Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/-6cG5OfVQzU?feature=share
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja siseminister Lauri Läänemets.
Palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile! Kõigepealt alustan sellest, et nädala alguses olin Taanis, koos äridelegatsiooniga, kus olid meie start-up-ettevõtted ja ka tehnoloogiavaldkonna ettevõtted. Ja üks, millele tahaks just hoogu anda, on Eesti Taani suhted ärilises plaanis majanduskoostöö arendamisega Põhja või Balti riikidena. Üksikuna me oleme kõik liiga väikesed, aga koos me moodustame piirkonna, kus on 33 miljonit inimest, ja kindlasti saame jagada neid kogemusi ja mõtteid, mis meil on, seda piirkonna pealehakkamist maailma konkurentsis püsimiseks.
Kohtusin ka Taani peaministriga Mette Frederikseniga, kellega rääkisime nii Venemaa agressioonist Ukraina vastu kui ka NATO tippkohtumise ettevalmistamisest ja Ukraina toetamisest üldiselt, samuti kahepoolsest regionaalsest koostööst.
Me hindame väga kõrgelt seda koostööd Taaniga siiamaani nii kollektiivkaitses kui ka kaitsekoostööd üldiselt. Taani vägede kohalolu meie piirkonnas aitab tagada meie piirkonna julgeolekut. Soovime Taaniga suurendada ka koostööd energiajulgeoleku tagamiseks. Ja avamere tuuleenergia on üks selliseid valdkondi, kus Taani on väga edasi jõudnud ja kus meil koostöökohti on. Nende kogemusest on meil palju õppida.
Endise NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kutsel osalesin ka Kopenhaageni demokraatia tippkohtumisel, mille teema oli see, kuidas Ukraina peaks võitma selle sõja.
Nüüd tulen muude teemade juurde. Eile lõppes Euroopa piiririikide, st Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Norra esindajate kohtumine, kus arutati Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehiilimise tõkestamist. Just meil lasub kõige suurem kaubaveo koormus ja me ei saa kuidagi aktsepteerida seda, et sanktsioonidest hiilitakse kõrvale kolmandate riikide kaudu.
Üldiselt on Eesti ettevõtted sanktsioonidega väga hästi kaasa tulnud, aga ka siin tuleb tegeleda teadlikkuse tõstmise ja tõhusa järelevalvega. Neid sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeeme aitavad ära hoida ka need ettevõtted, kes tegelevad sanktsioonide all olevate kaupadega. Just nemad on tihti teadlikumad nendest osapooltest, kellele oma kaupa müües võivad need siiski sattuda Venemaale.
Soome tolli andmetel on eksport Euroopa Liidu liikidest Kasahstani, Kõrgõzstani, Gruusiasse, Armeeniasse ja Usbekistani kasvanud aastaga võrreldes 88%. Ja kui me võtame Eestist ekspordi, siis näiteks tänavu jaanuari ja veebruari võrdluses on märkimisväärselt kasvanud Eesti eksport Kasahstani, Kõrgõstani, Gruusiasse, Armeeniasse ja Usbekistani. Üks kaubagrupp, mis on sanktsiooni all, on pooljuhid, ja selle eksport on kasvanud. Näiteks – lihtsalt need numbrid on niivõrd suured, ütlen, et te saaksite aru – Eestist Kasahstani on kasvanud eksport 189%, Kõrgõstani – NB! Kõrgõstani – on kasvanud … Kas see nüüd vastab tõele või? Ma teadsin enne, et on 576%, aga nüüd on mul kirjas, et see on 21 576%. 21 576% on kasvanud Kõrgõstani. Jaa. Gruusiasse 222%, Armeeniasse 1110%, Usbekistani 136%.
Võib-olla tõesti Kõrgõstaniga seoses on nagu meeletu ärivahetus, aga kahtlustan, et see on hoopis millekski muuks. Mida ma tahan öelda, on see, et nende sanktsioonide eesmärk on võtta ära Venemaa sõjamasinalt raha ja võimalused seda sõjamasinat finantseerida, aga võta ära ka Vene sõjatööstuselt võimalus neid sõjamasinaid toota ja parandada. Meie eesmärk, ühine eesmärk peaks olema see, et see sõda lõpeks. Kui sanktsioonidest hiilitakse kõrvale, siis see tegelikult seda eesmärki ei kanna. See võib olla äriliselt küll lühiajaliselt kasulik, aga pikaajaliselt on see kindlasti probleem, kui meie julgeolek siin kuidagi kõigub.
Aga tegemist on üleeuroopalise probleemiga ja seetõttu tuleb sellele otsida ka üleeuroopalisi lahendusi. Eraldi Eesti sanktsioonide tegemine seda probleemi ei lahenda, sest see eksport liigub siis lihtsalt mõnda teise piiririiki. Me oleme teinud oma ettepanekud ja saame neid arutada.
Mõni sõna ka olukorrast riigikogus. Minu käest on küsitud, kas Vabariigi Valitsus ei võiks siis riigikogule uut kodu- ja töökorda kirjutada, et lõpetada see kriis, mille opositsioon on valla päästnud. Aga minu vastus sellele küsimusele on selge ei, just sellel põhjusel, et me ei kavatse sekkuda riigikogu töösse. Meil on siis võimude lahusus ja riigikogu peab oma tööd ise korraldama. Ma seda põhiseadust austan.
Nii et ma arvan, et riigikogu juhatusel on kõik hoovad olemas selleks, et seda olukorda ohjeldada. Soovin neile selgroogu, pealehakkamist, julgust ja arusaamist, mis on riigikogu esmane põhiseaduslik funktsioon.
Küll aga ma võin ka pakkuda tõlkeabi teile arusaamaks, millega riigikogus ikkagi tegemist on. Teadupärast on EKRE selgelt välja öelnud, et nad ei kavatsegi valimistulemust aktsepteerida, ja ilmselt on nad, nagu me näeme, selle narratiivi ümber suutnud koondada ka teised valimised kaotanud erakonnad. Ehk siis vana hea EKREIKE.
Õnneks on muidugi EKREIKE praegu opositsioonis, mitte koalitsioonis. Ja neil ei ole tegelikult neljal aastal võimalust seda valitsust moodustada, nii et nad on otsustanud kõikide vahenditega lihtsalt takistada praeguse valitsuse tööd.
Mul on tegelikult ka natuke kahju näha, et Keskerakond ja Isamaa on sellesse selliselt kaasunud, eriti arvestades, et enne valimisi nad soovisid väga ka EKRE-st just distantseeruda. See on kindlasti soovitus Keskerakonnale: tulge ära sellest vägivaldsest suhtest EKREIKE-ga ja näidake oma tegudega, et te päriselt seda kõike, vihkavat poliitikat ja maailmavaadet ei jaga. Aga kui see on liiga suur samm, siis vähemalt aktsepteerige valimistulemust ja laske tegutseda.
Valitsuses võtsime vastu otsuseid 17 teemal. Kinnitasime nelja aasta tööplaani, kus on 497 ülesannet. Mitu olulist ülesannet on juba täidetud, näiteks maksud, mis me oleme saatnud riigikogule arutamiseks. Hea meel on tõdeda, et eile toimus ka esimene lugemine.
Andsime parlamendile üle ka seaduseelnõu, mis puudutab Nursipalu harjutusväljaku laiendamist, ja ka seda menetleb riigikogu edasi. Ja kiitsime sellel nädalal heaks ja andsime üle riigikogule siis abieluvõrdsust ja kooseluseaduse rakendamist puudutava eelnõu. Nii et selle tööplaaniga saavad kõik valitsuse kodulehel tutvuda.
Kinnitasime kabinetis ka sanktsioonierandi, mis puudutab siin olevaid Venemaa ja Valgevene tudengeid ja arste, kes olid siin enne, kui täiemahuline sõda Ukrainas algas, ja on ära õppinud eesti keele. Nii et sellest saavad siseminister ja välisminister täpsemalt rääkida.
Jaa, üks asi veel. Üks päevakorrapunkt, mis me ka veel kinnitasime, lisaks, on Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis on vajalik ministeeriumite reformiks. Me oleme kokku leppinud selle, et me loome kaks uut ministeeriumit: kliimaministeerium ja regionaalministeerium. Vabariigi Valitsuse seadus vajas ka sellega ajakohastamist ja ka riigieelarve, et teada, kuidas neid vahendeid siis täpselt kasutada saab. Nii et ka selle me saadame riigikogule arutamiseks ja loodame nende ümberkorraldustega jõudsalt edasi minna. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Ma alustan sanktsioonidest. Eesti on olnud Venemaa-vastase ja Venemaa agressiooni vastaste sanktsioonide kehtestamise suhtes üks eestvedaja riike. Me oleme just nimelt lähtunud sellest, et aeglustada Venemaa sõjamasina funktsioneerimist. Oluline on see, et need sanktsioonid ei ole mitte ainult liikmesriikide ja eri riikide sanktsioonid, vaid see, et Euroopa Liit ühiselt sanktsioone rakendaks. Siin on Euroopa Liit teinud ju väga suuri samme viimase aasta jooksul. Nüüd on tulemas 11. sanktsioonide pakett, kus väga palju on ka Eesti enda esitatud initsiatiive arvesse võetud. Need diskussioonid veel käivad, lõplikult, aga oluline, tähtis on just nimelt see, et lisaks uutele sanktsioonidele me peame üle vaatama need augud või võimalused, mis on olnud, et sanktsioonidest saaks mööda hiilida. Aga seda tehakse päris palju.
See on ka see teema, mida ma olen üles võtnud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Õnneks see mõistmine on väga laiapindne. Ja nii nagu ka peaminister ütles, Eesti ettevõtted laias laastus on ikkagi järginud sanktsioonide mõtet, ja ka praktikas. Kuid tõepoolest on tekkinud huvitav areng, et mõnedesse riikidesse, kus meil varem väga kaubavahetust ja n-ö äri ei olnud, need numbrid on nagu tõusnud. Ehk eesmärk on need augud kinni panna ja olla jätkuvalt see riik, kes saab väga selge silmavaatega rääkida just nimelt nendest sanktsioonidest, mis oluliselt aeglustaksid Vene sõjamasina võimekust, kuna kokkuvõttes ju ukrainlased võitlevad meie vabaduse eest ka. Selline praktiline poliitika aeg on nagu läbi, me peamegi lähtuma julgeolekulistest ja põhimõttelistest seisukohtadest.
Nüüd teine teema, mis täna ka valitsusest läbi käis: isikutevastased sanktsioonid. Kui te mäletate, siis 2018. aastal valitsuse määrusega kehtestati Magnitski nimekiri. Magnitski oli see advokaat, kes sai surma ja tema surmaga seotud isikute suhtes Eesti kehtestas personaalsed sanktsioonid. Samamoodi Tšetšeenias toimunud raskete inimõiguste rikkumistega seotud sanktsioonid.
Me vaatame selle raami uuesti üle ja see on välisministri määrusega kehtestatav nimekiri, mida ma kavatsen ka uuendada seoses lisandunud inimestega, kes on näiteks seotud Kara-Murza surmaga. Ehk siis see on veel eraldi väga karm poliitika, mida Eesti riik just nimelt isikute sissesõidukeelu mõttes rakendab. See on lähiajal tulemas ka juba spetsiifilisemalt.
Samal ajal me peame vaatama ka, kuidasmoodi võimaldada nende inimeste õiglane kohtlemine, kes on Eestis olnud pikaajalise elamisloaga enne seda, kui eelmise aasta 24. veebruaril Venemaa uuesti käivitas agressiooni. Ma ikkagi rõhutan seda, et sõda ei alanud eelmisel aastal 24. veebruaril, vaid tegelikult sõda selles mõttes ja Venemaa agressioon Ukraina suhtes algas juba 2014. aastal. Aga me saame kõik aru, millest me räägime. Ehk enne 24. veebruari siin pikaajalise elamisloaga olnud isikute suhtes väga spetsiifilise erandi me teeme. See puudutab eelkõige neid tudengeid, kes siin täna õpivad, kes on siin olnud enne, samuti meditsiinitöötajaid. Sellest räägib täpsemalt siseminister, kuna see loogika on selline, et siseministeerium valmistab need erandid ette ja analüüsib neid, aga välisminister on see, kes esitab eelnõu, kuna sanktsioonipoliitika on välisministeeriumi all.
See ei ole kuidagimoodi sanktsioonipoliitika lõdvendamine. Oluline on aru saada, et mitte kedagi uut siia sisse ei lase. Me ei me lõdvenda absoluutselt oma sanktsioonipoliitikat selles suhtes, et kuskilt tekiksid mingid uued võimalused, vaid me vaatasime üle väga kriitiliselt ja väga põhjalikult juba siin viibivate isikute põhjused, miks nad siin on. Ja tähtis on ka see, et see ei ole üldine meede, vaid igat isikut vaadatakse eraldi. Aga sellest räägib siseminister juba edasi.
Nüüd teine teema, valitsuse tegevuskava. Ma päriselt soovitan sellega tutvuda. See pole lihtsalt üks suur tabel, see on väga mõtestatud ja rahulikult ja põhjalikult tehtud töö. Seal on selgelt ka paigas, mida see valitsus teha kavatseb, lähtudes ka koalitsioonileppest ja muudest plaanidest. Tõepoolest, vaadake sellele sisse.
Lõpuks veel üks kommentaar, mis puudutab riigikogu tööd. Hästi tore on minna selle mänguga kaasa, see on ju põnev. Ilmad lähevad soojaks ja tundub, et midagi ei ole teha. See, mis täna riigikogus toimub, ei ole obstruktsioon selles mõttes, mida on opositsioonil õigus kasutada, vaid tegu on olnud protsessiga selleks, et riigikogu töö välja lülitada. Ehk siis lülitada välja üks väga oluline meie põhiseadusliku institutsiooni töö.
Nüüd, on ka kõlanud, et on keegi kasutanud jõudu, näiteks koalitsioon, et opositsiooni maha suruda. Mida on teinud koalitsioon ja mida on teinud riigikogu tegelikult ja riigikogu esimees, on see, et vastavalt põhiseadusele, vastavalt põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, mis on kõik õigusliku aluse loojad, on lihtsalt pandud riigikogu nii palju tööle, kui on vähegi võimalik. Ehk siis mingite seaduste menetlemine käib.
Teine on see, et on loodud justkui mulje, et valitsus on otsustanud lihtsalt teerulliga kellestki üle sõita ja ennaktempos vastu võtta seadusi. See ei vasta tõele. Ja ma palun ka ajakirjandust kajastada asja nii, nagu on.
Valitsus on saatnud täiesti tavapärase protseduurina seaduseelnõud riigikogule ja koalitsioon on planeerinud neid menetleda täiesti tavalises tempos. Mitte mingisuguseid kiirmenetlusi, mitte mingisugust ennakmuudatusettepanekute aega. Aga seda debatti ei ole isegi lastud alustada. Nüüd on see mõned päevad mingil määral saanud käia ja selle eest tuleb tänulik olla eelkõige riigikogu juhtkonnale ja riigikogu liikmetele, kes on selle töö ära teinud.
Ehk põhiseaduse järgi Eesti vabariigis debatt ja arutelud peavadki käima riigikogus ja selleks peab riigikogu tööd tegema. Selle tulemusena peavad valmima kokkulepped rahvaesindajate vahel. Ja siin ei ole samamoodi valitsus olnud väga jäik, lihtsalt see protsess tuleb alata. Nii et palun fookus pöörata sinna, kus on tegelikult tõesed faktid ja tegevused, mitte minna kaasa mängulustiga. Sellepärast, et oleme ausad, ka sellises julgeolekupoliitilises olukorras, kus kogu maailm, meie regiooni ja ka Eesti asub, selliseks toredaks mänguks ei ole aega.
Debatt peab käima. Debatt käib Eesti põhiseaduse järgi riigikogus, selleks ongi riigikogu valitud. Need on kõrgema võimu esindajad, laske neil tööd teha. Ja see ongi sõnum.
Ühesõnaga, laske riigikogul tööd teha, sealt tulevad ka head lahendused. Ma lihtsalt täpsustan ära jah, et Kara-Murza mitte ei ole surnud, vaid on vangis. Ma juba mõtlesin siin Magnitski peale. Nii, minu poolt kõik praegu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Tervist ka minu poolt.
Ma alustan Eesti seisukohtadest, mis me heaks kiitsime ja mis puudutavad Euroopa Liidu määruseid, lennureisijaid. Nimelt, selle plaaniga nähakse ette lennuettevõtjatele kohustus edastada liikmesriikide piirikontrolli ning terrorismi ja muu raske kuritegevusega tegevuse vastu võitlemiseks reisijate nimekirjad ehk siis eelteave, kes kuhu lennuki peale lähevad ja kuhu sõitma asuvad. See tähendab seda, et kõik inimesed, kes Schengeni alale lennukiga sisenevad – selle kohta tekib siis selline andmebaassüsteem, kus kõik liikmesriigid saavad näha, kes Schengeni alale sisenevad. Ja kõik lennureisijad, sõltumata kodakondsusest, peavad seda tegema hakkama.
Praegu tõesti tehakse ka seda, aga liikmesriigiti väga erinevalt ja väga kaootiliselt. See peaks võimaldama oluliselt paremini sellise raske kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemist. Lihtsalt üks näide. Selle vajadusest on ka hiljutine juhtum. Eestis meil, omades ka muud infot peale selle, millest me siin praegu räägime, Eesti piirivalvurid vaatasid, et üks isik, kellel on varasemalt olnud kalduvus väikeste poiste vastu sellisel ebainimlikul moel, ebatervel moel, läheb lennuki peale ja läheb üha alaealise poisiga. Kontrollimisel selgus, et tegemist oligi inimrööviga, inimröövi katsega – ühte Ukraina poissi püüti Eestist välja viia. Poisile lubati, et ta saab esimest korda lennukiga sõita.
Poiss muidugi oli väga nördinud, aga sai päästetud. Ja võib öelda ka seda, et poiss sai tegelikult ka lõpuks näha lennumasinat hoopis sealt, kust ta enne seda näinud ei olnud, nii et selles mõttes seal lennujaamas lahendati ka poisi mure või suur soov ära.
Aga tegelikult on väga oluline, et me sellist infot saaksime ja omaksime, siis me näeme palju paremini ette ära, kes liigub ja kes mida teha võib tahta.
Nüüd, mis puudutab sanktsioone, siis tõesti me täna kehtestasime kitsad erandid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele, kes viibivad Eestis õppimise eesmärgil, töötavad arstina või akadeemilise töötajana. See tähendab täpsemalt seda: siin juba olevad isikud, kes kõik on siin Eestis olnud vähemalt üle aasta. Mis puudutab üliõpilasi, siis neid on kokku 298. Nad saavad siia jääda edasi juhul, kui nad oskavad eesti keelt B2 tasemel. Osa neist on eestikeelsetel õppekavadel, neil pole sellega küsimust, teised peavad siis, kui ei ole veel teinud, eesti keele eksami ära tegema. Neil selle jaoks natukene aega on, täpsemalt kuni üheksa kuud peaks olema. Jah, täpselt, neid on kokku 298.
Mis puudutab arste ja hambaarste, siis nende puhul on täpselt samamoodi loogika selles, et esiteks Eesti riigil peab olema vajadus nende järele. On teatud arstid, kelle järgi tõesti vajadus on, kelle oskused on väga spetsiifilised ja sellised, mida Eestis väga palju ei ole. Me teame, et tervishoiule ligipääs meie inimeste jaoks on ka oluline ja teatud lõikudes on see paras väljakutse, sellepärast meil neid arste vaja on. Arstide puhul me räägime üheksast Venemaa Föderatsiooni kodanikust ja kuuest Valgevene kodanikust. Lisaks on neli hambaarsti, kes võivad siia jääda. Akadeemiliste töötajate puhul puudutab see kolme inimest.
Jätkuvalt rõhutan üle, et need kitsad erandid on kehtestatud inimestele, kes siin on varasemalt juba olnud, ja neil on võimalus siia jääda siis, kui nad eesti keelt oskavad, vähemalt B2 tasemel.
Jah, ja tudengite koha pealt ma lisan lihtsalt juurde, et üliõpilastel on võimalik siis järgmisele õppeastmele edasi liikuda, minna õppima.
Kolmas oluline asi, millel korra peatun. Me kiitsime ka heaks ja läks riigikogu poole teele ettepanek, mis puudutab kohalike omavalitsuste rahastamist. Sellest on siin meedias varem ka räägitud, et meil on Eestis kohalikke omavalitsusi, kellel läheb hästi või kellel läheb väga hästi, ja on ka neid, kellel on päris suured raskused. Et nüüd aidata eriti regionaalselt maapiirkondi, on need muudatused ellu kutsutud.
See kokku, mis ümberjagamisele läheb, süsteem on selline, et jõukamate kohalike omavalitsuste tuleviku eelarve kasvu arvel see väheneb ja siis läheb neile, kes on vähem jõukamad omavalitsused.
Süsteemina tähendab see seda, et omavalitsuste tulubaasi peamine osa on üksikisiku tulumaks. Me vähendame üksikisiku tulumaksu osa ja siis tõstame samas pensionäri pealt eraldatavat tulumaksu määra. Kui ta praegu on seal 1,88 –vist oli nii –, siis ta tõuseb 2,5-le. Ta jupikaupa plaan on see, et ta hakkab ka edaspidi tõusma järgnevatel aastatel ja samm-sammult see omavalitsuste tulubaasi valem muutub ja maapiirkondades tuleb raha ja jõukust juurde.
Ümberjagamisele läheb hetkel 8,4 miljonit eurot ja sinna tuleb arvestada ka seda, et me oleme otsustanud, et väikekoolid on olulised Eesti jaoks, ka väikekoolide rahastamiseks on ette nähtud 3 miljonit eurot. Järgmisel aastal on regionaalse tasakaalu ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisse panus 11,4 miljonit eurot.
Mis saab edasi? Loomulikult see plaan on oluliselt ambitsioonikam, lihtsalt praegu on aega vähe olnud ja sellel aastal regionaalminister valdade ja linnade liiduga ning loomulikult kohalike omavalitsustega neid läbirääkimisi jätkab. Omavalitsuste tulubaasi mudel vaadatakse täpsemalt üle, sinna tuuakse neid töökoha ja ettevõtluse komponendid sisse ja kõik muud mõtted, mis seal veel on.
On küsitud, miks seda praegu teha ja nii kiiresti. Asi puudutab päris paljusid omavalitsusi, kelle eelarveline seis lihtsalt järgmisel aastal oleks selline, et nad võivad sattuda saneerimise alla. See muudatus on väga oluline, et hoida ära seda, et lähevad kinni veel mingid lasteaiad, kultuurimajad ja raamatukogud. Oluline on ka see, et kuna me oleme kokku leppinud, et ta peaks tulema samm-sammult, igal aastal peaks hakkama see tulubaas neil kasvama, vähem jõukatel omavalitsustel, siis mida hiljem alustada, seda hiljem need summad ka suuremaks lähevad. Kui järgmisel aastal on üks suurenemine, ma ei tea, oletame, et keegi saab järgmisel aastal 100 000 eurot juurde, siis ülejärgmisel aastal saab ta juba 200 000. Kui seda teha aasta hiljem, siis ta saab 100 000, nagu esialgu kahe aasta pärast, see on ka, ma arvan, väga oluline põhjus.
Ja minu poolt kõik praegu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun!
Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Ma küsin alustuseks ikkagi selle riigikogus toimuva kohta. On esitatud ka circa 500 arupärimist ja veel terve hulk eelnõusid. Nende eelnõude kohta, ma nägin, ka sellel valitsuse istungil juba valitsuse arvamusi kujundati. Kas valitsus kavandab, plaanib kõigi eelnõude kohta oma arvamuse kujundada või leida mingi teine viis? Ja kas kõigile arupärimistele plaanivad valitsuse ministrid käia ka kenasti vastamas riigikogus? Küsinud siis kõigi kohalviibijate käest. Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Muidugi nüüd riigikogu juhatus on vaadanud sisse nendesse aru pärimistesse ja enamik neist ei vasta muidugi nõuetele. No näiteks, kui sotsiaalkaitseministri käest küsitakse automaksu kohta, aga see pole tema pädevus. Või kui peaministrilt küsitakse erakonna kohta, siis peaminister ei pea erakonna juhina seal vastama. Ja nii edasi.
Sellega tegeletakse. Aga kõigile sisulistele arupärimistele on meil plaanis vastata. Tegelikult oli soov juba sellel reedel ehk homme teha täiendav istungi ja hakata nendele arupärimistele vastama. Selle peale ütlesid opositsioonisaadikud, et neil ei ole selleks aega ja neil on teised plaanid. Ehk siis minu tunnetus on see, et nende arupärimiste eesmärk ei ole mitte saada informatsiooni, vaid nende arupärimiste eesmärk on kiusata.
Meie oleme valmis ja täna käisime ka valitsuses need üle. Me oleme valmis suvel vastama ja tegema neid täiendavaid [ja erakorralisi] istungeid, st tõesti vastama riigikogu liikmete küsimustele, kui soov on informatsiooni saada. Aga ma ootaksin siis riigikogu liikmete koostöötahet ka suvel ikkagi seda tööd teha. Meie omalt poolt oleme valmis seadusele vastavatele arupärimistele vastama.
Mis puudutab eelnõusid, siis järjest kujundame neid seisukohti ja saadame neid riigikogu poole, eks riigikogu siis menetleb nii, nagu ta menetleb, ja neid päevakorda paneb.
Mida ma tahan veel öelda? See ei ole muidugi ainult ministrite töö, et me peame seal arupärimistele tundide viisi vastama. See on tegelikult kogu täitevvõimu töö. Alati, kui sa teed midagi, ei tee see samal ajal midagi muud. Ehk siis need ametnikud, kes saaksid tegeleda sisulise tööga, ei saa seda teha siis, kui nad peavad ette valmistama neid arupärimisi. Aga loomulikult riigikogu tahe on ülimuslik ja seda me püüame täita.
Margus Tsahkna
No kuna küsimus oli kõigile, siis [vastan ka]. Ma nimetasin seda riigikogus toimunut ja toimuvat opositsiooni mängurluseks, sõna otseses mõttes. Aga igal sammul on mingisugune tulemus. Mul on tunne, et väga palju sellele tulemusele ei mõeldud peale selle mängulusti ja tähelepanu saamise, mis paratamatult riigikogu töö blokeerimisega neile ka saabus.
Ehk siis kõik need arupärimised ja eelnõud eeldavad ka seda, et needsamad arupärimiste ja eelnõude esitajad hakkavad neid tegelikult menetlema. Seda huvi ma praegu küll ei ole näinud. Nii nagu ka peaminister ütles, sel reedel ei taheta koguneda, kuna ilm on ilus ja on vaja minna heina tegema või mida iganes tegema, loomi söötma või lihtsalt perega aega veetma.
Ehk siis need on tõsised asjad, millega tegeletakse. See pole lihtsalt üks tore värk ja ööistungid ja tähelepanu saamine. Ilmselgelt eesmärk ei ole ju olnud väga tihti suure tõenäosusega saada teada, mida keegi asjast arvab, või saada informatsiooni, vaid just nimelt tegeleda poliitilise mängurlusega, kes erinevatel eesmärkidel, mida ta tahab. EKRE tahab saada uusi valimisi, kuna nad said kehva tulemuse. Isamaast ja Keskerakonnast ma ausalt öeldes aru ei saa, nad on just nimelt tahtnud enne valimisi teatada, et me ei taha EKRE-ga mingit koostööd teha. Väga hästi koos hullavad seal.
Aga nendel asjadel on lihtsalt väga tõsised [tagajärjed]. Valitsus teeb kõik täpselt nii, nagu on ette nähtud põhiseaduses ja seadustes. Me anname neid vastuseid, oleme valmis tööd tegema suvel, kui vaja. Lihtsalt nüüd tuleb vaadata, et me teeme täpselt nii, nagu peab.
Ehk siis tõepoolest väga paljud nendest arupärimistest ei vasta ka tegelikult nõuetele. Ehk siis me vastame nendele arupärimistele, millele me peame ja saame vastata, vastavalt oma pädevusele. Aitäh!
Lauri Läänemets
Jah. Vastus on siin kõlanud juba mitu korda. Loomulikult oleme valmis minema. Mina muidugi alati sellest obstruktsiooni loogikast saan aru, on ju. Miks seda tehakse? Tähelepanu juhtimiseks ja kõik muud asjad. Ma loodan, et kui tuleb see kätte, üks on arupärimised, teine väljakutse on minu arvates eelnõude menetlemine riigikogus. Tõesti terve sügisistungjärk on ju neid juba täis esitatud. Ma loodan, et opositsioon suve jooksul jõuab järele mõelda, mida nad siis tegelikult tahavad. Kui nüüd istungid lähevad edasi, need eelnõud sinna jäävad, siis ju see mõte, miks neid esitati, on ära kadunud. Ja noh, ma usun, et kui nad obstruktsiooni korras – ja seda on öeldud, et tehakse obstruktsiooni – on esitatud, siis see huvi pole ju olnud nagu see sisuline menetlus. Suvi võiks nii-öelda olla see aeg, mil selle üle saab järele mõelda. No üks asi on see, et ma ei tea, ei saa uusi asju või eelarvet või midagi sellist vajalikus ajaraamis menetleda ja arutada parlamendis. Aga minu arvates opositsiooni enda jaoks on väljakutse see, et nende tähelepanu läheb valesse kohta. Ja lõpuks demokraatia mõttes on oluline see, mida koalitsioon teeb, on ju, ja see saab välja öeldud. On oluline ka see, et nendes sõnum kõlama jääks. Praegu kogu selles suures virvarris meie lõpuks siiamaani pole aru saanud täpselt, kas taheti nagu ühte või teist või kolmandat asja, mida selle konstruktsiooniga taheti. Ja ma vaatan, et tulevik tundub täpselt sama olevat, et eelarve jõuab riigikokku ja seal on veel sada muud vaidlust ja eelnõu ja mingi ummikseis võib-olla sügisel, siis ei jää ka opositsiooni hääl kõlama.
Nii et ma arvan, demokraatia mõttes on mõistlik läbi mõelda, mis on nende plaan. Ja tõesti, nagu välisminister ütles, me EKRE ambitsioonist oleme aru saanud, et lihtsalt seisata ja tõkestada ja erakorralisi valimisi esile kutsuda. Aga miks Keskerakond ja Isamaa sellega kaasa peavad minema? Ma mäletan, et olid lubadused EKREIKE-t mitte moodustada see siiski mingid … Ütleme nii, et elu toob neid kogu aeg millegipärast kokku, ju neil siis on seda ühisosa rohkem, kui välja on näidatud seni. Ma ei tea, mis tõmme see on, aga tundub, et neil kokku sobib hästi.
Juhataja
Nii. Palun veel küsimusi.
Madis Hindre
Jah, kui tohib, ma küsin peaministri ja välisministri käest ka nende Kesk-Aasia riikide kohta. Mis ettepanek Eestil on Euroopa Liidule, kuidas tegeleda mitmekordseks kasvanud ekspordiga, mis läheb tegelikult Venemaale?
Kaja Kallas
No kõige lihtsam on transiit lihtsalt ära keelata, sellisel juhul kõik Venemaa või Valgevenega piirnevad riigid … Noh, siis lihtsalt ühtegi asja sinnapoole ei lähe. Praegu on ju see, et justkui öeldakse, et see on transiidis, sellepärast et kõik läheb Kõrgõstani, 21 576 – vahepeal mulle saadet, et jah, see on õige number –, seega 21 576% on kasvanud Kõrgõstani eksport. Loomulikult, me ei saa Kõrgõstani poolt ju seda kuidagi kontrollida. Aga kõige lihtsam oleks kõikidele piiririikidele see, et igasugune transiit Venemaaga kaob ära. Sellisel juhul on väga hea, piiri peal on tolliametnikel lihtne öelda, et ei lähe siit ühtegi kaupa. Lennukid niikuinii ei käi. See oleks kõige lihtsam panna see lünk kinni. Aga ma ei tea, sa saad täpsemalt rääkida, mis veel on …
Margus Tsahkna
Jaa, see ongi, üks kõige põhilisem on see, et vaadata läbi see mehhanism, kuidas keelustada transiiti läbi kolmandate riikide. Üks küsimus on erinevad kaubad, mida on vaja Venemaal. Aga teine on ka see, et on teatud liiki kaubad, mida saab kasutada näiteks sõjatööstuses, või teatud komponendid, mida saab kasutada otseselt sõjamasina toitmiseks kas juppidena või mingite komponentidega. Ja see töö ongi käinud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu tasemel, et teada saada, kuidas võimalikult täpselt kirjeldada ära ka see mehhanism, mis on kellegi tõestamiskohustus. Ja see loogika täna ongi nii, nagu ka peaminister ütles, et hästi lihtsalt keelata ära läbi kolmandate riikide transiit Venemaale, st mitte lihtsalt transiit, vaid keelata ära see võimalus läbi kolmandate riikide, kes ei ole ise oma sanktsioone kehtestanud või kes ei ole ühinenud sanktsioonipakettidega, see transiit. See on see võimalus. Eks ta on keeruline, aga see on põhimõtteline otsus ja see on nagu kõikehõlmav sanktsioon. See on see eesmärk.
Ja lisaks kõigele ka väga otseselt sihitud sanktsioonid, mis puudutavad ettevõtteid, mis puudutavad teatud kaubaartikleid. Ehk see on selline laiem pakett, mis tuleb välja päris varsti, et teatud tehniliste asjade üle veel käib täpsustamine. Aga põhimõtteliselt me võime olla rahul sellega, et see arusaamine Euroopas on sarnane.
Üks asi veel, kui minu käes juba mikrofon on. Lisaks sanktsioonidele, mis ma tahtsin öelda? Tagasi riigikogu juurde tulles, natukene, aga mitte ainult. Eile oli rahvusvaheline homofoobia, transfoobia ja bifoobia vastane päev. Esimest korda ka Eesti välisteenistus ühines väga paljude riikidega, et sellel päeval olla solidaarne selle teemaga. Kõikides meie saatkondades üle maailma ja ka välisministeeriumi peal lehvis vikerkaarevärviline lipp.
Ma tahangi öelda, et kui keegi räägib, et ühiskond Eestis ei ole valmis arutama neid teemasid, näiteks kas või abieluvõrdsuse teemat arutama riigikogus, sest ei ole piisavalt debatti olnud, siis ma võin öelda: head ajakirjanikud, see uudis isegi olnud uudisevääriline ehk siis see ei ületanud uudisekünnist. Ma tahangi öelda, et tegelikult meie ühiskond on väga palju edasi arenenud, väga salliv. Ja kõik need muud teemad, mis sellega seoses on meil ka näiteks valitsuses sellel nädalal otsustatud ja riigikogule üle antud, ongi väga paslik pidada seda debatti riigikogus. Väited, et see kõik on ennaktempos ja me pole kuidagi valmis, ei ole tõsi. Tegelikult meie ühiskond on väga salliv ja eilne päev näitas seda väga-väga kujukalt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Selle toreda mõttega täna lõpetame.
