Pressikonverents on järelvaadatav
https://www.youtube.com/watch?v=0mbwPd5BqBU
Juhataja Lysandra Suursaar
Tervist, head ajakirjanikud ja ülekande vahendusel jälgijad!
Täna on neljapäev, 16. juuli, ning aeg on alustada valitsuse pressikonverentsi.
Täna on teie ees peaminister Kristen Michal, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning taristuminister Kuldar Leis.
Esmalt on sõna peaministril. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tervist, ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Ajakirjanike kiituseks tuleb öelda, et kõik on tööl, keegi randa pole läinud. Nad kajastavad kõike, mis on vajalik Eesti inimeste eluks, nii et kiidame neid. Ja neid tuleb järjest juurde, nagu näha on. Nii et selles mõttes müts maha.
Ja siis veel algusesse kohe: kõigile palju õnne Jürgen Ligi sünnipäeva puhul! See on võib-olla Jürgenile väike päev, aga kõigi ülejäänute jaoks on see tähtis päev. Nii et seda me tähistasime ka täna valitsuses, soovisime Jürgenile õnne.
Aga mul on mõned teemad. Kõigepealt, palju on sõitmist olnud. Esimene, millest on pikalt räägitud, on NATO tippkohtumine Ankaras. Ka Eesti meedia on sellest palju kirjutanud.
Ma saan aru, et Eestis ei ole kombeks väga optimistlik olla, see ei ole meil kuidagi loomuses. Aga ma ütleks nii, et NATO tippkohtumine Ankaras läks Euroopa vaatest, NATO liitlaste vaatest ja Eesti julgeoleku vaatest kindlasti kenasti, hästi.
Noh, ütleme, [tehti] needsamad järeldused, mis puudutavad kaitsekulude kasvu vastusena Vene-ohule, mis puudutab seda, et NATO püsimine on raudkindel nagu ka artikli 5 püsimine, mis puudutab Ukraina aitamist järgnevatel aastatel, erinevaid sõnumeid sellest, kaasa arvatud näiteks Eesti vaatest vajalike kaitsekokkulepete tegemist, et meil oleks võimalik kasutada Ukraina teadmisi, mis on maailma kõige ajakohasemad, tänapäevased õhu- ja elektroonilise sõjapidamise vallast ning on Eesti riigi ja meie inimeste kaitseks.
Nii et võiks öelda küll, jah, et NATO tippkohtumine, mille eel oli ju väga palju muresid – ka Eestis oli seesama mure, et kuidas see läheb, kas liitlased püsivad ühtsena –, läks kenasti.
Seda on päris oluline rõhutada, sest ütleme nii, et tihtipeale kaitsekulutustesse mõne miljoni või mõnekümne miljoni panemine loeb vähem kui see, kas liitlased omavahel kokku hoiavad keerulisel ajal.
Venemaa kindlasti otsib kõiki võimalusi, kuidas liitlasi lõhestada, kuidas neile omavahelisi kiile lüüa ja teemasid omavahel ära jagada. Seda ta teeb.
Nüüd, Pariisis toimus hiljuti teine kaitsevaldkonna kohtumine, mis on meile on oluline, nimelt tahtekoalitsioon.
Ja võib-olla selle saatesõnadeks tasub öelda, et selle tahtekoalitsiooni on loonud ja seda juhivad Prantsusmaa president [Emmanuel Macron] ja Ühendkuningriigi, Suurbritannia peaminister Keir Starmer. Ja nüüd juhib seda ka Saksa kantsler Friedrich Merz.
Selle koalitsiooni mõte on luua Ukrainale võimalikult tugev seljatagune, võimalikult laialdaselt riikide hulgast. Otse öeldes, ega ta ei piirdu ainult Euroopa riikidega, seal on sees Kanada, seal on sees ka Türgi, Jaapan ja paljud teised riigid.
Viimase kohtumise veerel näiteks ligi kümme riiki leppisid kokku Ukraina toetamises ka antiballistiliste võimetega. Ja see on see, mida Ukraina praegu kõige rohkem vajab.
Venemaa on koondanud oma rünnakuid, sättinud rünnakuid nii, et purustada võimalikult palju tsiviiltaristut ja kõike seda, mida on normaalseks elutegevuseks vaja.
Ma ütleksin, et see kohtumine läks samamoodi väga positiivselt. Sõnum liitlaste ühtsusest oli oluline ja see oli täpselt ajastatud [toimuma] enne Prantsusmaa iseseisvuspäeva paraadi.
Prantslased on Eestis vägedega kohal, nad on meie julgeoleku oluline tagatis, nendel on siin ka erinevad operatsioonid käimas. Nii et omakorda tänasin Eesti nimel Prantsusmaad. Need meie head suhted jätkuvad sama headena ja tõenäoliselt tulevikus veel parematena.
Lisaks, sellel tahtekoalitsioonil tõenäoliselt nüüd lähimatel aegadel – kas sellel aastal või järgmisel aastal, sõltuvalt kaitse planeerimisest, milles Eesti osaleb ühe riigina – seisavad ees erinevad kokkuharjutamised, see võib tähendada ka õppusi.
See tähendab seda, et tahtekoalitsiooni riigid seavad ennast valmis, kui peaks saabuma selline hetk, kus on vaja samme astuda, oma vägedega tagada Ukrainas rahu mingil moel.
Eesti jaoks tähendab see kutseliste kaitseväelaste välismissiooni. Me oleme seda ka varem välja öelnud, et Eesti valitsuse positsioon on kompanii suuruse üksusega osalemine, ja selleks me küsime parlamendilt mandaadi, sest meie reeglid näevad nii ette. Kui selline otsus tehakse, siis see on parlamendi otsus, et välismissioonile minnakse.
Nii et kui see aeg kätte jõuab – loodetavasti võimalikult ruttu –, siis me saame sellega toimetama hakata.
Aga seda kõike öeldes – ma siin suveks ütlen saatesõnu kaasa –, palju räägitakse ka võimalikest ohtudest ja sellest, mida Venemaa teeb. Ja võib-olla saatesõnadena tasub öelda seda, et eks see peegeldab ikkagi päris palju seda, et Putini olukord on oluliselt kehvemaks muutunud, eriti just vaimse või kognitiivse sõjategevuse tasemel.
Putin on olnud ikkagi üsna maailma tipus sellega, et ta on suutnud luua mulje, et kolme päevaga võetakse ära Kiiev, kohe on väed sees, Ukraina annab alla ja lööb käega ning see riik võetakse tagasi nagu ka kõik endised Nõukogude Liidu alad.
Tegelikkus on selline, et Venemaal on demograafiline kriis, majanduses ei ole ühtegi tervet kohta enam, paraad 9. mail Punasel väljakul saab toimuda siis, kui Zelenskõi lubab. Droonid lendavad Ust-Lugasse, Primorskisse, metropolidesse, Moskvasse, Peterburgi ja nii edasi.
Nii et reaalne pilt on ikkagi selline, et selles olukorras kõik osapooled arutavad, mida see võib tähendada Venemaa tegevuses ja kas siis Venemaa ühel hetkel otsib uut eskalatsioonivõimalust või mitte.
Omalt poolt saan kinnitada, et Eesti jaoks ja Baltimaade jaoks ei ole ohutase kuidagi muutunud. Venemaa on endiselt aktuaalne oht kõigile Euroopa Liidu ja NATO riikidele, seda tasub alati meeles pidada.
Aga Venemaa saab ka aru sellest, et NATO ja Euroopa Liit on väga tugevad ning meie võimekus, meie liitlaste võimekus, mis nüüd Ankaras taas üle kinnitati, selgelt seda ületab.
Nii et kuna see on aktuaalne teema, siis kindlasti tasub see üle käia. Ja tuleb öelda ka seda, et erinevad teenistused, alates kaitseväest kuni välisluureni välja, samuti paljud teised – kaitsepolitseiamet, politsei- ja piirivalveamet – näevad iga päev vaeva selle nimel, et hoida provokatsioonidel ja sisejulgeolekul silma peal.
Nii et Eesti turvalisus on kõrgel tasemel tagatud ja silmad on kogu aeg lahti, ka suvel.
Täna valitsuses Hanno Pevkur, kaitseminister, tutvustas pikemalt, kuidas meil kaitsetööstuses läheb. Eesti kaitsetööstusel läheb päris kenasti. Olgu öeldud, et kaitsetööstusliidus on juba 241 ettevõtet.
See tähendab seda, et nende ettevõtete hulk kasvab päris kenasti. Täpsema arvutuse ja ülevaate, mida siis see kaitsetööstuse valdkond ja kaitsesse minev raha Eesti majandusse tagasi toob, saab Hanno Pevkur ja kaitseministeerium siin sügise poole teha, suve lõpupoole. Aga ligikaudne hinnang on niisugune, et aastas umbes 600 [miljonit] kaitsekulutustest tuleb Eesti majandusse tagasi.
Ja 2025. aasta kohta esmane hinnang ütleb, et kaitsetööstuse käive on pea kolmveerand miljonit ehk 730 miljonit eurot. Nagu te mäletate, plaan on seda ikkagi aastate jooksul mitme miljardini kasvatada.
Ma arvan, et seesama sõlmitud droonilepe annab kindlasti palju hoogu sellele, et Eesti kaitsetööstustel oleks võimalik kasvada. Me saame teadmisi, oskusi, kogemusi, ekspordipotentsiaali, avame uksi Eesti ettevõtjatele. Lisaks on tulemas meil kaitsetööstuse pargid.
Peale selle teeme sedasama, mille üle Eesti meedias palju on arutletud, nimelt lõhkeainetehast, see on seesama Hexest [Materials]. Seal on ka esialgsed huvilised olemas.
Kaitseministeerium otsib sellele samamoodi osalisi ja siis saame sellega ka edasi toimetada. Nii et see valdkond areneb kenasti.
Nüüd, enne suve veel paar sõna. Üldiselt on ka majanduspilt päris kena. Nagu ma alustuseks ütlesin, Eestis ei ole kombeks olla optimistlik, ärme siis liiga optimistlikud olema, aga kasutades SEB eilset lauset, tuleb öelda, et majanduse pilt näitab taastumist laenu kasvult. Inimesed on optimistlikumad, majandusosalised on optimistlikumad.
Tulumaksureform on jätnud inimestele rohkem raha kätte. Ja kui vaadata ka numbreid, siis majanduskasv, esimese kvartali 2,4%-line majanduskasv näitas seda. Lisaks on meil alla läinud hinnatõus, inflatsioon. See annab inimestele kindlasti hõlpu.
Kui me kerime mõned aastad tagasi, [siis näeme, et] inflatsioon oli veidi alla 20%, siis veidi alla 10%, siis ta oli 5% ja 6% vahel. Nii et kui inflatsioon on juba 2%, 3% või 4% protsendi juures, siis on kindlasti lihtsam. Inflatsioon on läinud madalamaks, osa hindu on isegi alanenud.
Ja energiahind on meil, võiks öelda, selline, et mõnel kuul oleme Euroopa kõige madalamate hindadega Soome järel. Nii et üldiselt on majanduse pilt oluliselt parem.
Ja võib-olla kaks teemat veel. Täna otsustasime valitsuse istungil toetada Euroopa Komisjoni kava luua Euroopa kriitiliste toormete keskust. Meie huvi on selles osaleda nii, et haru võiks tulla Eestisse.
See toormete keskus on just selle ideega, et kui te vaatate maailma majandust – ja me kõik vaatame maailma majandust –, siis näete, et suured riigid, suured regioonid konkureerivad varustusahelate pärast.
Eesti on kuidagi ajalooliselt sattunud Euroopa üheks kriitiliste muldmetallide rafineerimise kohaks. Tänu Silmetile ja nüüd siis Neo [Performance Materialsi] tehasele, kus tehakse püsimagneteid autotööstusele, tuulikutele ja nii edasi.
Meie huvi on kindlasti osaleda ja hoolitseda selle eest, et Euroopa oleks piisavalt sõltumatu ja ettevõtjatel oleks olemas ka kriitilised tarneahelad. Ja see puudutab kogu maailma. Konkurents Hiinaga, Ameerika Ühendriikidega ning Euroopa ja paljude suurte riikide vahel on päris igapäevane.
Ja viimase teemana olümpia väärtustest veidi. Mul on väga hea meel, et meie kultuuriministri, Heidy Purga algatusel on sündinud selline üleskutse, kus on ka teised riigid – Holland, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Soome ja Taani –, et peatataks ROK-i rahastamine Euroopa toetusmeetmetest.
Ma arvan, et see on igati põhjendatud. Eestis vist ei vaja väga pikalt selgitamist seesama teadmine: ettekujutus, et Venemaa olümpialiikumine või olümpiakomitee süsteem on midagi sõltumatut, et tegemist on neutraalsete sportlastega, [on vale].
Väga tihti või vähemalt episoodiliselt on tegemist isegi armee palgal olevate sportlastega, keda me näeme nendelsamadel spordivõistlustel. Neil ei peaks olema mingit pääsu olümpiaareenile.
Igal juhul Eesti seisab nende põhimõtete eest. Sest olümpia mõte peab ikkagi olema rahu ja vastastikuse austuse põhimõte. Venemaa kindlasti ei olümpialiikumises riiklikul tasemel ega järgi neid põhimõtteid mingil muul moel.
Ja olukord, kus peaks olema nii, et teiste riikide sportlased hakkavad mõõtu võtma nendega, kes on Vene armee palgal, ja seesama armee tapab Ukrainas naisi ja lapsi – minu meelest see ei ole kuidagi normaalne ega mõistlik.
Nii et seda tegevust me jätkame. Igal juhul müts maha, et kultuurminister seda [eest veab]. Ja Eesti olümpiakomitee [eesotsas] Erich Teigamäega on võtnud ka selge seisukoha, et see ei ole mõistlik, sellele tuleb vastu astuda nii palju, kui on võimalik.
Nii et me püüame sinna panustada, loomulikult mõistes, et olümpia liikumine, olümpiakomitee on riigist sõltumatu. Aga me saame kindlasti üle vaadata seda, mida Euroopas tehakse, mida rahastatakse ja mida mitte.
See sõnum ja see surve peab ikkagi olema selline, et see ei ole mõistlik. No vot.
Ja seda kõike öeldes soovin ma kõigile ilusat suve. Ajakirjanduses arutatakse alati, millal keegi puhkab. Mina kavatsen järgmisest nädalast puhata. Ma olen kindel, et Eesti riik on kindlates kätes ning nii ajakirjandus kui ka valitsus saavad kõikide ülesannetega hästi hakkama. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sõna on regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terasel. Palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere ka minu poolt! Mul on täna neli teemat.
Alustan suursaarte parvlaevaühendusest. Saatsime kooskõlastusringile määruse, mis loob võimaluse pakkuda Saaremaa ja Hiiumaa elanikele ajutisi piletisoodustusi olukorras, kus tavapärane parvlaevaühendus mandri ja suursaate ehk Saaremaa ja Hiiumaa vahel on katkenud või tõsiselt häiritud.
Suursaate elanike jaoks ei ole parvlaev kindlasti mugavusteenus, see on igapäevaelu osa, tööl käimine, arstiabi või ettevõtlus. Ja kui tavapärane liin katkeb, siis peab riigil olema võimalus inimestele appi tulla.
Mis see siis tähendab? Kui näiteks Sõru-Triigi liinil praamiühendus katkeb või teenindab liini vähem ilmastikukindel asenduslaev, nagu meil maikuus juhtus, siis saavad Hiiumaa ja Saaremaa elanikud mandri kaudu naabersaarele sõites ajutiselt kasutada püsielaniku soodustust, seda nii Virtsu-Kuivastu kui ka Rohuküla-Heltermaa liinil. Praegune, kehtiv kord seda ei võimalda.
Ja see soodustus kehtib nii sõitjale kui ka sõidukile, sh kohalike ettevõtete sõidukitele, samadel alustel nagu tavapärane püsielaniku soodustus.
Ühenduse katkemiseks me loeme olukorda, kus mandri ja suursaarte vahel ei ole praam sõitnud vähemalt ühe ööpäeva või Hiiumaa ja Saaremaa vahel vähemalt poolteist ööpäeva järjest.
Katkemise oht on olukord, kus meresõiduohutus on ilmastiku või asenduslaeva väiksema ilmastikukindluse tõttu ohus.
Teine teema: väikestes koguses esmatoote tarnimise hügieeninõuded, millest siin paar nädalat tagasi räägiti.
Kõigepealt toonitan üle, et oma perele ja isiklikuks tarbeks toidu kasvatamine jääb riikliku järelevalve alt välja. Kui osa koduaiasaagist jääb üle ja te annate selle naabrile või kuskil kogukonnaüritusel seda müüte, siis ei pea te ennast kuhugi registreerima ega kellelegi sellest teatama.
Eile me istusime sektori esindajatega laua taha. Sektori ootus on, et puu- ja köögivilja ning marjade puhul ei mõõdetaks väikest kogust hektarites ega kilodes. Oluline oleks hoopis see, kuidas seda müüakse, nagu ka praegu – kui tootja müüb otse tarbijale või kohalikku poodi, siis kehtiksid lihtsustatud nõuded.
See on minu hinnangul mõistetav ootus ja selle ootusega me töötame edasi.
Nüüd räägime ka Aafrika seakatkust. Selle aasta 15. juuli seisuga on meil tuvastatud 99 positiivset metsiga. Võrdluseks: Lätis on tuvastatud 445 juhtumit, Leedus 1530 ja Poolas üle 3000.
Samas on katk meil metsades kohal ja ta levib. Meie 99 juhtumist on 40 siga leitud metsast surnuna, ülejäänud on kütitud. Ja ainuüksi juunis-juulis on lisandunud 16 juhtumit.
Hetkel levib seakatk rohkem Kesk- ja Põhja-Eestis, Rapla-, Järva-, Lääne- ja Lääne-Virumaal. Kuid üksikuid leide tuleb ka Jõgevamaalt ja Valgamaalt. Aasta alguses tuvastati positiivseid metssigu ka Saaremaalt, kuid seal on viimased leiud jäänud märtsikuusse.
Hetkel me ei käsitle seda enam ainult ühe ameti probleemina, vaid laiapõhise koostööna. Regulaarselt toimuvad operatiivsed koostöökohtumised, kus on laua taga kõik ametkonnad, teadlased, jahimehed, loomaarstid ja seapidajad. Jahimehed kütivad metssigu aktiivselt ja fookus on farmide ümbruse puhtana hoidmisel.
Jahimeestele makstavad tasud tõusid 25% ja riik on suunanud lisaraha ennetusse, labori võimekusse ja tauditõrje valmisolekusse.
Ja toon esile kaks uut lahendust, mida me kasutame. Esiteks on droonid, Eesti jahimeeste selts tagab sigalate tellimusel droonilende, et metssigu farmide ümbruses kiiremini avastada ja küttida. Alates 6. juunist on tehtud 35 droonilendu. Seiret tehakse iga päev.
Näiteks teisipäeva õhtul nähti Lääne-Virumaal sigala ümber 15 metssiga. Ja drooniseire abil on kütitud metssigu, kuid proovid on olnud negatiivsed. Droon muudab küttimise tõhusamaks ja sihipärasemaks.
Teiseks, otsingukoerad. Meil on üheksa koera ja kaheksa koerajuhti, kes läbisid kevadel sisekaitseakadeemias mitu kuud kestnud väljaõppe. Nende töö on leida metsast üles surnud metssigu ja see [meetod] juba toimib edukalt.
Ennetus töötab, aga risk ei ole kuhugi kadunud. Palun kõigil seapidajatel, jahimeestel ja looduses liiklejatel nõudeid järgida.
Neljandaks räägime kaluritest. 10. juulil hääletasid liikmesriigid Euroopa Komisjoni rakendusmääruse üle, mis puudutab kala kaalumise nõudeid. Poolt hääletas 23 liikmesriiki ja määrus võeti vastu.
Eesti seda otsust ei toetanud. See määrus on tegelikult üsna kehv meie kalameestele, see ei ole mõistlik, see on ülepingutatud, seda me oleme ka komisjonile korduvalt teada andnud.
Praegu näeb see määrus ette, et meil on võimalik taotleda erisusi. Erisusi on võimalik taotleda proovide kogumisel lossimisel, kaalumise jälgimisel ja kaalumiskohtade füüsilisel inspekteerimisel. Kõiki neid erandeid me kavatseme taotleda.
Rannakalur, kes püüab paadiga, ei ole kindlasti sama kui suur traaler. Ja erisuse saamiseks peame tõestama kahte asja: et Eesti rannapüügi eripära seda vajab ja et erisusega on määruse eesmärgid täidetud. Ja seda tööd me teeme koostöös rannapüüdjate, teadlaste ja keskkonnaametiga.
Ja lõpetuseks kutsun kõiki osa võtma avatud talude päevadest. Nüüd kaheteistkümnendad avatud talude päevad toimuvad 25. ja 26. juulil ning osaleb üle 310 talu üle Eesti.
Avaüritus on 24. juulil Läänemaal Ehmja küla suurfarmis, [külla ootab] OÜ Ohtla Lihaveis.
See on Eesti üks populaarsemaid kogupereüritusi. Seda on tehtud 11 aastat. Ligi 1000 talu, igal aastal üle 200 000 külastaja. Ja umbes viiendik taludest osaleb sel aastal esimest korda, nii et on kindlasti nendega uut avastada.
Sellega seoses ka palve: kui olete juhuslikult käinud enne seda välismaal, siis 48 tundi pärast tagasijõudmist palun ärge kuhugi taludesse minge. Minge kohale puhaste riiete ja jalanõudega ning peske käsi enne ja pärast loomadega kokkupuutumist. Aitäh teile!
Juhataja
Aitäh! Annan sõnajärje üle taristuminister Kuldar Leisile. Palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Aitäh! Peaminister ütles, et ta läheb puhkusele, aga mina olen puhkusel. Kuna mul aga kodune varivalitsus oli sellise tööde nimekirja ette pannud, siis ma eelistasin tulla tööle. Natuke vähem tegemist. (Naer.)
Aga ma räägin kõigepealt maistest asjadest ja siis lendaks õhku. Ehk siis kõigepealt räägiksin teedeehitusest.
Teadupärast eelmisel aastal me tegime otsuse, et sel aastal läheb 281 miljonit teedeehitusse. Ja järgneva nelja aasta jooksul üks miljard.
Ime küll, tööd käivad tõesti väga suure hooga, eriti Tallinna-Pärnu suunal, 45 kilomeetrit on töös. Ja pigem on ehitusfirmad isegi natuke graafikust ees.
Aga tavaliiklejale see tähendab natuke pikemat aega Pärnusse sõitmiseks. Kes aga seda kuidagi ei kannata, sellel ma soovitan puhkuse ajal sõita Tartu poole, näeb oma silmaga, kuidas Siuru [ehitusalal] arheoloogilised väljakaevamised edenevad.
Tartu suuna kohta veel üks positiivne uudis: värskelt avasime hanke Imavere käsukonna 2 + 2 lõigu ehituseks.
Ja homme saab läbi tähtaeg vaidlustuste esitamiseks, nii et järgmisel nädalal saame loodetavasti võitja välja kuulutada ja kohe töödega pihta hakata.
Ja ime küll, summa jääb samasse suurusjärku, kui prognoos oli, nii et selles mõttes on väga hästi.
Veel üks selline uudis, mis on rohkem nagu Pärnu suunaga seotud. Nimelt, vahepeal oli tee-ehitajatelt väga selge sõnum: kuna kütuse hinnad on tõusnud, siis enam nende hindadega välja ei tule ja tuleb seda kuidagi kompenseerida.
Nüüd on ka transpordiametiga kokkulepe olemas, esimeste ettevõtetega, kes on ilusti tõestanud, kui palju mingisugune lõik kallimaks läks, on kokkulepped saavutatud, et saaks kütuse osa kompenseerida.
Aga need on iga konkreetse lepingu kalkulatsioonid. Ja summad ei ole, ei ole suured.
Nüüd, teedeehitus ei tähenda ainult 2 + 2 teid, vaid sel aastal paneme160 kilomeetrit kruusateid mustkatte alla.
Kaks nädalat tagasi käisin Soomaal avamas kaheksakilomeetrist lõiku, kus saab nüüd värskelt renoveeritud RMK külastuskeskusesse mööda asfaltteed.
Kohalikud olid väga õnnelikud selle üle, et lõpuks saab see ohtlik kruusatee likvideeritud ja pandud mustkatte alla.
Ehk siis Eesti ei ole ainult Tallinn, vaid mujalgi on tööd kui palju.
Rail Balticust ka. Igaks juhuks kordan üle – seda on vaja kogu aeg korrata –, et Eestis töö käib täie hooga, me ei lähtu Läti meedia suunistest [ega kuuldustest], et Eestis ei jõuta [valmis] või midagi on halvasti.
Me ootame endiselt Läti valitsuse ametlikku seisukohta, mille me peame siis nii kolmes riigis kui ka Euroopa Komisjoniga läbi rääkima. Sinnamaani käib Eestis kõik plaani järgi, nii nagu Rail Balticu ehitus on ette nähtud.
Ja ehitusseadustikust ka veel. Kordan üle, et 1. augustist hakkavad uued, uued reeglid kehtima. Ehitamine läheb lihtsamaks, bürokraatiat vähemaks. Võib-olla kõige suurem muudatus, mille üle on rõõmsad nii eraehitajad kui ka arendajad, on see, et detailplaneeringuid on vaja teha oluliselt vähem kui varem ja saab hakkama projekteerimistingimustega.
Ma väga loodan ka Tallinna linna peale, et detailplaneeringute protsess Tallinna linnas muutuks oluliselt kiiremaks. Sest kui me tegime nüüd elamuarenduse kava ja vaatasime, kus on kõige suurem mõju ehituse hinnale, siis [nägime, et palju oleneb sellest,] kui kiiresti on võimalik kätte saada kõikvõimalikud load.
Ja see puudutab eriti suurlinnu, eelkõige Tallinna. [On suur vahe,] kas detailplaneering kestab ühe aasta või kümme aastat. Ja lõpuks tuleb korteriostjatel kõik kinni maksta.
Nii, ja lennundusest. Täna oli kabinetis lennunduse tuleviku arutelu. Punkt üks, transpordi varahaldus ehk TVH läheb likvideerimisele ja seda sel põhjusel, et kõik Nordica lennukid on maha müüdud, varuosad on ka maha müüdud. See umbes 25 miljonit eurot, mis kogu sellest tehingust on olemas, läheb tagasi riigieelarvesse. See on tänane otsus.
Ja transpordi varahaldus kui ettevõte läheb likvideerimisele, likvideerimisprotsessi. Ehk siis ei ole mõtet seda keha tulevikus edasi pidada.
Teine teema oli lennujaam ja lennujaama areng. Nimelt, praegune terminal on 2,8 miljoni reisija jaoks. Saavutatud on 3,5 miljonit reisijat aastas Tallinna lennujaamas.
Nüüd, lennujaama enda nägemus on juba aastaid olnud selline – seda oleme ka korduvalt välja öelnud –, et aastaks 2020 võiks olla Tallinna lennujaamas kuni 5 miljonit reisijat aastas.
Aga selleks on vaja teha esiteks investeeringuid, et need reisijad kõik ennast endiselt seal mugavalt tunneks.
Ja teiseks on vaja ka toetada või teha liini toetusprogramme, et meil oleks neid lennufirmasid, kes on nõus siia Euroopa otsa lendama. Ja seda ka arvestades tingimusi, et Air Baltic on sellises seisus, nagu ta on.
Ja selleks on lennujaam väga selge kava välja töötanud ja järgib seda, et ühtepidi jälgida olukorda, mis tuleneb Air Balticu tulevikust, ja teistpidi leida lennufirmasid, kes esiteks täidaksid selle võimaliku tühimiku ja teiseks oleksid Tallinna lendamas, et see 5 miljonit reisijat meil ka nelja aasta pärast siin oleks.
Ja selleks on siis lennujaamal kavas investeeringud. Kaks kõige suuremat kitsaskohta: esiteks, mitte-Schengeni ala vastuvõtt, ehk siis kõik, kes tulevad nt Ühendkuningriigist, Küproselt või kuskilt kaugemalt, kolmandatest riikidest, seal on pudelikael; ja teiseks, pagasi vastuvõtt – kui saabub mitu lennukit korraga, siis tuleb tihtipeale pagasit oodata tund või kauem, aga see ei ole normaalne.
Nii et lennujaam teeb oma investeeringuid ja andis täna ka valitsusele ülevaate sellest, mis kavas on. Aga ongi kõik.
Juhataja
Aitäh! Head ajakirjanikud, kas on meie tänastele kõnelejatele küsimusi? Paistab, et mitte. Siis on aeg intervjuudeks. Aitäh ja kena päeva!
