Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi.
Peaminister Kaja Kallas viibib täna Brüsselis. Teie ees on peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Riigihalduse minister, palun!
Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast, austatud ajakirjanikud!
Täna sai Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud 18 päevakorrapunkti. Oli väga tulemuslik valitsuse istung, kui nii võib öelda. Mina peatun mõnel olulisemal punktil, pööran neile rohkem tähelepanu, pärast siis sotsiaalkaitseminister ning majandus- ja taristuminister aitavad oma punktide kohapealt.
Kõigepealt, rahandusministeeriumile, maksu- ja tolliametile eraldati 1,6 miljonit eurot. See on üks protsessi osa. See raha on vajalik seoses maade korralise hindamisega ja maamaksuseaduse muudatustega, vastav seaduseelnõu läbis teise lugemise sel nädalal riigikogus. Loodame, et see läheb vastuvõtmisele. Kõik ettevalmistused on tehtud ja maa-amet ka ootab seaduse vastuvõtmist. Maksu- ja tolliamet hakkab siis vastavaid arendusi ette valmistama.
Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali suurendati ligi 168 000 euro võrra. Mis asi see on? See on üks krunt Vesilennuki tn 12. Ehk see on jälle üks osa sellest protsessist, mis räägib keskkonnamaja hanke ettevalmistamisest. See oli keskkonnaministeeriumi omanduses, nüüd tuli Riigi Kinnisvara AS-ile. Kogu selle arenduse viibki läbi Riigi Kinnisvara AS, muidugi koostöös keskkonnaministeeriumiga.
Tuletan meelde. Võib-olla keegi räägib, et meeletult tehakse kontoripinda juurde, aga tegelikult keskkonnaministeeriumi asutuste kontoripinna kasutus väheneb kaks korda. Nad on praegu paisatud üle linna laiali. Keskkonnaministeerium pidi isegi vanadest ruumidest välja kolima ja rendipinnale minema, sest vanas kohas ei olnud enam võimalik tööd teha.
Püüame selle probleemi lahendada keskkonnamajaga. Seal on palju ilusaid asju veel. Loodusmuuseum kolib ka sinna. Ja kindlasti tuleb see puitkonstruktsioonidega puidust ehitis, mis on referentshoone ja demonstreerib ühtlasi Eesti ettevõtete võimekust selles valdkonnas. Nii et loodame, et sellest tuleb üks ilus asi.
Valitsus kiitis heaks ka küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ning saadab selle parlamenti. Seaduste muutmise eesmärk on ajakohastada turvameetmete nõudeid ühiskonna toimimise seisukohast olulistes infosüsteemides.
Näiteks kohustatakse valitsust kehtestama määrust, mis näeb ette infoturbe halduse nõuded, turvameetmete üldnõuded, süsteemide turvameetmete erinõuded, mis kehtiks kõikidele küberturvalisuse seaduse mõistes teenuse osutaja süsteemidele.
Senine turvameetmete süsteem on üles ehitatud pigem kitsalt andmekogude põhisele infoturbe tagamisele, aga arvestades olukorda, arvestades arengusuundi, mis maailmas on toimunud ja toimub pidevalt, on küberturvalisus järjest rohkem omandamas tähtsust.
Me oleme tugevdanud ka riigi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevat küberturvalisusega tegelevat meeskonda, et olla valmis väljakutsetele reageerima.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks politsei- ja piirivalveseaduse muutmise eelnõu. Selle põhisisu on see, et saab rakendada Euroopa Liidu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Tuleb ühine süsteem kogu Euroopa Liidu peale. Seda kasutatakse piirikontrollis, migratsiooni järelevalves, aga ka terrorismi ja muu raske kuritegevusega võitluses.
Seni meil oli teadmine ainult nende kohta, kes sisenesid ja lahkusid läbi Eesti ehk meie piirilt. Keskse süsteemi rakendamisega saadakse ülevaade kõikidest lühiajaliselt Euroopa Liitu saabunud inimestest ja nendest, kes on jäänud Euroopa Liitu üle lubatud viibimisaja ehk ka ebaseaduslikult. Nii et kogu see informatsioon hakkab riikide vahel paremini ja efektiivsemalt liikuma.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Millised muudatused seal ette nähakse? Kõige rohkem puudutab see esmatasandit ehk perearste. Seal on sisulistest muutustest see, et lähtetoetuse tingimusi muudetakse paindlikumaks, et noored perearstid saaksid näiteks võimaluse alustada oma tööd väiksema nimistuga, kui nad alustavad perearstipraksisega. On oluline, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam.
Seaduseelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi, kavandatakse muudatustega laiendada piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õigust peale pereõdede ka eriõdedele. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti. Ehk see on ikkagi selle koormuse jagamine, mida me ka praegustes COVID-i tingimustes näeme, et perearst saaks tegeleda rohkem oma sisulise tööga ja õel oleks rohkem õigusi toimetada teiste tegevustega.
See eelnõu annab võimaluse arstiabi anda ka olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud. Me teame, et see probleem on olemas, eriti maapiirkondades. Sellisel juhul haiglavõrgu arengukava haigla võtab selle nimistu teenindamise üle, vähemalt ajutiselt. Ehk maakonnahaigla saab rohkem õigusi, et tegeleda ka esmatasandi tervishoiuga. See on ka loogiline, sest kompetents on piirkondades maakonnahaiglates.
Ja siis teema, mida küll majandus- ja taristuminister saab täpsemalt tutvustada, aga eks see teeb ka mul südame soojaks. Nimelt, eluaseme laenuga seotud muudatused. Muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust riiklikult tagatud eluasemelaenude kohta.
Seal on kaks suuremat muudatust. Kõigepealt on lasterikastel peredel võimalik saada eluasemelaenu ka 5% omaosalusega. Praegu on siin minimaalne määr 10%.
Ja teine, mis mulle on eriti südamelähedane: maapiirkonnas, kus kinnisvara hind on madal, on võimalik saada KredExi, nüüdse nimetusega Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tagatist kuni 80% ulatuses eluasemelaenust ehk lisatagatist, just sellel põhjusel, et kui kinnisvara hind on madal, siis sedasama objekti, mida ostetakse või renoveeritakse, pank ei arvesta piisava tagatisena, kuna hind on madal.
Nüüd läheme appi inimestele, kes soovivad eluaset kas osta või renoveerida maapiirkonnas. Siis oleks lihtsalt rohkematel peredel võimalik seda teha.
Jah, aga eks sa siis proovi. Aga ma ei saanud seda mitte rääkimata jätta, sest ma olen sellega tegelenud … Ma ei mäleta, mitu aastat. Nüüd oleme jõudnud lahenduseni.
Mis puudutab üldist olukorda, mis meil valitseb, siis nagu te näete, on peaminister ülemkogul, kus arutatakse lisaks muule julgeolekuolukorda, Venemaa ja Ukraina olukorda ning seda, mis toimub Ukraina piiril. On väga tihe diplomaatiline tegevus. Noh, see on ikkagi selleks, et hoida ära konflikti, reaalset konflikti. Kaitseminister on NATO kaitseministrite kohtumisel, välisminister Washingtonis, kus ta kohtus ka Ameerika välisministriga.
Meie põhisuund diplomaatias on, nagu ma olen öelnud, ühelt poolt hoida NATO ja Euroopa Liidu riikide ühtset sõnumit, hoida üleval seda heidutust, valmistada ette võimalikke sanktsioone, mida ka tehakse Euroopa Liidust ning anda selle kõigega Venemaale signaal, et seda konflikti ei ole mõtet teha või sellel on rasked tagajärjed.
Sest otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, endiselt on hinnang selline. Me oleme valmis mingite kaasuvate tegevustega. Ma rääkisin ka küberturvalisusest, noh, ütleme, erinevatest ohtudest, mis võivad kaasneda ka konfliktiga Ukrainas või Ukraina piiril. Saame küll kinnitada, et kõik ministeeriumid on tegevuskavad täpselt ja detailselt üle vaadanud. On ka läbi regionaalsete kriisikomisjonide suheldud kohalike omavalitsustega võimalike ohtude korral.
Eks Signe saab rääkida siin ka sellest, näiteks, et üks selline oht või vähemalt tagajärg võib olla ka põgenike suurenenud arv Ukrainast. Mida me sellisel puhul teeme?
Nii et me oleme ka järgmisteks käikudeks valmis, aga me väga loodame, et diplomaatia suudab olukorda lahendada ja päris konfliktiks ei lähe. Püüame selleks kõik teha.
Nüüd tuli ka ametlik otsus selle kohta, et ühiselt on otsustatud Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane ja selle sihtüksused Takuba tegevuse Malis lõpetada. Prantsusmaa küll soovib piirkonda alles jääda, et terrorismivastast võitlust jätkata, aga konkreetselt Malist, kus ka Eesti oli selles koalitsioonis abis, mida Prantsusmaa juhtis, tullakse välja.
Mis puudutab COVID-it, siis te näete ise, et need numbrid tõusevad. Nüüd, eile oli väga suur nakatunute arv. Üritasin minagi selgust saada, mis selle taga on. Osaliselt oli seal ka eelmiste päevade kandeid positiivsete testide kohta. Aga siiski, ütleme, viiruse tase on väga kõrge. Eks kõige suurem probleem on tervishoiul. Perearstid on üle koormatud.
Oleme teinud küll teatud muudatusi korralduse mõttes, et perearstide koormust vähendada, et ei oleks vaja nii palju inimesi PCR-testile saata. Sest omikrontüvi käitub teisiti. Me peame olema siin olukorras kindlasti valmis tegema ka järgmisi otsuseid.
Teisipäeval me arutasime olukorda, saime ka ülevaate. Ega meil muud ei olegi otsustada kui see, et järgmisel teisipäeval vaatame olukorrale uuesti otsa. Ka leevendused, mida kõik väga ootavad ja mille puhul tegelikult valitsuses tahetakse näidata, et meil siin eriarvamusi ei ole, aga me saame neid teha siis, kui olukord ikkagi näitab paranemise märke.
Nii et see on nagu selline lühike kokkuvõte selle kohta. Aitäh!
Juhataja
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Aitäh! Räägin mõnest teemast täpsemalt.
Ma tulin eile tagasi Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite mitteametlikult kohtumiselt, kus me arutasime neid teemasid, mis seoses digi- ja rohepöördega puudutavad inimesi Euroopa Liidu eri riikides, just selles kontekstis, millised on väljakutsed töökeskkonnas inimeste ümber- ja täiendõppele, millised on ootused tulevikus inimeste oskustele. Järjest rohkem prognoositakse, et meil on digivaldkonna tööjõuvajadust ja nende oskuste suurendamise vajadust ühiskonnas. Aga teisalt me räägime kogu Euroopas ja spetsiifiliselt ka Eestis nendest mõjudest, mis sotsiaalkaitsesektorile paratamatult kaasa tulevad, kui muutuvad töökohtade profiilid.
Meil on Eestis tegelikult päris hästi korraldatud tööturuteenused ja ümberõppe võimalused. Juba täna ja praegu on Eestis ligipääs tööturuteenustele ja ümberõppele nendel inimestel, kes veel töötavad, st ei ole vaja seda töötuse staatust selleks, et ligi pääseda teenustele.
Mis Eestis samamoodi silma torkab, on tegelikult NEET-noorte – ehk nende noorte, kes ei õpi, ei tööta ega kasvata lapsi kodus parasjagu – abistamine. Seal on meil väga suurepärane digilahendus, kus erinevad andmebaasid omavahel suhtlevad, selgitamaks välja nende inimeste asukoha. Kohalikele omavalitsustele läheb informatsioon läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste registri, inimestega saab ühendust võtta ning muuhulgas nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi teenuseid pakkuda, et inimesi aktiveerida.
Demograafilised muutused Eestis ja laiemalt Euroopas näitavad üsna ühetaolist pilti ehk elanikkonna vananemist ja sellega seonduvalt hoopis teistsuguseid väljakutseid riikidele ja ühiskonnale laiemalt. Seetõttu iga tööealise inimese toomine tööturule või püsimine tööturul on võtmetähtsusega. Sest nende inimeste hulk, kes tulevikus tööturul osalevad, näitab kahanemise märke, ja nende inimeste hulk, keda ühiskond peab üleval pidama, näitab pikeneva eluea ja ühiskonna vananemisega tõusumärke. Samuti ennustatakse suuremat puuetega inimeste osakaalu ja laiemalt erivajadustega inimeste osakaalu.
See tähendab seda, et me peame aitama kõik inimesed tööle, aga tööle saavad inimesed ikkagi nende oskustega, mida muutuv tööturg võimaldab. Ja siin on riigi roll äärmiselt suur.
Mis see riigi roll on? Ma tahaks öelda, et riigi kõige suurem vastutus on luua keskkond, mis toetab inimesi olema ise aktiivne, tasandama ka neid muresid ja probleeme, mis konkreetsetel inimestel tööturul püsimisega on, selleks et ühiskond tervikuna oleks tervem ja jätkusuutlikum.
Nüüd teine teema, mida samamoodi pean vajalikuks puudutada, on Ukraina olukord. Minu vaatevinklist loomulikult need hirmud ja ootused, mis on seotud võimalike sõjapõgenike siia saabumisega.
Nii nagu minister Jaak Aab ütles, me tõesti püüame, teeme kõik endast sõltuva ja mitmed meie ministrid, sealhulgas Kaja Kallas peaministrina, on kohtumistel täna ja praegu, et leida diplomaatilisi lahendusi, et rõhutada liitlaste ühtsust ja rõhuda ka heidutusele. Aga samal ajal, nii nagu juba öeldud, kõik ministeeriumid valmistuvad selleks olukorraks, kui peaks toimuma eskalatsioon, minu vaatevinklist ka sõjapõgenike liikumine.
No üks mis kindel on see, et esimene põgenikelaine puudutab riike, mis on Ukrainale lähemal, tõenäoliselt Poolat ja Leedut, ning kindlasti ka neid riike, kus Ukraina kogukonnad on suuremad ja elujõulisemad.
Millal ja kui palju inimesi võiks Eestisse Ukrainas sündmuste eskaleerimise korral jõuda, on tegelikult keeruline öelda. Ma saan aru, et nii ajakirjandus kui ka avalikkus sooviks saada neid numbreid, aga neid numbreid sooviksime ka meie teada. Seda ennustada on väga-väga keeruline.
Mida me teeme? Me kaardistame oma võimekust ja kaardistame ka neid õiguslikke aluseid, kuidas inimesed Ukrainast Eestisse võivad jõuda. Nii nagu varasemalt on ka avalikult välja öeldud, on kaks võimalikku viisi. Me teame, et ametlikult on sõjakolletest kolmandatest riikidest siia tulijatel õigus taotleda varjupaika. See annaks menetluse järel pagulasstaatuse ja seega ka sotsiaalsed garantiid Eestis viibimise ajaks.
Kui palju Ukraina inimesi soovib varjupaigataotlust ja püsivamat elukohta Eestis, me tegelikult ei tea. Kui me kujutame ette inimeste olukorda siin Euroopas, Ukrainas, siis vaevalt, et inimesed tahavad oma kodu maha jätta ja on rõõmsad oma kodu maha jättes, oma sugulasi maha jättes ja oma harjumuspärast keskkonda maha jättes. Pigem kasutavad nad võib-olla seda võimalust, mille annab siis viisarežiim. Tõepoolest, kellel on biomeetrilised passid, saavad kolm kuud ehk 90 päeva Eestis viibida. Selle aja jooksul on vältimatult vajalik teha otsused, kas liigutakse tagasi oma koduriiki või püütakse leida teised õiguslikud alused Eestis viibimiseks.
Ma olen äärmiselt tänulik eeskätt ukraina kogukonnale ja selle esindajatele Eestis. Samamoodi kaitseliidule, Mondole, Eesti Pagulasabile ja mitmetele teistele organisatsioonidele, kes on selgelt välja öelnud, et nad ulatavad oma abistava käe, kui siia peaks tulema inimesi. Samuti on nad aga valmis oma abistavat kätt ulatama siis, kui inimesed vajavad abi Ukrainas, ilma et neil oleks tarvidust siia tulla. Ka selleks on tegelikult plaane tehtud.
Loomulikult, kui me nüüd kaardistame neid majutuskohti, siis on südantsoojendav, et Eesti Majutusasutuste Liit on selgelt välja öelnud, et nende valmidus tulla appi ja ka tingimustes läbi rääkida on väga-väga kõrge. Selle üle on mul hästi hea meel.
Kui rääkida numbritest, kõigepealt, mis on meie tavapärane vastuvõtuvõimekus ja mis ei ole kunagi sajaprotsendiliselt täis olnud, on 100 majutuskohta Vao ja Vägeva majutuskeskuses varjupaigataotlejatele. Need kohad on meil valmis inimesi vastu võtma. Ja nagu varasemalt öeldud, kaardistame seda olukorda, et me oleksime suutelised kuni 2000 inimest [riiki] vastu võtma.
Aga see ei tähenda mitte ainult ööbimiskohta ja majutust, vaid see tähendab kindlasti ka paralleelselt valmidust pakkuda teenuseid, mis on seotud toitlustamisega, esmase tervisekontrolliga või ka muude terviseprobleemide lahendamisega. See on seotud tõlkimisega, emotsionaalse abi pakkumisega ja sellega seoses ka sotsiaalministeeriumi valitsemises sotsiaalkindlustusamet tegeleb psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise ja pakkumisega. Seda kõike igapäevaolukorras, kui meil on erilised sündmused, kus sellist tsentraalset abi ja professionaalset lähenemist on vaja, aga kindlasti siis, kui siia peaks saabuma rohkem pagulasi.
Psühhosotsiaalne kriisiabi ei ole pelgalt psühholoogilise nõustamise pakkumine võimalikele sõjapõgenikele, vaid see on tegelikult abi ja toe pakkumine ka Eesti inimestele. See on kogukondade vahelise sidususe loomine ning see on kindlasti ka abi ja tugi vahetutele abi osutajatele, kes tegelevad otse pagulastega.
Nüüd ma pean ilmselt korraks üle rääkima ja ära märkima, milline on tänaseks olukord, mis on seotud eelmisel nädalal kulmineerunud pensionite kojukandega. Täna hommikuks on meil olukord selline, et 4840 inimesest 0,3% protsendi inimesteni, st 15 inimeseni me tegelikult jõudnud ei ole. Me ei tea, kus nad hetkel viibivad. Ülejäänud inimeste puhul on kojukanne õnnestunud, neid inimesi on 4714, ja kordusvedu on veel kavandatud 0,5%-le ehk 22 inimesele.
Kui ma vaatan seda statistikat, mis puudutab eelmist aastat, siis igakuiselt oli vahemikus 40–79 inimest, kelleni kanne koju ei jõudnud, seda väga erinevatel põhjustel, seal hulgas on viibimiskoha muutumine, vanemaealiste inimeste puhul praegu COVID-i ajal on kindlasti üks suur põhjus haiglasse sattumine või hooldekodusse sattumine, kahjuks on ka siit ilmast lahkumist, mõningatel juhtudel on põhjus Eestist ärakolimine, aga ka viibimiskoha muutumine ja elama asumine sugulaste või tuttavate juurde.
Nii et neid põhjuseid, mis on objektiivsed seal taustal, tegelikult ikkagi on. Jätkuvalt sotsiaalkindlustusamet kohalike omavalitsuste abiga püüab leida neid 15 inimest, kelle viibimiskohta me hetkeseisuga ei tea.
Minu poolt praegu kõik. Aitäh teile!
Juhataja
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, palun!
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tere kõigile! Jaak juba tegelikult rääkis asja sisu ära. Üks tõesti kaua tehtud muudatus. Seda sai pikalt läbi räägitud ka Eesti pangaga, et me ei teeks selliseid muudatusi, mis võivad kinnisvara turgu veelgi kuumendada. Aga tõesti võtsime need sihtgrupid, kus on väga selgelt näha, et on tegemist turutõrkega, eelkõige lasterikkad pered, et nende enda sissemaks eluaseme soetamisel oleks madalam. See miinimummäär oli enne 10%, nüüd on 5%.
Ja teine pool kindlasti, kus turutõrge on, on maapiirkonnad. Seal on pangast laenu saada märgatavalt keerulisem, sest lihtsalt eluaseme väärtus, kinnisvara väärtus on maapiirkondades väiksem. Seetõttu ka siis täiendav meede KredExilt, et pakkuda pankadele lisakindlust nendesse piirkondadesse laenu andmisel.
Veel eluasemetest. Tahaks rääkida sellest, et meil on päris hästi käivitunud kortermajade renoveerimise programm ettevalmistatud paneelidega. Kaks hoonet on valmis. Hetkel sõlmitakse lepingut järgmisele 19 hoonele. Tegemist on tüüpprojektidega, millele valmistatakse tehases paneelid ette ja siis paigaldatakse hoonetele.
Sellest projektist oli meil juttu ka möödunud nädalal, kui siin käis prantsuse elamumajandusminister. Meie puitehitised ja selline paneelidega renoveerimine pakkus talle väga suurt huvi. Paljudes osades Euroopas on puitehitised tõesti väga uus teema. Eesti kogemusest soovitakse siin kindlasti väga-väga teada.
Teine huvitav teema Euroopa jaoks on kindlasti meie digiehitus, digiehituse platvormid. Selles me oleme ka väga selgelt Euroopast päris pika maa eespool.
Siis tahaks öelda veel seda, et siin oli üks lugu sellest, kuidas meil on vähe vahendeid individuaalelamute rekonstrueerimiseks. Jah, neid vahendeid võiks alati olla rohkem, aga ma loodan üsna pea koostöös hea kolleegiga ministeeriumist, Andres Sutiga, olla kabinetis, et kinnitada ära vahendid individuaalelamutele. Me oleme selleks nüüd lõpuks leidnud kokku kaheksa miljonit eurot, see on nii renoveerimine kui ka päikesepaneelide paigaldamine. Lühidalt kõik.
Jaak Aab
Ma lisaksin natuke, Taavi jälle ärgitas mind. Riigihalduse minister on ka eluasemeprobleemidega tegelenud, eks muidugi seal piirkondades, kus mure on.
Meil on tegelikult päris hästi läinud see pilootprojekt, kus me Lüganuse vallas, Kohtla-Järve linnas ja Valga linnas oleme tegelenud küll n-ö kahanenud – räägitakse kahanevatest, aga hetkel juba kahanenud – elanike arvuga piirkondades, kus jälle, teate ise, need probleemid, mida mõni aasta tagasi üles tõsteti, on pidevalt olemas, tühjenevad korterelamud. Tavaliselt on nad kehvas seisus, seal tulebki teha see protsess läbi. Riigihalduse ministri haldusala koos majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga, meil on isegi üks advokaadibüroo juures, et kaaluda läbi kõik need sundvõõrandamise protsessid ja kaaluda seda, kas on vaja teha mingeid muudatusi, näiteks seadustesse.
Põhivastutaja on muidugi kohaliku omavalitsus, aga neil ei piisa ressursse. See on päris keeruline protsess, et asendada näiteks omandid korterelamus hoopis teise korteriga. Või siis Ida-Virumaal on see probleem, et ei saa kätte korteriomanikke, eks ju. Seal on siis sundvõõrandamise protsess, kui neid kätte ei saada.
Aga me oleme teinud ka sellise otsuse, mis kabinetis heakskiitu leidnud, et me Ida-Virumaal, kus see probleem on suurem, toetame eraldi Ida-Viru programmist selle jätkumist. Me toetame omavalitsusi selle protsessi läbiviimisel, ka asenduspindade ostmisel, asendamisel, lammutamisel jne. Lammutamine on sel puhul, kui korterelamu saab tühjaks tehtud ja on suhteliselt kehvas seisus.
Samas tuletan meelde, et ega me siis ainult lammutamisega tegele. See kortermajade rekonstrueerimise programm, millest Taavi rääkis, on kriisiabimeetmena tehtud soodsatel tingimustel maapiirkondade järgi. Sest me nägime, et põhiline rekonstrueerimine ja korteriühistud, kes siis osalesid selles programmis ja said toetust, olid ikkagi linnades, näiteks Tallinnas. No näiteks Rakvere. Rakveret ma tahan kiita, sest seal ka linn võttis eraldi inimese, kes tegeles korteriühistutega ja aitas neil nagu aru saada, kuidas nende toetusteni jõuda. Ja seal on võimalik saada maapiirkondades kuni 50% toetust või, tähendab, omaosalus on väiksem ja on võimalik saada KredExist ka regionaallaenu, kui pank sellesama madala kinnisvara hinna tõttu [laenu andma] ei tule.
Nii et neid eluaseme korrastamise ja soetamise erinevaid meetmeid, mis sihivadki erinevaid probleeme, me oleme viimastel aastatel ikkagi päris usinasti üritanud ellu kutsuda ja oleme läbi käinud need protsessid. Kui varem, ütleme, eelmise kriisi ajal, oli probleemiks töökoht, et ei ole tööd maapiirkonnas, siis praegu pigem on mingid teised probleemid teravamad, et seal maal saaks elada. Ka viimase miili programm jätkub niimoodi, et võetakse arvesse eri maakondade vajadused, tehakse regionaalselt portfellid, mitte nii, nagu oli eelmisel, kus juhtus, et sealt, kus oli tihedamalt, ta hargnes, ja mõnel pool ei hargnenud lihtsalt sellise kiirusega.
See ongi kompleks erinevatest probleemidest, mis maapiirkonnas on. Ja maapiirkonna all on ka mitte lihtsalt see hajaasustus, vaid isegi maakonnakeskused. Enamik probleeme on väga sarnased üle Eesti, väljaspool Tallinna-Harjumaad ja Tartu linna piirkonda. Üritame järk-järgult neid inimesi aidata ja ettevõtjaid aidata, et elu seal püsiks vähemalt.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja palun küsige läbi mikrofoni.
Esimene küsimus tuleb esimesest reast. Palun!
Mari Eesmaa, Delfi
Tere! Mul on küsimus siis teile, minister Jaak Aab. Te ütlesite, et COVID-i seisukohalt praegu te vaatate ja siis arutate uuesti järgmisel nädalal. Aga mis on valitsuse plaan praegu seoses COVID-iga? Selles suhtes, et haiglad on kriitilises seisus, perearstid on ka kriitilises seisus, piiranguid enam keegi juurde ju keerata ei taha. Aga mis on siis plaan selle olukorra lahendamiseks?
Jaak Aab
Aitäh! Noh, jah. Öelda lihtsalt, et jälgime olukorda – päris nii ei ole. Me väga põhjalikult ikkagi vaatame neid valukohti ja kitsaskohti, kuidas on haiglate seisud jne. Meil on varasemate lainete ajal ikkagi teatud protseduurid ju kokku lepitud, et haiglate koormusi jagada, olgu see siis põhjaregiooni meditsiinisüsteemis või lõunaregiooni meditsiinisüsteemis, aga ka süsteemide vahel, nende kahe regiooni vahel isegi.
Nii et jah, ega kerge ei ole. Ja mis nagu annab lootust? Eks me jälgime, mis maailmas toimub. Keegi ei oska ka ekspertidest täpselt ennustada, kus see tipp nüüd on siis selle leviku või ka haiglasse sattuvate inimeste suhtes.
Ta on teatud stabiliseerimismärke ikkagi näitamas. Siin teatud eksperdid avaldasid arvamust, et ta võib ei tea, millistesse numbritesse kuskile tõusta. Praegune niisugune üldine hinnang on, et ikkagi ta on stabiliseerumas, väga suurt plahvatust enam ei tule.
Aga me mõistame. See tüvi on teistmoodi, ta on agressiivsem, positiivsuse saavad väga paljud inimesed ja see takistab nende töötamist, ka tervishoiusüsteemis.
Ega me ei ole selle peale alles praegu mõtlema hakanud. Perearstide tasustamises on muudatused toimunud juba eelmisel aastal, neil on võimalik palgata lisatööjõudu. Tihtipeale seda ei ole lihtsalt võtta, aga üritatakse nii residente kui ka abitööjõudu ikkagi palgata, seda teevad nii perearstid kui ka haiglad, ka seal on lisafinantseerimine olemas.
Me väga loodame, et asi hullemaks ei lähe. Ega me niisama ei looda lakke vaadates, vaid eksperdid räägivad sama. Aga kindlasti teisipäeval seda jälle põhjalikult arutame. Nii et vaatame, kas me kuidagi saame aidata haiglaid teistsuguse korraldusega.
Noh, näiteks küllaltki mõjus samm oli see, et isolatsiooni tervishoiutöötajad ei pea jääma, kui neil sümptomeid ei ole, isegi kui nad on positiivsed.
Siin küsiti, miks teistes sektorites seda ei tehta. No on selge, et haiglas ikkagi neid reegleid järgitakse, mis puudutab kaitsevahendeid, protseduure jms, siis kõik on väga täpselt läbi mängitud ja seal see oht, et positiivne inimene kedagi nakatab, on viidud miinimumini. Teiste töökohtade kohta me seda kahjuks öelda ei saa. Arvestades praegust levikut me ei saanud sellist leevendust teha, et isolatsiooniaega lühendada või siis teha nii, et asümptomaatilised ei peaks kodus olema, see ei ole võimalik.
Testimine, noh, ka siin on teatud leevendused. Eksperdid ütlevad, et me ei pea koolilapsi ilmtingimata saatma PCR-testile ja seda ka ei tehta momendil, sellepärast et see on testimisele koormus. Kiirtestid on järjest usaldusväärsemad ja lihtsam on, kui selle kiirtesti tulemusel positiivne laps jääb koju. See on kindlasti vähendab ka koormust testimisele.
Me oleme jupp-jupilt ikka arutanud neid erinevaid töö ümberkorraldusi ja meetmeid, et seda koormust maha võtta või teiselt poolt aidata perearste või haiglaid.
Mari Eesmaa
Jätkuküsimus. Aga vaktsineerimine on ju see, mis haiglaid aitab. Meie vaktsineerimistempo on viimastel kuudel jäänud toppama. Näiteks, Läti on meist ka juba mööda läinud. Mida meie saame teha, et me saaksime nüüd ka ikkagi selle protsendi rohkem ülespoole?
Jaak Aab
Sellega jätkuvalt vastavad asutused ju tegelevad, näiteks terviseamet, ja erinevate kampaaniate kaudu, perearstide kaudu [kutsutakse inimesi].
Eks perearste peab ka mõistma. Kui on nii palju inimesi teenindada, siis jälle selle vaktsineerimisega peab see tööots kuskil olema. Me ei ole sellest kindlasti loobunud ja kutsun jätkuvalt kõiki üles vaktsineerimisele, ka tõhustusdoosiga vaktsineerima. Kõik numbrid näitavad … Signe võib rääkida siin hooldekodudest, kus tegelikult ikkagi tänu väga aktiivsele ennetustööle ja mõjusale tööle läbi perearstide ja läbi hooldekodude endi on ju tõhususdoosi saanud väga suur osa hooldekodude elanikest.
Ja omikrontüvi käitub lihtsalt niimoodi, et isegi tõhustusdoosi saanud inimesed võivad nakatuda ja võivad haigeks jääda, aga kindlasti see risk on kordades väiksem. Kordades väiksem.
Ka kabinetis teisipäeval, kui meil arutelu oli, siis [öeldi, et] jätkuvalt terviseamet ja sotsiaalministeerium teevad kõik pingutused, et jõuda edasi eakate vaktsineerimisega. See on see koht, kus on ikkagi kõige suurem see risk haigestuda. Tõsiselt. Nooremate inimestega, lastega on teistmoodi, sellepärast ka leevendused lastele on, eks ju, ka tõendi mitte küsimine jne. Reeglina on need sümptomid väga minimaalsed ja nad ei haigestu.
Nii vaktsineerimisel kui ka teistes tegevustes oleme me juba praegu keskendunud riskigruppidele ja jätkame seda.
Kindlasti kutsun kõiki üles, kellest vähegi sõltub, et ta aitab eakaid nii vaktsineerimisele kui ka tõhustusdoosile.
Juhataja
Sotsiaalkaitseminister täiendab.
Signe Riisalo
Jaa. Aitäh! Hea, et sa, Jaak, võtsid üles hooldekodude teema seoses haigestumise ja vaktsineerimisega. Me kõik teame, et kui vaktsineerimine ei olnud veel võimalik, siis meil oli neid perioode, kus kolmandik haiglaravi vajajatest olid hooldekodu elanikud. Üsna hirmuäratav. Me teame, et nad on väga haavatavas seisundis oma ea, aga ka tervisliku seisundi tõttu.
Kui vaktsineerimine osutus võimalikuks, siis need statistilised numbrid, mida me saame jälgida, pöördusid drastiliselt. Tänaseks meil on olnud ka neid nädalaid, kus haiglasse sattunud on alla 1% hooldekodude elanikest, aga paari protsendi juures see tegelikult ka kõigub.
90,3% on tõhustusdoosiga vaktsineeritud hooldekodude elanikest nüüd need, kellel see aeg on kätte jõudnud ja kes vahepeal ei ole ka COVID-it läbi põdenud.
Ma usun, et selline suletud asutus on hea mudel näitamaks, kui tõhus tegelikult on vaktsineerimine ja ka tõhustusdooside tegemine. See aitab inimeste elusid päästa, see aitab haiglasse sattumist ennetada. See ei tähenda üldse seda, et meil haigestumisi ei oleks hooldekodudes. On, aga need haigestumised ei vii haiglasse. Ja see on minu meelest hästi suurepärane.
Nüüd, suurem mure on see, kuidas jõuda nende eakate inimesteni, kes elavad kodudes, selleks et kaitsta ka neid. Siin, lisaks eeltoodule, mida Jaak Aab juba nimetas, me oleme informeerinud, andnud ka jutupunktid ja soovitused sotsiaaltöötajatele, ka koduteenuse osutajatele, et kui käiakse koduteenuseid osutamas, kui vanemaealine on kokkupuutes kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajajaga, siis saaksid nad informeeritud. Ja mitte lihtsalt nii: „Vaktsineerimine on teile hea ja kasulik“, vaid nii: „Meie omavalitsuses saate minna sellel päeval sinna kohta. Kas te vajate abi? Me paneme teile aja kinni.“ Kõik see töö tegelikult taustal lisaks üldisele teavitusele ju käib. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole … On.
Mari Eesmaa
Ma siis küsiks, kui teistel ei ole. Minister Taavi Aas, küsimus Nordica kohta. Eesti riik on kutsunud oma kodanikke Ukrainast ära tulema ja soovitus on lennata Air Balticuga. Aga miks ei too meie inimesi koju meie oma lennufirma?
Taavi Aas
Sellepärast, et Air Balticul on seal sinna regulaarreisid. Nii kaua, kui see on piisav, ei ole vaja sinna täiendavat ressurssi suunata, ja siis see ka niimoodi on. Kui tekib vajadus täiendava lennuvõimekuse järele, siis Nordica on valmis kohe alustama lendusid.
Mari Eesmaa
Praegu seda vajadust siis ei ole?
Taavi Aas
Hetkel seda vajadust ei ole.
Juhataja
Aitäh! Täname teid tähelepanu eest.
