Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=A6NhuQdXSy4
Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Head otseülekande jälgijad! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi.
Valitsus on pidanud täna istungi ja kabinetinõupidamise. Teie ees on täna peaminister Kristen Michal, siseminister Igor Taro, sotsiaalminister Karmen Joller, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo. Aga esmalt annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Jaa, aitäh! Head ajakirjanikud! Head vaatajad-kuulajad! Räägin mõnest teemast.
Kõigepealt rände teema. Ilmselt siseminister räägib sellest ka ise pikemalt. Rände teema on suur teema laiemalt Euroopas. Ülemkogul oli see ka teemaks.
No ütleme nii, et ilmselt selle taust on paljudele aru saada, et Venemaa ja tema käepikendus Valgevene üritavad ränderünde ja instrumentaliseeritud inimeste ärakasutamise kaudu mõjutada Euroopa riike laiemalt. Me oleme varem neid laineid näinud, ilmselt näeme ka tulevikus.
Eesti on sellega päris tõhusalt hakkama saanud. Me oleme selle üle korduvalt erinevatel üritustel – ka parlamendis – debateerinud, seda kirjeldanud. Samamoodi on PPA ehk politsei- ja piirivalveamet ning siseministeerium ja sotsiaalministeerium sellest teada andnud, kirjeldanud seda kõike. Ja nüüd me kabinetis siis saime ülevaate ja arutasime seda põhjalikumalt.
Eestis on pilt selline, et meie võime illegaalsed rändajad tabada ja kinnipidamiskeskustesse viia on suur. Eestis politsei- ja piirivalveamet toimetab hoolega. See kirjeldus on võib-olla ka meie põhjanaabrite juurest Soomest, sest Eesti iseenesest ei ole sihtriik. Sealt antakse tagasisidet, et Eesti on väga tõhus illegaalsete rändajate tabamisel.
Me oleme appi läinud ka Lätile piiril, kust neid rändajaid üle piiri lükatakse just sellesama mõttega, et Euroopa peab ehitama välispiire, mitte sisepiire.
Ja see on üldiselt ka vilja kandnud, me oleme suutnud Lätit aidata. Me jätkame oma ESTPOL-i üksuste ehk politseiüksustega Läti aitamist ja kindlasti toimetame edasi.
Lätile me oleme alates juulist üle andnud 134 välismaalast, nii et suur hulk on neist tagasi saadetud ja ilmselt saadetakse ka tulevikus. Teine on Eesti-sisene tegevus siin. Iga õppus toob välja neid asju, kohti, kus on võimalik paremini hakkama saada.
Aga Eesti sees nüüd sotsiaalkindlustusamet ehk SKA sotsiaalministeeriumi haldusalast on üle võtnud omavalitsustelt kõik esindamised. See tähendab seda, et kui varem langes omavalitsustele suurem koormus, mh nt Rae vallale, siis nüüd on see sotsiaalkindlustusameti kanda, erinevad esindamise tegevused on nende kanda, ja riik siis toimetab aktiivselt, et saaks selgeks, kes täpselt mis mida esindab ja kuhu minema peab.
No eriti müstilised on need lood, kus on pidevalt nähtud vaeva inimese vanuse tuvastamisega, sest paljud, kes siia tulevad, valetavad ennast alguses nooremaks, just selle kavatsusega, et sellisel juhul on võimalik pikemat protsessi ja teisi tingimusi nautida jne. Kontrollimisel on vist pea kõigi kohta selgunud, et nad ei ole andnud adekvaatset infot.
Aga täpsemalt räägib sellest kõigest siseminister.
Teine teema, millest räägib energeetika- ja keskkonnaminister pikemalt, on energiahinnad. Energiahindade puhul volatiilsus ja hindade kõikumine tuleb, nagu enamik on ju tähele pannud, Hormuzi väina sündmustest. See mõjub kogu Euroopale. See mõjus Aasia suunal päris palju. Ja no algne surve, kui Hormuzi väin kinni läks, oli selline, nagu tollased ülevaated kirjeldasid, et löök oli ikkagi päris tugev just Hiina suunal, Aasia suunal, kuhu see põhiline ekspordikanal läks. Ja kuna neil on reservid, siis seda lööki nad pehmendasid ja sellest kriisist on nad tulnud maailmas kõige leebemalt läbi.
Aga see pinge on endiselt õhus. Ja see pinge ei ole üksiti enam Hormuzi väinas, see on ka rafineerimistehastes ning see hoiab kütusehinda kõrgemal, põhjustades maailmas omakorda inflatsioonilainet, millele pangad ja eri riikide majandus peavad vastama ja sellega hakkama saama.
Eesti sees me oleme arutanud erinevaid meetodeid ja mis saab siis, kui talvel peaksid energiahinnad saama mõjutatud nendestsamadest pingetest. Kuidas siis astuda samme selleks, et hinnatippu leebemaks muuta, et meie inimesed ja majandus nii palju pihta ei saaks.
Mõtteid on või täpsemalt meetmed on kavandamisel nii elektrivaldkonnas, energiahindadega, gaasivaldkonnas kui ka kallimate kaugküttepiirkondade juures.
Lisan juurde, et ka täna me arutasime seda, eelmises valitsuskabinetis arutasime samuti ja jätkame. Hindame seda, milline on olukord kütuseturul.
Nagu me teame, meie lõunanaabrid on astunud päris palju samme selleks, et endal aktsiise vähendada, aga kogu selle aktsiiside vähendamise tulemus on tänaseks ikkagi see, et nad on oma hinnaga samas kohas, kus oleme meie. Nii et meie ja Läti hinnad on üsna tasa, vahel on üks sent või paar senti meil odavam, vahel on neil. Nii see hind kõigub.
Nii et me kindlasti jälgime seda ja hindame seda just nii maksude kui ka majanduse seisukohast. Aga Erkki Keldo räägib täpsemalt.
Kolmas teema, mis on oluline tingimata ühiskonna seaduskuulekuse vaatest ja ka laiemalt. Justiits- ja digiminister kirjeldab seda ka. Me oleme Eestis ju arutelu pidanud ja ka valitsuse pressikonverentsidel on sellest varem juttu olnud, mis saab lastevastaste seksuaalkuritegude aegumisest, kas need tähtajad muutuvad. Ja me oleme lubanud, et me seda [korda] muudame.
Nüüd on justiits- ja digiministeerium avaldanud selle plaani, kava või väljatöötamiskavatsuse, kuidas see kõik võiks käia. Ja lastevastaste seksuaalkuritegude puhul tuleb aegumistähtajaks 15–32 aastat.
Ma arvan, et see on ühiskonnas väga oodatud, ka selliste juhtumite põhjal, mille puhul kuriteod tulevad hiljem välja. Ma arvan, et see on ühiskonna turvatundele kindlasti tähtis teema.
Majanduse kohta paar lauset. Majanduse valdkonnas laiemalt on pilt läinud üldiselt oluliselt helgemaks, kui see oli veel pool aastat ja aasta tagasi. Kui me vaatame numbreid, siis Eesti majandus sellel aastal kasvab Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiiremini. See on päris oluline teadmine.
Kui vaadata investeeringute numbreid, siis isegi palju räägitud Ida-Virumaalt, kus on aeg-ajalt muret, kas keegi sinna investeerida julgeb, tuli just uudis, et Euroopa Liit investeerib uude Neo magnetitehasesse ja valdkonda 126 miljonit ja ettevõte ise investeerib kuni 400 miljonit.
Sellega koos peaks käima see, mida me oleme ka valitsusena öelnud, et nad leiaksid endale uued tarneväljad ja uued tarneallikad, et nad ei sõltuks Venemaast. See on kindlasti oluline.
Ja Eesti sai sellel nädalal juurde kaks ükssarvikut ehk kaks ettevõtet, mille väärtuseks hinnatakse enam kui miljard dollarit.
Kaks tükki on. Üks on küberturvalisuse ettevõte Blackwall ja pisut varem sai selleks Skeleton Technologies, mis kaasas investeeringuid. Nende ettevõtete väärtus kasvas.
Nii et see on päris äge uudis, et Eesti on saanud jälle kaks ükssarvikut juurde. See on väga äge.
Samamoodi tuli selle nädala alguses uudis see on Tax Foundationi uudis selle kohta, et nüüd juba 13. aastat järjest on Eesti maksusüsteem kindlalt OECD riikide seas kõige konkurentsivõimelisem, kõige parem.
Nii et kõike seda majanduse poole pealt kokku võttes, see katastroofinarratiiv, millest väga tihti on räägitud ja mida on korratud, on ikkagi lahustuma hakanud. Eesti ettevõtjad investeerivad, Eestis ettevõtlus kasvab, majandus kasvab. Ja see kasv jõuab jõukusena ka inimeste juurde, sest tulumaksureform on kõigi palku ja sissetulekuid kindlasti kasvatanud.
Ja viimase, suurema teemana ma räägin ka ülemkogust ning Ukrainast ja Euroopast laiemalt. Eelmise nädala neljapäeval ja reedel oli Euroopa Ülemkogu. See oli üsna mahukas ja [tiirles] nendesamade teemade ümber, mida ma juba mainisin: ränne ja Euroopa eelarve.
Eelarve kohta võib öelda seda, et on võib-olla kaks plokki riike, kui saab niimoodi jagada. Ühed on need, kes eeldavad suuremat eelarvet, ja nende hulka kuulub ka Eesti, just sellepärast, et on vaja erinevaid reforme teha, vaenlasele vastu seista ja kaitset tagada, ühendusi tagada. Ja siis on netomaksjad, kes arvavad, et see peaks olema väiksem ja kärbitum.
See debatt oli seal selline, nagu eeldada võis. Mõlemad pooled kaevasid oma kaevikuid veidi sügavamaks. Nüüd novembri ja detsembri ülemkogul tõenäoliselt püütakse kompromissi otsida.
Ülemkogu president António Costa on üsna optimistlik, et detsembris me võiksime siiski nüüd unetuid öid veeta, kui teistel hakkavad jõulukinkide pakkimised, ja siis jõuda ka eelarves kokkuleppele.
Olulisem teema või sama oluline teema kui eelarve oli ka Ukraina aitamine. Kõik näevad, mis maailmas toimub. Neljapäeval-reedel oli meil suur hulk vestlusi – nii omavahelisi kui ka ülemkogu vestlusi – just sellel teemal, mida praeguses olukorras saab teha Ukraina aitamiseks.
Üks [asi, mida saab teha], on kindlasti rahastus. Ukraina vajab 70 miljardit järgmiseks aastaks. Kuidas see kokku lepitakse, kas see lepitakse detsembris kokku, kuidas see ajastus saab olema – [seda veel ei tea]. 30 miljardit läheks rahvamajandusse ja 40 miljardit kaitsesse.
Ja Zelenskõiga vahetati mõtteid, rääkisime ka omavahel. Rääkisime ka riikidega, Põhjala-Balti riikidega ja Euroopa suurte riikiga. Üldiselt on ikkagi hoiak kaunis klaar: kõik mõistavad, et Ukraina selja taga tuleb seista nagu üks mees, hoolimata sellest, et on ka riike ja valitsusjuhte, kes endiselt tahaksid minna 9. mail Moskvasse.
Nüüd korraldavad liitlased kohtumisi, et jälle tuua Ukraina ümber kogu see protsess kokku ja survestada ka Venemaad nii palju kui on võimalik, et rahutingimused oleksid ikkagi Ukraina nägu, mitte poleks kellegi teise nägu.
Nii et see tegevus kõik käib. Ütleme, et kindlasti see talv tuleb keeruline. Meie ülesanne on aga hoida oma liitlastel seljatagune nii tugevana kui vähegi võimalik. No vot, selline lühike ülevaade. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, siseminister!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tere kõigile taas! Mul on ka täna kolm teemat.
Soovin alustada sellest, et tänada Eesti politseinikke ja piirivalvureid, kes on teinud viimastel kuudel väga palju tööd. Nad on teinud väga suure töö ära selleks, et tõkestada ebaseaduslikku rännet ja püüda kinni illegaale.
Nad teevad seda tööd nii Eesti pinnal kui ka Eestist kaugemal, Lätis. Kogu eelmise aasta jooksul tabati Eestis Läti-Valgevene piirilt lähtunud ebaseaduslikult läbirändelt 39 inimest, aga nüüd on see arv 20. oktoobri seisuga juba 406.
See on päris suur väljakutse. Loomulikult annab see suure lisakoormuse meie politsei- ja piirivalveametile ning teistele ametkondadele. Siiski ei ole meil põhjust rääkida rändekriisist. Meie hädaolukorra plaanid on loodud hoopis teistele suurusjärkudele. Me ei ole kaugeltki sealmaal.
Ja ka siis, kui hädaolukorra plaan peaks käiku minema, tähendab see ikkagi seda, et seal on tugevusvaru ehk ressursivaru olemas. Ega keegi sellepärast nüüd käpuli ei lähe, selleks need plaanid tehaksegi, [et olla valmis palju hullemaks].
Midagi uut selles olukorras iseenesest ei ole. Valgevene on seda ränderünnet rakendanud aastast 2021. Lihtsalt sel suvel hakkas see rohkem minema läbi Eesti. Õnneks me oleme selle tegevusega väga selgelt näidanud, et Eesti ei ole see roheline koridor Euroopasse pääsemiseks.
Me saame need inimesed kätte, see sõel on üsna tihe, ja oleme saanud positiivset tagasisidet ka põhjanaabritelt.
Eesti idapiiril on nüüd olukord rahulik – ainsad, kes seal kaebavad, on inimesed, kes peavad järjekordades seisma. Selle peale ütlen ainult, et selline on elu, paraku. Kui kellelgi on sellega probleem, siis tuleb pöörduda Putini poole Kremlisse.
Paraku ei ole ette näha mingisugust olude leevenemist Venemaal, pigem on nii, et kui seal peaksid jätkuma mingisugused intsidendid või kui olukord peaks nõudma, siis me oleme kindlasti valmis igasuguseid täiendavaid piiranguid kaaluma.
Nii. Kontrolltegevused, mida me oleme teinud nii Läti piiril kui ka riigi sees. Igapäevaselt on meil ligi 50 patrulli seotud sellega, et Eestis kogu seda olukorda hallata.
Meie politseinikud on teinud üle 8000 tunni ületunnitööd. Ja tänaseks me oleme Lätile tagasi andnud 134 ebaseaduslikult läbirändelt tabatud inimest. Järgmised on kohe ootamas.
Nii et see on selline tavapärane protsess, kui me need inimesed kätte saame, siis paneme nad kinnipidamiskeskusesse ning esimesel võimalusel lähevad need Läti poole teele ja tagasi sinna, kust nad tulid.
ESTPOL-i missiooni oleme sel aastal kaks korda juba pikendanud. Kõigepealt pärast seda, kui ma juulikuus käisin esimest korda Lätis vaatamas, kuidas see olukord on, pärast uuesti septembris. Ja pikendasime nii kauaks, kui tarvis on.
Positiivne on muidugi see, et ebaseaduslike katsete arv on selgelt langustrendis Läti-Valgevene piiril. Kolme nädalaga on see langenud 340-lt tõkestatud katselt 122-le. Oht ei ole küll kadunud, meie valmisolek peab püsima endi endiselt kõrge, sest neid inimesi võib veel tulla Eesti poole.
Aga põhiline kokkuvõte on see, et Eesti saab selle olukorraga hakkama. Meie eesmärk on tõkestada seda ebaseaduslikku rännet kõigepealt seal, probleemi tekkimise kohas.
Ja teeme ka rahvusvahelist koostööd selleks, et Valgevenele survet avaldada. Olen kohtunud Poola vastavate julgeoleku eest vastutavate ministritega ja teinud neile ettepaneku ühiseks lähenemiseks, et Valgevene selle asja kokku tõmbaks.
Järgmine teema, me arutame seda küll pärastlõunal, aga põhimõtteliselt riigikogu on selle selle eelnõu juba seadusemuudatusena ära kinnitanud, nüüd on vaja veel valitsuse teatavaid tegevusi tööjõupuudusega tegevusalade erisuse koha pealt.
Peagi läheb kooskõlastusele see kvalifitseeritud tööjõupuudust leevendav määruse eelnõu, järgmise aasta sisserände piirarvu eelnõu. Ma saan siseministrina kinnitada, et kogu see lähenemine on lähtunud üsna konservatiivsest rändepoliitikast ja sisejulgeoleku vajadustest. Me oleme leidnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga – omal ajal Erkkiga – päris hea tasakaalu majanduse vajaduste ja riigi julgeoleku vahel.
Oleme võtnud kasutusele parima praktika, nii et ettevõtjad saavad võimaluse kaasata vajalikku tööjõudu, aga tehes seda väga kindlate reeglite ja piirangute alusel. Kindlasti ei tähenda see mingit tööturu laialdast avamist, vaid hästi läbimõeldud ajutist lahendust, mille rakendamine sõltub Eesti majanduse käekäigust. Ja riigil säilib täielik kontroll selle üle, kes ja millistel tingimustel Eestisse tööle tuleb.
Ja viimasena üks hea uudis ka. Hõikan siin ka maha, et eelmisel nädalal saime selle teadmise, et Eesti saab Euroopa Liidult 32 miljonit eurot idapiiri drooniseire tugevdamiseks. Väga akuutne teema on see meil olnud.
Suurusjärkudest arusaamiseks ütlen, et järgmine aasta me oleme idapiiri muule taristule kavandanud 4 miljonit ja droonitõrje saab 32. Näete, kuhu me selle põhilise jõupingutuse suuname. Tegeleme sellega, et Eesti oleks paremini kaitstud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna sotsiaalministrile.
Sotsiaalminister Karmen Joller
Jaa. Kõigepealt muidugi tere! Ja tahaksin öelda rändekriisi kohta, et SKA on teinud päris suuri jõupingutusi ja tegelikult praeguseks on kõik need mured Rae vallaga lahendatud ja olulised tegevused on üle võetud. Ei ole jäetud õnneks ühtegi kohalikku omavalitsust üksi.
Ja tõepoolest, kui ränne meie suunas peaks suurenema, siis selleks puhuks vaadatakse üle vastavad [kogemused] ja vastav praktika. See on ka hetkel plaanis.
Aga võib-olla kõige olulisem minu valdkonnast on seaduseelnõu, mille valitsus saatis täna edasi riigikokku, nimelt rahvatervishoiuseaduse muudatused, millega luuakse õiguslik alus vaimse tervise varajase abi teenustele.
Tõesti, me kõik teame, et eriti noorte inimeste hulgas on vaimse tervise mured järsult suurenenud. Näiteks depressiooni või ärevust, just selle tunnuseid on esinenud igal kolmandal 11–15-aastasel lapsel. Iga viies 13–15-aastane noor oli aasta jooksul mõelnud enesetapule. Need on päris karmid numbrid.
Ja 15–24-aastastel on depressiooni ja ärevusriski esinemise tõenäosus ligi kaks korda suurem kui näiteks täiskasvanutel. Eks see tuleneb loomulikult vähesemast elukogemusest, aga me ei saa kuidagi pisendada nende noorte inimeste ja laste muresid.
Me teame ka seda, et meil on väga suur puudus psühhiaatritest, eriti lastepsühhiaatritest, ja kliinilistest psühholoogidest. Tegelikult on väga suur koormus ka perearstidel. Kõik need spetsialistid on õppinud, kuidas tegeleda vaimse tervise häiretega, aga kuna vastuvõtule jõuavad väga erinevas seisundis nii noored, täiskasvanud kui ka lapsed, siis on väga oluline, et me suudaksime seda patsientide voogu paremini juhtida.
See on nii küll spetsialisti vaatest. Aga teisest küljest, inimese vaatest on tähtis, et ta saaks abi varem, mitte siis, kui olukord on juba päris hull.
Kujutame ette, et me hindame mure suurust kümnepalliskaalal. Praegu on nii, et sageli jõutakse spetsialisti juurde siis, kui on mure kuus, seitse või kaheksa, aga võiks jõuda juba seal kuskil kolme-nelja juures.
Seetõttu on väga oluline kasutada ka selliseid spetsialiste, kes ei ole tingimata tervishoiusüsteemis, aga kes on olemas juba mujal – hariduses või töökohtades või miks mitte ka mõnes vabatahtlikus organisatsioonis.
Eestis ei ole ühtset mudelit seni olnud, selle loomist alustati u 2020. aastal, seda juhtis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes viie aasta jooksul vedas kõiki neid töörühmi, suhtles sihtrühmadega ning spetsialistide ja ekspertidega. Nüüd on see saanud eelnõuks – minu ministriks olemise aja jooksul.
Ja loodud ongi selline astmeline struktuur, nii et abi hakatakse andma võimalikult varakult. Esimene aste on ikkagi see, mida inimene ise enda heaks saab ära teha, alates sellest, et hoida tervislikku elustiili, võib-olla saab ka mõne eneseabikursuse läbida. Aga on olemas ka juba järgmine aste, kus kindla struktuuri järgi toimivad nõustamised. Siis saab see mitte meedikust ekspert või spetsialist hinnata, kas inimese abivajadus on nii suur, et ta peaks juba jõudma kõrgemale tasemele. Ja kui see ei ole nii suur, siis saab anda ka esmaseid nõuandeid, kuidas inimene paremini toime tuleks.
Teinekord piisabki väikesest sekkumisest kohe alguses ja mure ei lähegi väga suureks. Ma hindaksin ise, et nii võiks olla enamiku nende juhtumite puhul.
Tegelikult on ka juba praegu olemas varajase abi saamise võimalusi. Võib-olla kõige tuntumaks on saanud peaasi.ee, kes on tegutsenud juba umbes kümme aastat ja keda on rahastanud ka sotsiaalministeerium.
Veel on olemas nt [programm] iFightDepression, Vaikuseminutid jne. Need on sellised programmid, mida on rahastanud sotsiaalministeerium. Ja abi saab sellel aastal enam kui tuhat inimest. Varem said abi ainult noored, aga nüüd on need [programmid] suunatud ka täiskasvanutele.
Ja ma rääkisin ka eneseabikursustest, neid saab hetkel juba vaadata digiriigi akadeemia kaudu.
Muudatuste jaoks on ka eelarvelised võimalused, aga ma loodan väga, et riigikogu võtab vastu riigieelarve, kus on kõikideks vaimse tervise teenusteks ette nähtud 3,5 miljonit eurot nelja aasta peale. Ja varajase abi jaoks ja selle kõige peale kokku läheb nelja aasta peale umbes 6,3 miljonit eurot.
Lisaks üks selline väike väike muudatus, mille kohta ka valitsus tegi otsuse. Me teame, et riigil on ravimivaru selleks puhuks, kui mõni ravim saab turult otsa, näiteks on tekkinud tarneraskused või on mingid muud mured, nii et inimesed jäävad ilma ravimita.
Täna otsustas valitsus võtta kasutusele hüdrokortisooni ravimivaru. Tegemist on kergete nahalöövete ja ekseemide vastase ravimiga, mis on tegelikult päris laialt kasutatav.
Ravimivaru selline roteerimine on ka väga oluline selleks, et ravimid ei aeguks. Nii et praegu otsustasime selle lasta käiku seniks, kuni tarnehäired lõppevad. Sellised tarnehäired on turul üsna tavapärased ja mingit erilist hullu olukorda ei ole. See on lihtsalt selline tavapärane praktika, et aidata inimesi. Aitäh kõigile!
Juhataja
Aitäh! Palun, justiits- ja digiminister!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Mul on kõigepealt täiendus selle smugeldamise kohta. Valitsus on saatnud riigikokku ka ju karistuste karmistamised. Ja me räägime nii vanglakaristuse pikendamisest neile, kes seda inimkaubandust organiseerivad, kui ka sellest, et seal pikeneb vanglakaristus viie aastani. Samuti suureneb karistus neil, kes võimaldavad immigrantidel Eestis olla ja Eesti-siseselt edasi liikuda, sel juhul vanglakaristus pikeneb kolme aastani.
Aga täna valitsus arutas kahte väga põhimõttelist teemat, otsustas toetada. Esimene nendest puudutab loodetavasti kõiki Eesti inimesi ja teine loodetavasti ilusas ja heas maailmas ei peaks puudutama mitte kedagi.
Aga võtame järjekorras. See, mis me tõesti tahame, et puudutaks igat Eesti inimest, on see, kuidas me Eestis seadusi muudame või üldse seadusi teeme. Me tegelikult tahame, et absoluutselt iga inimene saaks esiteks aru, mis on plaanis, mida tehakse ja räägiks selles kaasa, ütleks oma arvamused ära.
Ja selleks, et see paremini läheks, me muutsime täna niisugust asja, mis on tuntud HÕNTE-na. See tegelikult reguleerib seda, kuidas ministeeriumid teevad eelnõusid ja määruseid, mis kas jõuavad eelnõudena riigikokku või määrustena jäävad ministri otsustada või valitsuse otsustada.
Me tegime seal väga mitu põhimõttelist muudatust. Esiteks hakkame protsessi algusest pihta. Nüüd tuleb kõigil ära harjuda uue asjaga: enam väljatöötamiskavatsust ei ole. Selle asemel on algatuskiri.
Need nõuded ka seal natuke muutsid, aga see vahe tuleb sellest: kui me kõik meenutame oma kooliaegseid kirjandusõpetajaid, siis mäletame tema [õpetussõnu], et kirjand peab vastama kirjandi pealkirjale.
Väljatöötamiskavatsuse peale tekkis sageli ekslik mulje, justkui nüüd valitsus hakkakski juba selle kavatsuse peale mingit eelnõu ette valmistama. Tegelikult oli ju kirjas selles normis, et see on see koht, kus tuleb ühiskonnalt küsida: kas teie ka näete, et see probleem üleüldse on olemas? Ja kui te näete, et see probleem on üleüldse olemas, siis millisel viisil me saaksime seda ilma seadust muutmata lahendada?
Sellepärast on siis mõistlik, et see kiri on tegelikult palju lühem, seal ei ole eelnõu kontseptsiooni, seal ei ole seadusemuudatuste kirjeldust, vaid me toome ühiskonda tagasi selle, et me küsime [tagasisidet] erialaorganisatsioonide käest ja huvigruppide käest, aga tegelikult iga Eesti inimese käest algatuskirjaga. Ütleme, et meil on selline mure tulnud, niisugust asja tuleks lahendada, ja küsime, kas teie ka näete, et see mure on päriselt olemas, äkki saaks seda kuidagi niimoodi lahendada, et me ei peaks seadusi muutma.
Tegelikult juba selles faasis me tahame teada, kas lahendus võiks olla äkki tehisaruga mingisuguses automatiseerimises või oluliselt asjade teistmoodi lahendamises, kui me siiamaani oleme mõelnud.
Toon lihtsa näite. Kui meil on norm, et igal kassil ja koeral peab olema kiip – aga kiipe meil tegelikult läheb ju muudeks asjadeks ka elus vaja –, siis ehk võiks lahendus olla hoopis see, et tehisaruga mõõdetakse looma silmaiirist ja selle kaudu on omanik tuvastatav. Palju odavam, palju lihtsam. Ei pea minema veterinaari juurde. Kellel on vähegi hea kaamera või naabril on hea kaamera, saab need pildid ära tehtud ja asi on tehtud. Aga see oli lihtsalt näide.
Niisiis, 1. jaanuarist algatuskiri, mitte enam VTK, ja viimased VTK-na ehk väljatöötamiskavatsusena tuntud asjad saab veel viimasel hetkel praegu ära teha.
Teine hästi oluline ja suur muudatus on see, et mõjude hindamisel tuleb üles lugeda kõik inimesed ja ettevõtted, kelle kohta need mõjud on. Siiamaani oli laialt levinud ekslik arusaam, et me räägime ainult mõjudest ettevõtetele või organisatsioonidele. Aga siis, kui piltlikult öeldes tädi Maalile on mõju, seda justkui ei peaks kajastama. Ikkagi kõikidele, nii eraisikutele kui ka organisatsioonidele, absoluutselt kõik mõjud tuleb üles lugeda. Ja seal nende mõjude kirjelduses on veel terve rida täpsustusi tehtud.
Kolmas asi, hästi oluline on valgusfoori põhimõtte sisseviimine nendesse eelnõudesse, millega võetakse üle Euroopa Liidu õigust.
Teatavasti on valitsus meil mitu korda juba väga targalt otsustanud ja nüüd on ka Euroopa Liit eraldi – meie enda algatusel, muide – tuletanud kõikidele liikmesriikidele meelde, et ärge kullake üle Euroopa Liidu õigust. Ärge võtke Euroopa Liidu õigust üle karmimalt, kui me oleme just hetk tagasi liikmesriikidena kokku leppinud.
Ja selle ülekuldamise vältimiseks, et ka iga riigikogu liige saaks kriitilisi küsimusi esitada, et see oleks talle hästi lihtsaks ja selgeks tehtud, peavad olema Euroopa Liidu õigust ülevõtvates eelnõudes sõna otseses mõttes värvid. Ehk roheline näitab seda, et on minimaalses määras üle võetud, kollane näitab, et seal on mingeid küsimusi, mis tuleb välja tuua, ja punane on siis, kui on võetud rohkem üle või rangemalt üle, kui miinimumnõue on.
Niimoodi saab riigikogu rahva nimel selle lõpliku otsuse teha. Hästi oluline on ka see, et me oleme välja toonud uued asjad, millele tuleb seletuskirjas eraldi tähelepanu pöörata. Need on andmekaitse, põhiseaduspärasus, mõju digiarengule ja infosüsteemide maksumus või nt see, kes seda üleval hoiab, ja mõju võrdsetele võimalustele. Need on uued asjad.
Ja lõpetan lihtsa keele nõudega. Päriselt peavad nüüd hakkama kõik ametnikud selgitama umbes kümneaastase lapse tasemel, millest see eelnõu siis tegelikult räägib, kelle jaoks mida muudetakse, mis sellest kellelgi halvemaks või paremaks läheb ja mida keegi tegema peab.
See on paljudes riikides kasutusel. See nõue tuleneb tegelikult algselt puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja on mõeldud nende inimeste kaasamiseks õigusloomes ja demokraatias, kelle võib-olla kognitiivne võimekus ei ole päris nobelistide tasemel.
Aga nagu teiste riikidega konsulteerimisest me teame, selline kohustus, kus sa pead hästi lihtsalt eelnõu lahti selgitama, sageli toob välja selle: oota, kui ma kõik kantseliidi kõrvale jätan, siis millega me tegelikult õieti tegeleme?
Nii et ma väga-väga loodan, et see esiteks võimaldab rohkematel inimestel kaasa rääkida ja teiseks teeb tegelikult seda õigusloomet ennast paremaks. Ja tõesti, need muudatused on suunatud sellele, et mitte ainult meil kõik ei oleks paremini põhiseadusega kooskõlas ning ka muidu läbipaistev ja mõistlik, vaid et rohkem inimesi saaks kaasa rääkida, sellepärast et nad saavad päriselt aru, mida valitsus või riigikogu kavandab.
Aga teine teema on see, mida peaminister juba nimetas ja mille suhtes me tõesti loodame, et keegi ei peaks sellega kokku puutuma. Kahjuks numbrid näitavad muud.
Me räägime lastevastastest seksuaalkuritegudest. Kahjuks me näeme, et 2022. aastal oli selliseid kuritegusid 500 ringis, aga 2025. aastal juba 654, nendest 332 kontaktsed.
Kuna mu aeg on läbi, siis ütlen hästi lühidalt, et me tõstame seda vanust, kui kaua inimene pärast kuriteo toime panemist saab sellest teatada nii, et see on veel kuriteona kehtiv. Praegu on niimoodi, et kontaktne kuritegu aegub kümne aasta jooksul pärast ohvri täiskasvanuks saamist ehk siis tema 28. eluaastal, aga see on liiga lühike aeg, me tõstame selle 50. eluaastani. Ehk siis 32 aasta võrra pikeneb kuriteo aegumine.
Ja mittekontaktsetel kuritegudel tõuseb see aeg viielt aastalt 20 aastani.
Me väga loodame, et see toob rohkem ikkagi õiglaseid karistusi nendele kurjategijatele, kes need erakordselt jälgid ja jäledad kuriteod on toime pannud, et need inimesed saavad karistatud ning et selline õiglane karistus heidutab edaspidi laste kallale minemast.
Aga lõpetan siiski traagilise faktiga. Eestis on iga kuues laps enne 15-aastaseks saamist kogenud täiskasvanult seksuaalset väärkohtlemist ja pool nendest lastest on kogenud seda korduvalt.
Juhataja
Aitäh! Palun, energeetika- ja keskkonnaminister!
Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Tere ka minu poolt! Teemasid oli mul kabinetis üllatavalt palju, aga proovin piiratud aja jooksul anda ülevaate kolmest olulisemast teemast.
Nii nagu peaminister oma sissejuhatuses ka viitas, sai antud järjekordne regulaarne ülevaade olukorrast kütuseturul. Jätkuvalt, igaks juhuks tuletan meelde, me oleme olukorras, kus kütuseturu kõrgeid hindu mõjutab kõige rohkem kahjuks jätkuv sõda Lähis-Idas.
Võtame näiteks diislikütuse. Selle aasta jaanuaris oli selle hind u 1 euro ja 37 senti, aga septembriks oli see tõusnud juba 2 euro ja 8 sendi peale liitri eest. Ehk me oleme olukorras, kus kütuse hind on sama hästi kui kahekordistunud. See teeb olukorra keerulisemaks ettevõtjatele ja inimestele, me saame sellest väga hästi aru.
Aga nagu ma olen rõhutanud, meie jaoks on oluline, et meie ettevõtjate konkurentsivõime ei satuks kuidagi halvemasse olukorda. See tähendab, et me vaatame pingsalt, mida teevad naaberriikide valitsused, milliseid otsuseid nad vastu võtavad.
Meil on nüüd oktoobri esimese poole keskmine hind selline, et Eestis on tegelikult kütus mõni sent odavam, kui on Lätis.
Nüüd, kui vaadata viimaseid päevahindasid, mis välja tulid, on sisuliselt küsimus 1 sendis. Eestis postihindades kütus kallim ei ole.
Ja sama tegelikult kinnitas ka maksu- ja tolliameti esindaja: kui nad vaatavad näiteks lühiajalisi piiriületusi – me teame, et me ju ei taha tegelikult sihukest liigset piirikaubandust –, siis näevad, et lühiajalised piiriületused ei ole kuidagi muutunud, need on stabiilsed. Nii nagu ma just ütlesin, nt kütuse puhul, kui postihinnad on samad, siis ei teki kellelgi motivatsiooni kuskil mujal tankida.
Ühesõnaga, me jälgime olukorda. Lõpuni me muidugi ju ei tea, mida teised riigid teevad, aga teistpidi me peame endale aru andma … Ma tean, et eksperdid on proovinud teha mingeid arvutusi, mis iseenesest ei ole päris turumajandusega kooskõlas. Selles mõttes, et jätkuvalt eksperdid näitasid, et kui üldiselt hinnad kallinevad, siis vaba turumajanduse loogika järgi on nii, et inimesed ja ettevõtted hinna kallinedes tarbivad sama toodet vähem.
Ehk kui me hakkame kunstlikult aktsiise langetama, siis me peame aru saama, et see tuleb riigieelarvest, riigi rahakoti arvel. Ei ole võimalik tekitada sellist olukorda, kus makse langetatakse, aga tegelikult riigieelarve suureneb. Sellist olukorda ei saa tekkida.
Ühesõnaga, me peamegi olema selles mõttes konstruktiivsed. Ühelt poolt me vaatame inimeste hakkamasaamist, seda, et kütusehinnad nende jaoks ilmselgelt liiga kõrgeks ei läheks. Teistpidi on olulised meie ettevõtjate konkurentsivõime, piirikaubanduse küsimus, aga ka riigi rahaline võimekus.
Lihtsalt tuletan meelde, et kui näiteks diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimum määra peale langetada, siis aastane kulu riigieelarvele on 100 miljonit eurot. Ja siis on alati ka aus öelda, kust, mille arvelt selline täiendav kulu tehakse.
Me jätkame seda ülevaadet. Me ei taha, et meie ettevõtted ega Eesti riik kuidagi majanduse konkurentsivõimes nõrgeneks, aga jällegi, probleemi juurpõhjus on selles, et sedasama kütust on vähem, kui oli varem, enne Lähis-Ida sõda. Selle tõttu me kindlasti olukorda vaatame.
Väga mitmed Euroopa Liidu riigid on teinud muudatusi selle aasta sees. Ma tuletan meelde, et ka Eestis me ju tegelikult varem, aastaid tagasi kokku lepitud aktsiisitõusu jätsime ära, just sellepärast, et mitte hinnatõusul hoogu juurde anda. Ja kui tõesti olukord peaks muutuma, oleme valmis ka ise reageerima.
Liikudes siit edasi, ütlen, et samasugust mõju – kahjuks negatiivse mõjuga – avaldab Lähis-Ida kriis ka maagaasi maailmaturu hindadele. Ja maagaas mõjutab endiselt ikkagi ka meie kaugkütte hindasid.
Ehk siis maailmaturu kütuse hinnad mõjutavad eelseisvat talve, küttehinda, ja sellepärast ma juba mitu nädalat tagasi andsin ülevaate teile ja valitsusele, rääkides, et me teeme teatavaid ettevalmistusi.
Sellepärast mulle meeldib jälle korrata – kuidas eestlased ütlevadki? –, et rege rauta suvel. On tähtis, et meil oleksid võimalikud kompensatsioonimehhanismid paigas, kui valitsusel on vaja otsuseid teha. Kindlasti valitsus Eesti inimesi keerulisel ajal hätta ei jäta.
Ja jätkuvalt, kõige lihtsam ja loogilisem on see, et kõigil meil näiteks kodustel elektri- või küttearvetel on väga suur osa sellest võrgutasul. Selle kompenseerimine on kõige vähem bürokraatlikum inimeste vaatest, nemad ei pea täiendavalt midagi tegema. See puudutab ühtviisi elektrit ja kaugkütet, samamoodi gaasikütet.
Ehk hästi oluline sõnum: kui talvel on inimesi vaja aidata, siis me kindlasti oleme valmis vastavad otsused tegema.
Hästi oluline on rõhutada muidugi ka seda samamoodi, et iga inimene peaks talveks valmistumisel mõtlema läbi oma tarbimise eelistused ja tegevused. Kas inimesele sobib rohkem fikseeritud pakett või börsipakett? Kui te soovite stabiilsust, siis kindlasti fikseeritud pakett. Fikseeritud hinna puhul tuleb arvestada sellega, kui pikaks ajaks see hind on mõeldud, kas seal on leppetrahvid jne.
Kindlasti soovitan kõikidel inimestel oma elektrimüüjatega ühendust võtta ja vastavalt enda tarbimisvõimalustele, rahakotile ja vajadustele valida kõige sobivam pakett.
Samamoodi saime täiendava ülevaate Eesti kaugküttesüsteemist. Ja mis on positiivne? Kohe saab välja öelda selle, mida ma olen ka rõhutanud, nimelt on meil väga palju kaugküttepiirkondi, kus süsteem ei sõltu maagaasist või sõltub sellest väga vähesel määral. Ja ka nendes piirkondades, kus on tehtud väga vajalikke investeeringuid, et minna üle kohalikule biomassile, koostootmisele, on kaugkütte hind selgelt soodsam.
Ehk siis jällegi, kui me räägime Eesti pikaajalisest energiaportfellist, tarbimisest, siis on ju äärmiselt mõistlik see, et me aina vähem sõltuksime välismaalt sisse imporditud fossiilkütusest. Miks? Sest kui me seda välismaalt sisse ostame, siis kogu majanduslik mõju ja rahaline kasu jääb välismaale, aga kallis kütus, keskkonna saastamine tuleb Eestisse.
See tähendab, et pikaajaliselt selle mure lahendamiseks on meil jätkuvalt vaja uusi tootmisvõimsusi. Meil on vaja energiasüsteemi ise tugevdada, see saab olla ainukene pikaajaline lahendus.
Veel positiivse poole pealt, näiteks Tallinnasse on loodetavasti nüüd järgnevatel kuudel, hiljemalt aasta jooksul lisandumas Paljassaare reo- ja merevee soojuspumbajaam. Jällegi, ideaalne näide: selle asemel, et kasutada imporditud maagaasi, saame me kasutada tegelikult kohalikku loodust ja ressurssi.
Ja tõesti, kuna meil kõik piirkonnad ei ole veel saanud sellest maagaasi sõltuvusest kaugküttes üle, eelkõige Narva, aga meil on ka Utilitasel Mustamäel küsimusi, siis need kaks piirkonda on saanud erandi: kui tõesti hind läheb väga kõrgeks ja meil võib talvel olla tarneraskusi, siis nad saavad kasutada kütteperioodil erandina põlevkiviõli, selleks et just sedasama kaugkütte hinda kodutarbijatele alla tuua.
Nii et lahendusi on mitmeid. Valitsus teeb oma osa, ettevõtted saavad teha oma tegevusi ja kindlasti tasub ka tarbijatel läbi mõelda enda hinnataluvus ja elektri tarbimise harjumused. Ma loodan, et tänu sellele me saame ka talvega paremini hakkama.
Viimase asjana kiire ülevaade. Andsin ka valitsusele ülevaate andmekeskustest. Miks? Sellepärast, et andmekeskused on aina rohkem, ütleme, meie igapäeva arutellu jõudnud. Meil on olukord, kus huvi Eestisse andmekeskuste rajamise vastu on väga suur.
Liitumistaotlused. Et te valesti aru ei saaks, keegi ei hakka kohe midagi ehitama, aga huvi on üles näidatud sisuliselt kaks korda rohkem, kui praegu on Eestis energia tiputarbimine. Ehk huvi Eestisse investeerimise vastu on väga suur. Ja me selliseid tipptasemel investeeringuid siia soovime.
Aga me peame ka aru saama, milline on siis selline ühiskondlik väärtuspakkumine, kui Eestisse uued andmekeskused tulevad. Üks kõige olulisemaid mõjusid, mis andmekeskustega kindlasti tuleb, on mõju meie elektrisüsteemile.
Andmekeskused on väga suured ja püsivad elektritarbijad, seetõttu me peame vaatama, esiteks, kas neil on võrgus piisavalt ruumi, kui nad hakkavad tarbima, kuidas see mõjutab energia hinda ja millised meetmed tuleb kasutusele võtta, et ühiskondlik kogu kasu oleks suurem.
Kui me räägime mingist sellisest kasumiinstrumendist, kui andmekeskused asuvad siin, Eestis, siis ka Eesti inimesed ja Eesti ühiskond peaks saaks sellest maksimaalset kasu.
Ja me proovime teha niimoodi, et hiljemalt uue aasta alguses tuleme ka välja väga konkreetsete ettepanekutega. Ja tahan kindlasti ka turuosalistega läbi rääkida, sest ühtepidi Eestisse on võimalik andmekeskusi teha, aga me peame aru saama, et see ei tohi tähendada Eesti ülejäänud tarbijatele elektrihinna tõusu, vaid vastupidi, võimalust uusi tootmisvõimsusi Eestisse tuua, võrku tugevdada ja tegelikult kogu ühiskonnale kasu tagasi anda.
Nii et kui sellekohaseid uudiseid tuleb, siis kindlasti hea meelega neid ka avalikkusega jagan. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on ajakirjanikel võimalus küsimusi esitada. Palun ütle ka oma nimi ja meediaväljaanne otseülekande jaoks ning kellele küsimus on esitatud.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaminister Kristen Michalile. Jonatan Vseviov andis just pressikonverentsi, sotsiaaldemokraatide plaanide järgi on ta tulevane peaminister.
Ta ütles, et teil on puudu intellektuaalsest haardest ja vaimuteravusest ning julgusest. Ja see puudus on lausa karjuv.
Kuidas te ise tunnete, kas teil on emmast-kummast puudus? Kui palju on puudus?
Kristen Michal
Ma ütleks niimoodi, et minu meelest on väga hea, et Jonatan poliitikasse tuli. Kui ma mõtlen inimeste peale, kellel on soov ja tahtmine kaasa rääkida, siis on väga hea, et nad tulevad poliitikasse tegelikult. Oleks väga iseäralik, kui inimesed kirjutavad sahtlisse luuletusi, mitte et see halb oleks, sahtlisse luuletuste kirjutamine on ka okei, aga kui sa ikkagi tahad poliitikat teha, siis seda tuleb poliitikas teha.
Seetõttu ma igal juhul tervitan Jonatani tulekut. Ja ma ütlen ka isikliku tasandi noodi siit. Ma saan aru, et eks talle võib-olla veidi sotsiaaldemokraatide jutupunkte on ette antud. Ma arvan, et meil sotsiaaldemokraatidega, keda juhib Jonatan Vseviov, on kindlasti parem koostöö. Ma arvan, et kindlasti on. Nii et mina päriselt ka rõõmustan.
Ma saan aru, et võib-olla ei tundu nagu loogiline, et ma konkurendi üle rõõmustan, aga tegelikult rõõmustan. Seda esiteks.
Teiseks, välispoliitika eest ma tahan teda tänada. Me oleme väga palju asju koos teinud, väga ägedaid asju. Kuni tänaseni vist – ma ei tea, millal tal see lahkumisavaldus jõustub, nagu ta andis teada. Aga oleme teinud palju koostööd. Ja eks kogu see Eesti välispoliitika valu ja ilu on koos tehtud. Aitäh talle! Ja eks me koos seda oleme kandnud.
Ja kolmandaks, nende jutupunktide kohta ütlen nii, et ma saan aru, et sotsiaaldemokraatide jutupunktides on üks korduv punkt, mida ma ka usaldushääletusel esmaspäeval nägin ja millele ma olen pikalt püüdnud tähelepanu juhtida – ma loodan, et ka ajakirjandus seda teeb –, nimelt, nad räägivad, et Eesti majandus on halval kursil.
Kuulsin sama kuskilt veel, juba oli pressikonverentsil juttu, et Eesti majandus on katastroofikursil või midagi sellist. No ei ole! Sellel aastal Eesti majandus kasvab kaks korda kiiremini Euroopa Liidu keskmisest.
Minu meelest selle peaks kirjutama iga pressikonverentsi nurgale siia, ütlema: sõbrad, alustame sellest. Ma ei räägi muidu niisama majandusest. Eesti inimeste sissetulekud on kasvanud, just tänu sellele, mida me tegime tulumaksureformiga – kaotasime sellesama sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja Isamaa astmelise tulumaksu, maksuküüru.
Nii et soovin Jonatanile kõva vastupidamist. Ja nendes majanduspunktides, ma kardan, me ei leia väga palju ühist keelt, sest mina astmelist tulumaksu pooldama ei hakka. Sellega, et rikkad on seal keskmise palga juures, nagu sotside ideoloogia on, [ma ei nõustu].
Aga kõiges muus ma tervitan tema poliitikasse tulekut. Minu meelest väga äge, kihvt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja võtame järgmise küsimuse.
Peeter Võsa, Kanal 2 „Reporter“
Aitäh! Minu küsimus puudutab jälgimisühiskonda ja on suunatud proua Jollerile.
Olge nii kena, öelge mulle TEHIK-u andmetest, milline konkreetne asutus saab seal inimeste terviseandmetes nuhkida, millise seaduse alusel – kuni sättetäpsuseni ma palun. Ja milliseid ülesandeid see nuhkimine aitab täita? Aitäh!
Karmen Joller
Aitäh! Kõigepealt küsiksin, kas arst ka nuhib teie andmetes, kui te lähete arsti visiidile ja siis esitate oma kaebused. Või kui näiteks te soovite autojuhi tervisetõendit ja päringu teeb PPA selleks, et teile väljastada autojuhiluba, teeb päringu, kas tervisetõend on olemas.
Ehk mida me nimetame nuhkimiseks? Tavaliselt nimetatakse nuhkimiseks pahatahtlikku tegevust, millega püütakse saada infot, mida sellel isikul ei ole õigust saada.
Kõik asutused, kellel on õigus info saada, on tõepoolest seaduste täpsusega määratletud. Nende sätete ja õigusaktide nimetamiseks siin on aeg liiga lühike. Aga kui te soovite, siis saate kirjalik päring ja me vastame sellele kirjalikult.
Praegu, hetkel on – ma saan aru, et vihjate jõustruktuuridele – nii, et seadus annab liiga laia määratluse, ta ei täpsusta ära, millised need olukorrad on ja millisel määral tuleb andmeid väljastada ja milline peaks olema see päring.
Koos minister Pakostaga me oleme selle ära määratlenud, seadus on hetkel riigikogus arutelu all. Ja ma väga loodan, et riigikogu võtab selle seadusega vastu. See on karistusseadustiku jne ehk nn ametiprivileegide seadus, mis sätestab erinevad valdkonnad.
Ja mina isiklikult [võin öelda], et kui mina tegin arstitööd, siis ma kindlasti ei nuhkinud kellegi andmetes. Isegi kui ma tegin päringu nii, et inimene ise ei olnud sellest teadlik – selleks on seaduslik alus olemas –, siis eesmärk on inimest aidata. Jõustruktuuride eesmärk on kuritegusid lahendada ja neid ära hoida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Teine küsimus veel.
Peeter Võsa
Teine küsimus. Ja ka mulle esitati küsimus. Hea küll, ma siis küsin vastu. Ma usaldan arsti, aga millist politsei uurimist aitab lahendada see, kui politseinik teab, kes [põeb] eesnäärmevähki või kellel on valgevoolus. Palun öelge mulle seda!
Ja teiseks, ma ei kuulnud ikkagi seda seadust, seda sätet. Te ei tea seda siis?
Karmen Joller
Konkreetne jõuasutuste juurdepääsu lubav säte on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Paragrahve ma peast ei tea, ma peaksin siis otsima. Aga neid ei ole raske leida.
Ja eesnäärmevähi või valgevooluse kohta ma ei oska. Ma saan aru, et te viitate konkreetsetele juhtumitele. Kui teil on kahtlusi, et on ebaratsionaalselt andmeid päritud, siis palun saatke päring politsei- ja piirivalveametisse ja küsige, miks seda on tehtud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.
Meinhard Pulk, Postimees
Tuleks tagasi välispoliitika juurde. Selle eelmainitud kriitika tuum on see, et Eesti hääl justkui ei kõla enam nii valjusti maailmas kui näiteks Ukraina sõja alguses. Paluksingi taas selle kohta kommentaari. Mis määrani te olete nõus selle kriitikaga või mitte?
Kristen Michal
Noh, ma ütleksin, et eks me seda välispoliitikat ju kõik ühiselt oleme teinud – Jonatan, mina, Margus ja teised, presidendid samamoodi.
Ja ma ütleksin nii, et ma võtan need asjad, mis meie jaoks olulised on.
Kõigepealt, Venemaa varad on eelmise aasta lõpust permanentselt külmas. Tulemus on meie vaatest väga hea. Varem me hääletasime seda iga kolme või kuue kuu tagant. Kas meie hääl peaks kuidagi kõlama? Ma arvan, et on kõlanud.
Varilaevastiku teema võtsime vedada meie. Ma mäletan isegi sisepoliitilist kriitikat. Ja ma mäletan, kuidas ma käisin parlamendis ja vist oli see EKRE või Keskerakond, kes üritas öelda, et mis me tülitame neid ausaid Vene poolele tagasisõitvaid laevu, mis me neist kiusame, see on üldse kahtlane. Ja mõned ütlesid, et nüüd me vallandame kolmanda maailmasõja.
Nojah, aga siis tuli minu juurde Emmanuel Macron ja ütles, et vaadake, et nemad teevad sama, ja nad pidasid ka kinni selle laeva, kelle meie juba olime kinni pidanud. Siis tulid ameeriklased ja ütlesid, et hästi toimetame. Ja nii edasi.
Ma ei tea, on see hästi või mitte. Ma arvan, et on hästi. Mina olen ise ka rahul. Ma arvan, et õige asi teha, eks ju.
Nüüd, viimane asi, Vene võitlejad. No see on asi, mida me kõik ajame, mida välisministeerium ajab, mida Jonatan tublilt ajab, mida Margus on ajanud, mina olen ajanud ja ma arvan, et ka paljud teised on ajanud.
Tulemuseks on see, et Euroopa riigid sellel ülemkogul, kus mina olin, arutavad tõsiselt, kuidas lõpetada ära see, et venelased käivad Euroopas puhkamas. Needsamad tegelased, kes tapavad naisi ja lapsi, käivad Euroopas puhkamas. Lõpetaks selle viisade andmise ära.
Soome on meiega tulnud, Petteri Orpo on sellise ettepaneku teinud, ja paljud teised riigid on meiega tulnud. Ja ma arvan, et need riigid, kelle juures venelased puhkamas käivad, on, ütleme, selgelt sellele poolele tulemas.
Nii et ma ei oska öelda, kuidas seda mõõta. Ma lugesin ühte Lauri Läänemetsa lugu ka sotside jutupunktidest taas, kui naasta selle juurde, ja ta ütles, et Kaja Kallas vahetas Macroniga sõnumeid. Aga nüüd päris aus ülestunnistus: ma olen Macroniga vahetanud tihemini sõnumeid kui Lauri Läänemetsaga. Päris naljakas lugu. Aitäh!
Juhataja
Erkki Keldo soovis vist täiendada.
Erkki Keldo
Jaa. Ma küll ei ole peaminister ega peaministri kandidaat ...
Kristen Michal
Sa võid saada …
Erkki Keldo
(Naerab.) … aga mul on olnud päris palju võimalusi Eestit esindada. Ma just [jälgides] ajakirjandust isegi kuulsin, et ma sain ka kiita – üle pika aja on energeetika- ja keskkonnaminister, kes väga selgelt ja ratsionaalselt Eesti seisukohti Euroopa laua taga esindab.
Minu arust on tõesti natuke veider kuulata … Ma ka muidugi tervitan Jonatani, minu arust on väga äge, kui inimesi tuleb poliitikasse. Teistpidi isegi ütleb aitäh ka Maris Laurile, kes liigub presidendi majandusnõunikuks.
Minu arust see on terve demokraatia alustunnus, et inimesed tulevad, lähevad poliitikasse, see on selline normaalne liikumine.
Aga jah, minule tundub, et ega meil sotsiaaldemokraatidega siis, kui rääkida välispoliitikast või julgeolekupoliitikast, ju suuri erinevusi ei ole. Küsimus on, kas ja kui palju peab sellel teemal diskuteerima.
Ma arvan, et sotsidega meil on ikkagi põhimõtteline vaidlus ja aruteluküsimus see, et nemad on igal pool riigi usku – riik käsib, reguleerib ja ütleb, kuidas inimene elama peab. Pigem olgu maksud kõrgemad, võtame inimeste käest raha ära, ja siis riik targemana otsustab, kui palju neile tagasi anda.
Reformierakonna vaade on selline – peaminister enne just ütles seda –, et meie ikkagi usume üksikisiku isiku kodanikuvabadusse. Inimene ise teab ja otsustab iseenda ja oma pere üle paremini, kui seda teeb riik.
Riigis peavad asjad olema korraldatud, nõrgemaid tuleb aidata, abivajajaid tuleb aidata, aga kodanik ise oma vabaduste ja võimalustega on tegelikult parem otsustaja.
Ja võimalikud madalad maksud jätavad ka inimestele rohkem raha kätte. Selles mõttes ma kindlasti tahaksingi näha head debatti ka sisu poole pealt. Ma usun, et Eestit – jällegi saan oma kogemustest rääkida – nähakse, olgu Euroopa Liidu ministrite laua taga või teiste laudade taga, kui väga head konstruktiivset partnerit.
Jah, mõnikord on nii, et kuna meie väärtusruum on väga selge, mustvalge selles, mis puudutab näiteks Venemaa agressiooni Ukrainas, siis meid teatakse selle poolest, et me oleme väga konkreetsed, me oleme nõudlikud. Aga meid tuntakse ka väga heade ja konstruktiivsete partneritena.
Ehk selles mõttes ma arvan, et välispoliitikat ei tehta ainult ajakirjanduse kaudu, vaid välispoliitikat tehakse just nii, et sa oled seal laua taga, sul on inimsuhted head, sa aitad kolleege, sa saad nende muredest aru, oskad oma muresid kirjeldada. Ja minu arust on Eesti päris läbi mitme valitsuse suutnud neid seisukohti väga hästi ka oma kolleegidele suunata.
Jah, ärme nüüd Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas iseenda mahategemist päris sisepoliitilisse partei jutupunktidesse too. Ma arvan, et see ei too kellelegi kasu. Pigem ikkagi räägime sisust, sellest, mida me koos suudame ära teha. Aitäh!
Kristen Michal
Korra lisan ka, Erkki jutt inspireeris mind. Ma ise arvan tegelikult sedasama, mida Erkki ütles, et ilmselt jah välis- ja julgeolekupoliitikas need vahed on väiksemad – välja arvatud EKRE ja Keskerakonnaga, seal see vahe on ilmselt suurem ja ma ei nimeta neid pseudoparteisid, mida KOOS-iks kutsutakse[ML1.1], mis tahaks otse Kremlisse ära minna.
Aga ma arvan, et meil ei ole jah seal nii suurt erimeelsust. Ja ütleme nii, et ei ole need erimeelsused kuidagi välja tulnud, me oleme sellel aastal juhtinud Balti koostööd, juhime Põhjala-Balti [koostööd] NB8, suhtleme eri riikidega, toimetame koos. Nii et seal seda erinevust ei ole.
Aga see erinevus tõenäoliselt tuleb sellest – ja see on nüüd ilmselt see koht, mida enne valimisi hakatakse hindama –, millised on nüüd erakondade nagu majandusplaanid või kuidas elukalliduse [kasvu] ja tulevase jõukuse kasvatamisega toime tullakse. See vahe tuleb ilmselt sealt.
Sellest tuleb ilmselt kontseptuaalne debatt. Vaatame ka ühiskonna kohta tehtud sotsioloogilisi küsitlusi, kaitse ja julgeoleku teemad on olnud – täitsa arusaadavatel [põhjustel] – esmatähtsad. Tänaseks on pigem läinud suurem aur majanduse peale, majandusest räägitakse väga palju.
Nagu te võite tähele panna, kui valitsust usaldatakse või umbusaldatakse vms, siis on küsimus selles, kuidas meil läheb majanduses, mida me tulevikus teeme.
Ja ma ütlen, et seal ilmselt tuleb meil küll vahe sisse sotsidega, jah. Aga julgeoleku- ja välispoliitikas ma pigem ütleks, et ilmselt seal suurt vahet tõesti ei ole. Aitäh!
Igor Taro
Ma võib-olla ühe fakti rõhutaks üle. Seesama Vene kombatantide teema, see ettepanek tuli meie asutustelt. Meie, ütleme, valitsusala asutustelt see tuli. Eesti oli esimene, kes selle üldse [arutelu alla] pani kõigepealt Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimuste nõukogus. Ja tänaseks on sellest saanud peavool, millega tegeleb Euroopa Komisjoni juht isiklikult, ta veab seda eest.
Kui see ei ole välispoliitiline edu, siis ma ausalt öeldes ei tea, mis on.
Juhataja
Võtame veel ühe, kõige viimase küsimuse, siis on aeg otsas.
Kelly Teidla, Delfi
Küsimus taas peaminister Kristen Michalile.
Tulen ikkagi tagasi Vseviovi kriitika juurde, eeskätt selles, mis puudutab tagasisidet teie juhtimisstiilile ja valitsuse kursile, kus on puudu vaimuteravusest, julgusest ja riigimehelikkusest. See on justkui ka isiklik kriitika teie pihta. Mis te sellest arvate?
Kristen Michal
Ma ju tegelikult vastasin Sven Soiverile ja Meinhard Pulgale juba ära. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents lõppenud ja on võimalus teha veel eraldi intervjuusid.
