Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/CNHnD2TA5pU?feature=share
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Kõigepealt annana sõna peaminister Kaja Kallasele. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast!
Eile 82 aastat tagasi toimus juuniküüditamine. Nõukogude võim sundis kodust lahkuma Eestist 10 000 inimest. Eile mälestasime neid inimesi. Kahjuks me näeme ka ajalugu kordumas ja samasuguseid kannatusi, nagu elasid läbi meie vanavanemad, elavad praegu läbi ukrainlased.
Me peame Ukrainat toetama selle jaoks, et võit saabuks võimalikult kiiresti ja Ukraina inimesed saaksid oma maa okupatsiooni alt vabastada.
Täna kohtuvad teist korda Eesti ja Venemaa piiri esindajad, et arutada politsei- ja piirivalveameti logistikute vabastamist. Eesti teeb omalt poolt kõik selleks, et mehed tagasi koju saaksid. Me teame seda, et mehed valmistasid piiril ette hooldustöid ja nende eksimine paar meetrit Venemaa poolele oli inimlik eksitus. See kahetsusväärne eksitus toimus tõesti selles kohas, kus meil ei ole piir lõpuni välja ehitatud. See omakorda näitab seda vajadust, et piir tuleb kiiremas korras välja ehitada.
Eile pärastlõunal kohtusin veebi vahendusel 14 Euroopa Liidu riigi juhiga. Teemaks oli rändekokkulepe, mille suhtes eelmisel nädalal saavutati Euroopa Liidus konsensus. See kokkulepe käsitleb varjupaiga- ja rändeküsimust ja rahvusvahelist kaitset. Eesti hinnangul on tegemist üldjuhul tasakaalus kokkuleppega, aga tõdesime kõik koos samameelsete riikidega, et töö selle nimel peab jätkuma, eelkõige tugevate suhete loomine kolmandate riikidega, kust sisserändajad Euroopa Liitu kõige rohkem tuleb, et oleksid kokkulepped, et need sisserändajad, kes ilma igasuguste õigusteta tulevad, võetaks nendesse riikidesse ka tagasi.
Nüüd Ukraina abistamisest veel. Iga päevaga näeme üha enam, millist tohutut kahju on see Nova Kahhovka tammi purustamine kaasa toonud. Oluline on, et me seda Ukraina abistamist jätkame nende kahjudega toimetulemisel ja inimeste äratoomisel üleujutatud aladelt. Päästeamet pani ulatuslikku abisaadetise, mis oli vastuseks rahvusvahelisele abipalvele, mis Ukraina esitas. Selle abipakiga saadab Eesti Ukrainasse voolikuid, pumpasid, absorbentainet, paate, kuivülikondi, saabastunkesid ning korkveste. Kokku saadame varustust ligi 457 [000] euro eest ja raha selleks siis eraldab välisministeerium.
Täna arutasime ka erinevaid küsimusi selle agressiooniga seonduvalt. Üks on siis külmutatud varade kasutusele võtmise küsimus, mida me oleme vedanud. Ei ole õiglane et riikide maksumaksjad peavad maksma nende kahjude eest, mida tegelikult Venemaa Ukrainas tekitab, ja meil on see süsteem läbi mõeldud, kuidas külmutatud varasid saaks ikkagi Ukraina ülesehitamiseks kasutada ja nende kahjude kandmiseks samamoodi. Nii et me oleme selles asjas jõudnud järgmise teetähiseni, millest räägib täpsemalt välisminister.
Arutasime ka rahvusvahelise tribunali loomist ja seda, millised on edasised sammud sellega seonduvalt.
Võtsime istungil vastu otsuseid 116 teema kohta. Need, kes on valitsuse pressikonverentsidel tavapärased külastajad, teavad, et üldiselt valitsus jõuab vastu võtta otsuseid maksimaalselt 20 või 30 teema kohta. Aga see istungi päevakord oli rekordilise pikkusega.
Selle obstruktsiooni tõttu, mida riigikogu opositsioon teeb, pidime andma arvamuse 94 opositsiooni algatatud eelnõu kohta. Lisaks oleme sunnitud siduma valitsuse usaldusega Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seotud riigieelarve seaduse muutmise seaduse ja perekonnaseaduse eelnõu.
Valitsuse seaduse muutmine on puhtalt valitsuse enda sisemine töökorraldus. Paljudes riikides on igal valitsusel, igal peaministril õigus valitsuse tööd korraldada, uusi ministrikohti luua ja neid ära kaotada, aga meil see nii ei ole, meil on see sätestatud seadusega, kuidas valitsus oma tööd korraldab. Aga isegi sellisele seadusele, mis puudutab puhtalt valitsuse tööd, on riigikogu opositsioon teinud täiemahulist obstruktsiooni, nii et ka selle me peame siduma usaldus[hääletus]ega, sest see on ainuke tööriist, et me saaksime oma tööd üldse korraldada. See asi on läinud ikka nii kohutavalt hulluks, et selles mõttes käed kuidagi vajuvad ausalt öeldes rüppe. Aga samas, ma kogu aeg tuletan endale meelde, et seda tegelikult ju opositsioon loodabki, et me loobume ega tee seda tööd, mida valitsus tegema peaks.
Meil on ettepanek riigikogu erakorralisel istungil arutada – kuivõrd täna lõppevad riigikogu korralised istungid järgmisel nädalal, siis läheksid need arutelud edasi. Ma tahan veel kord rõhutada, et me oleme otsinud opositsiooniga kompromisse, vaadates üle neid muudatusettepanekuid, mis nad on teinud, aga nii nagu nad on ka ise öelnud, need on tehtud puhtalt obstruktsiooni eesmärgil. Püüdsime sealt noppida sisulisi asju, et leida seda kompromissi. Aga kompromissi saab teha, kui eesmärk on ühine. Ja eesmärk meil paraku ühine ei ole, opositsiooni soov lihtsalt takistada, kiusata valitsust, et valitsus ei saaks teha oma tööd. Aga meie kohustus on tegelikult teha neid asju, mida me peame tegema, ja teiselt ka valitsuse õigus on samamoodi oma poliitilisi prioriteete ellu viia.
Nii et jah, opositsioonil paraku puudub tahe kokkuleppeid sõlmida ja nad tegelevad tegelikult sellise riigiaparaadi tahtliku halvamisega riigikogus. Kõikide nende eelnõude ja arupärimiste läbitöötamiseks kulub sadu tunde ja ma ei räägi tegelikult ministritest, valitsusest, ma räägin riigiaparaadist tervikuna, vastutava ministeeriumi ametnikud peavad need kõik sisuliselt läbi töötama, nende kohta arvamused kirjutama. Selle asjaga tegelikult opositsioon toodab ka riigile täiendavat kulu iga päev juurde.
Ja sellega seoses tegelikult, kuna me oleme valitsuses kokku leppinud, et iga minister otsib oma valdkonnas kokkuhoiukohti ja reformikohti, me istusime teisipäeval kogu valitsusega koos, selleks et läbi arutada ja vaadata tõesti neid võimalikke kokkuhoiukohti. Ei olnud lihtne kohtumine see kellelegi. Ja arusaadav on see, et mingeid sadu miljoneid sel kombel leida pole võimalik. Aga riigieelarve on niivõrd pingelises seisus, et iga euro, iga miljon eurot, mida me suudame kokku hoida, on eriti oluline.
On ju vana tõde, et üks teenitud euro peale maksude maksmist väärt umbes 60 senti, aga üks kokku hoitud euro ongi üks kokku hoitud euro. Muidugi on väga arusaadav, et iga minister ikkagi oma valdkonna eest vastutab ja seetõttu ka väga keerulises olukorras, sest ta peab oma valdkonna eest siis võitlema. Ja oma särk on ihule ikkagi kõige lähemal. Aga samas me peame olema heaperemehelikud ja käima meile usaldatud maksurahaga hästi ümber. Ma tõesti usun, vaadates tahet selle laua ümber, väga sisulisi arutelusid, et me saame sellega hakkama.
See praegune kriis puudutab meid kõiki ja ainult koos me saame sellest jagu. Loomulikult leiab iga sektor, iga ettevõte, et just temale ei peaks maksutõusud või kärped laienema. Imelik olekski, kui kõik nii ei arvaks, see on ka arusaadav. Aga kohati mulle tundub, et natuke on mindud üle võlli, kui ajakirjandus kirjeldab nelja viimase aasta jooksul kehtinud käibemaksualandust või soodusmäära asendamist 9%-lise maksumääraga kui maailma ja demokraatia lõppu.
Selles mõttes ma saan aru, head ajakirjanikud, et teie käes on tööriist, mida mitte ühelgi teisel huvigrupil ei ole, see on meedia – meedia, mida poliitikud kardavad –, aga võib-olla peaks sellesse ikkagi suhtuma ka nii, et te oletegi väga keerulises olukorras. Ühelt poolt te esindate seda huvirühma, aga teiselt poolt peategi andma adekvaatset pilti sellest, mis toimub. Aga ma loodan, veel kord, et me saame kõikidest nendest murekohtadest koos üle.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena on sõna välisminister Margus Tsahknal. Palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Tänane valitsus oli tõepoolest punktide suhtes rekordiline. Ja välispoliitikapunktid olid seal lisaks ka kabinetis. Ehk täna oli päris tõsine välispoliitiline arutelu.
Üks oluline asi, mida täna sai uuesti üle kinnitada valitsuses, on Eesti põhimõtted Ukraina vastu suunatud agressiooni käsitlemisel. Võib-olla meile tundub hästi lihtne ja loogiline see, mida Eesti teeb, aga tegelikult Eesti on üks eestvedaja, mis puudutab Ukraina toetamist, ja mitte ainult nüüd nii-öelda sõjalise abina ja humanitaarabina, vaid milline saab olema maailm peale seda, kui Ukraina on selle sõja võitnud ehk agressor on paika pandud ja agressioon lõpetatud.
Ma kordan mõned põhimõtted üle. See ei ole rahvusvahelisel tasemel nii elementaarne, kui meile võib-olla siin Eestis tundub. Täiemõõduline territoriaalne terviklikkus tuleb taastada. See puudutab eelkõige ka neid protsesse, mis on kuskil vaikselt juba n-ö ootel ja võib-olla tulemas.
Läänemaailm üldiselt väsib sõdadest ära. Demokraatia ei ole loodud sõjapidamiseks. Meie asi Eestina on toetada Ukrainat, kuni see sõda võidetakse, ja tingimusteta. Ehk see plaan, mis on president Zelenskõi eelmisel aastal välja käinud, ongi see rahuplaan. Kõik muud jutud, et äkki leiaks mingisuguse lahenduse, et relvad vaikisid, on kindlasti väga hea tahe, aga me peame aru saama, et me ei saa teha mingit kokkulepet agressoriga, Putini Venemaaga, vaid me peame kehtestama selle olukorra, mis ka rahvusvahelise õiguse mõttes on agressiooni lõpetamine täiemõõtmeliselt.
Teine teema on julgeolekuarhitektuur meie regioonis ja Euroopas. Me peame aru saama sellest, et halle tsoone Venemaa ümbruses ei saa enam olla. Ukraina peab saama NATO liikmesriigiks. Ja need need seisukohad on väga olulised üle korrata, kuna meil on saabumas NATO tippkohtumine Vilniuses juba juuli keskpaigas. See on tegelikult ajalooline sündmus. See sõnum, mis on järgmised sammud Ukraina teel NATOsse, on väga tähtis seal välja öelda. Ja selle nimel me teeme väga-väga suurt tööd praegu kõikidel tasemetel, eesotsas peaministri, välisministri ja presidendi tasemel.
Üks väga oluline avaldus, mis on praegu riigikogus arutamisel. Riigikogu avaldus on just nimelt see, et ka agressioonikuriteod tuleb hukka mõista. Täna me valitsuse kabinetiistungil käsitlesime eraldi seda teemat. Meile kõigile tundub täiesti normaalne see, et kurjategija tuleb kohtu alla anda ja süüdi mõista. Aga kahjuks see rahvusvahelise õiguse mõttes ei ole nii lihtne.
Riigijuhte kaitseb n-ö immuunsus või immuniteet agressioonikuritegude eest. Ja see ei ole mitte ainult Ukraina teema, see on ka meie enda riigi eksistentsiaalne küsimus. Lennart Meri presidendina on välja öelnud, et väikeriigi ja väikerahva tuumarelv on rahvusvaheline õigus. Ja Eesti teeb siin väga palju tööd, et me suudaksime ÜRO peaassamblee tasemel anda mandaadi, et moodustatakse rahvusvaheline eritribunal, kus Putin, tema, peaminister ja välisminister ei saaks enam nautida immuniteeti agressioonikuritegude eest, vaid nad antakse kohtu alla.
See on väga selge kaasus, seal on olemas kõik tõendid, kogu tegevus on avalik ja tulemused on meile näha. Siin me ei tohi mitte mingisuguseid järeleandmisi teha. Ja see oli väga oluline, et Vabariigi Valitsus need seisukohad täna kinnitas. See meile abiks selle suure rahvusvahelise töö tegemisel.
Tegu ei ole ainult küsimusega, mida arvavad Euroopa Liidu liikmesriigid või mida arvavad NATO liikmesriigid, vaid me tegeleme Aafrikas, me tegeleme Ladina-Ameerikas, me tegeleme globaalselt selle teemaga. Ja ma väga loodan, et juba sügisel ÜRO peaassambleel me saame selle lahenduse või vähemalt need sammud selles suunas astuda. See on oluline teema.
Nüüd sanktsioonid. Käisime üle ka Eesti sanktsioonipoliitika Vabariigi Valitsuse istungil. 11. sanktsioonide pakett on Euroopa Liidus tulemas. Peaminister läheb ülemkogule, kus see lõplikult kinnitatakse. Ja oluline on see, et me paneme kinni need augud, mis on paratamatult selliste suurte poliitiliste otsuste sees kuskil olemas. Tegelikult ka me peame isoleerima Venemaa. See puudutab kõiki.
Ja siin ma võin ainult kiita kõiki meie diplomaate ja poliitikuid, kes on Euroopa Liidu tasemel läbirääkimisi pidanud. Ja nagu te ka kuulsite, ma välisministrina veel eraldi Eesti sanktsioonide nimekirja kinnitasin, kus ka Moskva Venemaa patriarh on sisse pandud, see on lisaks Euroopa Liidu sanktsioonidele.
Nüüd, nagu peaminister mainis, tõepoolest välisministeeriumi eraldas 457 000 euro mahus abi Ukrainale, kes on saatnud meile nimekirja asjadest, mida on vaja ka Nova Kahhovka tammi katastroofi, või võiks isegi öelda, terroriakti ja sõjakuriteo tagajärgede likvideerimiseks. Eesti on siin oma panuse otsustanud ja andnud.
Nüüd, väga oluline teema. Kui praegu võib tunduda, et välispoliitika on ainult Venemaa agressiooni teema Ukraina vastu, siis ülitähtis, mis on meie prioriteet, on tegelikult ka äridiplomaatia. Ehk siis täna otsustas valitsus moodustada valitsuskomisjoni Eesti majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõime strateegilise tugevdamise eesmärgiga. Seda komisjoni juhib majandus ja IT-minister Tiit Riisalo koos minuga, mina olen selle komisjoni aseesimees. Ja selle komisjoni mõte on süsteemselt koordineerida ja pikaaegselt strateegiaid sätestades Eesti ettevõtete eksporti. Ehk siis me oleme väga palju viimastel aastatel seda tööd teinud. Aga see teema asub nagu laias laastus kahe ministeeriumi vahel, kuhu on veel kaasatud väga paljud teised ministeeriumid, näiteks kliimaministeerium. Rohepööre võib olla väga suur Eesti majanduse mootor. Samamoodi kaitsetööstus, kaitseministeeriumi näitel, aga ka näiteks haridus- ja teadusministeerium, kogu innovatsioon on seotud tegelikult ka meie ettevõtete ekspordipotentsiaaliga. Ja ka näiteks regionaalministeerium, mis puudutab Eesti toidu eksporti.
Selle komisjoni eesmärk on süsteemselt aidata Eesti eksporti, muuta Eesti majandus globaalsemaks ja aidata ka Eesti ettevõtetel osta maailma majandust kokku. See läheb kokku selle suurema eesmärgiga, mida valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et Eestist peab saama peakorterite maa. Me peame oma ettevõtteid toetama. Meie ettevõtted on väga tugevad. Koos riigi äridiplomaatiliste võimetega ja ka meetmetega, mis on majandusministeeriumi all, me näeme, et me suudame tuua lisaväärtust. Me peame tegelema ka tulupoolega. See, mida me täna teeme, on see, et me tegeleme maksupoliitikaga, me teeme kärpeid, aga meil on väga palju potentsiaali.
Ja sellega haakub veel üks väga suur teema, kus meil on päris suur ambitsioon, see on Ukraina ülesehitamise protsess. Ehk G7 riigid, Euroopa Komisjon ja suured riigid eraldi peavad juba plaane, kuidas osaleda Ukraina ülesehitamisel.
Kui te mäletate, peale teist maailmasõda oli Marshalli plaan, mille Ameerika Ühendriigid ellu viisid. See oli ka üheks väga suureks teguriks, mistõttu Ameerika Ühendriikide majandus peale teist maailmasõda tõmbas ennast korralikult käima. Ukraina abistamine ja ülesehitamine peab olema ka osa meie enda majandustegevusest.
Ja meil on üks suurepärane projekt, mille me viisime lõpuni, ehk siis me avasime üle-eelmisel nädalal ühe lasteaia Ukrainas. Lasteaed on väga tähtis ja lastele väga oluline, aga see oli esimene selline projekt, mis on ära tehtud sõja ajal nii Ukraina valitsuse, omavalitsuste, era- ja avaliku sektori koostöös. See on ka valmis saanud. Seal on iga eurosent teada, kuhu ta läks, mis sellest sai, see hange toimus tegelikult Euroopa Liidus ehk Eestis. Ja just nimelt selle protsessi ja selle skeemi vastu on tegelikult väga-väga suur huvi rahvusvahelisel tasemel, et kuidas neid asju teha. Ma loodan, et Eesti saab üheks selliseks keskuseks, mille kaudu Ukraina ülesehitamine globaalsel tasemel toimub. Ja sellest peavad osa saama ka Eesti ettevõtted.
Ja lõpetuseks veel. Nagu te teate, Eestis on Valgevene demokraatliku opositsiooni liider Svjatlana Tsihhanovskaja, kellega mul on kell üks kohtumine. Kindlasti kasutage võimalust ja suhelge temaga, sest kõige muu kõrval on ikkagi väga oluline ka toetada demokraatliku Valgevene liikumist ja nende liidreid. Eesti annab ka siin igakülgset abi ja toetust. Üks riik on kuidagi silme eest kadunud, kes tundus, et on ainuke meie lähinaabruses olev mittedemokraatlik riik. Aga Valgevene teemad on täpselt samamoodi väga olulised nagu protsessid Venemaal.
Ja sellega mul on hetkel kõik, nii et aitäh.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna terviseminister Riina Sikkutile.-Palun. Ja aitäh.
Terviseminister Riina Sikkut
Aitäh! Mina räägin 1. juulist teile. Nimelt, 1. juulil jõustub muudatus, millega tervisekassa hakkab rahastama uusi teenuseid. Ja täna valitsus tegi otsuse. Need on tehnilised muudatused, ma räägin kolmest peamisest muudatusest, aga tegelikult nad näitavad selliseid põhimõttelisi suundi, kuhu meie tervisesüsteem minemas on.
Esimene on see, et tervisekassa hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kas kliiniliste assistentide või registraatorite töö eest. On teada, et tervisesüsteemi kõige suurem mure on tervishoiutöötajate puudus. Ja selleks, et tervishoiutöötaja saaks teha ainult enda erialast tööd, peabki toetavat personali rohkem olema. Ja nüüd siis kliinilised assistendid ja registraatorid.
Teiseks hakatakse lastepsühhiaatrias rahastama tegevusjuhendajaid või noorsootöötajaid, kes aitavad lastel vaimse tervise muredega toime tulla. Ja lisaks, esmatasandil rahastatakse kooliõdede juhendamist vaimse tervise õdede poolt.
See, et füüsilise tervise kõrval on meil vaimne tervis, tuleb nii strateegilisel tasandil kui selgelt ka rahastamise poole pealt sisse. Noh, see on õige, see vastab meie inimeste tervisemurede profiilile. Ja see on tegelikult väga oluline, et tehakse tööd meeskondades. Kahtlemata ka vaimse tervisemured nõuavad tegevusjuhendajat, noorsootöötajat, seal seal ei ole ainult üks kliiniline spetsialist, kes saab selle mure ära lahendada.
Ja kolmandaks hakkab tervisekassa rahastama perearstiabis riskipõhise ravijuhtimise teenust. Meil inimeste mured on mitmepalgelised ja kui rahvastik vananeb, siis tegelikult neid patsiente, kellel on mitmed erinevad kroonilised haigused, millega toimetulek on keerulisem, mis tähendab spetsiifilisi teadmisi nii ravimite skeemi koostamiseks kui ka igapäevaelu juhtimiseks. Aga tegelikult me ju soovime, et ka krooniliste haigustega inimesed tuleksid igapäevaeluga toime ja et nende jaoks ei tähendaks arstiabi erakorralise meditsiini osakonnas või haigla siseosakonnas saadavat abi. Nii et Eestis on ligi sada perearsti juba katsetanud seda lähenemist, et tõesti valitakse välja riskipatsiendid, kellega tehakse eraldi tööd. Eesmärk on muuta tervisekäitumist ja seeläbi terviseseisundit ning vältida haiguste ägenemist, mis viiksid inimesed haiglaravile. Nii et laseme tervishoiutöötajatel teha rohkem erialast tööd, panustame rohkem laste ja noorte vaimse tervise hoidmisesse, vajaduse korral ravi pakkumisse. Ja patsientide puhul tervikult riskipõhiselt läheneme, eesmärgiga hoida kroonilised haigused kontrolli all.
Nüüd, tehnilisi muudatusi on seal veel, ka kollektiivlepingujärgne kokkulepe üldkulude koefitsiendi puhul. Need muudatused kõik jõustuvad 1. juulist. Aga lisaks on hoolekandereform, mille kohta viimastel päevadel on ka kriitilisi noote kõlanud. Ja arusaadavalt iga reformi puhul rakendamine nõuab muutust ja kohanemist. Eks esineb ka tõrkeid või takistusi. Aga alati minu meelest tuleks alustada sellest, et 30 aastat me oleme hoolekandesse ebaproportsionaalselt vähe panustanud. See on erakordselt suur, läbi aegade kõige suurem riigi rahastus hoolekandesse, üldhooldusesse, mis tegelikult väga paljude perede omaosalust teenuste eest tasumisel vähendab. Ja eks see järgmine pingutust nüüd on see, et rahastamise valem, kui vaja, üle vaadata, et see tulemus oleks õiglane. Lõpuks ta kõigi jaoks ilmselt õiglane ei ole, aga see peaks olema õiglasem, nii et tegelikult inimesed saaksid vajalikku tuge ja kohalik omavalitsus saaks juhtida ka hoolekandeteenuseid nii, et inimesed, kes vajavad üldhooldust ega tule igapäevaeluga ise toime, saaksid seda teenust ilma üle jõu käiva rahalise koormuseta, aga oleks motivatsiooni tegeleda koduteenuste osutamisega ning saaks hoida võimalikult kaua inimesi oma kodus iseseisvalt toime tulemas.
Nii et 1. juulist. Tõesti, soovin jõudu ka kõigile omavalitsustele, kes seda rakendama hakkavad. Te kõik olete osa väga suurest ja väga paljude inimeste jaoks kergendust toovast reformist. Tagasiside ka selle kohta, mida oleks vaja muuta või ümber vaadata, on muidugi teretulnud. Aga samm on erakordne ja näitab ikkagi ka meie ühiskonna küpsust. See, mil määral me elu lõpu peale mõtleme ja ka elu lõpu väärikust oluliseks peame ja ühiselt tuge pakume, on tähtis. Me ei räägi ainult noortest ja tervetest, vaid ka sellest, et elu lõpus vajalik tugi peaks olema kõigi jaoks kättesaadav, ükskõik kus inimene elab või ükskõik, milline on tema pension või sissetulek. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siit jätkame sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Aitäh! Tere! Ma võib-olla jätkan siis natukene selle hooldereformiga, mis tõepoolest 1. juulist jõustub.
Me oleme viimastel nädalatel väga aktiivselt kohtunud omavalitsusliitudega, samuti eraldi omavalitsusjuhtidega või nende rühmadega ja tegelikult vaadanud üle ka seda jaotusvalemit ning pakkunud välja järgmiseks aastaks ka natukene kohandatud valemi, mis võimaldab tasandusfondi kaudu abistada neid kohalikke omavalitsusi, kus teenusel olevate inimeste hulk on ebaproportsionaalselt suur, arvesse võttes vanemaealise elanikkonna hulka selles kohalikus omavalitsuses.
See on tegelikult täiesti erinev ja ka erinevatel põhjustel. Näiteks, kahes omavalitsuses on klientide hulk suur seetõttu, et nad võtsid üle erihoolekandest tulnud kliendid oma territooriumil olevasse asutusse. Nende puhul me aitame lähiaastatel veel täiendavalt kompenseerida ja see tasandusfond, mida me oleme ümber teinud, sellele ka kaasa aitab.
Ometigi ei taha ma öelda seda, et tasandusfondi osakaal ja selline tasandamine peaks jääma lõpuni nii, sest meie eesmärk on see, et kohalikud omavalitsused võimalikult ühetaoliselt oma inimestele abi pakuksid, eeskätt koduteenuseid ennetavaid teenuseid, et vältida üldhoolduse vajadust. Natuke üle poole aasta on seal viibimise aeg ja tegelikult on see ka, nii nagu Riina Sikkut ütles, üsna elulõputeenuse moodi.
Paralleelselt on ju tegelikult ka palliatiivravi arendamine, mis on samamoodi hästi oluline ja mis ilmtingimata ei toimu ka mitte hoolekandeasutuses, vaid hoopis tervishoiuasutuses. Ka siin on meil tegelikult sammud kavas ja tegevused hoogsalt käimas.
Nüüd võib-olla kahe sõnaga ka eelarvest. Tõepoolest, teisipäeval me valitsusliikmetega seda arutasime. Kui me vaatame, kus on Eesti riigis raha, siis näeme, et see on suuresti sotsiaalministeeriumis. Ma kinnitan, et siin on võimalik kokkuhoidu teha eeskätt dubleerimiste vähendamisega. Haridus- ja teadusminister tegi ka väga õiged ettepanekud.
Mul on hea meel, et puuetega laste reform, mida me oleme pikka aega ette valmistanud, saab siit edasi liikuda, nii et tõesti ühe ukse poliitikat lastele pakkuda, nende vanematele, sõltumata sellest, kas tegemist on haridusliku erivajadusega või lapsega, kellel on tuvastatud puude raskusaste.
Aga tänase valitsuse istungi minu valdkonda puudutav peamine otsus on tõepoolest perekonnaseaduse ja veel 85 seaduse muutmise pakett, mis toob endaga kaasa kooseluseaduse rakendusaktid ja abieluvõrdsuse.
Me saime kümne [päeva] jooksul, mis on tavapärane periood muudatusettepanekute tegemiseks, 724 muudatusettepanekut riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt. Vabandust, 711 neist oli riigikogult ja 13 muudatusettepanekut juhindusid selguse taotlemise huvidest, aga ka osa riigikogu liikmete ja fraktsioonide ettepanekutest oleme me tegelikult nüüd sellesse muudetud eelnõusse toonud, peamiselt õigusselguse huvides, et oleks kindel. Meie algne taotlus, mis tuleb tagada, on see, et igal lapsel oleks kaks vanemat, mitte rohkem. Ja see võib kõlada kummaliselt, aga tõepoolest, ka seda me soovime ju vältida, et lapsel oleks üks vanem. Ehk vanemad, eeskätt siis antud juhul isad, võtaksid ka vastutust ja et meil ei oleks üksikvanemate lapsi.
Teiseks, et lastel oleks dokumentides kirjas ema ja isa, välja arvatud nendel juhtudel, kui tegemist on samast soost paariga. Ja sellisel juhul tõepoolest tuleb ka sünnidokumentidesse märge emale või isale, kes on üks vanem, lisaks teine vanem. Aga see on siis erisus, mitte valdav praktika. Ja kõik need lapsed, kes meil Eestis sünnivad, jätkuvalt saavad endale sünnidokumentidesse nii ema kui ka isa kande, erisus on samast soost paaridele.
Me oleme seda eelnõud üles ehitanud algusest peale sel viisil, et jätta isadele maksimaalselt isade õigusi. Selles suunas on meil ka mõningad täpsustused eelnõusse tehtud, et oleks suurem selgus. Tõepoolest oleme me teinud ka selgitusi selles kohta, et kui ema abikaasa lapsendab, siis juba kehtivas perekonnaseaduses on kaheksanädalane keeld, mille jooksul ei tohi kohus algatada lapsendamise menetlust. Ja selle aja jooksul ka lapse bioloogiline vanem ei tohi anda nõusolekut lapsendamiseks. See tähendab seda, et bioloogiline vanem antud juhul on ka ema, mitte ainult isa. Nii et lapsendamise protsessi ei ole võimalik enne kahte kuud alustada.
Meie praegune praktika on selline, et kõige kiirem lapsendamine, mis on jõudnud menetluse lõpuni avalduse esitamisest, on olnud kaks kuud. See tähendab seda, et kaks pluss kaks kuud on miinimumide miinimum, aga keskmine lapsendamise protsessi pikkus on viis kuud. See peaks olema piisav aeg, et need isad, kes päriselt soovivad oma lapse eest vastutada ja põlvnemist tuvastada, seda siis ka teha saaksid ja jõuaksid.
Menetlema hakkame seda eelnõu loodetavasti lähiajal. Ja mul on äärmiselt hea meel, et me saame tasuda selle võla, mis on samast soost paaridele lubadusena antud. Ehk kooseluseadus jõustus 2016. aastast, aga rakendusakte meil tänaseks ei ole. Selle võla me saame likvideerida ja kohelda neid [paare] siis ka võrdselt abielu institutsioonis. Aitäh!
Margus Tsahkna
Aitäh üks asi veel, enne kui küsimused tulevad, väga oluline teema, mida ma eraldi ei käsitlenud, täna valitsuses oli see, et me arutasime läbi ja kiitsime heaks põhimõtted ja lähiajal välisministeerium tuleb ka vastava seadusemuudatusega, mis puudutab agressori ehk Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu. Sellega seoses me oleme esimene riik Euroopas kindlasti – ma tean, et globaalselt on Kanada üks lahendus olemas ja Euroopa liit selle juriidilise võimaluse otsimisega tegeleb, aga meil on valmis töötatud selline juriidiline lahendus, et me saame võtta kasutusele Venemaa kui agressori külmutatud varad ja neid varasid kasutada kompensatsiooniks Ukraina ülesehitamiseks.
Sellest saab üks väga võimas pretsedent, mida tegelikult ka teised demokraatlikud ja õigusriigid hakkavad järgima. Ja selle vastu on väga suur huvi. See pole mitte ainult Eesti riigi sisene teema, vaid see on see lahendus, mis suure tõenäosusega ka globaalselt annab tee, kuidasmoodi Venemaa külmutatud varad võtta kasutusele ja neid siis kasutada Ukraina ülesehitamiseks. See on üks väga oluline teema, mida te siis lähiaegadel ka kuulete, ja see läheb riigikokku menetlemiseks peale seda, kui valitsus on vastava eelnõu heaks kiitnud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja asume küsimuste juurde. Palun öelge mikrofoni oma nimi ja väljaanne.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus peaministrile. Kuulasin ka, kuidas te siin rääkisite usaldushääletusega sidumisest. Meenus, et eile võttis ka president sel teemal sõna ja ütles, et see on nii võimalus kui ka oht. Aga teie kasutasite täna juba [väljendit], et see nagu sundolukord valitsuse mõttes. Kas see tähendab, et te olete käega löönud, et mingeid kompromisse on võimalik opositsiooniga leida, ja me näemegi edaspidi selliste praktikat? Ja kas teie hinnangul on see ka teatud oht ikkagi parlamentaarsel korrale ja sellele, kuidas meie riigikogu toimib? Aitäh!
Kaja Kallas
No kõik, kes vähegi jälgivad seda, mis riigikogus toimub, peaksid aru saama, et see oht parlamentaarsele korrale on täiesti reaalne. Sellepärast, et see ei ole sisuline arutelu.
Me lihtsalt enne just Riinaga rääkisime ja võib-olla Riina saaks ka seda emotsionaalset või hingestatud juttu teile esitada. Me lihtsalt meenutasime, et me oleme teinud obstruktsiooni kahele eelnõule, kui me olime koos opositsioonis. Need olid väga põhimõttelised asjad. Üks oli pensionisüsteemi ära lõhkumine, millel on väga kardinaalselt pikad tagajärjed. Ja mitte keegi teist ei tulnud ütlema EKREIKE-le: „Istuge maha nendega, otsige kompromisse.“ Mitte keegi ei öelnud seda. Ja praegu on nii, et tegelikult see oli väga põhimõtteline. Martin Helme ütles siis, et tundub, et kõik ei ole … Kuidas ta ütles seal Eesti Panga sellele …?
Riina Sikkut
Et otsus on tehtud.
Kaja Kallas
Jaa, otsus on tehtud, tundub, et kõik ei ole selle otsusega leppinud. Te võite ju arutada siin, mis te tahate, aga me oleme otsustanud ja nii on.
Tõesti, noh, mulle nagu tundub, et natuke nagu kasutatakse seda ära, et me oleme tegelikult püüdnud kuulata, istuda maha ja leida neid lahendusi. Ja seda kasutatakse ära mitmelt poolt, see surve tuleb nagu meie peale. Aga see ei ole normaalne, mis toimub. Tähendab, sadu tuhandeid muudatusettepanekuid, sellist räuskamist, arupärimisi ja asju. Ainus soov on see, et valitsus ei saaks teha oma tööd. Ainus soov: kiusata, et me ei saaks teha neid otsuseid, mida me peame tegema.
Mis te arvate, et mulle õudselt meeldib neid maksueelnõusid teha? Tõesti, ausalt ei meeldi, aga ei ole muid valikuid. Selles mõttes, kui sul on eesmärk ühine, sa saad teha kompromissi. Miks näiteks, noh, poliitiliselt ka meil koalitsioonis on ikkagi erinevad vaated, aga me jõuame kompromissini? Sest meie eesmärk on ühine.
No näiteks nende maksude puhul on väga erinevad arusaamad, aga kuna arusaam on see, et riigi rahanduse me peame saama korda, siis me selle kompromissi leidsime, mis kõigile võrdselt ei meeldi. Sellepärast, et meil on erinevad valijad, erinevad fookused.
Aga oleme istunud maha, pakkunud erinevaid lahendusi, kuid opositsioonil ei ole seda soovi. Ja tõesti, mina ei soovi siduda neid asju usaldus[hääletus]ega, tõesti ei soovi. Aga noh, kas see alternatiiv on siis see …? No mida nad soovivad? Nad soovivad seda, et meie lepiksime nendega kokku, mis eelnõudega me üldse tulema ja millistega ei tule.
Sellist asja ei ole. Meil on põhiseadus, mis ütleb, et riigikogu võtab vastu otsuseid enamushääletusega, poolthäälte enamusega. Erandjuhtudel on kõrgemad nõuded, aga poolthäälteenamusega. Ja see tähendab seda: selleks, et sa saaksid asju läbi viia, peab sul olema riigikogus enamus. Ja selleks on valimised, kes iganes saab kokku valitsuse või riigikogus enamuse, saab viia ellu oma poliitilisi prioriteete.
Ausalt, mulle grammivõrdki ei meeldinud EKREIKE koalitsioon, aga ma mitte kordagi ei seadnud neid kahtluse alla [ega öelnud], et nad pole legitiimsed. Nemad said riigikogus enamuse kokku ja mina ei saanud. Ja nad said viia ellu kõiki neid asju, millega me ei olnud nõus. Me esitasime muudatusettepanekuid, me hääletasime nendele asjadele vastu, me võtsime sõna, kasutasime kõiki demokraatlikus riigikorras olemasolevaid vahendeid. Ja kahele eelnõule tegime obstruktsiooni. Kahele eelnõule! Praegu on nii, et valitsus on olnud ametis äkki 57 või 58 päeva. Need eelnõud, mis me oleme teinud, kõikidele sealt, välja arvatud Nursipalu on tehtud obstruktsioon. Me pole isegi kahte kuud olnud ametis. No järgmiste valimisteni on mingi tuhat kolmsada mis iganes päeva. Kui see nagu niimoodi läheb, siis … See soov ongi ju see, et ajada see asi ummikusse, ajada asi ummikusse nii, et tulevad erakorralised valimised, et me ei saaks eelarvet vastu võtta, mitte midagi.
Noh, kas siis EKREIKE saab tugevama mandaadi? Võib-olla, aga noh, siis tekib küsimus, järgmine: aga miks meie siis ei peaks kasutama samasuguseid võtteid? Noh, kui see on juba niimoodi viidud. Me oleme teinud neid ettepanekuid, aga jah, seda ütlen veel kord: meie ei seo usaldus[hääletus]ega, kui soovitakse sisuliselt arutada, aga seda soovi ei ole, soov on kiusata.
Margus Tsahnka
Ma korra toetan peaministrit, selles mõttes: saate aru, et parlament on selle jaoks, et arutleda. Ja tegelikult ei ole isegi küsimus selles, kas opositsioonile meeldib valitsus või mitte, ühelegi opositsioonile ei saa meeldida valitsus, kuna nad ise siis järelikult ei ole selles valitsuses. Aga probleem on selles, et tegelikult ei lasta teha parlamendil tööd – seda tööd, mille jaoks põhiseaduse järgi parlamendil ongi roll. Seda tööd ei lasta teha.
Kas te kujutate ette, et see nüüd täna juba normaalsus, kui üks EKRE tipp-poliitik karjub lihtsalt vahele ja ütleb koosoleku juhatajale, et ma viskan su aknast välja? Saate aru või? Kuhu siis nagu jõutud on?
Me arutame siin, kas valitsus on midagi teinud õigesti või valesti seoses menetlusega. Kõik need eelnõud on läinud riigikokku täiesti tavalise menetlusgraafikuga. Saate aru? Ei ole seda asja olemas olnud, et kuskil midagi lepitakse kiiresti kokku ja tehakse ära salaja. Ei ole.
Ja need käigud ongi täna lihtsalt sundolukord. Ei ole keegi selle üle rõõmus, et võib-olla küll see valitsus saab lõpuks kõige rohkem usaldust pälvivaks valitsusest peale, ma ei tea, kaheksat või üheksat usaldushääletust või palju siis neid kokku tuleb. Aga see pole asja mõte ju.
Ja teine on see: probleem on selles, et kui üks või teine või kolmas erakond lihtsalt ei tunnista Eesti demokraatlike valimiste tulemusi. See on tegelikult see koht. Ja see on ka ajakirjanduse vastutus, sellest rääkida niimoodi. Valimised on toimunud, inimesed käisid valimas. Meil on ausad, läbipaistvad ja demokraatlikud valimised. Ja kui seda ei tunnustata, siis ongi see käes täna.
Riina Sikkut
Mina olen sama meelt. Aga ma tõesti kaks kommentaari lisaksin. Näiteks see Vabariigi Valitsuse seadus. Tõepoolest ei pruugi opositsiooniliikmetele meeldida, et tekib kliimaministeerium. No ei pruugi meeldida. Või kas regionaalministri ametinimetus võiks olla maaeluminister. Ja nad võivad kirjutada Delfisse või mujale ja öelda, kuidas nemad valitsuse tööd korraldaksid. Aga neil tegelikult ei ole õigust ümber kujundada seda, kuidas meie soovime valitseda. Nii nagu meie ei tee ettepanekuid riigikogu kodu- ja töökorra muutmiseks – vaatamata sellele, et me ei ole rahul sellega, mis riigikogus toimub, me ei hakka muutma seda, kuidas riigikogu oma tööd korraldab –, täpselt samamoodi opositsioon võib olla kriitiline uute ministeeriumite või valitsuse töökorralduse suhtes, aga neil tegelikult ei ole õigust seda muuta.
Ja teine, tõesti see teine sammas. Teise samba lammutamine oli minu meelest ikka Eesti poliitikast täiesti erakordne, nii menetluse, kaasamise puudumise kui ka eesmärgi või taotluse mõttes. Ja kui tegelikult lõpuks riigikohus otsustas, et Vabariigi Valitsusel on väga suur vabadus valdkondlikku poliitikat kujundada, siis mitte ükski, on see siis lastetoetuste vähendamine või maksupoliitilised muudatused, kus meil ongi erimeelsused, ei maksumäära muutmine ega toetusmäära muutmine ei ole õigusliku keerukuse, pikaajaliste kahjude ja sellistega makromajanduslike riskide mõttes isegi ligilähedaselt samasugused poliitika muudatused, nagu oli teise samba lammutamine. Kõik see, mida valitsus plaanib, on tervemõistuslik, eelarve olukorrast tulenev. Ja maksumuudatuste puhul tõesti see ajakriitilisus, et jätta pool aastat ruumi enne muudatuste jõustumist. Jah, see tähendab pingutust riigikogus menetlemise mõttes. Aga see reaktsioon ei ole ju tegelikult nendele sisulistele muudatustele. Taotlus on midagi muud. Ja seda Kaja ja Margus on tegelikult väga hästi kommenteerinud juba. Aitäh!
Kaja Kallas
Mul on lõpetuseks üks hea uudis. Nimelt, piiriesindajate kohtumine on jõudnud lõpule. Meie Eesti inimesed on tagasi Eesti piirides. Nii et see on hästi.
Juhataja
Ja selle hea uudisega praegu ametliku osa lõpetame, et jääks aega ka intervjuudeks. Aitäh!
