Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=zS-CUmr1cAk
Peaminister Kristen Michal
Nii. Tervist, head lapsed! Me vist enamikuga teist juba kohtusime valitsuses.
Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Ütleme, et see annab pressikonverentsile täiesti uue värvingu. Võite tihemini tulla, kui tahate. Kui tahate koolist puududa, siis see on hea põhjus. Ütlete, et tulite tööle.
Nii, ma räägin veidi siis valitsusest ja laiemalt. Kõigepealt õnnitlen kõiki läheneva vabariigi aastapäeva puhul. See tuleb väga pidulik sündmus.
Eesti riigi, ütleme, edulugu on ikkagi põhinenud alati meie tublidel inimestel, kõigil, kes koos pingutavad. Ja on hea näha, et Eesti riik on heas vormis. Ütleme nii, et innovatiivne, maailmas silmapaistev.
Hiljuti andsime üle – eile vist – siinsamas majas teaduse ja spordi kultuuripreemiaid eri valdkondades, teadusest spordi ja kultuurini. Kõik kõned ja sõnavõtud kirjeldasid seda, kui huvitav Eestis eri valdkondades on. Ja tuleb tunnistada, et mõned meie tippsportlased ei saanud isegi kohale tulla, sest nad on parajasti olümpial või kuskil mujal. Aga üldiselt oli väga äge.
Ja mis eriliselt huvitav oli see, et üks riigikogu liikmetest -- seda juhtub küll harva –, Mario Kadastik sai preemia Higgsi bosoni avastamise ja selle omaduste mõõtmise eest, selles töörühmas osalemise eest. See on füüsika üks huvitavamaid teemasid viimastel aastakümnetel, võib-olla isegi sellel sajandil, nagu Mart Saarma ütles. Mario Kadastik sai eraldi auhinna.
Palju õnne kõigile laureaatidele veel kord! Kristina oli seal samamoodi. See oli tõesti väga tore üritus.
Nüüd, Eesti Vabariigi sünnipäevaga samal ajal kahjuks on teine sündmus ka. Või mitte kahjuks, sellepärast, et see on isegi võib-olla pehmelt öeldud. Samal [kuupäeval] algas ju Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu. Meil on nüüd Eesti sünnipäevaga samal päeval selline [tähtpäev] ja sellel aastal saab täis neli aastat sõda Ukraina vastu. Ja algab viies sõja-aasta.
Meile on see peegeldunud nii, et needsamad noored, kes siin saalis on, meie lapsed ja tulevikus meie lapselapsed, saaksid rahus elada, paneme me kaitsesse nii palju, kui meil vähegi on – 5,4% SKP-st. Ja ütleme nii, et kõik, kes riigieluga kursis on, teavad, et see pole kuidagi lihtne olnud.
Kui sa pead ikkagi ühes valdkonnas nii kiiresti samme astuma, et seal [rahasummat] kasvatada, siis on see esiteks kaitsevaldkonnale väga suur koormus. Alati tuleb teatud ootustele vastata ja see ei ole üldse lihtne, see on väga raske pingutus.
Samamoodi on kõigi teiste valdkondadega, me peame lihtsalt tõmbama koomale. Läbivalt me oleme seda teinud, mõnes kohas on ametnikke vähemaks jäänud – maa- ja ruumiametist on viiendik läinud, töötukassas on viiendik inimesi koomale tõmmatud, nad on läinud töötukassasse ennast arvele võtma. Statistikaamet pakitakse kokku ja veel on väga palju selliseid koomaletõmbamisi ning neid tuleb veel.
Aga see kõik on selle nimel, et Eestis aetakse Eesti asja eesti keeles ning et me kõik teaksime, et meie tulevik on siin turvaline.
Nüüd Ukraina juurde. Vahepeal toimus Müncheni julgeolekukonverents. Kui lühidalt seda kirjeldada, siis selle veerel ja enne seda toimus ka ülemkogu, kus me rääkisime konkurentsivõimest, mis on eraldi teema.
Aga Müncheni julgeolekukonverentsil esindasin mina Baltimaid Berliini grupi kohtumisel, kus on suured Euroopa riigid, NATO ja Euroopa Liit, ühesõnaga kõik Euroopa suuremad tegijad. Ka ameeriklased pidid seal olema, aga Marco Rubio kohtus siis Süüria esindajatega sellel ajal Ameerika välispoliitiliste eesmärkide teemadel, aga kontakt oli seal olemas.
Üldiselt on pilt ikkagi selline, et eurooplased, ameeriklased ja ukrainlased koos üritavad survestada Venemaad rahu poole. Aga Venemaa, kuidas ma ütlen, parema väljendi puudumisel ütlen, et mängib surnud hobust. Nad üldiselt tulevad nõupidamistele, aga seal ikkagi mingit edenemist ei ole näha. Ei ole ka praktikas näha, et Putini eesmärgid kuidagi oleks muutunud. Nii et seetõttu ütleme nii, et see, mida meie saame teha ka praegusel ajal – ma arvan, et see poolaasta on kindlasti jälle üsna kriitiline aeg –, on see, et me toetame Ukrainat rahaliselt, relvadega ja ka energeetikaga, sest praegu seal on nii, et voolavat vett tuleb otsida, elektrit tuleb otsida, sooja tuleb otsida.
Reaalne olukord on selline, et Venemaa on puruks pommitanud kogu soojataristu, energeetikataristu ja küttetaristu. Praktiliselt öeldakse, et ei ole katlamaja, mis poleks kordagi pihta saanud juba.
Ja ukrainlaste vaatest kindlasti see, et me otsustasime eelmise aasta lõpus anda ukrainlastele 90 miljardit Euroopa Liidu raha, on nende jaoks ülioluline, et vastasel korral oleks sellel kevadel tulnud arutada hoopis teistsugustel tingimustel mis tahes rahuprotsessi.
Nii et meil läheneb pidulik päev, pidupäev, aga Ukrainas tuleb sõja alguse aastapäev. Selles mõttes on need Eesti vaatest samaaegselt väga erinevad maailmad.
Eesti valitsus võib kinnitada, et me teeme kõik, et siin kõik nii ka püsiks, et me saame Eestis ajada Eesti asja, kiruda rahulikult valitsust, kui selle järele vajadus on, aga see kõik toimub demokraatia tingimustel.
Nüüd argisemate teemade juurde. Pensionite tõusu eelnõu läks laiali, kooskõlastamisele. Ja 1. aprillist tõuseb pension 817 eurolt 860 eurole. See teeb 5,3%.
Ja pensionäride tulumaksuvaba miinimum on 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.
Miks ma selle pensionitõusu ära märgin? Ma tean, et on olnud ka ettepanekuid – ja ma näen, et parempoolsete erakondade poliitikud, aga ka teised ütlevad seda –, et indekseerimine tuleks lõpetada või vähemalt ajutiselt peatada.
Kinnitan, et selle me oleme kokku leppinud selles valitsuses, praeguses Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsioonis, et indekseerimise kallale me ei lähe. Nii et olgu see teadmine siis pensionäridel olemas.
Teiseks, sotsiaalpartnerid on nüüd kokku leppinud, et alampalk tõuseb. See tõuseb 1. aprillist samamoodi 886 eurolt 946 eurole. Eestis on küll alampalga saajaid circa 20 000, nii et see võib-olla kohe enamikku ei puuduta, aga aitab kindlasti väiksemate sissetulekutega inimesi. Ja alampalga tõus on üsna kiire, nii et kindlasti on hea, et sotsiaalpartnerid omavahel sellise kokkuleppe saavutasid.
Eile lugesin ka uudiseid, vist oli rahvusringhäälingus selline uudis, et tulumaksuvaba miinimumi puhul mõnes suuremas ettevõttes on öeldud, et paljud töötajad ei ole veel seda avaldust ära teinud, sest nad ei ole lihtsalt teadnud, et tasuks teha tulumaksuvaba miinimumi arvestamise avaldus tööandjale.
Nii et kes vaatab pressikonverentsi ja kes tahab saada kasu sellest, et me kaotasime astmelise tulumaksu ja kõigil on ühetaoline tulumaksuvaba miinimum, sellel tasub kindlasti see avaldus ära teha. Tuleb oma personaliosakonnaga, tööandjaga rääkida.
Ühes suuremas kaubaketis oli – vähemalt selle uudise järgi – [kõlanud] selline väide, et umbes ainult 20% inimestest on seda teadnud ja osanud selle avalduse ära teha.
Sellepärast ma siin aeg-ajalt ka selliseid kommunaalorganisatoorseid teadaandeid annan – loodan, et ajakirjandus annab need omakorda edasi. Nii et tasuks sellestki inimestele teada anda.
Vastasel korral on nii, nagu selles uudises elegantselt oli öeldud, et annate riigile tasuta laenu ja saate selle alles järgmise aasta veebruaris tagasi.
Nii et olge lahked, ajakirjanikud, andke [see info] edasi. Ka lapsed võivad selle edasi anda, aga see on eeskätt ajakirjanike vastutus.
Siis tehisintellekt. Aa, siin saab kohe katse teha. Nii, küsimus publikule: kes on kasutanud AI-d mingis vormis? Käsi püsti. No näete, enamik.
Eestil on selline AI nõukoda nagu Eesti.ai, meil on oma programm ja sinna tuleb nüüd kolm uut liiget.
Esimene on Anima Anandkumar, teine on Risto Uuk ja kolmas on Sirli Männiksaar. Varem on juba mainitud neid nimesid, kes seal nõukojas on. Markus Villig on selle nõukoja juht, veel on seal Sten Tamkivi, Kaspar Korjus ja Kirke Maar, kes on selle programmi juht riigikantseleis või n-ö toimetaja. Ja nüüd tuleb kolm uut inimest, kaks naist, üks mees.
See nõukoda täieneb ka tulevikus, tegemist on nii Eestis väga kõvade tegijatega kui ka rahvusvaheliselt kõvade tegijatega. Miks me kogu seda AI programmi teeme? Nagu te siin saalis nägite, kuidas kõik käed tõusid, see tähendab seda, et uus tehnoloogia tuleb peale.
Vaatame Euroopa üldist pilti. On erinevad indeksid. Üks indeks näitab, et Eesti noored on peaaegu kõige osavamad Euroopas uue AI kasutusele võtmisel ja uue tehnoloogia kasutamisel.
Kui me tahame kõik sellest mingit kasu saada, siis tulebki see laiemalt kasutusele võtta ja [see võimalus] ära kasutada, sest vastasel korral on uue tehnoloogia puhul lihtne loogika: väga vähesed saavad väga kiiresti ja väga palju.
Aga kui me tahame, et kõigil läheks paremini, siis me peame ise kõik oskused uuele tasemele viima. Nagu näete, uus tehnoloogia on siin ja hariduses samamoodi, tegelikult ju TI-hüpe käib. Selleks me selle nimel pingutame.
Ja nõukoda tuleb kevadel välja konkreetsete ettepanekutega, mida me siis saame teha selleks, et Eesti noortel, Eesti töötajatel ja [kõigil] inimestel oleks AI kasutus paremini käpas ja see viiks meid kõiki edasi.
Siis veel mõned teemad. Ma tahan toetust avaldada Henrik Agurile. Minu meelest oli väga huvitav lugeda uudiseid. Eks igaüks võib ise neid vaadata ja lugeda. Aga Henrik Agur püüab Ida-Viru Kutsehariduskeskuses eestikeelset õpet toimetada.
Olukord on selline, nagu ma näen, et on ka omavalitsusjuhte ja kohalikke tegijaid, kes ütlevad, et tema pingutused Eestis eesti keeles toimetada justkui ei ole mõistlikud.
Ma ei tea, kas pressikonverentsil peab peaminister nüüd ühele koolijuhile toetust avaldama, aga ma ütleks nii, et vähemalt Eesti riigi vaatest – mina olen aastaid olnud seotud ka sellega, et Eestis oleks eestikeelne õpe –, kui ma näen, et on hoiakuid selles suunas, et võib-olla ei peaks ikka nii kiiresti eestikeelsele haridusele üle minema ka kutsehariduses, äkki peaks kuidagi muud moodi läbi saama, siis ma kindlasti tahan öelda, et vastupidi. See suund on õige, Eestis tulebki eesti keelt osata, eesti keeles õppida ja õpetada. See on kindlasti oluline.
Ja lapsevanematele samamoodi igal pool, ka Ida-Virumaal: toetada lapsi, mitte pidurdada seda, et riigikeelt osatakse. See on kindlasti väga oluline.
Energeetikast paar lauset. Praeguste, jaanuari-veebruari kõrgete arvete põhjus on ju see, et ilm on 25 aasta kõige külmem. Sellest vist on kõik aru saanud juba, väljas on tõesti ilus talv. Paraku tähendab see seda, et isegi kui sul on fikseeritud pakett või näiteks toasooja hind on sama, mis ta on Tallinnas, ta ei ole muutunud, siis sa tarbid seda ikkagi rohkem, see on paratamatu, ja arve on selle võrra suurem.
Ainukene viis sellest välja saada on ikkagi uusi tootmisvõimsusi saada. Viimased aastad, 2022, 2023, 2024 ja 2025 on energiahinnad allapoole läinud just tänu sellele, et on tulnud uusi tootmisvõimsusi.
Ja ajakirjandus minu hinnangul kajastab seda ka üsna hästi. Üldiselt, kui kirjutatakse uudise, et energiahinnad on tõusnud, kirjutatakse ka juurde, et oli tuulevaiksem päev või päikest ei paistnud, ja kõik saavad aru, mille taga see tegelikult on, eks.
Ja me nüüd täna juba pidasime energeetika arutelu valitsuskabineti majanduskabineti formaadis. Tegime kaks otsust. Üks on toetus omavalitsustele või selline mehhanism.
Mõte on selles, et kuna omavalitsused menetlevad tuuleparkide planeeringuid ja väga paljudes kohtades kaalutakse, milline see kohalik kasu on – sest üleriiklik kasu on mõistetav, me kõik saame soodsamat energiat –, siis energeetika- ja keskkonnaminister nüüd koostab või teeb sellise meetme.
See tähendab seda, et omavalitsus siis, kui ta saab tuulepargi planeeringu teatud etapi ja tuulepargi valmis, siis see toetusmehhanism on kuni miljoni ulatuses, nii palju on võimalik omavalitsusel siis saada täiendavat preemiat tuulepargi tegemise eest. Just selleks, et tekiks ka kohapealne kasu. Inimesed ütlevad: jah, me näeme seda kasu kohe, teeme selle tuulepargi ära, lisaks sellele, et on soodsam energiahind.
Ja on ka tuuleparke, kus ettevõtjad on kohalike elanikega kokku leppinud soodsamas hinnas ja muudes erinevates sammudes. Nii et tuleb selline preemiameede, umbes miljoni euro suurune. See tähendab seda, et kui sa teed tuulepargi, siis on võimalik omavalitsusel saada selle eest lisatasu.
Ja teine on riigi maade oksjon, 2640 hektarit läheb riigi maid, tuuleparkide ehitamiseks sobilikke alasid oksjonile. Nii et nüüd algavad uued oksjonid riigi maadele, kuhu on võimalik tuuleparke rajada. Neid on ka varem toimunud.
Ja siis viimane teema on selline veidi kontseptuaalsem lähenemine. Nimelt, arutasime ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja ühte ideed. Minu mäletamist mööda vist Taavi Kotka on sellest ka päris palju rääkinud. Paljudes kanalites, muuhulgas Äripäevas, ma mäletan, oli see ja ma lugesin sealt.
On üks selline mõte, et kui riigis võtta ette mõni suurem projekt ja sellel projektil on suurem mõju. Näiteks, kui edaspidi suudaksime vähendada tehisintellekti abil perearstide või arstide paberimäärimisele kuluvat aega, nii et me saaksime kõik kiiremini arstile, et arst saaks kulutada seda aega mõistlikumalt, siis selliste suurte projektide puhul oleks võimalik ka rahalise preemiaga initsiatiivi tunnustada. Nii, nagu erasektoris tehakse.
Ja me leppisime kokku sellise mõttekäigu, et oleks võimalik suurte asjade ärategemise eest saada ka suuremat preemiat. Selle töötab rahandusministeerium nüüd koos avaliku teenistuse seadusega välja. Nii et liigume siis selles suunas, et kui tuleb midagi väga suure mõjuga, mis ulatub väljapoole tavalist tööaega ja pingutust, siis on võimalik ka riigilt saada selle eest preemiat.
See on nagu lastel, et kui sa teed midagi väga tublit, siis on võimalik saada ka oluliselt rohkem. Nii see elu on.
Aitäh kõigile tulemast! Ja sellega ma praegu lõpetan.
Juhataja Kadri Peetersoo
Aitäh, Kristel Michal! Palun, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Ja tere ka, lugupeetud lapsed! Mina jagan täna pressikonverentsil hariduse valdkonna uudiseid.
Ma kõigepealt alustangi tehisaruhüppe programmist. Meil on teadupärast nüüd augustist käivitunud TI-hüppe programm, mille raames kõigepealt said intensiivse koolituse õpetajad, kes praegu ka on rakendanud tehisaru kasutamist.
Õpetajatel on olemas niinimetatud eesti versioon ChatGPT Educationi litsentsist, millega nad tööl toimetavad. Peaaegu kõik õpetajad on litsentsi välja võtnud ja seda kasutama asunud. See puudutab siis gümnaasiumiõpetajaid.
Nüüd alates veebruarist on Ti-Hüppe SA hakanud neid litsentse välja jagama ka kooliõpilastele, gümnasistidele. Tänase seisuga on 112 kooli – meil on kokku 150 gümnaasiumi, neist 112 kooli – litsentsilepingud allkirjastanud, litsentsid kätte saanud. Ja natuke rohkem kui 15 000 õpilasele on litsentsid välja jagatud. Aktiivselt kasutusele on võtnud need litsentsid pool õpilastest. Ilmselt on harjumise aeg, alles tutvutakse, kuidas seda litsentsi kasutusele võtta, nii et natuke üle 6000 õpilase on hakanud OpenAI ChatGPT litsentsi kasutama.
Ja on näha, me näeme sellest kasutusaktiivsusest, et pooled neist kasutavad tehisaru iga päev.
Oluline on siin ära märkida, et tehisaru, selle TI-hüppe programmi juures on olemas ka teadusprojekt, mis monitoorib seda, mis tegelikult õppetöös selle tehisaruga toimub. See on Jaan Aru juhitud teadusgrupp.
Jaan Aru koos oma doktorantidega ja koostöös Stanfordi ülikooliga teeb teaduse mõttes täiesti teedrajavat uurimisprojekti. Kuna 15 000 õpilast Eestis selle litsentsi kätte saavad ja seda kasutama asuvad, siis need logid ja mis viisil tehisaru kasutatakse, mis eesmärgil, kuidas õppimine tegelikult tehisarul toimub, kõik see andmestik on analüüsimisel.
Loodetavasti lähiaegadel, siis kui me esimesed pilootprojektid ära lõpetame, me saame ka teaduslikult tagasisidet selle kohta, mismoodi 16-, 17- ja 18-aastased tehisaru õppeprotsessis kasutavad.
Ja nagu ma ütlesin, ka teaduse mõttes on meil siin ajaaken, meil on suur eelis siin poolteist kuni kolm aastat, enne kui teised riigid selliseid empiirilisi uuringuid saavad teha. Sellepärast me saame luua ka rahvusvaheliselt väga vajalikku teadmist selle kohta, mismoodi tehisaru õppimisprotsessis kasutatakse ja eelkõige, [kuidas see arendab] mõtlemist ja süvamõtlemist, mis on ju teadupärast haridussüsteemi üks olulisemaid asju. [Me saame uurida,] kuidas see toetab või ei toeta oskust mõelda. Ka see on oluline teadmine, kas tehisaru toetab mõtlemisoskust või kas õpilased delegeerivad oma mõtlemisoskuse ära tehisarule ja paluvad tehisarul mõelda enda eest.
Nii et need on TI-hüppe uudised, see on läinud hooga käima. Ja Eesti on siin päris paljuski teeraja.
Valitsuses võeti vastu mitu haridusvaldkonda puudutavat otsust, nimetan kahte, annan informatsiooni kahe kohta. Valitsus saatis riigikogusse kutseõppeseaduste seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on siis alates järgmisest õppeaastast luua gümnaasiumitesse ja kutsekoolidesse vastuvõtul võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ette näinud.
Me muudame seadust seetõttu, et õiguskantsleri hinnangul aastast 2024 ei olnud seadusega kooskõlas eelistuste küsimine – praktika, mida koolid küll rakendasid. Aga seaduses volitusnormi selle praktika rakendamisel ei olnud ja õiguskantsleri hinnangul oli tegemist põhiõigusliku haridusõiguse riivega.
Tegime põhjaliku analüüsi eelneva ajal ka põhiseaduse ja põhiõiguste peale, nii haridusõiguse kui ka võrdsusõiguse peale. Selle seaduseelnõu juures on seitsmeleheküljeline põhiseaduslikkuse analüüs.
Ja esitasime tõesti riigikogule ettepaneku, et oleks võimalik viia sisse seadusesse punkt, mis annab koolidele õiguse küsida õpilaskandidaatide käest eelistusi.
Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse esitatavate avalduste arvu. Me piirame seda praktikat – on olnud olukordi, kus inimene on esitanud avalduse ja tegelikult ka sisse võetud 13 õppekavale ühel ja samal õppeaastal.
Teiseks, valitsus kinnitas õpetajate karjäärimudeli tingimused ja palgaastmed.
Määrus jõustub märtsist 2026, see annab õpetajatele võimaluse planeerida oma karjääri ja tegelikult ka palgaastmete alammäärade kehtimise puhul selgema kindluse.
Kordan üle ka selle, millest on küll juba pikemat aega räägitud. Meil on määruse järgi neli karjääriastet. Esiteks, alustava õpetaja karjääriaste, millel tänase seisuga on circa 15% õpetajatest, kes on värskelt õpetajatööd alustanud, aga kellel veel kvalifikatsiooni ei ole. Neile kehtib palga alammäär suurusest 1970 eurot.
Teine karjääriaste on õpetaja karjääriaste, sellel astmel on kvalifikatsiooninõuetele vastav professionaalne õpetaja, keda Eestis on praegu circa 84% õpetajatest, ja ka neile kehtiv õpetaja palga alammäär 1970 eurot.
Vanemõpetaja karjääriastmel on kogenud õpetaja, kellele kehtib 10% kõrgem palgaastme määr, 2167 eurot on miinimumpalk.
Meisterõpetaja on tipptasemel õpetaja, haridusuuenduste eestvedaja, kes panustab ka rahvusvahelise hariduse kogukonda, ja tema palga miinimummäär on 2561 [eurot].
Meil on viimasel aastal väga märkimisväärselt kasvanud kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate arv ja ka karjäärimudeli üks ülesandeid on toetada alustavat õpetajat kvalifikatsiooni jõudmisel. Alustava õpetaja karjääriastmel on õpetajal nii mentor kui ka võimalus kvalifikatsiooni omandada ja selle võrra on tema otsene õppekoormus koolis ka väiksem.
Meisterõpetajaid on meil Eestis tänase seisuga 47. Ja vanemõpetajaid on 144. Neile hakkavad 1. märtsist need palgamäärad automaatselt kehtima. Ülejäänud õpetajate puhul on lootust, et suurem hulk vanemõpetajaid jõuab saada meisterõpetajaks.
Karjäärimudeli rakendamiseks on valitsus eraldanud 2027. aastaks 7 miljonit eurot, 2028. aastaks 14 miljonit eurot ja 2029. aastaks samuti 14 miljonit eurot.
Ministeeriumil on valminud ka juhend koolijuhtidele, koolidele, õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks. Ja koostöös Eesti koolijuhtide ühendusega korraldab ministeerium veebruaris ja märtsis üle Eesti neli karjäärimudeli arutelu koolide ja omavalitsuste esindajatega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa. Tere päevast, head noored ajateenijad, kes te siin saalis istute!
Pange vaim valmis. Mul on teile head uudised.
Nimelt, Vabariigi Valitsus otsustas täna kinnitada uued toetusmäärad, ajateenijatele. Meil on olnud need juba viis aastat muutmata, aga on selge, et viie aasta jooksul on elu teinud oma korrektiivid hindades ja kõiges muus, seega oli viimane aeg need üle vaadata.
Tõsi on see, et ka peaminister saab sellest oma kasu, kuna peaministri poeg on ajateenistuses. Aga see ei olnud otsuse tegemisel aluseks, kinnitan teile üle.
Aga käime siis need numbrid üle. Tegelikult on see väga oluline muudatus. Alustame reamehest. Mis on selle loogika seal taga? Loomulikult ka see, et motiveerida ajateenistusse tulijaid riigikaitses pikemalt püsima ja ka riigikaitses karjääri tegema. Seetõttu tegelikult ajateenistuse sisenemise hetkel on see toetus senise 115 euro asemel siis 150 eurot. Ja see tõuseb siis, kui ajateenistus on jõudnud üheksanda kuuni, selleks ajaks tõuseb see toetud 230 euroni.
Kui me läheme nüüd reamehest ja madrusest edasi, kaprali ja vanemmadruseni, siis seal tõuseb see 140 eurost 190 euroni. Ja ka seal on väike motivatsioonitasu, et pingutada ja mitte välja kukkuda ajateenistusest. Sealt edasi, üheksandast kuust on toetus 230 eurot.
Ja nüüd, kui me jõuame juba nendeni, kes tõesti on näidanud häid saavutusi ehk on jõudnud kas nooremseersandi või seersandi auastmeni, mereväes vastavalt nooremmaadi ja maadini, siis nende puhul on nooremseersantide toetus 200 euro asemel 265 eurot. Ja seesama, see kõige tipu osa, et neid motiveerida kõige rohkem, kuna seersantidel on ka sõjaajastruktuuris suurem vastutus, siis nendel tõuseb igakuine toetus 230 euro asemel 305 euroni.
Ja kindlasti on siinjuures oluline see, et me püüame kõiki sõiduhüvitisi kuidagi normaalsemaks teha, selline eraldi arvestus kaob ära, eesmärk on selles, et tõesti paberimajandust oleks vähem.
Teine otsus, mis sellega seondub, ei ole ainult ajateenistuse kohta, vaid on seondub ka reservteenistusega. Ehk siis, kui reservistid tulevad meile õppekogunemistele, siis nende sõiduhüvitised ka ajale jalgu jäänud, aga need on natukene väiksemad tõusud.
Ehk praegu on sõiduhüvitis reservisti puhul Eesti piires, kui ta näiteks tuleb Paidest ja sõidab reservõppekogunemisele kas Tapale või Võrru, 40 eurot, aga tulevikus hakkab see olema, õigemini nüüd kohe hakkab see uue määra järgi olema 60 eurot.
Ja kui reservist on välismaal ja me kutsume välismaalt ta siia reservõppekogunemisele, siis tema toetus tõuseb senise 125 euro pealt 200 euro peale.
Kõikide nende otsuste tegemisel me arvestame rahvastikuregistri järgset asukohta. Ehk siin on ka väike käeulatus Siseministeeriumi valitsemisalale – meie elanike andmed selle kohta, kus nad elavad, peaksid olema võimalikult täpsed. Ehk soovitaksin siiski kasutada rahvastikuregistri kandeid.
Kuna vabariigi aastapäev on tulemas, siis mõned märkused selle kohta, mida igaühel meist on võimalik teha. Nimelt, me oleme loonud reservväelaste ehk siis meie igaühe naabrite väikese toetusmeetme, reservväelaste fondi.
Kui te satute poodi ja näete seal digilaigus tooteid, mis iganes need on, olgu kohuke, piim või mis tahes, siis minu tagasihoidlik soovitus oleks soetada just digilaigus tooteid, sellepärast et sealt läheb teatud osa reservväelaste fondi toetuseks. Ja mis võiks olla vabariigi sünnipäeva nädalal parem, kui anda piima ostes väike panus ka reservväelaste toetuseks.
Ja lõpuks lihtsalt mainin ära meedias viimastel päevadel pikalt arutusel olnud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse teema. Meie, vabariigi valitsuse arusaamine on loomulikult see, et me soovime leida parlamendi menetluse käigus kõik sobivad lahendused selleks, et see seadus saaks vastu võetud.
See on olnud läbi kahe valitsuse, mõlema peaministri ja riigikantselei eestvedamisel koalitsioonileppesse toodud asi. Ja ma arvan, et see on laiapindse riigikaitse käsitlemisel isegi rohkem vajalik sisevaldkonnale. Aga seal on praeguste muudatusettepanekutega tekkinud halenaljakad olukordi, selline kana-põder-meetod on välja tulnud, et kuigi maavanemaid ei tooda tagasi, määratakse valitsusele ülesanne maavalitsusele ülesandeid anda.
Ja näiteks, ka võimude lahususe koha pealt on selge probleem, kui parlament tahab hakata määrama kaitseväe juhatajat ja politsei peadirektorit, sest nii kaitsevägi kui ka politsei on täitevvõimu osad.
Nii et siin on asju, mida me peame lahendama, aga loodame, et saame teemad [selgeks]. Kui tekib seal mingi segadus hääletusega, et siis oleme valmis selle eelnõu [lugemise] katkestama, ja kui läheb täiesti lappesse, eks siis on võimalus ka valitsusel algatajana see eelnõu tagasi võtta ja uuesti esitada.
Aga me teeme tööd selle nimel, et saaks seadus vastu võetud ning kriiside ja riigikaitse regulatsioon ühtseks tervikuks. Kõik.
Juhataja
Aitäh, Hanno Pevkur! Ja lõpetuseks annan sõna siseminister Igor Tarole.
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Head kuulajad, suured ja väikesed, siinpool ja sealpool ekraane!
Iga Eesti inimene peab teadma, millised on tema rollid kriisi ja sõja korral ning ta peab suutma neid ka täita. Miks see oluline on?
Alustan väga lihtsast ja võib-olla kõigile rohkem arusaadavast näitest, alustan Ukrainast, sest kui me vaatame Ukraina kogemust, siis me näeme ühte asja täiesti selgelt: kriis ei küsi, kriis lihtsalt tuleb. Ja küsimus on ainult selles, kas me oleme riigina selleks valmistunud. Kas siseturvalisus töötab, kas inimesed teavad, mida nad peavad tegema?
Õnnetust ei ole samuti tihtipeale võimalik ära hoida, aga saab vältida katastroofi, mis saabub siis, kui me ei ole õnnetuseks valmistunud.
Ukrainas ei hoidnud riiki püsti ainult relvajõud, seda hoidsid püsti politseinikud, päästjad, vabatahtlikud inimesed, kes teadsid oma rolle, kes teadsid, mida teha, ja see andis lõpuks ka kõigile teistele kindluse.
Ja ma ütlen väga otse, et Eesti peab olema paremini valmis. Me kindlasti ei soovi kunagi sattuda olukorda, milles Ukraina oli 24. veebruaril 2022. Minu ja mu kolleegide eesmärk on seda olukorda igati vältida.
Me oleme viimastel aastatel elanikkonnakaitse äratanud varjusurmast üles, teadlikkus on hakanud kasvama. Inimesed on tahtnud ka ise panustada kriisi ajal, aga nad küsivad ka õigustatud küsimusi, nt mis on siis minu konkreetne roll, kui ulatuslik kriis puhkeb. See on väga oluline küsimus ja väga õige küsimus.
Täna tutvustangi valitsusele siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi kontseptsiooni. Sellepärast, et üleriigiline riskianalüüs ütleb selgelt, et Eestit võivad tabada samaaegselt mitu kriisi. Ühe kriisi mõju võib kiiresti kanduda ka teistesse valdkondadesse. See tähendab, et töökoormus suureneb kordades, ülesandeid on rohkem, kui olemasolev rahuaegne isikkoosseis täita suudab.
Ja ma ütlen ka seda, et see ei ole kindlasti kriitika olemasolevatele inimestele, kes selles koosseisus töötavad, vaid see on reaalsus. Tugeva riigi tunnus on ikkagi see, et ta teadvustab riske ja tegutseb selle nimel, et neid maandada.
Siseministri valitsemisalale on määratud 19 riigikaitseülesannet riigi toimimise, sisejulgeoleku ja elanikkonna kaitse tagamisel. Need on eeldused, et Eesti sõjaline kaitse üldse saaks edukalt toimida. Ilma kriisireservita jääksid mitmed kriitiliselt olulised tegevusliinid lihtsalt toetuseta või tegemata.
See ei ole lihtsalt detail, see on äärmiselt fundamentaalne küsimus. NATO artikkel 3 sätestab, et kõik liikmed peavad igakülgselt valmistuma kriisideks ja enda kaitsmiseks.
Selle tõttu me nägime ette kolmetasandilise kriisireservi, see koosneb inimestest, kes on valmisoleku reservis. Need on väljaõppega inimesed esmareageerija rollis, peamiselt meie vabatahtlikud, kes on juba saanud kallihinnalise väljaõppe.
Siis on baasväljaõppega reserv ehk inimesed, keda saab siis pärast baasväljaõpet kasutada selliste lihtsamate ülesannete täitmiseks.
Ja on ka välkvabatahtlikud – inimesed, kes kriisi puhkedes astuvad uksest sisse ja ütlevad, et nad tahaksid aidata.
Ukraina õnnetus oli see, et nad väga palju sellel olulisel hetkel pidid toetuma nendele inimestele, kes tulid uksest sisse juba, ütlesid, et nad tahaksid aidata, aga nad ei olnud selleks valmis, nad ei olnud väljaõpet saanud.
Me vajame selgemat süsteemi, arusaadavamat, ja kõik peavad, iga Eesti inimene peab tundma, mida tundsid ka paljud ukrainlased kõige raskematel hetkedel, et riik ei lagune, süsteem toimib ja iga inimene teab oma rolli.
Me ei loo seda kriisireservi hirmust, me loome selle kindlustunde jaoks. Ja ma loodan väga, et pärast valitsuse noogutust saame liikuda tempokalt vajalike õiguslike muudatuste elluviimiseni.
Meil on vaja ära määratleda, mismoodi me neid vabatahtlikke saame rakendada, kuidas me jagame ülesanded ära kaitseministeeriumiga, et kui on näiteks tõsisema kriisiga tegemist, siis keda saab kaitseväe liinis kasutada ja kes siis garanteeritult jäävad siseturvalisuse liini.
Igal juhul on see küsimus väga lihtne: kas me tahame olla riik, kes reageerib või kes on juba valmis? Ja Eesti saab selle kriisireservi loomisega valmisoleku.
Üks teine teema ka, hästi lühidalt. Peagi siis liigub riigikogu poole niinimetatud rändepaketi eelnõu. Selle rändereformiga, mida see eelnõu ellu viib, muudetakse väga palju õigusakte. Aga see annab meile tugevama kontrolli sisserände üle.
Me peame igal juhul eemale hoidma Euroopast kõik, kellel ei ole siia asja. Ja need. kes on saabunud meie ühisruumi ebaseaduslikult, me peame võimalikult kiiresti tagasi saatma.
Selleks me kõikide liikmesriikidega ühtlustame menetlusi, infovahetust ja kõiki protseduure, nii et ei oleks võimalik venimisi ära kasutada, minna ühest riigist teise ja siis loota, et võib-olla, äkki veab või saab kuidagi ebaseaduslikult edasi olla. Sellised asjad ei saa enam jätkuda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Igor Taro! Ja aitäh valitsuse liikmetele! Nüüd ongi käes aeg esitada küsimusi. Kellel on küsimus, andke käega märku, öelge oma nimi, oma väljaanne ja kellele on küsimus suunatud.
Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Küsiks valitsuse tervise kohta. Viimastel päevadel tuleb ridamisi uudiseid, küll riigikogus kaklevad Eesti 200 liikmed, Kalev Stoicescu ja Peeter Tali, sensitiivses riigikaitsekomisjonis, kes saab mis eelnõu esitada.
Kui me läheme ajas natuke tagasi, siis me mäletame, kuidas endine rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et ta pidi hääletama aasta halvima seaduse poolt, sest muidu koalitsioon laguneks ära, nagu ütles talle Tanel Tein, andis mõista.
Minu teada on sarnane ähvardus käidud välja ka riigikogu Tiibeti toetusrühmas, kus reformierakondlased tahtsid, et Juku-Kalle Raid astuks esimehe kohalt tagasi. Aga seda ei saa teha, kuna siis jälle koalitsioon laguneks.
Ja nüüd viimase asjana Urmas Reinsalu enda nimega püüab siin tulele puhuda tüli välisministri ja presidendi vahel, justkui inimene ei sobi pärast seda, kui välisminister ütles, et ta käis Kremli ukse taga kraapimas.
Valitsusjuhina, et kuidas te olukorda hindate? Kas ja mis on teie vastus, et see asi üldse on nii kaugele jõudnud? Aitäh!
Kristen Michal
Aitäh! No vot, meil on siin täna noored kuulajad ka. Ma siis küsin korra, kas vahel juhtub nii, et sõbrad ei saa omavahel läbi, aga on sõbrad ikka edasi. Kumb siis on? Täiskasvanud ütlesid ei, lapsed ütlesid jah. No lapsesuu ei valeta.
Nii et ma jään laste juurde, ma olen laste meeskonnas selles küsimuses – juhtub ikka.
Ma tean küll õige vähe, mis toimus riigikaitsekomisjonis, lugesin minagi seda uudist. ERR oli nüüd pannud portaali kaks küsimärgiga uudist. Ja see oli ka minu jaoks uudis. Ma vaatasin mõlemad läbi.
Kaks riigikogu liiget, mõlemad tahtsid olulist eelnõu ette kanda ja võistlesid sellepärast. No tõepoolest, oleks seda rohkem. Ma olen juhtinud parlamendis näiteks majanduskomisjoni. Ja kui oleks selline olukord – lapsed võivad seda ka ette kujutada ja ajakirjanikud samuti –, täiskasvanutel juhtub seda juba harvemini, inimesed võistlevad selle pärast, kes saab selle töö ära teha. See on ju super tegelikult. Noh, lapsed noogutavad. Nii et seda esiteks.
Mis need teised loetelud olid? Erinevad arvamused eri kohtades. Aga nagu me enne tuvastasime, ka sõprade vahel võib olla eriarvamusi, see ongi täiesti normaalne.
Mulle vist tundub, et meie liberaalne koalitsioon on ikkagi, kuidas ma ütleks, üsna läbipaistev, nii et erinevad asjad tihti on ka avalikkuses debateeritud. Nii et ma ütleks nii, et ma ei näe selles küll midagi ebatavalist.
Valitsuse tervis. Võin kinnitada: valitsus on teie tervise juures, ei köhi ega lonka, kõik on hästi. Aitäh küsimast!
Ja mis puudutab Urmas Reinsalu, no siis teeme järgmise katse. Lapsed, kas te teate, mis on kuulujutt? Teate? Kas see on hea või halb? Halb. Mõlemat? Kas kuulujutt on tõsi?
Aga see oli nüüd ajakirjanik Karoliina Vasli. Aga mida lapsed arvavad?
Kui keegi levitab mingit juttu teie kohta, kas see on tõsi? Ei ole? Sõltub. Vot nii.
No vot. Presidendiga kohtumisel mina ja president vestlesime ja president kindlasti mingeid nõudmisi ei esita, aga me oleme jõudnud ajajärku, kus rahvusringhäälingus presidendi lausetele lisaks, presidendi juttu siis ilmselt ei usaldata, me arutasime Ukraina küsimusi, ja ülejäänud on liialdus, siis ma pean lisama, et jah, president räägib õigust, et mingeid nõudmisi esitatud. Aga hea, et seegi öeldud sai. Nii et ma arvan, et see võtab kogu selle ajastu kokku.
Ja kui küsida, kas ma tunnen vastutust, siis ütlen, et loomulikult, püüan kõike lappida, mida vähegi annab, teha kõike nii hästi kui vähegi võimalik. Julgeolek ja majandus esimestena, kõik muu ka.
Aga ma ütleks siiski, et tasub arvestada, et poliitikas on kaunis turbulentsed ajad, kõik üritavad sättida ennast erinevates etappides lähenevate valimiste valguses, milleni on üle aasta aega, ja tont teab veel, mille valguses paremasse külge. Nii et ilmselt sellest kõik see sebimine ka käib siin.
Küsige jälle kuue kuu pärast, kuidas läheb ja missugune [valitsuse] tervis on. Ma kinnitan, et endiselt oleme tervise juures. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas soovib veel keegi küsida?
…
See võib kõlada nagu väga loll küsimus, aga mis eelmine aasta haridusametis toimus. Kas te olete sellega seotud? Kuna eelmine aasta …
Kristina Kallas
Kas küsimus on HARNO kohta? Kas haridus- ja noorteamet või …?
…
Ei, küsimus on selle kohta, et eelmise aasta lõpus lükati eksami aegasid edasi tükk maad, aga siis olidki hinded väljas, kooli saadud, kõik õpetad pidid ikkagi kuu aega seaduse järgi lihtsalt istuma seal.
Kristina Kallas
Jaa, põhikoolieksamite aja muutumine, okei. Jaa, selgitan. Põhikoolieksamid toodi varasemaks. Selleks, et põhikoolieksameid saaks arvestada järgmisesse õppeastmesse sisseastumisel.
Sest varasemalt oli, eks ole, niimoodi, et kõigepealt astusid gümnaasiumisse sisse, said gümnaasiumisse sisseastumise kutse, siis tegid põhikooli lõpueksami, läks halvasti, kõik tühistus. Selles mõttes, et enam ei olnud ühtegi kutset, kõik hakkas otsast peale, augustikuus pidid kõik otsast alustama.
Tõime põhikooli lõpueksamid varasemaks, aga kooliaasta Eestis on 175 päeva. Ja tavaliselt kooliaasta lõpus õpetajad teevad järelvastamisi. Tunnistused tulevad ikkagi veel juunikuus, nii et hinded on vaja n-ö sirgeks joosta ja väga paljudel lastel on vaja aega selleks, et nad saaksid oma järelvastamised ära teha, puudulikud hinded ära parandada, puudumised tasa teha.
Pluss see, et kooli lõpus on tihti väga palju ka õppekäike ja ekskursioone, mida koolid korraldavad, õuesõppe asju, sest kes see ikka maikuus enam väga klassiruumis istuda tahab.
Nii et koolid selles mõttes korraldavad õppeaasta lõpus väga palju selliseid mitte klassitunnis otseselt kontrolltööd tegevaid õppeülesandeid.
…
Ma ei tea, me käisime klassiga meie klassijuhataja tagaaias ekskursioonil, nii et ma ei tea, kas ekskursioone siis väga palju toimub.
Kristina Kallas
No sotsiaalsete oskuste arendamine on täpselt samamoodi õppekavas väga oluline oskus. (Naerab.)
Juhataja
Kas on veel küsimusi?
…
Üks küsimus haridusministrile nende litsentside kohta. Kui ma õigesti aru saan, siis litsentse kasutavat kontot jälgitakse, kõike, mis nad sinna sisse panevad.
Kristina Kallas
Iga su kontot, mida sa ChatGPT-s kasutad, on võimalik jälgida. Ma igaks juhuks ütlen seda, et te teaksite. Teie logid on seal kõik sees olemas, eks ole.
Igaks juhuks lastele internetis käitumine, ükskõik kus, ükskõik mis andmed, ei ole anonüümne, ei ole nähtamatu. Välja arvatud siis, kui te kasutate teatud kaitsemehhanisme.
Täpselt samamoodi on tehisaruga. Need andmed, mida ChatGPT-s kasutatakse, niikuinii liiguvad. Te sisestate sinna info. See on andmete käitlemine, OpenAI-ga on kokkulepe, et andmete käitlemine, esiteks, peab ta toimuma Euroopa serverites, ehk siis nad ei tohi neid Ameerika serverites hoida. See on juba Euroopa Liidu regulatsioon.
Teiseks on nad eraldiseisvad võrgustatud andmed, ehk siis need andmed ei liigu üleüldisesse suurde andmemasinasse, kust nad võiksid liikuda kuhugi mujale.
Ja selleks, et teadlased saaksid neid logisid kasutada, tuleb andmed puhastada kõikidest personaalsetest indikaatoritest. Kui õpilased sisestavad sinna oma sõprade nimesid või oma lõputunnistusi või oma muid isiklikke andmeid, siis need kindlasti tuleb sealt välja jätta, need puhastatakse ära.
Igaks juhuks ütlen veel, et internetis liikumine ei ole nähtamatu ega anonüümne. Te teate seda ikka, eks ole? Kõik, mis te seal teete, jätab teist digitaalse jalajälje maha.
Juhataja
Võtame ühe, viimase küsimuse veel ja siis tõmbame otsad kokku.
…
Kas Chat Control võetakse vastu?
Kristina Kallas
Jaa. Mitte seda, et võetakse vastu, vaid tegemist on Euroopa Parlamendis toimuva aruteluga. Ja Eesti on oma seisukoha sinna esitanud, Eesti seisab täna sellel seisukohal, et me ei toeta seda.
Juhataja
Suur aitäh kõigile küsijatele ja aitäh tulemast!
