Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=ND1UbhV_kQM
Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Head otseülekande jälgijad!
Täna pidas valitsus e-istungi, sest peaminister viibib Euroopa Ülemkogul, ja kabinetiarutelu ei toimunud.
Aga täna on teie ees välisminister Margus Tsahkna, energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Esmalt annan sõna välisministrile, kes peab täna ka varem muude töökohustuste tõttu pressikonverentsilt lahkuma, nii et saate temalt siis küsida kohe pärast tema sõnavõttu. Aga palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, tõepoolest, ma saan aru, et ma täidan ka peaministri kohuseid, seetõttu räägin esimesena. Ja kahjuks pean vabandama, et ma umbes veerandi ajal pean lahkuma, kuna meil on ammu kokku lepitud töökohtumine president Ülle Madisega, et arutada nüüd järgnevaid välispoliitilisi väljakutseid.
Ja mõnes mõttes pean ainult kiitma, et juba peale Ülle Madise valimist riigikogus presidendiks, kui ta veel ei olnud inaugureeritud, on meil see töö käinud, et valmistada ette tema ametisse astumist. Praegu on ikkagi julgeolekupoliitiliselt väga pinev olukord ja Eesti Vabariigi president on meie kõrgeim esindusisik ka välissuhtluses, diplomaatias ja julgeolekus. Nii et see kohtumine toimub nüüd kohe varsti.
Valitsus kiitis heaks 19 punkti, aga nendest enamikust, sisulisest punktidest räägivad minu kõrval olevad ministrid, ma ei hakkagi sellele aega panema.
Oluline on rääkida natuke sellest, mis toimub meie ümber, väga pinevad ajad. Eile külastas Eestit NATO peasekretär Mark Rutte, ta kohtus peaministriga, minul oli temaga töölõuna ja kaitseministriga.
Ja kõige tähtsam on ikkagi üle rõhutada see – seda ma ka alati siin pressikonverentsil teen –, et on kaks eraldi asja.
Esiteks on otsene sõjaline oht Eestile või NATO-le. Me ei näe ja samamoodi NATO ei näe, et meie piiride taga Venemaa toimetaks aktiivsemalt, koondaks oma vägesid, valmistaks ette mingisuguseid tõsisemaid sõjalisi operatsioone, mis puudutab agressiooni.
NATO peasekretär andis ülevaate nendest arengusuundadest, mida me teeme oma väeloome, oma plaanide ja lünkade täitmiseks ning samamoodi kinnitas üle selle, mis on väga tähtis alati, et NATO artikkel 5 töötab, NATO on ühtne. Me näeme NATO tegevust ju tegelikult igapäevaselt ka seoses erinevate provokatsioonidega, mida Venemaa NATO piiridel teeb.
Arutasime eraldi ka Mustal merel toimuvat seoses Bulgaaria ja nüüd ka Rumeenia lähistel rünnatud tankeritega, millest mõni on uppunud, mõned on päästetud. See tähendab seda, et NATO ei pea mitte ainult idatiival vaatama väga hoolikalt, mis toimub, vaid ka Mustal merel. Ja NATO peab olema valmis reageerima, kui selleks vajadus on.
Ja eraldi teema ongi see, mis on siis NATO roll nüüd nende terrori- ja sabotaažiaktide suhtes, mis ei kvalifitseeru artikliks 5. See on üks väga tähtis osa nii NATO poliitilisest ühtsusest kui ka tegelikult meie enda võimekusest. Nii et oluline visiit ja sisulised arutelud.
Muidugi, kindlasti on küsimusi selle kohta, mis olukorras on Ukraina. Arutasime ka seda, et NATO-l tuleb anda Ukrainale täiendavat sõjalist abi. Eesti kinnitas, et [aitab Ukrainat] läbi PURL-mehhanismi, mille kaudu Euroopa rahastab sõjalist abi Ukrainale ja Ameerika Ühendriigid tarnivad oma sõjalist võimet.
Hea on see, et praeguse seisuga ei ole Ameerika Ühendriigid peatanud PURL-i tarneid. Ja Eesti kinnitas üle, et me sellel aastal veel lisame PURL-i mehhanismi 10 miljonit eurot. See on väga suur panus, Eesti on üks kõige rohkem sõjalise abi panustajaid Euroopa riikide hulgas.
Teine on see, mille kohta eile oli veel kinnitus, et USA ei ole oma luureinfot piiranud ega peatanud Ukrainale. Ja nüüd on tulnud need jutud, et Starlink teatud ulatuses ei levi.
Kui see vastab tõele ja me saame selle kohta ka ametlikud kinnitused, siis igal juhul see ei ole kuidagi Ukrainale toetav tegevus, sest Ukraina vajab seda informatsiooni sõjaliste operatsiooni läbiviimiseks.
Aga kõige tähtsam on see, et Ukraina vastu peaks. See talv tuleb väga keeruline. Eesti on Ukraina taga.
Praegu toimub Euroopa Liidu ülemkogu, kus on ka meie peaminister. On häid uudiseid: 1600 inimest ja ettevõtet on lisatud sanktsioonide nimekirja. See on eelkõige suunatud sõjatööstuse ja kõige selle vastu Venemaal.
Ja samamoodi on avatud kaks uut läbirääkimiste peatükki: Ukrainale ja Moldovale. See on olnud väga valulik protsess, aga vähemalt need otsused on tänaseks tehtud ja me loodame kõik ülejäänud avada selle aasta jooksul. Ja seda arutatakse ka ülemkogul.
Ja viimane teema, ma korra mainin ära, on see, et nüüd on hübriidsete rünnakutega või terroriaktide ja sabotaažiaktidega jõudnud kohale mitte ainult siis Balti riikidesse, Poolasse, Soome ja Põhjamaadesse, vaid ka laiemalt Euroopasse see teema, mille Eesti tõstatas peaaegu aasta tagasi. See puudutab Vene kodanikele nii vabalt viisa andmist, nagu Euroopa ja Schengen on seda teinud. Sellele tuleb panna peale piirangud.
Eelmisel aastal anti Schengenis välja üle 650 000 turismiviisa Vene kodanikele Venemaalt, väga suur mass. Meie ettepanek on, et Euroopa Liit hakkaks seda oluliselt piirama.
Lisaks sellele, kui te mäletate, siis Eesti eestvedamisel ja ettepanekul kehtestati ja võeti vastu uus sanktsioonirežiim Vene võitlejatele ehk kombatantidele, et nad lisataks Euroopa Liidu sanktsioonide alla ja sellesse musta nimekirja, nii et nad ka tulevikus mitte kunagi ei saaks enam Euroopasse ja Schengenisse reisida.
Me ootame nüüd, et komisjon ka selle konkreetse sanktsioonirežiimi ka sisuliselt täidab ära õigusaktidega ja seda hakatakse rakendama.
Nii et need on need põhiteemad, millel ma tahtsin peatuda. Aitäh! Ja kui on praegu küsimusi, siis, kui kolleegid lubavad, ma vastaksin praegu kohe ära.
Juhataja
Jaa, võtame esimese küsimuse. Öelge oma nimi ja väljaanne ka.
Karmen Laur, Äripäev
Silmeti valguses hoopis muldmetallidest. Eestil ja USA-l peaks olema vastastiku see protokoll, eks, või memorandum, vastastikuse mõistmise memorandum, mis peaks ka neid muldmetalle hõlmama. Kas Eestil ja USA-l on mingi diil, nii et edaspidi oleks võimalik saada USA-s ka muldmetalle? Ja mis te üldse nendest Silmeti viimaste päevade uudistest arvate? Kas aasta lõpuks on võimalik, et Venemaaga seda toorainet enam ei ole?
Margus Tsahkna
Tõepoolest, Eestis asub väljaspool Hiinat kõige suuremamahulisem haruldaste muldmetallide töötlemise ja haruldaste muldmetallide magnetite tootmise võimekus. Ja Ameerika Ühendriikidel on – eriti peale seda, kui aasta tagasi toimus siis tippkohtumine kahe presidendi vahel, Hiina ja Ameerika Ühendriikide presidendi vahel, kus Hiina pani lauale kaardi, et nad võivad oma monopoolset seisundit ära kasutades blokeerida nende haruldaste muldmetallide ja tehnoloogia ekspordi – Eesti vastu väga suur huvi olnud.
Nüüd me oleme Neo grupi ja Silmetiga koos vaadanud üle, et mis on need võimalused, et Eestis saaks selle konkreetse valdkonna innovatsiooni tootmiskeskus vähemalt Euroopas.
Ameerika Ühendriigid on teinud ettepaneku üle maailma eri riikidele sõlmida vastastikuse mõistmise lepingud. Eestile on samamoodi see ettepanek tehtud. Ja me oleme võtnud selge positsiooni, et kõigepealt Euroopa Liit peab sellise kokkuleppe sõlmima, kuna me oleme Euroopa Liidu osa, Ameerika Ühendriikidega. See on nüüd sõlmitud. Ja hetkel oleme me ka kahepoolsetes läbirääkimistes Ameerika Ühendriikidega, et see leping sõlmida.
Tehnilised tingimused on veel täpsustamisel. Ja ma tahan veel rõhutada, et see ei puuduta meie maavarasid, vaid see puudutab eelkõige just nimelt nende tootmisvõimete ja tehnoloogia arengut ning investeeringute keskkonda. Nii et see on selline raam. Ja nüüd, konkreetselt Ameerika Ühendriikidega hetkel meil mingisuguseid muid läbirääkimisi ega kokkuleppeid ei ole.
Mis puudutab Silmetit, siis Silmeti probleem on kokkuvõttes kogu Euroopa probleem, sest ollakse sõltuvuses Venemaa tarneahelatest. Selle probleemiga oleme me tegelenud päris pikka aega.
Hea uudis on see, et eelmisel nädalal Euroopa Komisjon lisas Silmeti strateegiliste ettevõtete nimekirja. See annab aluse saada ka suuremamahulisi rahastusotsuseid Euroopa Komisjonilt. Neid otsuseid me ootame lähiaegadel.
Ja sellega seoses on Eesti Vabariigil olnud väga selge positsioon: Silmet peab teatud ajaks sellest Venemaa sõltuvusest vabanema. Selleks oleme meie vastavad tingimused loonud, loodetavasti luuakse need koos Euroopa Komisjoniga.
Ma väga loodan – ja olen rääkinud ka Silmeti Eesti esindajaga –, et see juhtub järgmiseks aastaks.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse. Või tahate täpsustada?
Karmen Laur
Täpsustaks lihtsalt seda poolt, et Neo ise ütles aasta lõpuks Silmetile selle tähtaja. Kui te ütlesite, et USA-ga käivad läbirääkimised, kas siis on võimalik mingit diili saada kas USA-lt või kuskilt mujalt just veel selle aasta sees, enne kui see tähtaeg kukub?
Margus Tsahkna
Seda, mida Silmet ütleb, peab ikkagi Silmet ise kommenteerima. Ma räägin sellest informatsioonist, mis minul on Silmeti esindajalt Eestis.
Nad on olnud optimistlikud, et võib-olla selle aasta lõpuks. Ma olen väga realistlik, ma tahaksin seda väga näha. Me oleme ka varem kuulnud erinevaid mõtteid, mis ajaks võiks juhtuda see sõltumatuse lõppemine.
Ma ei oska seostada, kas see on kuidagi seotud Ameerika Ühendriikidega või mitte. Aga ma tean seda, et Euroopa Komisjon otsustab samamoodi rahastusi – see ei puuduta ainult Silmetit, vaid see puudutab laiemat innovatsioonifondi.
Ja selles valguses ma pean realistlikuks, et järgmiseks aastaks oleks need probleemid lahendatud, sest nad on saanud meilt survet ja nad peavad ise otsustama, ise tegutsema, sellepärast, et tegu ei ole riigiettevõttega, tegu on Kanada börsil noteeritud rahvusvahelise ettevõttega.
Aga Euroopale, Euroopa tööstustele on nende toodang eksistentsiaalne. Seetõttu ka meie oleme Eesti Vabariigi valitsusena huvitatud sellest, et mitte ainult vabaneda Venemaa toormest, vaid tegelikult tuua siia rohkem investeeringuid ja kasutada ära see tootmise ja teadmiste baas, mis Eestis on ajalooliselt. Eesti rahvas peaks samuti saama osa sellest teadmisest. Ja siia tuleb tuua laiemapõhjalisi investeeringuid.
Kindlasti minister Keldo oskab sellest veel laiemalt rääkida. See ei ole otseselt välisministeeriumi ülesanne, meie tegeleme just rahvusvaheliste lepingute ja selle raami loomisega.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.
Maria-Ann Rohemäe, „Aktuaalne kaamera“
Ka Silmeti kohta küsimus. Kui palju me nüüd teame, mis need järgmised sammud täpselt on enne seda, kui nad jõuavad selleni, et nad Vene toormest loobuvad? Ja kui palju saab siin Euroopa kaasa aidata sellele, et neil tegelikult oleksid ka reaalsed uued tarneahelad olemas, et ei tekiks sellist probleemi, et meil on ettevõte, kes on oluline, aga neil ei ole materjali, millest toota?
Margus Tsahkna
Mis puudutab Silmeti enda samme, siis kuna tegu on ka börsiettevõttega, peavad nad seda ise selgitama ja täpsustama. Ma ei saa valitsuse liikmena nende nimel kõneleda.
Ma saan rääkida seda, mida meie teeme koos Euroopa Komisjoniga. Nii et nende toormeahelate muutmine nõuab ka tehnoloogilisi investeeringuid, mis on väga kallid. Ja meie huvi ei ole mitte ainult saada vabaks Euroopa mõttes Venemaa toormest, vaid ikkagi laiendada seda tootmisbaasi ja innovatsiooni.
Eelmisel aastal avati ju ka Euroopa Komisjoni osalise kaasfinantseeringuga uue magnetitehas Narvas. See on lihtsalt üks näide, mida me tegelikult soovime saavutada, et vähemalt Euroopa Liidu võtmes oleksime meie siin Eestis kõige suurem tegija ja ka väljaspool Hiinat maailmas kõige suurem tegija. See on väga suur ambitsioon ja selleks on väga hea baas olemas.
Nüüd, mida saab Euroopa teha? Seesama otsus, et nimetada ta strateegiliste ettevõtete nimekirja ja siis leida eri meetmete kaudu, mis on Euroopa Komisjonil olemas, ka see laiapindne ja päris suuremahuline investeeringute võimalus. Aga sellega kindlasti kaasnevad ka teatud tingimused.
Ja ma ütlen Eesti Vabariigi nimel seda, et meie huvi ja Euroopa huvi kindlasti on vabaneda võimalikult kiiresti Venemaast sõltuvuses olemisest, vähemalt selles valdkonnas. Ja see investeering kindlasti aitab sellele kaasa.
Aga muidugi äriotsused kokkuvõttes teeb Silmet ise, kuna tegu on ikkagi eraettevõttega.
Ühte ma võin öelda, meie sõnum on olnud selge: kui teatud ajaks neid samme ei taheta astuda, siis Eesti on see, kes lisab selle konkreetse ettevõtte, millest on juttu olnud, sanktsioonide nimekirja.
Juhataja
Aitäh! Jätkame pressikonverentsi ja annan sõnajärje edasi energeetika- ja keskkonnaministrile.
Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Jaa. Tere! Tõesti, nii nagu mainitud sai, täna oli elektrooniline valitsuse [istung]. Kõigepealt kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrgutasude määruse muutmise kohta.
Tehniline teema, aga teistpidi, ma arvan, kõige olulisem on öelda, et meie toetame võrgu tõhusamat kasutamist ja põhjendatud võrgutasusid. Ehk meie eesmärk on, et elektrivarustus oleks kindel ja tegelikult mõistliku hinnaga.
Ja üldiselt mõte ongi, et võrku saaks paindlikumalt kasutada. Ehk siis olemasolevat võrku tuleb paremini kasutada. Tulevikus salvestamise ja tarbimise nihutamine näiteks väiksema võrgukoormusega ajale võib ka vähendada näiteks uute liinide ehitamise vajadust ja tänu sellele ka kulude kasvu.
Me teame, et võrgud meil vajavad väga palju investeeringuid, et oleks varustuskindlus, et saaks uued tootmised tulla, aga kindlasti võrkude tulevik on rohkem paindlikkust. Nii et väga mõistlik algatus.
Ja oluline on öelda, et selle tulemusena ei võrgutasud ei ole märkimisväärselt alanemas ega ka kasvamas, see on hinna mõttes pigem neutraalne, aga mõte on selles, et paindlikkust suurendada.
Järgmine oluline punkt. Minu käest on tihti küsitud, mida siis üks energeetikaminister kuue kuuga jõuab ära teha. Meil käib ettevalmistamine ja töö jätkuvalt selle nimel, et Eestis saaks tulevikus tuumariik.
Täna võtsime vastu või õigemini – vabandust! – kiitsime heaks valitsuses eelnõu, mis tugevdab just kiirgus- ja tuumaohutuse järelevalveasutuse sõltumatust.
Kiirguse ja tuumaohutuse järelevalve ülesanded on praegu Keskkonnaameti [haldusalas], tulevikus lähevad need tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti alla. TTJA hakkab edaspidi muuhulgas andma tuumaohutuslube ja kontrollima ka ohutusnõuete täitmist.
Ja väga oluline on, minister ei saa teenistusliku järelevalve korras sedasama kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid muuta ega kehtetuks tunnistada. See on väga oluline ka rahvusvaheliselt, et tagada just selle asutuse sõltumatus.
Kui me tahame saada tuumariigiks, siis me peame olema kooskõlas väga paljude erinevate rahvusvaheliste reeglitega, raamistikkudega, õiguste ja normidega. Ja sõltumatus on regulaatorile üks olulisemaid asju, sest tegemist on tuumaga, me saame aru, et seal peavad kontrollitus, ohutus ja julgeolek olema tagatud.
Tuletan veel meelde, et suunamegi ju järgmisel aasta üle kahe miljoni euro sellesama tuumaregulaatori loomiseks. Ja tuumaregulaator teebki neid ettevalmistavaid töid. Nii et järjekordne samm ja loodan, et riigikogu menetleb seda mõistliku aja jooksul.
Ja lihtsalt ütlen veel, et konkreetse eelnõuga jällegi inimestele ega Eesti ettevõtetele mingeid uusi kohustusi ei lisandu, eraldi lisakulusid ei kaasne, vaid need tõesti on kavandatud juba olemasolevas eelarves.
Natuke veel sellest nädalast. Väga oluline on see, et esmaspäeval osalesin Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil. Teema oli heitkoguste süsteemi reform. Olen sellest ka varem rääkinud. Nüüd esmaspäeval oli esimene poliitiline arutelu, kuhu valitsused tulid ja andsid ministrite või riigi esindajate kaudu selge ülevaate, millised on eri riikide seisukohad heitekoguste süsteemi reformimisel.
Pean ka paar sammu tagasi minema. Siin on varem ajakirjanduses kõlanud, et Eesti seisukohad on liiga üldised või ümmargused. Pean siiski täpsustama, et ka juba sinna nõukogule minnes Eesti oli üks väheseid riike, kellel üldse olid seisukohad.
Nii et kuna öeldi, et kellegi seisukohad on liiga ümmargused, olukorras, kus meie valitsusel on ühena vähestest väga selged seisukohad, siis andis see tegelikult mulle väga hea positsiooni selgelt välja öelda, et meil on konkreetsed ettepanekud. Me tahame, et seesama tasuta heitekvootide vähenemine oleks võimalikult madal perioodi esimesel poolel ehk siis aastatel 2031–2035.
Meil on selline väga spetsiifiline sektor, põlevkivisektor, ühelgi teisel Euroopa Liidu liikmesriigil sellist sektorit ei ole. See tähendab, et me peame seda eripära selgitama – meil on Ida-Virumaal nii võimalik varustuskindluse küsimus, julgeoleku küsimus, sotsiaalküsimused, meil on palju tööhõivet selles valdkonnas.
Lisaks sellele, et me saime ka avalikult neid seisukohti tutvustada, olid ka head kahepoolsed kohtumised vastava volinikuga. Ma arvan, et poliitilisel tasandil ongi oluline just seda suuremat pilti näidata.
Ja me leppisime kokku, et nüüd väga praktilistes küsimustes ka ametkonnad hakkavad omavahel arutama, kas ja milliseid võimalusi oleks, et Eesti eripäradega arvestada.
Ütlen, et seal kõlas ka optimistlikke mõtteid. ETS-i reformi ehk heitekoguste süsteemi reformi kokkuleppe võiks saavutada selle aasta lõpus. See oleks iseenesest positiivne, aga et ootusi hoida realistlikuna, ütlen, et väga-väga palju tööd on veel ees.
Riigid ütlesid seal selgelt, et igaühel on oma erihuvid, kuidas seda kokku saada niimoodi, et pikaajaline eesmärk, mida me ju toetame, [saaks täidetud] – et tuleks uus tulevikutehnoloogia, et me tulevikus vähendaksime oma heidet ehk ka keskkonna saastamist ja tuleks arvestada ka majanduse konkurentsivõimet.
Seal on väga palju asju, mida tuleb omavahel kaaluda, balansseerida. Ja seal on ka meil veel üks tõesti eriline palve, ehkki tegelikult see nii eriline ei olegi, sest väga paljud riigid ka toetavad seda.
Nimelt, kui algselt komisjoni ettepanek oli, et tasuta kvootide jätkuvaks andmiseks on kohustus teha täiendavaid investeeringuid, aga näiteks meie põlevkivisektor on varasemaid investeeringuid teinud, praegu investeeringute tegemine selleks, et heiteid vähendada, ei ole lihtsalt majanduslikult tasuv. Miks? Sest sellist tehnoloogiat ei ole olemas. Ja kui sellist tehnoloogiat ei ole olemas, siis ei ole mõistlik panna ka kohustust investeerida.
Ehk ühesõnaga, pikka jutt kokku võttes, me oleme minu arust väga praktilise, ratsionaalse ja reaalse lähenemisega, kuidas tegelikult pikas vaates heitkoguseid vähendada. Aga see kõik peab arvestama meie riigi eripära, majanduslikku mõju ja ka konkurentsivõimet.
Võib-olla räägin natukene ka kütuseturul toimuvast. Kui ma eelmine kord siin käisin, siis sain mina siis valitsuselt mandaadi ja ülesande seda olukorda jälgida, mida teevad naabrid.
Meie jaoks on jällegi oluline see, et me peame aru saama, et kütuse kõrge hind turul on seotud jätkuvalt sõjaga Lähis-Idas. Ma ei hakka uuesti kordama neid numbreid, mida eelmine kord ütlesin, aga me peame vaatama nii riigieelarvelist poolt kui ka meie majanduse konkurentsivõime küsimust.
Ehk me vaatame pingsalt, mida teevad naaberriigid, et riikidel lõpphinna vahe ei läheks suureks, et ei tekiks ebavajalikku piirikaubandust. Aga teistpidi, me peame aru saama, iga vähendamine on kulu riigieelarvele. Ja lõppkokkuvõttes me subsideerime midagi, mida on füüsiliselt puudu, sellepärast et jätkuv sõda Hormuzi väina ümber ei anna võimalus lihtsalt tarneid piisavalt teha.
Keeruline olukord, aga ma arvan, et oluline ongi, et valitsus ja me ise hoiame koordineerivat positsiooni. Ja kui midagi muutub, siis ka vajaduse korral kindlasti valitsuses koguneme ja teeme vajalikke otsuseid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Annan sõna justiits- ja digiministrile.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Räägin kolmel teemal: kõigepealt üürikodudest, siis riigikaitsest ja seejärel kodakondsusest.
Üürikodude puhul me tahame paremini kaitsta nii neid ausaid üürnikke, kes sooviks taskukohase hinna eest kodu üürida, kui ka omanikke, et nad ei satuks olukorda, kus tuleb väga palju maksta peale, kui on olnud ebaaus üürnik.
Ja just seetõttu, et meil on praegu olukord, kus kehtivad normid kahjuks võivad sellist üürniku tasuta korteris sees elamist väga pikaks venitada, oleme me saatnud riigikogusse seadusemuudatused.
Rõhutan üle, et need seadusemuudatused hoiavad senisest paremini tegelikult nii üürnikku kui ka omanikku. Kuidas see tasakaal siis tuleb? See tuleb järgmistest asjadest.
Kõigepealt, praegu on nii, et üürnik peab olema võlgu vähemalt kaks kuud ja siis alles saab talle teha ettepaneku, et võib-olla siiski lõpetaks selle lepingu ära. Etteteatamise aeg on 14 päeva, kokku siis laias laastus 75 päeva või kui maksetähtaeg on kuu lõpus, siis natuke rohkem.
Uus ettepanek on selline, et tegelikult hakatakse ikkagi läbi rääkima juba siis, kui ühe kuu üüri- ja kommunaalkulude piires on tekkinud võlgnevus. Aga maksetähtaeg selle võlgnevuse lõpetamiseks või üürilepingu lõpetamiseks on 30 päeva ehk 75 päevalt 60 päevale.
Ja oluline on siinkohal ikkagi rõhutada, et tõesti, inimestel võivad tekkida ajutised makseraskused. Aga ma tuletan veel kord meelde, et see periood on tegelikult see, kus inimene ei maksa ei üüri ega kommunaalkulude eest, aga keegi peab nende kommunaalkulude eest ju maksma.
Nüüd, oluline on ka see, et see kiirendus tuleneb tegelikult hoopis kohtumenetlusest. Praegu on niimoodi, et kohus teeb näiteks otsuse, et jah, võlg on olemas, inimene peab eluruumi vabastama. Aga selle kuupäeva, millal inimene sealt peab välja kolima, määrab siis mingisugusel ettemääramatul ajal kohtutäitur. Ja siis see võlgu olev üürnik võib valmistada nii kohtuotsust kui ka kohtutäituri otsust. Praktikas on seal tekkinud veel väga pikad venimised, kus, veel kord, jällegi, keegi kogu aeg maksab kommunaalmakseid.
Uus kord on selline, et kohus otsust tehes otsustab kohe ka selle kuupäeva, millal välja kolimine peab aset leidma.
Ja nüüd on veel üks nüanss. Praegu on meil kaks korraga kehtivat õigusnormi. Üks on see, mis ütleb, et sa võid alati oma lähedasi enda juurde sisse registreerida, ehk me kaitseme ju pereelu ja kui keegi on sõlminud üürilepingu, siis see inimene, kes on üürilepingu sõlminud, võib oma vanemad või lapsed sinna korterisse sisse kirjutada.
See on aga tekitanud sellise kummalise olukorra, kus kohus teeb otsuse – meil on olnud pikk vaidlus juba selja taga, eks ole, inimene ei maksa ja kohus teeb otsuse –, et sealt võib välja kolida, aga sellel hetkel kirjutab nüüd see üürnik, kes ei ole maksnud, oma pereliikme sinna korterisse sisse. Ja selle inimese kohta see kohtuotsus ei käi. Ehk nüüd hakkab kogu see asi otsast peale.
Ja jällegi, kogu aeg nüüd see inimene, kes korteri üürile andis, maksab kommunaalmakseid. Aga ebaausad üürnikud elavad seal tasuta. Ehk selle me lahendasime ka ära, et see kohtuotsus selle kuupäevaga kehtib ikkagi kõikidele inimestele, kes seal korteris on. Ja loomulikult, need pereliikmed on seal ka ju selgel õiguslikel alustel, aga see kehtib nende kohta ka.
Nüüd, üürnike kaitseks teistpidi jällegi on tehtud selline muudatus, mis on, ma ütleksin, suhteliselt pretsedenditu. Ehk me näeme ette selle, et juhul, kui me räägime siis väljatõstmisest ja kohus arutab seda asja ja seal leibkonnas on kas alaealisi, isegi kuni 17. eluaastani välja, või kui seal on inimesed, kes vajavad püsivalt abi, näiteks eakas inimene või keegi, kes vajab püsivalt abi, siis peab kohus otsekohe teavitama sellest kohalikku omavalitsust.
Ehk enne, kui kohtunik selle otsuse teeb, peab juba kohalik omavalitsus tegelema sellega, et see pere saab abi ja seal mingisuguseid raskusi või keerukusi ei teki. Ja niimoodi me oleme siis terve ühiskonnana taganud selle, et ausad üürnikud saavad kõik vähegi vabad olevad korterid endale üürida taskukohase hinna eest ja ebaausate inimeste puhul on omanike huvid natuke paremini kaitstud. See omakorda julgustab neid oma tühjalt seisvaid pindu rohkem välja üürima ja sellega läheb ka see hind paremaks.
Nüüd, kolm asja puudutavad riigikaitset või on sellega vähemasti lähedalt seotud. Me peame Euroopa Liiduga läbirääkimisi keskse õigusameti ehk Eurojusti nii pädevuste kui ka juhtimise muutmise üle.
Ja Eesti väga toetab seda, et Euroopa Liit keskselt saaks rohkem pädevusi selleks, et menetleda sanktsioonirikkumisi, agressioonikuritegusid ja hübriidrünnakuid. Kõik need on väga olulised teemad. Meie jaoks on oluline see, et Euroopa Liidul ka keskselt oleks pädevust nende teemadega tegeleda.
Teisest küljest me tahame, et Euroopa Liit korraldaks oma asju samamoodi, nagu me siin Eestis korraldame. Erkki Keldo võib ka kirjeldada seda, kuidas tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse amet või konkurentsiamet või siis ka andmekaitse inspektsioon jne saavad tegelikult Euroopa Liidust kogu aeg ülesandeid juurde, aga meie lahendame asju niimoodi, et need tuleb olemasolevate ülesannete raames ära lahendada.
Nüüd, Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et nemad saavad küll neid ülesandeid juurde – ja seda me toetame –, aga nad tahaksid ka inimesi ja raha juurde saada.
Eesti seisukoht on siin selge: lahendage ikkagi oma olemasolevate asjade raames need asjad ära, raha me juurde ei anna, nii nagu me Eestiski teeme.
Teiseks, tegelikult näeb meie õigusloome korraldus ette seda, et iga kord, kui valitsusest riigikokku saadetud eelnõusse mõni ministeerium saadab täiendusi, siis tuleb need tegelikult saata läbi valitsuse.
Nüüd esimest korda on ka sellised muudatused valitsusest läbi käinud ja need puudutavad karistusseadustikku. Ehk meil on kaks suurt probleemi, mida me lahendame. Üks on see, et meil on kordades ja kordades kasvanud inimeste smugeldamine üle piiri. Ehk ebaseadusliku piiriületuse korraldamine on plahvatuslikult kasvanud. Ja see ebaseadusliku piiriületuse korraldamine on tegelikult karistatav.
Lisaks on karistatav juba praegu see, kui keegi võimaldab illegaalidel Eestis olla. Ehk Eestis viibimise soodustamine on ka karistatav.
Aga me näeme, et need karistused ei ole heidutavad. Ja me näeme ette, et niisugustel raskematel juhtudel tuleb see vanglakaristus viia tegelikult seitsme aastani. Ja väiksemate asjade puhul me tõstame maksimaalset vanglakaristust ühelt aastalt kolme aasta peale.
Ja viie aasta peale tõuseb nagu tavaline smugeldamise eest antav karistus. Viibimise soodustamise eest tõuseb karistus ühelt aastalt kolme aasta peale.
Ja me loodame, et see natukene heidutab kuritegevust, mis toimub. Aga rõhutan veel kord üle, et juba praegu on karistusseadustikus vastavad paragrahvid olemas. Sellele, kes aitab siis inimesi smugeldada, või sellele, kes võimaldab illegaalidel Eestis viibimist, on tegelikult vanglakaristused ette nähtud.
Ja teine muudatuste osa puudutab seda. Te kõik mäletate, kuidas Milremi tehast üritati põlema panna. Me vaatasime üle karistusseadustiku.
Meil tegelikult praegu kehtivate normide kohaselt on, ütleme, kaitsetööstusettevõtte põletamine samamoodi karistatav nagu tädi Maali tühja puukuuri mahapõletamine. Mitte et tädi Maali tühja puukuuri võiks keegi maha põletada. Ei, mitte seda, ka see on karistatav. Aga need ei ole ühiskonna vaates päris võrreldavad asjad.
Seetõttu me näeme ette eraldi uue kuriteoliigi. Ja see uus kuriteoliik on selline, et kui on tegemist riigi sõjalise kaitse ja sisejulgeoleku vaatest oluliste hoonete või varaga ning kui neid kahjustatakse, siis seal on karistusmäärad ikkagi oluliselt kõrgemad. Lisaks, me lubame teha jälitustegevust just selle kuriteo avastamiseks.
Loodame, et ka see heidutab Eesti kaitsevõime vastu ja Eesti sisejulgeoleku vastu käe tõstmist.
Lisaks on meil olnud probleemid sellega, et meie riigi piiresse juhitakse Venemaalt droone. Ent mitte ainult, meil on kehtiv raadioside segamise regulatsioon Eestis, ütleme, vananenud. Ja eelnõuga me pakume kaasaegsed lahendused.
Oluliselt rohkem saavad kaitsevägi, kaitseliit, vanglateenistus, päästeamet ja politsei õigusi juurde, et kõigi meie elu, tervist ja vara kaitsta. Näiteks droone kõrvale juhtides raadioside segamise kaudu või mobiilside väljalülitamise kaudu, et mobiili teel ei saaks lõhkekeha õhata. Ja see on tõesti oluline sõna otseses mõttes elude kaitseks, me räägime lennuliikluse kaitsest, droonidest, pommidest ja kõigest sellest.
Aga lisaks sellele, jällegi, mul on hea meel öelda, et Erkki on väga seisnud – ja mina ka – igasuguste eksperimenteerimisvõimaluste eest, et meie ettevõtted saaksid katsetada ja innovatsiooni teha just sellistes väga kriitilistes valdkondades.
Nüüd, selle konkreetse eelnõuga antakse tegelikult ülikoolidele ja arendajatele [õigusi], loomulikult kitsalt määratud ulatuses, aga nii, et saab seda õppida ja harjutada.
Ehk koolides saavad selle õiguse sisekaitseakadeemia, lennuakadeemia ja kaitseväeakadeemia ning ettevõtetest need, kes arendustegevusega tegelevad. Nii et nad saavad ikkagi vähemalt natuke testida, kontrollitud raamides.
Ja lõpetuseks, paar sõna Reformierakonna ja Eesti 200 riigikogus üle antud kodakondsusseaduse muutmisest. Nimelt on meil selline suurepärane olukord, kus põhiseaduse järgi ei saa mitte üheltki sünnipäraselt Eesti kodanikult kodakondsust ära võtta.
Ja samal ajal on meil lohisenud kodakondsusseaduses pikki aastaid paragrahv, mis ütleb, et kui inimene saab 18-aastaseks, ta on sünnipärane Eesti kodanik, aga tal on mõne teise riigi kodakondsus veel, siis sellisel juhul peaks see noor inimene tegema otsuse: kas see või teine.
See on tegelikult sügavalt ebaõiglane ja sügavalt vale, sest selleks puudub tegelikult mistahes mõistlik põhjus.
Ja nendel noortel inimestel, keda mina siinkohal väga tervitan, kes ei ole Eesti kodakondsusest loobunud mõne teise riigi kodakondsuse kasuks, on Eesti kodakondsus igavesest ajast igavesti, sest veel kord: põhiseadus ei luba sünniaegset Eesti kodakondsust ära võtta.
Ehk tegelikult on see igati õiguspärane, kui ka täna juba noor inimene, kellele tuleb kiri, et nüüd te olete saanud 18-aastaseks, olge hea, valige, kas USA kodakondsus või Eesti kodakondsus, kas Rootsi kodakondsus või Eesti kodakondsus, aga mõlemat ei saa, ning kui see noor inimene vastab sellele, et tegelikult Rootsi kodakondsus või USA kodakondsus on mulle täitsa okei ja Eesti kodakondsus on mul saadud sünnijärgselt ja sellest ma ka ei loobu, siis see on igati õiguspärane ja normaalne käitumine.
Aga nüüd selleks, et see seadusloome oleks ka või seadus ise oleks ka sellega kõigega kooskõlas, ongi riigikogu menetluses eelnõu, mis lööb riigid kahte lehte. Ehk me ütleme selgelt, et on teatud riikide hulk, kus me väga soosime seda, et on topeltkodakondsus: Euroopa Liit, Euroopa majanduspiirkond, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Šveits.
Need on riigid, kus on suured Eesti kogukonnad ja kus kehtib ka see õigus, et kui nendes riikides on mõni sünnijärgne Eesti kodanik loobunud Eesti kodakondsusest selleks, et selle teise riigi kodakondsust hoida, siis tal tekib õigus see sünnijärgne Eesti kodakondsus tagasi saada. Nii et ma väga loodan, et inimesed seda väga palju kasutavad.
Ja lõpetuseks, üks lause küberturvalisusest. Ma väga tänan Eesti rahvusringhäälingut ja TV3, kes on Prantsusmaa poekülmkappide küberturvalisuse juhtumit kajastanud. See on tõesti asjade interneti ajastul väga oluline, et ühiskonna teadlikkust selles tõsta.
Ja kui meid vaatab praegu mõni koduperenaine või koduperemees, siis ütlen teile: kui teil on internetti ühendatud külmkapp, isegi kodus, vaadake üle, ega teil see ühendus ei ole täiesti avalik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas kellelgi on praegu küsimusi? Hetkel vist ei olegi. Siis on võimalus teha eraldi intervjuusid. Pressikonverents on lõppenud. Aitäh!
