Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/6xiSPNJwNFI?si=EK8Q6WL6E-4vLppY
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja regionaalminister Madis Kallas.
Palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Alustame siis sellest teemast, mis teid ilmselt kõige rohkem huvitab.
Eile avaldati meedias uudis, et logistikafirma Stark Logistics on teinud Eesti ettevõtte Metaprint jaoks tellimusvedusid Venemaale. Olen alati püüdnud hoida oma töö- ja pereelu lahus, nüüd on nad paraku kokku saanud, õigupoolest isegi mitte pereelu, vaid täpsemalt on küsimuse all minu abikaasa äripartneri tegevus.
Aga vaatame sellesse loosse sisse. Tõsi on see, et ma olen abielus, sealjuures õnnelikus abielus Arvo Hallikuga. Ja tõsi on ka see, et mul puudub igasugune puutumus tema ärilise tegevusega või detailne ülevaade sellest. Samuti on tõsi see, et minu abikaasal on vähemusosalus logistikafirmas. See on kogu info, mis mul selle nädala alguseni oli.
Kui meedia oma küsimustega pöördus, siis loomulikult küsisin neid küsimusi ka oma abikaasalt. Tema sõnul oli ettevõtte üheks ärivaldkonnaks enne sõda ka Venemaal logistikateenuse osutamine, mis sõjategevuse algusega seoses lõpetati juba kuu aega peale sõja algust ehk siis märtsis 2022. Tema kinnitusel hetkel osutatakse teenust ainult ühele Eesti ettevõttele ja ka see projekt on lõpufaasis.
Seega ei ole see logistikafirma rikkunud sanktsioone ega ka kirjutamata reegleid. Abikaasa sõnul on neil firma sees isegi selline majasisene reegel, et kui nad seda vedu teevad, siis isegi kütust ei tohi tankida Venemaal, seega mitte ühtegi eurot, dollarit või rubla Venemaale ei jäeta.
Ma arvan, et kõigile on selge, et minult ei saa küsida nende eraettevõtete äriliste otsuste kohta. Ma ei ole ise nende ettevõtete tööga seotud. Ja uskuge mind, peaministri päevad on üsna tihedad, nii et sinna suurt midagi peale selle töö ei mahu.
Mida minult saab küsida, on hinnang nende ettevõtete tegevuse eetilisuse kohta. Olen jätkuvalt sellel seisukohal, et igasugune äritegevus Venemaaga peab olema lõppenud nii kauaks, kuni kestab Venemaa agressioon Ukrainas. Ja seda minu teada minu abikaasa kuu aega peale sõja algust on ka teinud.
Ma olen öelnud varem ja jään selle juurde, et kohalikud ettevõtted peavad leidma üles moraalse kompassi ja keelduma tehingutest, mis kuidagi aitaksid Venemaa sõjamasinat.
Kui teil on küsimusi, siis loomulikult olen täiesti avatud vastama kõikidele küsimustele, mis puudutavad mind. Luban teile, et mul ei ole midagi varjata ja ma ei ole midagi varjanud. Ma olen täielikult pühendunud oma tööle ning annan endast kõik, et selle kõrval olla ka hea abikaasa ja ema. Ma ei saa olla ega saa olla ka edaspidi olla kursis oma abikaasa või abikaasa äripartnerite tegevusega. Sellest siis nii palju.
Aga loodan, et selle kõige varju ei jäänud see, et eile oli 23. august, mis teatavasti on Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäev. Sellel päeval me mälestame kommunismi ja natsismi ohvreid.
Eesti kaotas okupatsioonivõimude tegevuse tagajärjel iga viienda inimese. Ellujääjatele oli see aeg lämmatav tagakiusamise ning mõtte- ja sõnavabaduse piiramise tõttu. Me ei unusta neid kuritegusid ja nende režiimide ohvreid. Need inimesed ei olnud ajastu või mingi paratamatu teguri ohvrid, vaid nad langesid ohvriks nende inimeste käes, kes kasutasid ettekäändena ideoloogiat, mis lükkas inimese ja inimsuse ebaolulisena tagaplaanile. Seetõttu ongi nende ideoloogiate käsilased nii sageli viinud täide inimsusevastaseid kuritegusid.
Eile oli mul suur au kohtuda Eesti Mälu Instituudi loovkonkursi „Eesti mälumajakad“ parimate tööde autoritega. Need tööd tõid esile just Nõukogude Liidu võimu vägivaldse võimutsemise siin. Me ei tohi seda ajalugu unustada ja me peame selliseid üritusi pidama.
Täna on Ukraina iseseisvuspäev, seetõttu olen ka mina täna Ukraina värvides. See on pidupäev, mille Ukraina inimesed võtavad vastu raketirünnakute ja Venemaa agressiooni saatel. Venemaa jätkab seda kurnamissõda ja loodab, et Ukraina ja muu maailm sellest tasapisi väsivad. Seda enam peame koos teiste lääneriikidega hoidma fookust ukraina abistamisel.
Eesti toetab Ukrainat kuni Ukraina võiduni. Oleme teinud selleks palju erinevaid samme, otsustanud ka NATO tippkohtumisel, et Ukraina tulevik on NATO-s.
Valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid kümnel teemal. Kõigepealt kiitsime heaks eelnõu, mis aitab kaasa tööalasest rikkumisest teavitamisele. Seda on meedias nimetatud vilepuhujate eelnõuks. Sellega luuakse kanalid rikkumisest teavitamiseks. See on täiesti uus regulatsioon, mis tegelikult sai valmis juba eelmise riigikogu ajal, aga lihtsalt kukkus menetlusest välja siis, kui uus riigikogu alustas. Nii et selle me saime uuesti esitada.
Kiitsime heaks ka RMK nõukogu uue koosseisu. Uuteks nõukogu liikmeteks saavad Kadri Land, Pille Ligi, Karel Rüütli, Marek Metslaid ja Keit Kasemets. Senised nõukogu liikmed Ahti Kuningas, Merike Saks, Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski jätkavad samamoodi oma tööd.
Esmakordselt on riik sõnastanud ka oma ootused RMK-le. Kestliku ja kliimamuutustele vastupidava metsamajandamise kõrval tuleb RMK-l tegeleda loodus- ja pärandkultuuri väärtustega, aga motiveerida ka inimesi rohkem looduses liikuma.
Hetkel käib RMK arengukava koostamine ja uus nõukogu saab jälgida selle arengukava täitmist vastavalt omanikuootustele. Riik ootab RMK-lt muidugi pikka plaani, eelkõige raiemahu prognoosi sajaks aastaks, sest puud teatavasti kasvavad aeglaselt ja on tähtis, et see perspektiiv oleks selge.
Muutsime ka Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu või õigemini täiendasime seda. Nimelt, Teadus- ja Arendusnõukogu koosseis kasvab 12 liikmelt 15 liikmele. Kinnitasime kolm uut liiget, kuna Teadus- ja Arendusnõukogu on poliitikute, teadlaste ja ettevõtjate ühisnõukoda, siis tuli poliitikutest juurde kliimaminister, sest kliimaga on seotud väga paljud teemad. Siis liitus meiega süvatehnoloogia ettevõtte LightCode Photonics juht Heli Valtna ja teadlaste poolelt Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Kuigi minu teada on ettevõtjate esindajal samamoodi doktorikraad.
Täna alustasime riigieelarve arutelusid ja saime rahandusministeeriumilt ülevaate suvisest majandusprognoosist. Nüüd läheme sellega edasi, aga kuivõrd rahandusministeeriumil on kell üks eraldi pressikonverents sel teemal, siis nad saavad ise täpsemalt rääkida sellest, mis seis on majanduse ja eelarvega.
Nüüd järgmisel nädalal läheme edasi riigi eelarvestrateegia täpsemate arutelude ja ülevaadetega. Eesmärk on siis septembri lõpus riigieelarve riigikogule üle anda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Kõigepealt ka minu õnnitlused Ukraina rahvale tänase iseseisvuspäeva puhul. Nagu me kõik väga hästi teame, see iseseisvuspäev tuleb tõepoolest pommirahe all, sõjategevuses ja võitluses oma vabaduse eest, oma iseseisvuse kaitsmise eest. Seal langeb palju Ukraina inimesi, kaotab elu palju süütuid tsiviilisikuid.
Ja mis on kõige olulisem ja mida tuleb kogu aeg meeles pidada, on see, et seal toimub genotsiid. See ei ole enam lihtsalt sõjategevus, vaid on genotsiid, mille käigus küüditatakse kümneid tuhandeid lapsi, kes on mustal turul müügiks.
Nii et oma mõtetega tegudega oleme me kindlasti Ukraina rahvaga koos iga päev, väga pikas tulevikus, aga täna eriti.
Nüüd, eile õhtul hilja tulin tagasi kahepäevaselt visiidid Berliini. Nii nagu peaminister ütles, oli sümboolne, et ma viibisin Berliinis 23. augustil, Molotovi-Ribbentropi salasobingu aastapäeval. Me arutasime väga tõsiselt väga erinevatel tasemetel rahvusvahelist julgeolekuolukorda, perspektiive, mis puudutab Ukraina saamist NATO-sse, mis puudutab Ukraina saamist Euroopa Liitu ja konkreetselt ka G7 deklaratsiooni Ukraina toetamiseks. Ehk see on see, millega Eesti valitsus otsustas ühineda eelmisel nädalal.
Kuidas edasi minna? Tegu on väga praktiliste toimingutega. Meie planeerime oma tegevusi pikaaegselt, kuidas Ukrainat toetada ning seda koordineeritakse G7 raamis. Saksamaa on G7 liige ja meie üks kõige lähedasemaid mõttekaaslasi ja võitluskaaslasi, seetõttu on väga tähtis, et me seda tegevust koos teeksime.
Samamoodi oli väga tähtis arutelu ja olid erinevad kokkusaamised Eesti-Saksa majanduskoostöö mõttes. Siin on näiteks energiapoliitika, valitsusel on suured plaanid järgmiseks aastaks-paariks otsustamiseks ette pandud, väga suur potentsiaal koostöös Saksamaaga.
Nüüd, tulles selle nii-öelda tõsise päevateema juurde, enne, kui ma oleks midagi tahtnud kommenteerida, soovisin ma kokku saada peaminister Kaja Kallasega. Ja Kaja andis täna ka kogu kabinetile ülevaate ja oma käsitluse sellest loost, mis on teid kõiki siia kokku toonud, lisaks tavapärastele infopunktidele, mida te kindlasti alati palavikuliselt ootate.
Ja siin on erinevad seisukohad erinevatest positsioonist, mida ma täna väljendan, kõigepealt kui valitsuse välisminister. Eesti on eest vedanud ja Eesti viib läbi, ma arvan, ühte kõige karmimat sanktsioonipoliitikat. Meie ettepanekul on rakendatud väga tõsiseid ja laiaulatuslikke sanktsioone Venemaa vastu. Selle eesmärk on eelkõige see, et Vene sõjamasin ei saaks hapnikku peale, majanduslikult, ning et need sanktsioonid oleksid pikaaegsed ja mõjusad.
Siin on Eesti valitsus ja ka eelmised valitsused teinud väga palju tööd ära. Kaja Kallas peaministrina on siin olnud üks eestvedajaid ja tõsiseid võitlejaid nii Euroopa Liidus, NATO-s kui ka maailmas laiemalt. Ja siin ei ole mingit kahtlust, et me oleme olnud ja oleme õigel teel. Siin mitte mingit muutust ei toimunud.
Nüüd, üks tõsine teema on see, mida on arutatud ka koos Eesti ettevõtjatega, et kuidas siis see elu välja näeb. Väga paljud meie ettevõtted on saanud tugeva löögi, nii nagu väga paljud teised ettevõtted Euroopas ja maailmas seoses nende sanktsioonidega. Ja ma pean kiitma, et Eesti ettevõtted järgivad sanktsioone ja Eesti riik kontrollib sanktsioonide pidamist väga karmilt. Me oleme selles mõttes ka Euroopa Liidus juba olemasolevate sanktsioonide kontrolli mõttes üks karmimaid riike üldse.
Et oleks ka aru saada: need äritegevused, mis ei ole sanktsioneeritud, mingites valdkondades toimuvad ikka. Aga need ettevõtted, kes on sanktsioonide all oma äritegevuses pidanud kõvasti tagasi võtma ja ka otseselt kannatavad – Eesti riik on näidanud nendele ette ka meetmeid majandus ja IT-ministeeriumi all olevas EIS-is on olemas meede, kust on võimalik toetust küsida, et üle elada vähemalt see aeg, kui Venemaa agressioon täiel raual käib.
Põhjus, miks ma seda räägin, on see: ärme läheme kõikide ettevõtjate kallale. Eesti ettevõtjad on selles mõttes tublid, nad tõesti järgivad sanktsioone. Aga me peame vaatama ka, et Eesti majandus töötaks, järgides neid põhimõtteid, mis me oleme kokku leppinud.
Venemaa agressioon tuleb tagasi tõrjuda kõikidel võimalikel viisidel. Ja samamoodi üks nendest vahenditest on karmid sanktsioonid. Siin on Eesti riik, Eesti valitsus ja Eesti peaminister vankumatud olnud ja on edasi ka.
Nüüd teine teema, mis on ju tegelikult siin laua peal, on nii-öelda see moraalne olemuslik küsimus. Siin on minu seisukoht väga selge ja Eesti 200 seisukoht samuti väga selge: Venemaaga äri ajamine, mis kuidagimoodi aitab kaasa Vene sõjamasinale või Putini režiimi toimimisele on moraalselt vale. See lihtsalt on vale. Ja seetõttu see debatt siin ja arutelu Eestis, mis on lahvatanud nüüd selle ühe konkreetse juhtumi käigus, on kindlasti kahetsusväärne. See on ebamugav meile kõigile, eelkõige, ma arvan, peaminister Kaja Kallasele. Aga me peame selle läbi tegema.
Ja siin on väga oluline, et kõik asjaosalised on avatud ja annavad kõikvõimalikud faktid välja, mis on toimunud, kas keegi on äri ajanud ja kes on saanud millest kasu, et need asjad oleksid selged. Siin ma ootan ka tegelikult meedialt just nimelt sellist objektiivset põhjalikku käsitlust, et me vaataksime asjadele otsa nii, nagu nad on. Kui on keegi midagi päriselt valesti teinud, kui on keegi millegi vastu tõsiselt eksinud, siis need asjad tuleb välja tuua. Aga me peame seda asja käsitlema täpselt nii, nagu see on. See on meile kõigile ebamugav, aga lihtsalt me peame selle oma ühiskonnas läbi tegema.
Nüüd, kolmas punkt on see, mille kohta mulle on saabunud erinevaid küsimusi, ja ma vastan need ära. Küsitakse moraalse ja poliitilise vastutuse kohta. Kõigepealt tuleb asjaolud selgeks teha, tuleb avalikult rääkida, mis on juhtunud, mis ei ole juhtunud, kes mis rollis on olnud ja kas midagi on rikutud või mitte.
Aga poliitikaga alati kaasneb ka poliitiline moraalne vastutus. Ja kui kunagi nende küsimusteni jõutakse, kui neid küsimusi esitatakse, siis selles konkreetses juhtumis saavad nendele küsimustele vastata ühel hetkel nii peaminister Kaja Kallas kui ka Reformierakond ise. Siin ei ole Eesti 200-l ega Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ega ka opositsioonierakondadel n-ö moraalset otsustuspunkti, vaid need küsimused tuleb enda jaoks selgeks teha kõigil nendel, kes seda vastutust kannavad.
Nii et me oleme demokraatlik riik ja need debatid tuleb läbi teha. Kui on küsimusi, kui on kahtlusi-kõhklusi, siis need asjad tuleb selgeks teha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Madis Kallas!
Regionaalminister Madis Kallas
Aitäh! Tere! Kõigepealt räägin regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vaates sellest, mis on hetkel meil peamiselt fookuses olnud.
Täna hommikul allkirjastasin järjekordsed otsused, mis puudutasid Narva tänavanimede temaatikat. See on ka meediast siin pikalt läbi käinud, et kohalik omavalitsus sellisel kujul ei näinud vastuolu nendes tänavanimedes, aga Vabariigi Valitsus leidis ja mina regionaalministrina nägin, et need tänavanimed on Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud ning see protsess tuleb viia lõpuni ja need tänavanimed tuleb ära vahetada.
Kooskõlastuse või arvamuse avaldamise perioodil meile tulid nii selle poolt kirju kui ka Narva linnavolikogust tuli ettepanek mitte nelja tänavanime muutmisega edasi minna. Nendele kõigile sai ka täna hommikul vastatud ja selgitatud, et meie näeme, et need on ikkagi sobimatut tänavanimed ja need ei tohi Eesti Vabariigi territooriumil ühtegi tänavat kaunistada ega sealseid aadresse määrata. Oleme andnud ka juba Narva linnavalitsusele ülesande vastavate protsessidega edasi minna, tellida ära uued sildid ning vanade siltide demonteerimise ja uute siltide paigaldamisega edasi minna.
Siis teine suure teema. Eelmisel nädalal, 15. kuupäeval käivitasime varem palju kõneainet pakkunud kohalike omavalitsuste tulubaasi arutelude sarja. Kevadel sai minu hinnangul tulubaasi muudatuses suured otsused tehtud, nüüd me tahame selle protsessiga edasi minna. Esimene koosolek toimus meil eelmisel nädalal. Andsime seal oma ülevaated, mis on ministeeriumisse laekunud võimalik ettepanekutena ja mida me võiksime järgmistes etappides teha.
Hetkel on järgmine kuupäev 5. september, kus Eesti linnade ja valdade liit veel kord ootab oma liikmetelt ehk kõigilt Eesti kohalikelt omavalitsustelt ettepanekuid tulubaasi ümbermuutmise kohta ning ettepanekuid, kuidas, mismoodi asju ette näha.
Koosolekul sai ka selgelt välja öeldud see, et hetkel me arvestame sellega, et täiendavaid vahendeid, mis ei ole juba kokku lepitud, kohaliku omavalitsuse tulubaasi ette nähtud ei ole. Pigem me peame vaatama, milliseid uusi võimalusi me kohalike omavalitsuste rahastuse olukorra parandamiseks näeme ja milliseid võimalikke muudatusi ning võimalikke ümberjagamisi me näeme. See arutelu tuleb kindlasti väga sisukas.
Suur tänu nii Eesti linnade-valdade liidule kui ka kõigile teistele kohalikele omavalitsustele, kes sellest arutelust osa võtsid!
Ja kolmas teema on ka minul see, millest alustas peaminister ja millele viitas ka välisminister. See on teema, millele on viidanud viimasel paaril päeval ja mis on seotud ühe ettevõtte tegevusega Venemaal või selle ettevõtte näilise tegevusega Venemaal. Mina ka ei soovinud eile midagi vastata, kuigi kommentaari soove oli. Ma tänan ka peaministrit, et andis valitsusele hommikul ülevaate – minu hinnangul väga hea ülevaate – sellest, mis täpselt on toimunud või ei ole toimunud. Hetkel meie võime sotsiaaldemokraatide nimel öelda, et tänase info põhjal ei ole meil küll ühtegi täiendavat küsimust peaministrile.
Arvatavasti see arutelu ühiskonnas veel jätkub, kindlasti need ettevõtted saavad täiendavaid kommentaare anda ja lisaküsimustele vastata. Kui sealt tuleb veel välja midagi sellist, mille kohta sotsiaaldemokraadid kui üks valitsuspartner peab vastama, siis kindlasti me oleme valmis vastama.
Aga nii nagu ka peaminister ja välisminister kinnitasid, mitte ühtegi sammu me oma eesmärkides, mis puudutab Ukraina abistamist ja Venemaa ehk Putini režiimi vastu tegutsemist, ei ole tagasi võtnud. Ja võin kinnitada, et selle aja, aasta ja ühe kuu jooksul, kui mina olen valitsuses olnud, ei ole ka ühtegi märki sellest olnud.
Arvatavasti oleme me kõige jõulisem valitsus Euroopas, kes tegeleb Ukraina toetamisega ja Putini režiimi vastaste tegevustega. Siinkohal suur tänu nii ametisolevale peaministrile kui ka kõigile eelmistele [ministritele], kes on ühel või teisel moel on seda protsessi saanud toetada just valitsusliikmetena! Peaminister on olnud jah kogu aeg Kaja Kallas.
Aga loodetavasti see meie koostööd kuidagi ei murenda ja saame ilusti oma asjadega edasi minna, sest kahjuks, taas, kõik olulised teemad või veel olulisemad teemad minu hinnangul kipuvad selliste aegade ajal jääma varju ja me ei saa me põllumajanduses olevatest muredest ega regionaalvaates olevatest muredest niivõrd palju rääkida, kui sooviks. Siin ka üleskutsemeediale: kindlasti ärge jätke ka neid teemasid tagaplaanile siin erinevate teiste temaatikate valguses. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi ja väljaanne ning kellele küsimus on. Ja kuna täna on ilmselt rohkem küsimusi kui tavaliselt, siis teeks alguses niimoodi, et igaüks saab ühe küsimuse ja kui pärast jääb aega üle, siis saab edasi küsida. Loodan, et see on okei.
Karoliina Vasli, Delfi
Jah, aitäh! Küsimus Kaja Kallasele. Teie jutust jäi kõlama, et poleks justkui üldse seotud ja ei tea ööd ega mütsi, mis seal toimus. Aga samas te andsite oma abikaasale, tema firmale laenu. [Abikaasa aga] vahetult omab seda firmat, millest siin on juttu olnud.
Kas te tõesti ei tundnud siis absoluutselt huvi, mis on seal äritegevus? Ja siiski, kas teie meelest on see eetiline või teie näete ei näe, et ta oleks seal kuidagi osaline?
Taustaks küsiksin, milline siis oli see algne summa, mis tuli teile tagasi maksta, ning millal ja mis põhjustel andsite uue laenu 20 000 eurot? Aitäh!
Kaja Kallas
Vaadake, kui te olete abielus, siis … Mina ei tea, mina usaldan oma abikaasat – kui ta küsib laenu, siis ma talle laenu annan, kui mul on võimalus seda anda. Nii nagu pangad ei vastuta äritegevuse eest, milleks laenu antakse, ei vastuta ka mina. Ma arvan vähemalt, et sellises toimivas abielus see nii käib.
See, kellele ma laenu andsin, Novaria Consult, see on täiesti teine firma. Ja tulenevalt minu abikaasa haridusest on tema igasugustes finantsinvesteeringutes tunduvalt tugevam kui mina ja seetõttu ma olengi sellesse ettevõttesse andnud laenu ja selle laenu ka tagasi saanud. Aga seda, millal täpselt ma selle laenu tagasi sain, ma pean panga väljavaatest vaatama, ma ei oska teile niimoodi detailselt praegu vastata.
Karoliina Vasli
Teie meelest on see täiesti aktsepteeritav, selline Venemaaga seotud logistikategevus ja kõik …?
Kaja Kallas
Jällegi, ma ütlen veel kord: olen jätkuvalt seisukohal, et igasugune äritegevus Venemaaga peab olema lõppenud sellel ajal, kui see Venemaa sissetung Ukrainasse käib. Minu abikaasa kinnitusel tegid nemad seda kuu aega peale sõja algust, nad lõpetasid oma tegevuse Venemaal.
Küll aga osutas Stark Logistics teenust Eesti ettevõttele. Ja nüüd, kui ma olen [oma abikaasaga] vestelnud, siis tõesti [olen teada saanud,] et kuna ühtegi käivet Venemaale ei tehta, eks ole, neil on majasisene reegel, et isegi kütust nad sealt ei osta, siis tema ei saanud aru, et teenuse osutamine Eesti ettevõttele, kasutades Eesti … kõike ning makstes makse Eestis, on olemuslikult vale.
Nüüd, kui see on selge, siis on selge, et sellele tõmmatakse joon vahele ja septembrist alates enam [midagi sellist] ei tehta.
Aga tõepoolest ei tegele mina tema äritegevusega. Ma ei ole selle vastu tõesti huvi tundnud, andke andeks. Sellepärast et need on tema asjad, need on minu asjad. Ja niimoodi lihtsalt on, et me usaldame teineteist, see on abielu.
Merilin Pärli, Aktuaalne kaamera
Üks legend ütleb, et kui NASA koristajalt küsida „Mis tööd te teete?“, siis ta ütleb: „Ma aitan inimese Kuule.“ Ta ei ütle, et ta tegeleb koristamisega. Kui niimoodi vaadata, et teie abikaasa aitab ettevõtet, kes teeb äri Venemaal, siis ta ju kaudselt aitab inimese Kuule. Kas te ei näe, et siin on seesama otsene side, et kui ei oleks neid, siis ei saaks ka seda äri seal Venemaal ajada?
Kaja Kallas
Jällegi, ütlen veel kord: oma eetilise hinnangu ma sellele annan ja sellepärast septembrist see lõpebki. See on see, mis mina saan öelda. Mina ei saa selle äritegevusega tegeleda ja mina ei saa vastutada oma abikaasa äripartnerite äritegevuse eest. See läheb natuke liiga kaugele. Aitäh!
Kadri Kuulpak, Õhtuleht
Küsin ka peaministrilt. Mis on teie arvates mõistlik aeg, mille jooksul peaks iga ettevõte suutma igasugused ärisidemed agressorriigiga katkestada?
Kaja Kallas
Jällegi tahate mind viia sinna pärusmaale, kus ma ei ole. Meil on kaks erinevat asja. Esiteks on sanktsioneeritud tegevused, mis pidid lõppema siis, kui sanktsioonid algasid, ja need ongi lõppenud siis. Teine on selline eetiliselt taunitav tegevus.
Nagu olen öelnud, igasugune äritegevus Venemaaga peaks olema lõppenud senikaua, kuni Venemaa agressioon Ukrainas käib. Kuidas ettevõtted seda teevad või kas nad teevad seda lõpuks, on küsimus nendele ettevõtetele, kes selle tegevusega toimetavad. Aitäh!
Madis Hindre, rahvusringhääling
Ma küsin igaks juhuks üle, et oleks selge. Kas siis, kui te andsite selle üle 300 000-eurose laenu ettevõttele Novaria Consult, millele kuulub osalus Stark Logisticsis, te teadsite või te ei teadnud, et Stark Logistics on sõja vältel – tänaseks siis poolteist aastat – teenindanud vedudega Venemaal äri ajavat ettevõtet Metaprint ja teinud siis selleks reaalselt vedusid Venemaal, rattad maas?
Kaja Kallas
Mina olen andnud laenu Novaria Consultile, mis on minu abikaasa ettevõte, ja ma ei ole küsinud ühtegi küsimust sellega seoses. Veel kord: me oleme abielus, me usaldame teineteist. Aitäh!
Meinhard Pulk, Postimees
Te ütlesite, et te saite selle nädala alguses teada, et Venemaale kauba ja kaubaveod toimuvad. Samas tundub ju elementaarne, et kui abikaasa on peaminister, siis kaubavedu Venemaal on nii delikaatne teema, et sellest antakse ennatlikult juba teada.
Kaja Kallas
Vaat see ongi … Minu abikaasa on väga korrektne inimene ja seetõttu nemad ongi teinud kuu aega peale sõjategevuse algust otsuse lõpetada igasugune äritegevus Venemaaga või Venemaal. Nad on aidanud seda ühte ettevõtet, kes on nende suuromanik. Aga see, et …
Noh, kuidas tema mulle seda selgitab … Miks ma ütlen, et tänaseks, kui meil on need vestlused peetud, ta ütleb, et septembris neil see tegevus lõppeb? Sellepärast, et käibe mõttes äriliselt ei ole see ju Venemaa käive või Venemaal toimunud käive, sest sa osutad teenust Eesti ettevõttele, sa esitad arveid Eesti ettevõttele, sa maksad makse Eestis, sa tangid kütust Eestis, sinu töötajad on Eestis, sinu autod on registreeritud Eestis. Noh, ta ei saanud aru, et ka see tegevus on taunitav, moraalselt. Aga tänaseks, ma ütlen veel kord, kui me oleme need vestlused pidanud, [on otsustatud, et] seda tegevust septembris enam ei toimu.
Aga tõesti, mina ei ole varem selle vastu huvi tundnud ja sellesse üldse oma näppe toppinud.
Merilin Pärli
Veel kord „Aktuaalsest kaamerast“: miks teie abikaasa ise nendele küsimustele ei vasta, vaid hoidub ajakirjanduse eest, ja te peate talle pressiesindaja olema?
Kaja Kallas
Minu teada nad vastavad nendele küsimustele, aga lihtsalt, ütleme, ettevõtjad ei ole pressiga niimoodi harjunud nagu mina. Ja mina ei saa ka, erinevalt mõnest – andke andeks! –, põgeneda pressi eest. Ma arvan, et see on positiivne Eestis, et meil on igal neljapäeval pressikonverents. Siin ma ei pea muidugi silmas oma abikaasat, kes on ettevõtja … Aga nad ei ole harjunud olema selliste küsimuste voo all.
Aga ettevõtted vastavad ise oma tegevuste kohta, mina saan vastata selle kohta, mis minusse puutub.
Madis Hindre
Aitäh! Juhul, kui te oleksite varem teada saanud – no näiteks pool aastat tagasi, kui sõda oli kestnud kõigest aasta aega –, et teie abikaasale kuuluv ettevõte teostab vedusid Venemaal, teenindades ettevõtet, mis tegutseb Venemaal ja kuulub Eesti ettevõttele, kas siis oleksite varem andnud signaali, et need veod tuleb lõpetada? Aitäh!
Kaja Kallas
Kui ma sain esmaspäeval sellest teada, olid need vestlused. Ja nagu ma ütlesin, septembris need veod lõppevad. Aitäh!
Juhataja
Kas keegi tahab veel küsida peale Madise?
Madis Hindre
Jaa, mina tahan.
Juhataja
Jah, ma tean, et sa tahad. Aga äkki tahab keegi [teine] veel küsida? Palun!
Merilin Pärli
Mul on küsimus välisministrile. Kellele te oma osaluse müüsite?
Margus Tsahkna
Millise osaluse?
Merilin Pärli
Oma ettevõtte osaluse – selle ettevõtte, mis tegeleb välihaiglatega?
Margus Tsahkna
Jaa. Kõik need detailid tulevad siis avalikkuse ette, kui see tehing on lõpetatud. See on täna protsessis. Aga ettevõte ise ostis minu osalused tagasi ehk siis sama ettevõte Semetron.
Meriline Pärli
Ehk siis Margus Linnamäe?
Margus Tsahkna
Ei, ettevõte Semetron ja seal on veel teisi osanikke. Aitäh!
Kaja Kallas
Ma vahepeal olen saanud ka [infot], et ma sain selle laenu tagasi juunis, juulis ja augustis, kolmes osas.
Madis Hindre
Aitäh! Minul on küsimus Madis Kallasele ja Margus Tsahknale.
Madis Kallaselt ma küsin nii. Te ütlesite, et näiline tegevus Venemaal. Kas siis, kui autorattad veerevad Vene maanteedel, on see näiline tegevus või see on päris tegevus Venemaal?
Ja Margus Tsahknalt ma küsin, kas Eesti välispoliitiliselt ja Eesti kuvand välismaal on selle looga saanud kahju, teie hinnangul. Aitäh!
Madis Kallas
Aitäh! Loomulikult see on päris tegevus. Ja ma oma vastuses ka ütlesin, et kõik [seesugused] tegevused on tänase valitsuse silmis lubamatud ja sellele on peaminister täna ka korduvalt viidanud, et need tegevused sellisel kujul peaksid lõppema, mis sellest, et nad võib-olla ei lähe otseselt ühegi reegliga vastuollu. See ei ole meie jaoks küsimus. Siiski, need on tänase valitsuse ja ka sotsiaaldemokraatide vaates lubamatud. Aitäh!
Margus Tsahkna
Kui nüüd vastata küsimusele, kas Eesti välispoliitiline kuvand on saanud tänaseks hetkeks kahjustatud, siis ma võin öelda, et Eesti välispoliitiline kuvand on loodud 32 aasta jooksul. See ei käi niimoodi, et nüüd kõik kukub kuidagi kokku.
Kas seda lugu hakatakse kuidagi kasutama, sõltub ju väga palju sellest, kas see selgitatakse lõpuni ära, kas saadakse aru ja antakse hinnangud. Pahatahtlikkust, uskuge mind, on väga palju. Seda ei ole mitte ainult Venemaa poolt, vaid on ka väga paljude teiste poolt.
Jaa, vasta tõele. Ma tahtsingi öelda, et pahatahtlikkust ja neid teemasid – kui te vaatate natuke ringi, [siis näete] – ei ole ju mitte ainult Eestis, vaid tegelikult peaaegu kõikides riikides. Ka Suurbritannia peaministri lähisuhete teemal toimus umbes sama debatt. Nii et vaadake ringi, tegelikult see maailm on kirevam.
Mina väidan, et Eesti näitab oma kuvandit eelkõige sellega, mida me teeme. Ja me teeme tegelikult väga suuri asju. Ma arvan, et palju suurem uudis mõnes mõttes oli see, et eile kukkus lennukiga alla – ja suure tõenäosusega mitte vabatahtlikult – Wagneri juht koos oma juhtkonnaga. Need on need suured juhtumid.
Aga ma ise ütlen, et me peame enda sees tegelikult kõik need lood, mis siin on ...
Minu käest küsiti ka täna, kellele ja miks ma oma äritegevuses mingi osaluse müüsin. Sellepärast, et see asi näeks õige välja. Ma olen kõik teinud seaduse järgi õigesti ja kõik on olnud väga korrektne. Need asjad peavad ka nägema korrektsed välja.
Ja seepärast ma ütlengi, et Kaja Kallas on väga avatud. Need asjad tuleb läbi rääkida, kui on küsimusi. Kaja Kallas on oma tegudega näidanud ja näitab ka tulevikus seda, et Eesti on kompromissitu võitluses agressiooni vastu, võitluses inimõiguste eest, võitluses rahvusvahelise õiguse eest. Nii et me peame oma tegudega näitama …
Aga kõik küsimused peavad saama vastused. Ja selleks oletegi ju siin, on ju? Aitäh!
Juhataja
Nii, aga siis suur tänu! Selleks korraks lõpetame. Aitäh!
