Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=WvVA9AVxLVw
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Peaminister Kristen Michal on täna ülemkogul Brüsselis. Valitsus pidas hommikul e-istungi. Olulisematest teemadest annavad teile ülevaate välisminister Margus Tsahkna, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, siseminister Igor Taro ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Härra Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Peaminister on täna ülemkogul, seal on väga tähtis arutelu.
Aga ma pean ütlema ka, et Euroopa Liit on jooksnud praegu ummikusse selles, mis puudutab surve panemist Venemaale. See 20. sanktsioonipakett, mis meil oli ette valmistatud ja vastuvõtmise serva peal juba 24. veebruari eel, kui oli Venemaa agressiooni aastapäev, siis Ungari selle blokeeris koos Slovakkiaga.
Nende nõudmised on sellised, et Euroopa Liit peab minema parandama koos Ukrainaga Družba naftajuhet, mille venelased on Ukraina territooriumil sodiks lasknud.
Sellega on väga palju tööd tehtud, selles mõttes, et Ungari eelkõige, aga ka Slovakkia väidavad, et nemad ei saa oma naftat kätte ja nemad on seetõttu majanduslikus kriisis. Tegelikult on Euroopa Liit välja pakkunud alternatiive, eelkõige koostöös Horvaatiaga, et need riigid ei oleks sõltuvad Venemaa energiast. Aga me tegelikult ju teame, et pigem on tegu poliitilise blokeeringuga.
Ühtlasi on ära blokeeritud juba eelmise aasta lõpus ülemkogul – kusjuures Orbáni enda juuresolekul ja nõusolekul – otsustatud 90 miljardi euro suurune abipakett Ukrainale, mida Ukraina väga vajab.
Rääkimata sellest, et Ungari on ära blokeerinud ka Euroopa Liidu laienemise protsessi.
Nii et selles mõttes on pinge seal Euroopa Liidu [ülemkogul] praegu on ikkagi väga kõrgel.
Ma olin eelmisel esmaspäeval Euroopa välisasjade nõukogus ja see meeleolu oli ikkagi väga selgelt hästi vihane. Ungarile avaldati survet.
Ungaris toimuvad ka valimised lähiajal. Ja me näeme seda, kuidasmoodi Orbán mitte ainult ei kasuta Ukraina-vastasust oma valimiste teemana, vaid oleme ausad, Euroopa Liidu vastasus on ikkagi üks põhiteemasid tema kampaanias.
Selles mõttes on väga kurb vaadata, et mõnes mõttes üks riik suudab meile julgeolekupoliitiliselt [nii mõjuda] ja ka Ukraina suhtes tehtavaid julgeolekupoliitilisi otsuseid praegu blokeerida.
Aga ülemkogul on üks oluline teema, mis on ka arutluse all ja mille Eesti on algatanud. Siinkohal ma kiidan siseminister Igor Tarot. Nüüd me oleme ühiste jõupingutustega jõudnud nende Vene komandantide teemal nii kaugele, et Euroopa Liidu kümme liikmesriiki on kaasa tulnud.
Tuletan meelde, mis see on. Nimelt, täna võitleb peaaegu miljon sõdurit Venemaa poole peal Ukraina vastu, nad viivad läbi agressiooni. Aga me oleme küsinud, mis saab siis, kui näiteks rahu peaks tulema lõpuks – kunagi ta ikkagi tuleb –, Euroopa julgeolekust.
Ja me teame seda, et täna juba Venemaa viib läbi hübriidrünnakuid kogu Euroopas ja üritab Euroopasse sisse tuua eriväljaõppega inimesi. Aga kui see sõda peaks lõppema, siis Putin kindlasti tahab lahti saada nendest kriminaalidest ja vägistajatest – nendest, kes selleks hetkeks on ekskombatandid.
Me räägime sadadest ja sadadest tuhandetest ekskombatantidest, keda Venemaa üritab Euroopasse saada. Ja seetõttu on Eesti näidanud initsiatiivi ja kaasa kutsunud ka teisi Schengeni riike, et koostada must nimekiri nendest isikutest, kes praegu juba rindel võitlevad ja aktiivselt agressioonis osalevad, et nad mitte kunagi ei pääseks Schengeni ruumi, ehk Euroopasse, ka mitte tulevikus.
Need ettepanekud oleme me teinud ka näiteks Suurbritanniale, kes on väljaspool Schengeni ruumi. Aga ka näiteks oma visiidil Austraaliasse ma nägin, et Austraalial on väga suur huvi selle praktika vastu, mida me ette võtame. Ma väga loodan, et ka poliitilisel tasemel ülemkogu järeldustesse, kus siis antakse reaalsed suunised komisjonile töö tegemiseks. Nüüd need kombatantide piirangud ja sellekohane poliitika jõuab sinna. Ja see on selline päris kuum teema praegu Euroopas.
Nüüd valitsuse [istungi] juurde tulles, meil oli täna 26 punkti. Valitsus töötab ka siis, kui peaminister peab täitma ülesandeid väljaspool Eestit.
Ma toon esile mõned väga olulised, väga tähtsad otsused.
Kõigepealt, me viime parlamenti tuumaenergia ja ohutuse seaduse eelnõu, mis loob Eestis eeldused tuumaenergia kasutamiseks. Sellest räägib täpsemalt energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
See on pikalt ette valmistatud väga oluline otsus ja eelnõu, mis läheb nüüd riigikogu poole teele.
Aga ma tahan ühe asja selgeks teha. Riik ei hakka ise tuumajaama ehitama, vaid meie asi on luua juriidilised ja ka turvalised tingimused selleks, et kunagi see tuumajaam siia tuleb, kui huvi selle vastu on. Aga Andres Sutt räägib sellest ise.
Teine väga oluline ja pikalt ette valmistatud seaduseelnõu on relvaseaduse muutmise eelnõu, millest räägib siseminister Igor Taro ise.
Aga ma tulen just Iisraelist, eile jõudsin tagasi. Ja ausalt öeldes ma olen nagu hämmingus, kuidas see ühiskond on suutnud ennast organiseerida, kuidas igaüks seal kannab vastutust, kuidas ka näiteks käib relva kandmine – kui reservväelane tuleb otse Liibanoni rindelt õhtusöögile, siis tema enesekaitse, sellest arusaamine ja võimekus on niivõrd enesestmõistetav.
Kindlasti need konkreetsed relvaseaduse muudatused aitavad ka Eesti ühiskonnas sellele kõigele kaasa.
Valitsus otsustas algatada ka Põhjamaade ja Balti vesinikukoridori riigi eriplaneeringu. Samuti kinnitasime töötasu alammäära. Ja saadame riigikogu poole teele järjekordse paketi bürokraatia vähendamiseks, sellest kõigest räägib täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo.
Veel on väga tähtis otsus meie inimestele ja meie ettevõtjatele see, et valitsus kinnitas tänasel valitsuse istungil ka aktsiisitõusude ärajätmise otsuse. Need tõusud pidid jõustuma siis 1. maist. Eesmärk on leevendada inimeste ja ettevõtete kulutusi ning toetada majandust.
Ja nagu te teate, see sõda, mis toimub praegu Iraanis ja kogu selles regioonis, Hormuzi väina sulgemine – või õigemini, ta pole küll lõplikult suletud, aga tegelikult ikkagi sealt normaalne transiit ei toimi – ja kõik see on toonud kogu maailmas otsekohe kaasa energiahinna tõusu.
Eesti inimesed tunnetavad seda ka otseselt, kui nad lähevad bensiinijaama. Olen rääkinud turuosalistega ja võtnud analüüse väljaspoolt, oleme ausad, et me ei näe tegelikult, et isegi kui see Hormuzi väina olukord võib-olla mingil määral leeveneb, mingi aja pärast – me ei tea seda, täna ei ole mitte mingeid märke sellest –, siis igal juhul kütusehinnad jäävad kõrgemaks, kui me oleme tegelikult planeerinud.
Valitsus vaatas seetõttu üle selle poliitikat ja need otsused, mis langetati hoopis teistes oludes, ja me otsustasime ära jätta 1. maist kehtima hakkama pidanud kütuseaktsiisi tõusu.
See puudutab kodumajapidamisi ja tähendab igapäevase transpordi- ja eluasemekulude kasvu pidurdamist. Ja ettevõtete jaoks tähendab see eriti transpordi-, põllumajandus- ja tööstussektoris leevendust võrreldes nende hinnatõusudega, mis maailmaturul on toimunud. See peaks hoidma ka meie konkurentsivõimet paremas olukorras.
Ja see otsus puudutab aktsiisitõusu ärajäämist bensiinile, diiselkütusele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrile. Ehk kõigi energiakandjate hinnatõus jääb ära. Nii et selles mõttes on see samm, mis valitsus astus, väga oluline.
Nüüd, meilt on küsitud ka, et mis on selle mõju riigieelarvele. Me oleme planeerinud praegu nõnda, et rahandusministeeriumi andmetel 2026. aasta eelarves oleks see 36 miljonit eurot vähem, 2027. aastal 20 miljonit eurot vähem.
Samal ajal ikkagi, kui me vaatame summa summarum kütusehinna tõuse, siis meie ennustus on selline, et riigieelarve võtmes käibemaksuna tegelikult need vahendid laekuvad. Lihtsalt see täiendav osa, mis oleks aktsiisitõusuga tulnud just nimelt lõpptarbija kanda, jääb nüüd ära.
Nüüd, meie plaan on ka see, et 2. aprillil avaldab rahandusministeerium kevadise majandusprognoosi ja valitsus on selles mõttes ju väga paindlik, et me vaatame selle prognoosi pealt, mida on vaja veel teha.
Üks asi on see, mis puudutab kogu seda kütuseaktsiiside poolt, aga on ka muid teemasid, kuna me oleme planeerinud pisut teistes oludes oma järgmiste aastate eelarveid.
Me oleme koalitsioonis otsustanud, et me vaatame rahandusministeeriumi sellekevadise majandusprognoosi põhjal üle, missugused on realistlikud tulud-kulud ja kuidas meie majandus areneb, kuna majandus on näidanud pigem positiivseid märke. Aga meie eesmärk on püsida ikkagi kokkulepitud eelarvepuudujäägi piires, mis 2026. aastal on –4,5%, nii et seda me enam miinusesse ei lase.
Nii et valitsus selles mõttes võtab arvesse seda, mis maailmas toimub, et me kaitseksime omaenda lõpptarbijad, omaenda inimesi, omaenda ettevõtjaid ja tööstust nii palju, kui saame.
Siis on veel üks väga suur otsus, mis on pikalt pälvinud ka avalikku tähelepanu. Nimelt, me kiitsime valitsuses heaks ja saadame nüüd parlamenti kohtumenetluse seaduse muutmise eelnõu. See peaks kiirendama ja muutma lihtsamaks kohtumenetlusi.
Sellel on terve rida mõjusid, seda on pikalt arutatud ja ma soovitan ka ajakirjanikel võtta ühendust justiits- ja digiminister Liisa Pakostaga, kes täpsemalt kõike selgitab.
See on nüüd see lahendus, mis on minu teada kokku lepitud ka kohtutega. Väheneb bürokraatia, väheneb haldusmenetlus, kiireneb kogu kohtumenetlus ka hageja poolt vaadatuna, st nendele isikutele, kes kohtumenetlusse satuvad. See on olnud väga tõsine probleem.
Ja väga tähtis on ka see, et me oleme takerdunud oma energeetikas näiteks taastuvenergia projektidega seotud vaidluste teemadesse. Kuna need võtavad väga palju aega, siis on eraldi üle vaadatud need sätted selles menetluses, et neid vaidlusi kiirendada, et saaks selgemad lahendused ja et me ei kaotaks aega. Kuna lõpuks selle ajakaotuse maksavad kinni ju lõpptarbijad, tavalised inimesed, Eesti tööstus, nagu me nägime ka tegelikult sellel talvel, kui külm oli väga krõbe, ja meil ei ole hetkel ka liiga madalad hinnad.
Nüüd uuendame alates 1. aprillist ka tervishoiuteenuste loetelu. Samamoodi soovitan suhelda sotsiaalministriga, et saada teada selle kohta täpsemalt, aga see puudutab kogu seda pikka tervishoiuteenuste loetelu.
Seal on üks oluline rõhuasetus, mis puudutab insuldipatsiente. Samamoodi see, et taastusravisse pääseksid inimesed paremini. Aga üldiselt on see selline väga põhjalik ja lai teema. Nii et ma loodan, et ajakirjandus ka seda käsitleb, kuna seda siin pressikonverentsil nii lühidalt ei ole võimalik [refereerida].
Ja nüüd, lõpuks ma räägiksin ka välispoliitilistest teemadest, välisministrina. Ma tulin just tagasi Iisraeli visiidilt. Kogu see olukord seal regioonis on ikkagi väga eskaleeruv.
Mina saan väga täpselt aru, mida Iisrael teeb, ma sain ülevaateid nii Iisraeli välisministrilt kui ka Iisraeli presidendilt, sain teada, mis on nende plaanid. Ja nemad väga selgelt kasutavad ära nüüd seda võimalust, mida ka Ameerika Ühendriigid on neile võimaldanud, et viia Iraani režiim nii nõrka olukorda kui vähegi võimalik.
Nad on sihtinud ikkagi sadu-sadu erinevaid sihtmärke. Nad võtavad maha juhtkonda, nad võtavad maha Iraani kaardiväe komandöre ja juhte. Ja tegelikult on pikem perspektiiv see, et võimaldada Iraani rahval ikkagi ise see režiimipööre tekitada, kuigi seda nad ise ka praegu [veel võimalik olevat] ei näe.
Samamoodi ma küsisin, mida nad teevad Liibanoniga, kuna see on tekitanud ka ärevust. Nad korraldavad ka seal sõjalisi operatsioone. Nende plaan on ikkagi vähendada Hezbollah’ võimekust – ka meie oleme selle juba ammu terroristlikuks organisatsiooniks ja liikumiseks liigitanud –oma piiri läheduses ja viia see miinimumini.
See tähendab ka seda, et tegelikult kogu regioonis on sõjaline pinge tuntavalt tõusnud.
Nüüd, minu sõnum on eelkõige see, et Eesti on toetanud ja toetab väga selgelt nii Iisraeli kui ka Ameerika Ühendriike kõikides nendes tegevustes, mis vähendab Iraani režiimi võimekusi ja mitte ainult tuumarelvade võtmes, vaid laiemalt sõjaliselt.
Ja meie vaatest, mina ei saa öelda, et see sõda seal ei ole kuidagi meie sõda. Oleme ausad, Iraan on olnud üks põhiline toetaja Venemaa agressioonis Ukraina vastu. Samamoodi Venemaa toetab praegu Iraani näiteks luureandmetega Ameerika Ühendriikide objektide vastu. Selle kinnituse ma sain sealt ka vesteldes vastavate ametnikega. Ja seetõttu on meile väga tähtis, et Iraani režiim saab nõrgestatud.
Samal ajal, nagu me siin varem juba rääkisime, see, et Iraan on sulgenud Hormuzi väina, sisuliselt mõjutab meid eelkõige majanduslikult ja kütusehindade mõttes, aga teistpidi, oleme ausad, see annab ka lisatulu Venemaa sõjamasinale.
See arvutus on praegu selline, et kui energiakandjate hinnad püsivad kõrgel, siis võib Venemaa saada märtsi lõpuks täiendavat maksutulu hinnanguliselt, ütleme, 2,9–4,3 miljardit eurot. Need on need mahud, millest me räägime.
Kui muidu me võime öelda, et Venemaa diktaator Putin kaotab oma sõpru igal pool, siis tegelikult sellest konkreetsest konfliktist ja Hormuzi väina olukorrast Venemaa sõjamasin tegelikult võidab ja [saab suurt] tulu. See võimaldab oma sõda jätkata.
Seda enam ma ütlen veel kord: on väga tähtis jätkata just nimelt sanktsioonisurvet Venemaale. Kahjuks Ameerika Ühendriigid on leevendanud oma sanktsioone – neid, mis puudutavad Venemaaga koostööd tegevaid riike. Nii et selles mõttes sealt see olukord on väga oluline.
Nüüd üks tähtis teema, mis eile siin kuidagi rohkem laineid lõi, on see, et Ameerika Ühendriikide eesmärgid ja Ameerika Ühendriikide tegevus Iraani suunas, kogu selles regioonis ja selle, mis puudutab Hormuzi väina.
Kõigepealt, Ameerika Ühendriikide president on välja öelnud, et ta ootab NATO liitlastelt suuremat panustust. Ja see on tekitanud küsimusi, kuna mõnede NATO liitlaste juhid on öelnud, et nemad ei pea seda sõda enda omaks ja nad ei näe, et nad peaksid minema kohe sõjaliselt appi või sekkuma.
Ma täpsustan ikkagi veel selle ka ära: Ameerika Ühendriigid ei ole palunud konkreetset sõjalist abi mitte kellegi käest. Samamoodi ei ole nad küsinud seda abi Eesti käest.
Aga meie seisukoht on olnud väga selge: kui meie põhiliitlane ja Ameerika Ühendriigid küsivad ka Eesti käest mingisugust abi, näiteks mis puudutab Hormuzi väina avamist või selle avatuna hoidmist, siis me kindlasti kaalume oma võimalusi. Aga tänaseks ei ole konkreetset abiküsimist tulnud.
Me peame seda tegema sellepärast, et Ameerika Ühendriigid on meie liitlased. Kui meil on neid vaja, siis nad tulevad meile appi. Ma tuletan kõigile Eesti inimestele meelde, et Ameerika Ühendriikide väed asuvad reaalselt Eesti Vabariigi territooriumil, Lätis, Leedus ja Poolas.
Need väed on valmis võitlema koos meiega esimesest silmapilgust ja me oleme ka ajaloos näidanud, et kui meie liitlasi meid vajavad, kui meil on võimalik aidata, siis me seda ka teeme.
Aga kõik need spekulatsioonid, et mida me saadame, kuidas me teeme, kas me lähme sõjalisse tegevusse või me ei lähe sõjalisse tegevusse – nende jaoks ei ole praegu õige aeg, sellepärast et, esiteks, konkreetset ettepanekut ei ole tehtud, ja teiseks, olukord seal on keeruline.
Ma soovitan vaadata ka kaarti. See pole lihtsalt üks mingi selline sõjafilm, et keegi saadab vägesid kuskile. Hormuzi väin on kitsastes kohtades umbes 30–36 kilomeetrit lai.
See võimalik tegevus seal, mida Ameerika Ühendriigid võivad võib-olla mõelda, kui me räägime Hormuzi väina reaalselt lahti hoidmist, ei ole ainult laevateede teema, vaid see on ka tegelikult see tegevus, mida Iraan näiteks viljeleb rannikul. Ja see on absoluutselt laiem, väga pikaajaline ja väga riskantne tegevus.
Nii et mina isiklikult ei näe, et see olukord seal kuidagi kiiremas korras laheneks. Ja kui on vaja midagi arutada, siis seda ka tehakse.
Eile rääkis NATO peasekretär Rutte pikemalt president Trumpiga ja teatas ka avalikult, et NATO kindlasti kaasub või on valmis arutama, kuidas me saame kaasa aidata, et Hormuzi väin ei oleks suletud. Aga täna on liiga vara [kirjeldada] mingisuguseid konkreetseid samme.
Ja selles mõttes, kui me vaatame ajalukku tagasi, siis NATO ülesanne ei ole sellistes operatsioonides NATO-na osaleda sõna otseses mõttes, vaid me oleme kaitseorganisatsioon. Aga varasemalt me oleme näinud, et kui on vaja, siis moodustatakse erinevaid koalitsioone jne. Aga sellest kõigest rääkida on liiga vara.
Ja viimane asi, mis ma tahan öelda. Ma tean, et mu aeg hakkab otsa saama. Heast koostööst Ameerika Ühendriikidega on üks oluline otsus, mis eile kokku lepiti, nimelt Lockheed Martini tehase toomine Eestisse.
Kõik mäletavad ja teavad HIMARS-i süsteeme, mis on need kõige efektiivsemad ja võimsamad kaitsesüsteemid. Eesti on endale ostnud kuus HIMARS-i süsteemi ja nüüd tuuakse Eestisse selle hoolduskeskus.
Ehk see on väga oluline investeering, strateegiline ja ka poliitiline investeering. See näitab ühtlasi seda, et Ameerika Ühendriikidel on pikemad plaanid Eestiga, samamoodi Leeduga, kuhu tuuakse ka üks osa HIMARS-i süsteemide investeeringust.
Ja kui me räägime suurusjärgust, siis see on praegu u 10 miljonit eurot. Aga see tähendab seda, et neid keerulisi, meile hästi tähtsaid süsteeme me ei pea minema kuskile mujale hooldama, vaid see kõik hakkab toimuma meie territooriumil. Tegelikult annab see meie kaitsetööstusele ja Eesti riigile laiemalt palju [paremaid] võimalusi, kui meil seni on olnud.
Nii et lõpetuseks ma tahangi öelda, et ma olen näinud siin selliseid naljaviskamisi jne, et näete, Donald Trump on hädas kuskil, Eesti läheb appi, palju meist ikkagi abi on.
Aga ma tuletan meelde, et see ei ole mingi naljamäng, see pole mingi sõjafilm. Me oleme ehitanud oma liitlassuhted üles väga-väga pikka aega, me oleme usaldusväärne liitlane.
Meil on oma huvid ja need huvid on eelkõige seotud ühe põhimõttega: me ei jää mitte kunagi üksi. Nii nagu me olime 1940. aastal. Nii et nende teemade üle ei ole mõtet väga palju nalja teha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa. Aitäh! Liigun ka kohe selle juurde, millest välisminister juba rääkis.
Väga oluline otsus, mis puudutab kütuseaktsiiside, energiakandjate aktsiiside tõusu ärajätmist.
Tulin just siitsamast Kultuurikatlast targa tööstuse konverentsilt. Olime paneelis, rääkisime ettevõtjatega.
Mida ettevõtjad ootavad valitsuselt? Nad ootavad stabiilsust, ootavad seda, et meie riigi konkurentsivõime võrreldes naabritega ja ettevõtluskeskkond kuidagi nõrgeneks. Ja need otsused tol hetkel, mis, nii nagu viidatud, aastaid tagasi sai tehtud – kui on vaja, siis vaatamegi valitsuses need üle. Just sellepärast, et majanduskeskkonnale pakkuda stabiilsust ja ettevõtjatele kindlustunnet.
Mis on veel oluline? Tuletan meelde, et selle aasta alguses – tundub, nagu [oleks sellest möödas] juba terve igavik – rakendus pikalt oodatud tulumaksureform.
Miks ma sellest üldse veel märtsikuus räägin? Siin eelmisel kabineti[nõupidamisel] anti meile sellest ülevaade, tulid jaanuarikuu maksunumbrid ja on näha tulumaksu ülelaekumist.
Aga väga tõenäoliselt on tulumaksu ülelaekumine tekkinud sellest, et kahjuks väga paljud Eesti inimesed olid ära harjunud selle vildaka ja veidra astmelise tulumaksusüsteemiga ega ole esitanud oma tööandjale avaldust, et neil oleks tulumaksuvabastus 700 eurot, nii nagu nüüd sellest aastast kõigile on lubatud.
See tähendab, et kui te seda avaldust ei ole teinud, siis te ei saa täiel määral tulumaksuvabastust – keskmise palga puhul sisuliselt 150 eurot lisaraha iga kuu –, siis see jääb lihtsalt riigile hoiule. Te saate küll selle õnneks kätte järgmise aasta tuludeklaratsiooni tehes, siis on kindlasti hea päev, aga mina isiklikult selle asemel, et jätta riigile tasuta raha hoiule, võtaks selle ikkagi enda kätte.
Nii et kutsun üles, kui keegi ei ole veel teinud seda taotlust, seda tegema. Ilma taotlust tegemata ei ole võimalik tulumaksuvabastust saada, nii et kindlasti tehke see ära.
Aga tulles valitsuse tänaste otsuste juurde, ütlen, nii nagu juba mainitud, et tõesti, väga oluline, järjekordne bürokraatia, ebavajalike reguleerimiste vähendamise pakett on vastu võetud.
Saatsime riigikokku sellise eelnõu, mis koondab mitme valdkonna muudatused ühte paketti. Rõhk on sellel, et tuleb vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta ka riigi tööd efektiivsemaks.
Mõned näited, mida me siis teeme. Me ühtlustame raadiosageduslubade kehtivusaegu, vähendame aruandluskohustust ning eemaldame seal valdkonnas ka aegunud nõudeid.
Samamoodi leevendame riigisisese lõhkematerjali veonõudeid, asendades praeguse loakohustuse teavitamiskohustusega.
Samuti muudame tarbijavaidluste komisjoni tööd lihtsamaks. Muudame väärismetalltoodete nimemärgise registreerimise ühekordseks. Muidu seda pidi kogu aeg regulaarselt tegema, aga no väärismetall väga tihti ei muutu, olgem ausad. Ja samuti lihtsustub reisiettevõtjate dokumentide esitamine.
Ja e-kaubanduses suurendame paindlikkust, soodustame tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, näiteks kui soovitakse vanust tuvastada, siis selleks on juba erinevaid digilahendusi, saab kasutada nüüd, tulevikus mobiil-ID-d, Smart-ID-d, e-ID-d. Me oleme digiriik.
Meil on veel vanast ajast jäänud kassaaparaadi nõue. Aga tehinguid saab teha tänapäeval ka digitaalselt. See tähendab, et asendame selle nõude tehingukellaaja fikseerimisega.
Samamoodi suurendame e-kaubanduse paindlikkust, kaotades ära füüsilise müügisaali kohustuse. See on kunagi kindlasti vajalik olnud, aga tänapäeva majanduskeskkonnas on aga lihtsalt ajast ja arust.
Ja nagu ma ütlesin, kõigi loetletud muudatuste eesmärk on üks: vähendada ebavajalikku bürokraatiat ja ülereguleerimist, nii nagu me lubanud oleme.
Teine oluline punkt, me algatasime tõesti riigi eriplaneeringu vesinikutaristu rajamiseks Eestisse. Ma rõhutan, kuna ma pidin ka EKRE arupärimisele sellel esmaspäeval vastama, et kindlasti ei ole vaja inimesi hirmutada, see protsess on nüüd alles alguses.
See tähendab seda, et see on osa kuue riigi ühisprojektist ehk Põhjamaade-Balti koridor, kus Soomest kuni Saksamaani tulevikus on plaanis ehitada vesiniktoru.
Ja miks see on oluline? Nagu ma olen alati rõhutanud, oluline on olla liitlastega ühendatud, olgu see läbi energia, raudtee, laeva- või lennuliinide. Väikeriigile on liitlassuhted ja ühendused kriitilise tähtsusega.
Ja me kindlasti ei saa ega tohi sellistest arengusuundadest kõrvale jääda. Samamoodi on see meie strateegiline võimalus – vesinik on üks võimalikest tulevikuenergia kandidaatidest.
Toru läbi Eesti tähendab kuulumist sellesse süsteemi tulevikus. See annab meile võimaluse saada transiiditulu, see annab investeerimisvõimalusi erasektorile ja see annab ka võimalusi tööstusele.
Praegune eesmärk, nagu ma ütlesin, on alles algatada riiklik eriplaneering, et selgitada välja taristu rajamise võimalused ja tingimused Eestis.
Vesinikust ja torust endast. Esiteks, toru läheb maa alla, nii nagu torud ikka lähevad, nii et ei pea kuidagi kartma, sarnaselt gaasitoruga. Ja eesmärk on siis kasutada võimalikult palju olemasolevaid elektri- ja gaasikoridore, et loodust hästi vähe rikkuda.
Tõesti, see planeering on suur, see puudutab seitset maakonda ja 24 omavalitsust. Aga toonitan üle, et inimesed ei pea kuidagi muretsema. Kui esialgsed plaanid on olemas, tullakse kohe neid näitama ja tutvustama, arutama seda planeeringut.
Maaomanikega suheldakse personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub alles hiljem ja finantsotsused selguvad alles kolme-nelja-viie aasta pärast.
Ja viimaseks, kinnitasime ka uue töötasu alammäära. Nagu ma olen rõhutanud, valitsus töötasu alammäära läbirääkimistesse ei sekku, on hea tava, et seda teevad sotsiaalpartnerid omavahel.
Tahan tänada mõlemat, nii tööandjaid kui ka ametiühinguid. Aprillis tõuseb alampalk 60 euro võrra, 946 euroni. See teeb siis minimaalseks tunnitasuks 5,67 eurot.
Me jõuamegi iga aasta sammu võrra lähemale sellele, et alampalk oleks vähemalt pool Eesti keskmisest palgast.
Ja veel on oluline, ma arvan, just see, et seesama alampalk kasvab kiiremini prognoositud hinnatõusust. See tähendab seda, et inimestel ka alampalgal keerulistel aegadel ostuvõime reaalselt suureneb, kuigi natuke, aga suureneb. Nii et see on väga positiivne.
Aga suur aitäh! Minu poolt kõik.
Margus Tsahkna
Mul on üks väike lisainfo, kui ma võin vahepeal öelda. Ma tean, et ministril on pikem jutt.
Nimelt, me kutsusime välja, välisministeerium kutsus välja – just praegu anti üle vastav noot – Venemaa saatkonna ajutise asjuri. Nimelt, eile, kolmapäeva pärastlõunal sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa hävituslennuk SU-30, mis viibis Eesti ja NATO õhuruumis umbes ühe minuti.
Ja ohtu otseselt Eesti julgeolekule ei olnud. Vaindloo juures on juhtunud seda ka varem, aga sellele reageeris NATO nii, nagu peab. Ehk siis meilt läksid Ämaris baseeruvad Itaalia hävitajad üles, kõik toimus vastavalt protokollidele, ja siis see Vene hävitaja lahkus Eesti õhuruumist.
Nii et võib öelda, et hooaeg on alanud. See oli esimene õhuruumi rikkumine sellel aastal. Vastav noot on ka praeguseks hetkeks üle antud. Aitäh!
Juhataja
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Tere! Täna on tõesti kaks olulist otsust, millest mina räägin.
Esimene puudutab tuumaenergia ohutuse seaduseelnõu kinnitamist. Sellest ma räägin kohe pikemalt.
Aga lisaks, teine on samamoodi väga strateegilise kaaluga küsimus, mis puudutab Eesti seisukohti Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta.
Seal on kesksel kohal kriitilised toormed. Ja Eestil on selles valdkonnas Euroopas unikaalne kompetents nii püsimagnetite tehase NEO näol kui tegelikult ka sama ettevõtte emaettevõttele kuuluva Silmeti kaudu.
See unikaalsus muuhulgas tuleneb ka sellest, et need kaks ettevõtet asuvad üksteisest paarikümne minuti kaugusel. See annab hulga eeliseid.
Ja kui nüüd luuakse Euroopasse haruldaste muldmetallide varude loomise keskus või ladustamise üksus, siis me oleme omalt poolt valmis ka seda üksust Eestis võõrustama, just nendelsamadel põhjustel, et meil on selles valdkonnas olemas kriitiline kompetents ja võimekus muldmetalle töödelda, eriti puudutab see raskeid muldmetalle.
Nii et siin on meil kindlasti võimalusi ja see teema on strateegiliselt väga oluline.
Aga nüüd tuumaenergia ja ohutuse seadusest, mille lühend on TEOS. Igaüks võib siis mõelda, mis teosega tegemist on.
Aga on käinud väga põhjalik ettevalmistus. Selle seaduseelnõu vastuvõtmisel on energia suur pilt Eestis terviklik. Meil on võimalik Eestis arendada kõiki energiatootmise viise, mis toetavad meie konkurentsivõimet, vähendavad keskkonnajalajälge ja kõige selle tulemusena tagavad ka konkurentsivõimelise elektrihinna, lõpphinna tarbijale.
Praegune õigusruum ei võimalda tuumaenergeetika arendamist. Nüüd selle seaduseelnõuga, mis on väga põhjalik, millele on eelnenud väga pikk rahvusvahelist koostööd sisaldanud ettevalmistus, me loome tervikliku õigusruumi alates planeeringutest, lõastamistest, eelhinnangutest kuni käitlemise ja siis lõpuks dekomissioneerimise või tuumajaama lammutamise reguleerimiseni, sh kõik ladestusega seotud teemad.
Nii et siin on üks ja terviklik vaade, et me saaksime nullist lõpuni tuumaenergeetikat arendada. Me ei ole seda piiritlenud ainult elektriga, tuumaenergiat võib tulevikus näiteks kasutada ka kaugküttes. Soome näiteks selliseid projekte uurib.
Ja kuna tegemist on puhta energiaga, siis on kindlasti see ka väga selgelt meie konkurentsivõime toetuseks.
Nüüd, tuumaenergeetika puhul on üks kõige olulisem põhimõte, see on ohutus. See on ka seaduses väga täpselt reguleeritud. Selleks, et saaks tuumajaama rajada, peame me lisaks seadusele looma tuumaregulaatori. Tuumaregulaatorit me hakkame kasvatama tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sees.
Selleks on tegelikult juba sellel aastal ka eelarves rahastus olemas ja kindlasti järgnevate aastate eelarves teeme ka taotlused.
Miks TTJA? Põhjus on väga lihtne: TTJA tegeleb juba praegu väga erinevate planeeringute, tehniliste valdkondade kinnitamisega. Mõistlik on kogu kompetents sinna koondada.
Nüüd veel üks oluline punkt. Seaduses on ette nähtud kohalik kasu. Ehk sarnaselt tuuleparkidega, toodetud megavatt-tunni kohta 0,3 eurot oleks see summa, mis on seaduseelnõu ettepanekus, mis läheks siis nii kohalikule omavalitsusele kui ka seal piirkonnas kahe kilomeetri raadiuses – või kui see turvaala on laiem kui kaks kilomeetrit, siis selles raadiuses – olevatele majapidamistele, et ka kohalikel inimestel ja omavalitsusel sünniks sellest kasu.
Kindlasti huvitab inimesi jäätmete teema. Jäätmete lõppladustamiseni on päris pikk tee minna. Me räägime lõppladustuspaiga valmisolekust circa aastal 2090. Aga see ei tähenda, et me enne seda mitte midagi tegema ei peaks. Ka see protsess tuleb läbi käia, valikud teha, see on ka osa loastamisest.
Ja kogu loogika on ka siin selline, et saastaja maksab. Ehk kogu tuumaelektrijaama käitamise vältel peab käitaja tegema makseid fondi, [milles olevat raha] pärast kasutatakse selleks, et oleks võimalik teha dekomissioneerimist. Samamoodi on kohustuslik vastutuskindlustus, mis on ka rahvusvaheliselt reguleeritud, ja selle suurusjärk on umbes 370 miljonit eurot, mida see kindlustus peab katma alates esimesest päevast.
Riiklik eriplaneering on juba käimas, asukohavalikuks ja ka vaheladustuspaigaks, aga kindlasti mitte veel lõppladustusküsimuses. Sellega on aega.
Ja välisminister juba mainis ka, et riik kindlasti ei ole tuumajaama ehitamisel juhtinvestor. Kas kunagi, kui jõutakse investeerimisotsuseni ja vaadatakse üle, kas riigil on huvi ja vajadust ka seal osalust omada, siis selle kohta tuleb eraldi otsus.
Praegu kindlasti ei ole selle seaduseelnõuga kuidagipidi sätestatud, et riik tuumajaama hakkaks rajama ja ehitama. Aga me loome õiguslikku raamistiku.
Miks see kõik on oluline? See on ka väga selgelt energiajulgeoleku küsimus. Noh, me oleme siin kogenud omast käest, mida tähendab ühenduste lõhkumine. Aga ka praegune kriis siis ja sõda Iraanis näitab väga selgelt, et mida rohkem me sõltume fossiilsetest imporditud kütustest, seda haavatavamad me oleme Euroopas tervikuna, sh siin Eestis.
Nii et mida kiiremini me suudame rajada kodumaist puhta energia põhist elektritootmist, seda iseseisvamad ja konkurentsivõimelisemad me oleme ning seda rohkem aitab see kaasa majanduskasvule.
Nii et selle eelnõu riigikokku saatmisega on astutud üks väga pikk samm ka energiajulgeoleku kindlustamiseks ja tugevdamiseks.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja siseminister Igor Taro, palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tere veel kord! Minul on jäänud ette kanda ainult väga head ja suurepärased uudised.
Saabusin öösel Austriast, Interpoli ja ÜRO korraldatud kelmuste ja pettuste teemaliselt tippkohtumiselt. Sellest räägin hiljem natuke pikemalt.
Aga põhiline tänane uudis minu vaates on see, et me saime väga olulise eelnõu parlamendi poole saadetud – eelnõu, millest on olnud juttu peaaegu alates minu ametisse asumisest peale, sellest on väga palju meedias räägitud ja sellest on rääkinud huvigrupid.
Me oleme olnud väga kaasavad selles teemas, see puudutab relvaseaduse muutmist. See on tõesti teema, mis on aastaid soikunud, n-ö seisnud paigal. Paljud inimesed on viidanud, et see regulatsioon ei ole mõistlik, oleks vaja seda lihtsustada. Ja seda teed me lähemegi.
Ma olen korduvalt siin öelnud, et minu eesmärk laiapindses riigikaitses on see, et iga Eesti inimene teaks oma rolli kriisi ja sõja korral ning suudaks seda ka täita. Ja sellega see eelnõu tegeleb.
Igaüks, kes relva omab – riik ei pea teda koormama üleliigsete nõuetega, ebamõistlike nõuetega. Kõige enam me leevendame neid asju, mis puudutavad juba relva omamist.
Relva kättesaamine nõuab endiselt teatud protseduure, tuleb oma kvalifikatsiooni näidata. Praegu 96% taotlejatest saavad relvaloa, 4% ei saa.
Ma ennustan, et tulevikus jääb see proportsioon enam-vähem samasuguseks – need, keda ei hinnata piisavalt asjalikuks ja kompetentseks, ei peaks ka edaspidi sellest filtrist läbi minema.
Aga me tugevdame sellega jahindust, me tugevdame sellega laskesporti. Me tugevdame sellega üldist inimeste kaitsetahet, kui neil on initsiatiiv ja soov.
Me oleme näinud, et kui seda ennetavalt ei tee, siis … Mis Ukrainas juhtus? Hakati veoautode pealt passi vastu automaate jagama Kiievi kesklinnas. Aga see ei ole kindlasti mõistlik lähenemine.
Mõistlik on neid nõudeid leevendada niimoodi, et inimesed saaksid kvalifikatsiooni kätte, õpiksid, harjutaksid. Edaspidi lubame palju rohkem moona kodus omada kui varem, suurusjärgu võrra rohkem.
Tulevikus me saame neid koguseid ja kõiki nõudeid veelgi mõistlikumaks teha, need asjad uuesti üle vaadata, kui me läheme ka relvaseaduse tervikteksti kallale. See peaks juhtuma selle aasta teises pooles.
Aga praegu me oleme juba väga olulise sammu edasi astunud võrreldes sellega, mis see varem on olnud, nii nagu kevadel on, jää hakkab liikuma. Kõigepealt algab kõik sellest. Ja pärast on see jää sealt läinud. Ja selleks oli tõesti vaja seda valitsuse vahetust, et sellise teemaga keegi üldse tegelema hakkaks.
Nüüd räägin paari sõnaga kelmuste ja pettuste teemast.
See, mida ma seal ÜRO globaalsel tippkohtumisel nägin, on, et meie korrakaitseorganid, meie PPA on liikunud väga õiges suunas, kui ta on kokku pannud sellise taktikalise töörühma kõikidest osalejatest, pangaliidust, telekomi esindajatest, eri ministeeriumidest ja nendest ettevõtetest, kes pakuvad digitaalset identiteeti.
See on väga hea praktika, n-ö õnnestunud riikides viljeletakse sama praktikat. Ja väga oluline on ka see, et paari nädala jooksul me käivitame spetsiaalse eriüksuse, mis hakkab tegelema ainult kelmuste ja pettuste vastu võitlemisega, nende skeemide paljastamisega, nende inimeste uurimise ja vastutusele võtmisega.
Me viime lõpuks kõik kohtu ette, keegi vastutusest ei pääse. Ja me tegeleme kindlasti ka vahendite tagastamise ja konfiskeerimisega kurjategijate käest, et kogu see tegevus muutuks nende jaoks äärmiselt keerukaks, et kellelgi ei oleks sellist arusaama, et Eesti on kuidagi nagu lihtne ruum selliseks toimetamiseks. Aga see on kõik alles algus.
Seal Viinis ühinesime Eesti riigina ka ülemaailmse kokkuleppega ja oleme igal juhul nende riikide paadis, kes viljelevad selle kõige suhtes nulltolerantsi. Nii et siit saab ainult toimekamalt edasi minna.
Mitu head ideed sain sealt igasuguste initsiatiivide kohta, mida võiksime katsetada ka rahvusvaheliselt, sest rahvusvaheline koostöö on siin võtmesõna.
Paar sõna veel selle kohta, et tõepoolest on suurepärane see, et täna ülemkogul arutatakse meie Eesti sisejulgeoleku initsiatiivi kombatantide kohta.
Ma arvan, et see on suur võit, et see on jõudnud nii kõrgele tasemele. Me oleme alustanud päris n-ö rohujuuretasandilt, kahepoolsetest mõttevahetustest, kõigepealt koridorides, pärast nõukogu laua taga.
Nüüd tõesti tippude keskel juba seda arutatakse, nagu välisminister märkis, mitmed riigid on ühinemas. Nii välisminister, välisministeeriumi kui ka riigikantselei on teinud head tööd, see teema on järjest laienenud, läinud edasi.
Eile ka Austria siseministriga kohtusime, arutasime seda, nad täiesti teadvustavad seda probleemi. Austria on küll neutraalne riik, kuid Venemaa julgeolekuohtu teadvustatakse väga-väga hästi. Selles mõttes tundub, et meil on sisejulgeoleku koha pealt täiesti samameelsed ideed.
Ja lõpetuseks, eile oli meil sireenivõrgustiku ja ohuteavituse test. Ma loodan, et kõik said teavituse kätte.
Kas kõik noogutavad? Kes ei nooguta, siis …
Margus Tsahkna
Minu lapsed olid väga õnnelikud lasteaias ja koolis.
Igor Taro
Just. Aga kellest see mingil põhjusel mööda läks, siis ma ütleks küll, et siin tuleb küll peeglisse vaadata ja uurida, kas riigiäpp on oma nutitelefoni installitud. Kui riigiäpp veel installitud ei ole, siis tasub seda kohe teha, sellepärast et kui sireeni ei kuule, siis nutiseade on see, mille kaudu see ohuteavitus tuleb.
Muidu kõik toimis, viis pluss. Aitäh kõigile, kes panustasid! Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja kas on küsimusi? Kui küsimusi praegu pole, siis on aeg intervjuudeks. Aitäh!
Margus Tsahkna
Ma korra ütlen ühe asja veel. Tõsi, ma pole ammu siin käinud. Aga see Iisraeli ohuteavitussüsteem on uskumatu. See käib täpselt samamoodi läbi nende äppide. Seal tegelikult sireene ei olnud väga kuuldagi, kuna kõik toimub nagu personaalselt.
Nad suudavad väga täpselt ka ära öelda, kuhu 10 minuti pärast midagi võib langeda. Ja seetõttu ta hoiab ka selle ühiskonna väga selgelt nagu käigus – kõik ei jookse kogu aeg varjenditesse, vaid jälgitakse seda informatsiooni, mis tuleb.
Ma loodan, et Igori juhtimisel me jõuame nii kaugele ka. Ja loodetavasti me ei lähe kunagi seda vaja.
Juhataja
Aitäh!
