastusmudeliga ja sellega, mis sellest nüüd saab. Oleme kokku leppinud, et juba selle aasta juuliks tulen ma välja rahastusmudeli ettepanekutega, mismoodi maakoolide võrgustiku rahastada. Me räägime 1–6-klassilistest väikekoolidest Eestis.
Nüüd, rahastusmudeli rakendamine jääb järgmisesse eelarveaastasse. Me ei saa seda rakendada veel selle eelarveaasta sees. Nii et töögraafik on selline, et suveks on esimene rahastusmudelite ettepanek olemas.
Järgmine oluline teema on õpikohustuse pikendamine. Koalitsioon leppis kokku, et sellega liigutakse ka edasi võimalikult kiiresti. See puudutab järgmist õppeaastat ehk järgmisel õppeaastal 9. klassi minevaid noori. Selle tõttu on õiguslik analüüs selle kohta, millised seadused vajavad muutmist, milline on selle kohustuse järelevalve, kes peab olema see, kes tegelikult tagab need õppimiskohad, kes on see, kes jälgib, et õpitakse ja kõik need teemad seotud õigusliku raamistiku muutmisega. Selle õigusliku raamistiku analüüs valmib augustiks, nii et augustiks 2023 peaks olema selge, kuidas me selle õpikohustuse pikendamise n-ö reeglistikuga edasi läheme.
Lisaks on tudengid, meie kõrghariduse mured, kõrghariduse rahastusmudel. Meil on küll konkreetsed ettepanekud teatud väikestes nüanssides eestikeelses õppes tasuliste õppekohtade avamise ja kokkulepete saavutamiseks ülikoolidega, kuid nii kõrghariduse, osapoolte endi kui ka tegelikult meie koalitsiooni ja minu soov on see, et me suudaksime kõrghariduse rahastuses ikkagi pikaaegse plaani kokku leppida, st et me ei lapi niimoodi üksikute otsustega seda kõrghariduse rahastuse muret, vaid meil on pikaajaline kokkulepe.
Siin me seame endale eesmärgiks selle, et meil on hiljemalt selle aasta lõpuks olemas see põhimõtteline kokkulepe, milline hakkab olema kõrghariduse rahastus, kui palju seal on üliõpilaste enda rahalist vastutust, kui palju seal on tasuta kohti, kui palju on tasulisi kohti ja millisel moel.
Tudengite vajaduspõhised õppetoetused. See on sõnum tudengitele: see kokkulepe tuleb juba selle aasta sees. Nii et õppetoetuste tõus, vajaduspõhiste õppetoetuste tõus tuleb. Ja õppelaenu süsteemi muutmise ettepanekud tulevad järgmisel aastal. Põhjus, miks me teeme seda järgmisel aastal, on see, et kuigi õppelaenu summat saaksime me suurendada võimalikult kiiresti, on ikkagi soov vaadata kogu õppelaenu andmise süsteem üle, kas see jätkuvalt peaks kehtima selles mõttes erapankade antava süsteemina või on tegelikult ka riigil siin võimalik oma ettepanekutega välja tulla.
Ja võib-olla siis [räägin ka] seadustest, millega haridusvaldkonnas – noh, kui riigikogu nüüd tööle saab, eks ole – tegelikult edasi saaks liikuda. Mure on tõesti sellega, et kui riigikogu töö lihtsalt seisma pannakse, siis ei ole mitte ühelgi institutsioonil vabariigis võimalik oma põhiseaduslikku ülesannet täita. Mitte kellelegi. Mitte keegi ei suuda täita oma põhiseaduslikku ülesannet. Noh, kas just on tegemist põhiseaduskriisiga, aga kui tegemist on reaalselt esindusdemokraatia kriisiga, siis ka valitsus ei saa tegelikult tööd teha, mitte keegi ei saa tööd teha.
Alushariduse seadus, mida osapooled on oodanud juba pikki aastaid, mis on välja kukkunud eelmisest riigikogust, mis on mitmeid koalitsioone n-ö lõhki ajanud – selle seadusega edasi minemise soov on väga selge. Täna me leppisime kokku, et järgmise aasta alguseks alushariduse seadus riigikogusse jõuab. Ja ma loodan tõesti, et me saame sellega nii kaugele, sest seal on väga olulised muutused, just nimelt selles, mis puudutab lastehoidu. Praegu, eks ole, teadupärast lastehoid on sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalhoolekande vastutusalas. Edaspidi me tahame tuua selle haridussüsteemi sisse, sest lastehoid on täpselt samasugune haridussüsteemi osa, kui on lasteaed. Seda on osapooled juba väga pikalt oodanud, et oleks selgus majas. Alusharidus on ikkagi haridussüsteemi osa. Ja ma loodan, et me saame alushariduse seaduse menetlusega järgmisel aastal riigikogus toimetada.
Nii et minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena annan sõna regionaalminister Madis Kallasele. Palun!
Regionaalminister Madis Kallasele
Aitäh! Head kuulajad! Head ajakirjanikud! Nii nagu peaminister viitas, täna oli valitsuses minu punktidest võib-olla kõige rohkem tähelepanu saanud Suure Väina püsiühenduse riikliku eriplaneeringu lõpetamine. See on ka meedias päris palju aruteluobjektiks olnud, miks see tehti ja mis on selle taust. Olles ka ise selle piirkonnaga mõnevõrra rohkem seotud, võin öelda, et antud juhul riigi poolt me ei näe, et lähikümnenditel selliseid ressursse Eesti riigilt või ka Euroopast oleks tulemas, et selle püsiühendusega saaks reaalses mahus edasi liikuda. Seetõttu oli mõistlik hetkel – viitega sellele, et järgnevatel aastatel meil eelarve strateegiasse eri planeeringujaks rahasid planeeritud ei ole – see protsess võimalikult varases faasis lõpetada, et kulud oleksid minimaalsed.
Mida see tähendab, ütleme, kohapealsetele kogukondadele? No suuri muudatusi see selles mõttes kaasa ei too, et loomulikult praamiühenduste ja lennuühendustega me tegeleme edasi. See on ka üheks prioriteediks, et hoida vähemalt tänast taset, aga liigume ka selles suunas, et see võiks olla veel parem.
Teise olulise nüansiga tuleb ära mainida, kuidas me tagame selle, et kui näiteks kahekümne aasta pärast või mingite aastate pärast on ikkagi see valmisolek ja finantsmudel olemas, et see püsiühendus sinna peab tulema, see on ajastu märk, siis need mahasõidukohad või ka tunneli puhul pealesõidukohad kas Muhule või siis Lääneranna valla territooriumil, need alad jäävad jätkuvalt n-ö broneerituks. Kui kohalikud omavalitsused soovivad seal teha mingeid muudatusi, siis tuleb seda teha kohalike üldplaneeringutega, kas uue koostamise või vastavate muudatuste tegemisega.
Teise teemana ma markeerin ära sotsiaaldemokraatide jaoks ühe olulisema teema, mis jätkuvalt on alampalga temaatika. Mul on hea meel, et eile alustati ametlike konsultatsioonidega, kus osapooled on tööandjad ja ametiühingud. Hetkel tundub küll, et liigutakse selles suunas, kuhu ka meie näeme, et see protsess võiks lõpuks välja jõuda. Aga anname osapooltele selle aja ja võimaluse läbi rääkida, omavahel detaile arutada ja küll siis jõuame ka selle tulemuseni, mis puudutab meie jaoks üliolulist teemat.
Kolmandana markeerin ära kohalike omavalitsuste rahastuse ja kogu selle temaatikat. Ka see on päris palju tähelepanu saanud, aga regionaalministrina ja regionaalministeeriumina [ütlen, et] kindlasti kohalikud omavalitsused on meie üheks prioriteediks. See, et on väga paljudel kohalikel omavalitsustel Eestis äärmiselt suured väljakutsed juba sel aastal, rääkimata järgmise aasta väljavaadetest – me peame midagi ette võtma ja siin me koostöös koalitsioonipartneritega otsime seda parimat mudelit, et me juba lähiperioodil saaksime mingit leevendust neile pakkuda ja mingit abi pakkuda, et Eestis igas piirkonnas elu jätkuks ja võimalikult heal tasemel teenused oleksid olemas.
Siinkohal loomulikult ootame ka regionaalministeeriumis väga seda lahendust, kuidas maakoolide meede või maakoolide täiendav toetus saab lõpuks disainitud, sest see kindlasti aitab ka väga paljusid piirkondi, et vähemalt algkooli tasandil oleks haridus võimalikult kodu lähedal Eesti lastele tagatud.
Mainin veel seda, et homme lähen Ida-Virumaale. Väga palju on küsitud küsimusi valitsuse esindaja nimetamise kohta, mis puudutab Ida-Virumaad. Ma olen alati öelnud, et enne, kui mine ei ole saanud kohtuda kohalike omavalitsuste esindajatega, kohalike omavalitsuste liidu esindajatega, ma mingisuguseid otsuseid teha ei taha. Homme kohtun kõigi kohalike omavalitsuste juhtidega, kuulan ära nende sisendid ja nende mõtted selle kohta, kuidas ja mismoodi see esindaja roll võiks välja näha. Ja siis juba saame lõpliku otsuse panna siin koos valitsusdelegatsiooni esindajatega paika, et kes, kuidas ja mis kujul hakkab olema valitsuse esindaja Ida-Virumaa küsimustes ja mis tema põhilised rollid on. Sellega läheb veel natuke aega. Loodan homme saada sealt sellist head tunnetust, mis moodi ja kuidas see võiks välja näha.
Markeerin ära veel selle, et loomulikult see, mis praegu riigikogus toimub, teeb ka meid äärmiselt nagu murelikuks, just selles mõttes, et tegelikult ei saa ka ju valitsus seetõttu oma tööd tavapärasel moel teha. Asjad seisavad ja need debatid, mida me lootsime avada, olgu see seotud perehüvitiste seadusega või maksuseadustega – me ei saa neid isegi riigikokku viia, rääkimata sellest, et seal mingit debatti avada. Loodame, et see kriis sellisel kujul peagi laheneb ja me ikkagi saame tööga ilusti edasi minna.
Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna rahandusminister Mart Võrklaeval. Palun!
Rahandusminister Mart Võrklaev
Aitäh! Tere päevast! Nii nagu juba peaminister Kaja Kallas ütles, täna hommikul valitsuse erakorralisel istungil esitasin maksupaketi nelja eraldi eelnõuna nüüd. Opositsioon on nädal aega riigikogus tööd takistanud ja väitnud, et see on see kõige suurem probleem. Ma küll olen päris kindel, et see ei ole see tegelik põhjus. Aga kui see soov on olnud, siis seda me oleme nüüd teinud. Loodame, et see siis päriselt nüüd ka selle probleemi riigikogus lahendab, kuna see on justkui probleem olnud.
Mis selle paketi mõte on olnud? Kordan igaks juhuks ka selle üle, mis on jätkuvalt nende nelja maksu eelnõu. Mõte on riigikaitsesse raha tuua ja parandada eelarvepositsiooni. Seda need eelnõud ka teevad.
Ma nüüd igaks juhuks käin kiiresti üle selle endise paketi sisu ja nüüd nelja eelnõu sisu. Sest viimane nädal on opositsiooni liikmetega suheldes andnud kinnitust, et ega aega seda eelnõu lugeda pole olnud ja tegelikult ei anta endale aru, mis seal sees on. Räägitakse, et seal sees on perehüvitised, abieluvõrdsus ja jumal teab, mis veel. Ei, seal on algusest peale olnud maksud. Nüüd on siis neli eelnõu. Ja toon veel siia juurde selle, et seesama koondmõjuhinnang, mis oli paketi juures, on nüüd ka nende nelja eelnõu juures. Ehk kui oli mure alguses, et mida täpselt tehakse ja milline maks mida katab, siis paketi juures oli kenasti mõju. Nüüd, kui need eelnõud on jälle eraldi, ei saaks jälle öelda, et ei saa aru, milline maks millist kulu katab, on see koondmõju seal juures, sealt on näha, kuidas maksumuudatused mõjutavad üksikisikut, peresid, ettevõtteid ja kuidas need mõjutavad ka riigieelarve positsiooni.
Aga käin need ühekaupa üle. Tulumaksuseaduse muudatused: 2025. aastast tulumaksumäär 22%-le ja samal ajal kõigile ühetaoline maksuvaba tulu 700 eurot, mis siis jätab rohkem raha kätte keskmist sissetulekut teenivale inimesele; tööjõumaksud tänu sellele langevad ehk tegelikult aitab see ka ettevõtjaid tööjõukulude puhul. Siis kaovad ära mõned maksuerandid ehk ettevõtted ei saa kasutada enam soodusdividendimäära 14%. Pankade regulaarsed avansilised dividendimaksed tõusevad 22% peale. Kaob ära elamulaenu intressidelt 300-eurone tulumaksuvabastus ning kahe ja kolme lapse tulumaksuvabastus. Küll aga on oluline märkida, et jääb alles 1200 eurot maksuvabastust koolituskuludele ja annetustele. Miks ma selle siin eraldi välja toon? Nagu Kristina ütles, et alushariduse seadus läheb muutmisele ja seal laiendatakse lasteaiatasu ka lastehoidudele – see on lastevanematele ülioluline – ja tulumaksuseaduses jääb 1200 eurot tulumaksuvabastust lasteaiatasule, lastehoiutasule ja üldiselt koolituskuludele alles. Siin on jällegi oluline põhjus, miks riigikogu peaks tööle saama ja neid asju koos vaatama: et vanematele vastu tulla ja peresid toetada.
Siis on käibemaksuseadus, 2024. aastast käibemaksumäär 22%-le. Selle mõjul me näeme, et hindadele võiks kanduda üles 1,6%. Ja 2025. aastast majutusasutuste käibemaksuerisus 9%-lt 22%-le on samamoodi seal eelnõus sees.
Mõistame majutusasutuste muret. Olen mina [nende esindajatega] kohtunud ja ma arvan, et kõik riigikogu liikmed on tänaseks kohtunud, valitsusliikmed on suhelnud. Hea meelega jätkaks seda debatti ja arutelu ja kompromissi otsimist riigikogus, kui see võimalik oleks.
Siis maksustame pahesid ehk aktsiisid, alkoholiaktsiis redelina 5% aastas kolme aasta jooksul. Väga selgelt jälgime seal seda, mida on naabrid teinud peame ka lätlastega läbirääkimisi, kohtun nendega õige pea. Sellise tõusu puhul ei tohiks see piirikaubandust juurde tuua. Õllepudeli hind tõuseb koos aktsiisi ja käibemaksu tõusuga 4 senti aastas, viinapudeli hind umbes 60 senti. Teame hästi, et viimastel aastatel on olnud nii: kui kõik muud hinnad on tõusnud, on viinapudel see, mille peale võib kindel olla, et see hind ei tõuse. Ei ole seal midagi hullu.
Tubakatooted samamoodi 5% aastas. Viimasel kolmel aastal on see tõusnud, jätkame sama redeliga. See pole jälle seni mingeid suuri probleeme tekitanud, keegi pole ilmselt märganudki seda tõusu. See jätkub.
Tõuseb ka hasartmängumaks 1% nüüd järgmisel aastal ja 2025. aastal ja siis veel 1% aastal 2027, siis 7%-le. Kogu selle eelneva paketi, nelja eelnõu mõju riigieelarvele on positiivne: 2024. aastal 287 miljonit, 2025. aastal 90 miljonit ja 2026. aastal 200 miljonit ja 2027. aastal 217 miljonit jne.
Ja see on üks osa meie muudatustest. Nii nagu peaminister ütles, on maksumuudatused, on kokkuhoiukohad ja siis räägime veel edaspidi sügisel ja suve poole automaksust ja keskkonnatasudest.
Kiiresti käingi üle selle, et täna oli valitsuses riigiettevõtete dividendide kinnitamine. 66,35 miljonit äriühingute dividendi täna sai ei kinnitatud, varem on juba otsustatud Eesti Energia AS-i dividendid 68,9 miljonit ja Tallinna Sadam 19,2 miljonit, millest riigieelarvesse 12,9 miljonit. Ehk kogu dividendide maht praeguse seisuga, mis on otsustatud riigieelarvesse, on 139,8 miljonit. See on ka meil eelarves sellises mahus dividendimakseid ette nähtud, nii et see täiendav tulu riigieelarvesse tuleb.
Sai ka kinnitatud nimetamiskomitee koosseisu liikmed. Lisandus Tööandjate Keskliidust Mati Polli, rahandusministri poolt Peeter Saks, majandus- ja infotehnoloogiaministri poolt Annika Uudelepp ning regionaalministri ettepanekul Kadi Pärnits. Soovime nimetamiskomiteele palju jõudu, tööd seal jagub. Riigiettevõtete nõukogude volitused hakkavad lõppema, nüüd järjest saab hakata uusi nimetama. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Asume ajakirjanike küsimuste juurde. Palun kasutage mikrofoni ja öelge toimetus, keda esindate. Palun!
Madis Hindre, rahvusringhääling
Mul on kaks küsimust. Kõigepealt ma küsin selle kohta, miks ikkagi kiire on. Sest kui ma vaatan eelnõusid, siis [ma näen, et] väga paljud või mitmed maksumuudatused ei ole mõeldud kehtima järgmise aasta algusest või kuue kuu pärast, vaid 2025. aastal. Miks nende muudatustega on nii kiire, nagu te mitmel korral olete öelnud? Küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa. Nagu öeldud ja mõjude hinnangu mõttes ka, on see pakett. See oli koos. Ainuke asi, mis on seal paketist väljas, on automaks, sellepärast et see nõuab ettevalmistamist. Ülejäänu on kõik väga selge, seal tegelikult ei ole mitte mingit pikka ja põhjalikku arutelu, kuna küsimus on protsendimääras. Ja seda saab riigikogus arutada, kui seda lastakse teha.
Hea tava on see, et mida varem seda parem. No tõesti, kuivõrd me seda paketina vaatasime ja kogu seda mõju ka, siis me sellest kuuest kuust tahaksime lähtuda.
Mis veel on? Isegi kui jätaks kõrvale selle seaduses ette nähtud kuuekuulise tähtaja, siis augustis me hakkame arutama riigieelarvet ja riigieelarve strateegiat, aga selle jaoks, et me saaksime nende numbritega seal arvestada, peab see olema ka varasemalt vastu võetud. Ennem seda tegelikult …. Noh, saab muidugi, aga see ei tugine siis veel millelegi.
Juhataja
Rahandusminister soovib ka täiendada.
Mart Võrklaev
Jaa, ma võib-olla täiendaks. Kui meie seda koalitsiooni kokku panime ja neid arvutusi tegime, siis me võtsime endale eelarve eesmärgid ja eesmärk oli järgmisel neljal aastal saavutada ikkagi eelarve nominaalne miinus 3%. Erinevalt mõnest varasemast valitsusest, kes kirjutas miljardi eest riigi eelarvestrateegiasse eelarve revisjoni, ilma ühegi reaalse tegevuseta, meie ikkagi selle eesmärgi taha proovisime esimese kiirhinnangu puhul, nii palju kui koalitsiooniläbirääkimistel on võimalik, kirjutada ka reaalsed numbrid ja tegevused. Ja me seadsime ka endale väga selge eesmärgi: 2024. aastal me juba proovime seda täita.
Samal ajal me teame, et Euroopa eelarvereeglid samuti jõustuvad järgmisest aastast, seal see miinus kolm on see määr, mida me peaksime täitma.
Ja sinna juurde peaministri juba [räägitud] jutt, et kuus kuud enne peavad need olema teada. Selleks, et me saaksime sügisel eelarvet tehes ja riigi eelarvestrateegiat tehes nendega arvestada, peab meil olema see kindlus, et need asjad on otsustatud. Et me ei teeks neid sügisel, siis ei oleks jälle avalikkusele teada, et vastavalt kuus kuud see ette. Ehk selle tugevus on just see etteaimatavus, ettenähtavus, ja siis on nende asjadega võimalik arvestada nii riigil, eraisikutele kui ka ettevõtetel.
Kaja Kallas
Ühe asja lihtsalt ütlen juurde, ajalooliseks selliseks värskenduseks. Kust see kuus kuud tuli? Oligi see suur pahameel 2014. aastal, et maksumuudatusi tehti ilma pika sissejuhatuseta ja ilma selleta, et ettevõtjad saaksid sellega kohaneda. Seetõttu arusaadavalt see neid puudutab.
Tegelikult me saame nende numbritega, nende tuludega arvestada oludes, kus riigikogu võib-olla tahab neid protsente muuta, mis maksudes on. Siis oleks ka hea, kui me saame teada, mis see siis kokkuvõttes on, millega me arvestada saame.
Aga jah, tookord – kui te lähete ajakirjanduses [ilmunu juurde] tagasi, siis näete – see pahameel oli väga-väga suur, et neid asju tehakse nii kiiresti ja ettevõtetel pole aega.
Madis Hindre
Aitäh! Teine makse puudutav küsimus puudutab just nimelt seda koondmõju, mida te ka vastust mainisite. See küsimus on sotsiaaldemokraatide esindajale Madis Kallasele. Ma võtsin selle koondmõjuhinnangu lahti ja siit võib lugeda, et kui vaadata valitsuse plaanitud muudatusi, siis suurendavad meetmed tervikuna 2025. aastal Eesti elanike suhtelise vaesuse näitajad 0,9% võrra, laste suhtelist vaesust 1,7% võrra ja pensioniealistel 0,7% võrra suureneb suhteline vaesus. Ja see positiivne mõju maksumuudatustele ehk rohkem raha jääb kätte, on seitsmendas kuni üheksandas sissetulekudetsiilis, need on keskmisest jõukamad inimesed. Kuidas see sotsiaaldemokraatide valijat või programmi või maailmavaadet esindab? Aitäh!
Madis Kallas
Aitäh! Nii nagu mina olen öelnud ja nagu paljud teised sotsiaaldemokraadid on varasemalt öelnud, loomulikult see koalitsioonileping on kompromiss väga paljude erinevate nüansside vahel. See ei ole kellelegi üllatus, et sotsiaaldemokraadid enne valimisi ei seisnud paljude asjade eest, mis tänases koalitsioonilepingus on kirjas. Aga veel kord: seal on ka väga palju asju, mis on meile üliolulised. Ja kui me hakkame välja võtma sellest mahukast koalitsioonilepingust eraldi punkte, siis kindlasti on kohti, kus ma ütlen, et jah, teeb kurvaks, aga on ka väga palju punkte, mille kohta ma ütlen, et need on olulised asjad, mille eest sotsiaaldemokraadid saavad seista – võtame sellesama alampalga teema, mille eest me seisame igapäevaselt, võtame regionaalse ebavõrdsuse vähendamise teema. Nii et neid n-ö tasakaalustavaid kohti on ka.
Aga ma ei hakkagi siin midagi ilustama. Loomulikult me oleksime teinud ja oleksime soovinud mingid asjad teistmoodi teha, aga me aktsepteerime koalitsiooni kokkulepet ja oleme üks osa kolme erakonna koalitsioonist. Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa, ma lihtsalt tahan seda öelda, et riik toimib pidevalt ja see, et me suvel tegime massiivsed sammud selleks, et aidata esimestes detsiilides olevaid inimesi, seda tuleb vaadata koosmõjus. Võtame tulumaksuvaba miinimumi tõstmise – tegelikult 654 euroni oli tõus 30%. Üksikvanema toetus tõusis neli korda. Esimese ja teise lapse toetus tõusis kolmandiku võrra. Noh, nüüd me teeme, eks ole, lisaks veel elatisabi tõstmise, et aidata just neid, kes on kõige suuremas vaesusriskis. Pensionäridele sellist pensionitõusu ei ole varem nähtud, kui sellel aastal just jõustus –13,9%. Me jõuame pensionite asendusmääraga tegelikult peaaegu 50%-ni keskmisest [sissetulekust] ja see on väga suur samm. Ja noh, need toetused ja palgad on tõusnud suvel märkimisväärselt. Lisaks üksi elava pensionäri toetus, siis toimetulekutoetused, mida me oleme teinud kõik selleks, et seda olukorda parandada. Tegelikult see olukord ongi paranenud nendes gruppides, mida te välja toote.
Nüüd on see pakett, lisaks sellele, et me tahame saada riigi kulud ja tulud kooskõlla, mis puudutab seda keskklassi, kes kõikidest nendest varasemalt välja toodud asjadest on pigem jäänud kõrvale. Nii et ma neid kahte asja hoiaksin koos: see massiivne pakett, mis on juba tehtud, seda ei maksa ära unustada, mis oli ka sotsiaaldemokraatide vedamisel, ja praegused sammud.
Juhataja
Jah, kas rahandusminister soovib ka midagi lisada?
Mart Võrklaev
Jaa. Ma lisaksin siia juurde, et tegelikult on selles analüüsis olemas ka selge tabel, kus on näha need varasemate aastate mõjud, mis kõikidele detsiilidele on mõjunud. Nagu peaminister ütles, need on olnud päris jõulised ja nüüd sellega võrreldes justkui toimub väike kaotus, aga kuna need on väga jõulised olnud, siis kui me vaatame siin nelja-viie aasta tagust poliitikat, kui see oleks jätkunud, siis tänase väikse muudatusega on ikkagi kõik jätkuvalt võidus. Ka see on seal selgelt kirjas.
Ma võib-olla täpsustaks ka seda, et keskmise pensioni tulumaksuvabastus – ütlen veel lisaks peaministri öeldule – on 704 eurot. Ja kui siin on olnud küsimus, et kas nüüdsest maksumuudatusest justkui pensionärid ei võida midagi või kaotavad, siis kaugel sellest. Keskmise pensioni tulumaksuvabastuse oli esimene osa tulumaksureformist ja küüru kaotamisest. Nemad on selle aasta algusest need, kes said selle alt esimesena välja. Tööl käival inimesel on tulumaksuvabastus praegu 654 eurot, aga pensionäril on see juba 704 eurot. Ehk nad on juba ees. Ja selleks ajaks, kui me 2025. aastal jõuame tööinimeste tulumaksuvabastusega 700 euroni, on pensionärid ilmselt juba eest ära läinud. Ehk praeguse tulumaksusüsteemiga, mis me eelmises valitsuses oleme otsustanud, et keskmine pension tulumaksuvabaks, jäävad pensionärid alati võitjaks ja liiguvad kogu aeg pensionitõusuga tulumaksuvabastuse mõttes eest ära. Sellist privileegi ei ole täna ja ilmselt ei tule kunagi n-ö tavalisele tööl käivale inimesele. Nemad [pensionärid], ma julgeks öelda, on täna, tulevikus ja aegade lõpuni võitjad, kui see süsteem jääb.
Kaja Kallas
Kaks väikest asja veel. Hooldekodureform puudutab täpselt neidsamu asju. Ja siis lasterikaste perede kodutoetus laienes ka. Sellest saab 15 000 last tegelikult või need pered abi.
Juhataja
Kristina Kallas soovib ka kommenteerida.
Kristina Kallas
Jaa. Ei, ma ei soovinud kommenteerida konkreetselt seda praegust maksupaketti ja mõjuanalüüsi. Ma soovisin tegelikult ikkagi veel kord üle rõhutada seda, mis seisus on täna riigi rahandus. Me võime nüüd ühekaupa nagu arutada, kas see mõjub sellele detsiilile hästi ja tollele detsiilile halvasti – ja ma arvan, et see on hästi oluline –, aga me peame aru saama, et eelnevate aastate tehtud otsused kõikvõimalike detsiilide toetamiseks ja elanikegruppide toetamiseks on teinud sellise situatsiooni, kus riigi püsikulud on lihtsalt pikaajaliselt totaalselt kontrolli alt väljas. Igas mõttes, neil ei ole katet. Ja noh, praeguse valitsuse eesmärk on saada püsikulud ikkagi kontrolli alla.
Ja võib-olla vähe on räägitud sellest, aga kordame siin siis laua taga võib olla veel ka üle, et maksutõusud on üks osa sellest, aga teine suur osa sellest on ikkagi kärped ja tegelikult ka riigireformi väga põhjalik üleviimine.
Täna valitsuses tegevuskava arutades on kokku lepitud, et sügiseks on olemas selle nullbaasi eelarve n-ö käikulaskmise asi. Me peame tegelikult otsa vaatama kõikidele tegevustele, mida riik teeb, ja päriselt otsustama, kas see tegevus on eesmärgipärane, kas me peaksime seda üldse tegema. Sealt me loodame ikkagi tegelikult kokkuhoidu ja seda raha, mida me saame pärast tagasi suunata nii majandusse kui ka inimeste heaolu kasvatamiseks.
Täna kahjuks – no me peame lihtsalt ausalt ütlema – ei ole see hetk, kus me suudaksime detsiilide kaupa inimeste heaolu toetustega tõsta, sest see on ära tehtud viimased viis aastat ja meil on väga raske olukord riigieelarve seisuga.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Madis Hindre
Kui keegi teine ei küsi, ma siis küsin ühe asja veel. See elevant ka toas. Kas koalitsioon on valmis mõneks sisuliseks muudatuseks välja pakutud poliitilistes eelnõudes või ettepanekutes tingimusel, et opositsioon obstruktsiooni lõpetab? Ehk siis mõneks lubaduseks enne, kui opositsioon obstruktsiooni lõpetab. Juhul, kui ta selleks nõus ei ole ja opositsioon obstruktsiooniga jätkab, siis mis on teie plaan?
Kaja Kallas
Jaa. Ma muidugi alguses rääkisin sellest, aga sa vist liitusid natuke hiljem. Esiteks on meie vastutulek juba see, et … Üks etteheide oli see, et neile ei meeldi, et see on paketina. See on esimene vastutulek. Ja ma nüüd ootaks, et opositsioon teeb omalt poolt sammu.
Sisulistes teemades ma olen istunud [nendega] maha ja küsinud: „Mis on teie sisulised murekohad?“ Selle peale nad ütlevad: „Aga me ei ole eelnõusid veel lugenud ja me ei tea, mis muudatusi teeme.“ Senikaua, kuni nad ei ole teinud neid muudatusettepanekuid või vaadanud sinna asja sisuliselt, kuni riigikogu ei ole saanud arutada neid eelnõusid, ei saa teha ette mitte mingit kompromissi, sellepärast et see on ebademokraatlik.
Meil on põhiseaduses öeldud, et seadusandja on riigikogu, mitte mingi vanematekogu, kes justkui otsustab, kuidas need asjad käivad, mida me arvestame ja mida me ei arvesta.
Mida ma olen öelnud omalt poolt ja olen näidanud ka tegudes varasemalt? Võtame näiteks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, kus loomulikult EKRE tegi obstruktsiooni. Leppisime kokku EKRE-ga ja nad said selle, mida nad soovisid. Me panime selle eelnõusse sisse, et nende muresid adresseerida. Ma olen teinud seda korduvalt.
Nii et ei saa mulle öelda seda, et ma oleks kuidagi paindumatu, sest ma olen oma tegudega näidanud, et ma võtan neid arvesse. Ja me oleme valmis istuma maha, kuulama neid muresid, olgu see majutusasutuste käibemaks. Eile ma kuulsin infotunnis, et soovitakse tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Fine! Istume maha, arutame, mis on need kohad, kuidas me saame edasi. Aga me ei saa seda teha enne seda, kui üldse arutelu ei soovita avada. Avage arutelu, esimene lugemine, muudatusettepanekud – saame teada, mis muudatusettepanekud on ja siis saame teha neid kompromisse.
Madis Kallas
Ma täpsustaks siis sotsiaaldemokraatide nimel samamoodi: me kindlasti ei soovi, et tekiks olukord, kus valitsusest minevad asjad üks ühele riigikogus tulevikus n-ö lihtsalt läbi koputatakse. Mina küll ootan seda debatti ja olen valmis ka valitsuse nimel või vähemalt sotsiaaldemokraatidest valitsuse liikmete nimel ka mingeid asju nagu julgustama.
See ongi normaalne, et riigikogu arutleb. Ja kui seal tekivad ka ettepanekud, mis on koalitsioonile sobilikud, mis opositsioonile on sobilikud, siis miks me ei peaks neid muudatusi arvestama. Seetõttu kindlasti me ei taha öelda, et kõik jääb täpselt nii, nagu täna on. Jah, see on võib-olla mingi mingil määral see suhtumine, aga see on normaalne protsess, et on valitsus ja siis lähebki riigikokku ja siis riigikogu saab ka oma sõna sekka öelda.
Veel täpsustus: sotsiaaldemokraatidel on väga palju … Või mitte väga palju, aga on mitmed uued riigikogu liikmed, kes just sellist asja ootavadki, et kui see on ka mingi varasem praktika rikkumine, siis las ta olla nii.
Juhataja
Aitäh!
