Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Kell on 12, alustame pressikonverentsi. Peaminister Kaja Kallas viibib täna Brüsselis NATO ja Euroopa Liidu tippkohtumisel. Teie ees on peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja siseminister Kristian Jaani.
Jaak Aab, palun!
Riigihalduse minister Jaak Aab
Austatud ajakirjanikud! Üritame anda ülevaate, jah, etteruttavalt öeldes tegelikult ajaloolisest päevast.
Kõigepealt valitsuse istung, mille päevakorras oli 14 punkti. Lühidalt mõnest neist. Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seadusemuudatusega soovime paremini tõkestada musta turgu fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaase.
Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse ühekordselt täidetavates mahutites ja seadusega keelustatakse selliste mahutite edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine.
Järgmisena, valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega liidetakse senised valdkonna andmekogud üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks. Üritame kõigi nende andmekogudega, mis on siin ka kriisiaegadel probleemiks osutunud, ikkagi pidevalt tegeleda, et saada andmekogude suhtlemine ja andmete liigutamine efektiivseks ja kiireks.
Valitsus eraldas reservist maaeluministeeriumile 150 000 eurot ühendlabori moodustamisega seotud kulude katteks.
See on mulle väga südamelähedane teema, üks riigireformi tegevus, mida me oleme siin ette valmistanud juba paar aastat. Ja ühendlabor luuakse veterinaar- ja toidulabori territooriumi ning terviseameti terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna labori baasil. Kõiki riigi laboreid sellesse korraga kokku ei tule, aga järk-järgult ja samm-sammult üritame ühendada ühendlaborisse võimalikult palju eri valdkondade laboreid. Sinna luuakse võimekus kesksete teenuste osutamiseks. Näiteks, hangete korraldamine, teenuste ja personali arendamine ja muud kesksed tegevused.
Valitsus laiendas Eesti Haigekassa reservkapitali rahakasutamist. Tänu muudetud korraldusele saame COVID-i kulude kõrval katta vähemalt ühe miljoni ulatuses ka Ukraina sõjapõgenike esmase tervisekontrolli ja esmatasandi tervishoiuteenustega seotud kulusid, mis on ka praegu ju aktuaalne küsimus.
Peale valitsuse istungit toimus valitsuskabineti nõupidamine, mille päevakorras oli üks punkt, tõeliselt ajalooline punkt. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, Venemaa agressiooni Ukrainas ja sõda, oleme me juba varemgi teinud, aga tegime ka täna väga kaalukaid otsuseid.
Eraldasime laiapinde riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui ka siseministeeriumi eelarvesse.
Millest jutt käib?
Kõigepealt kaitsekulutused. Nelja aastaga täiendame veel 476,8 miljoni euro võrra. See on sel aastal ja järgmisel kolmel aastal veel. Lisaeelarvega eraldatakse sellest summast 15,5 miljonit.
Aga mis oli oluline kaitseministeeriumile ja kaitseväele? See, et nad saaksid hakata neid hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine, mis puudutab puhtalt teatud määral ka laskemoona, olgu see tankitõrje, olgu see lühimaa õhutõrje ja ka teatud uued võimekused sellel alal. Need hanked on praegu võimalik teha, kuna raamhanked on avatud ja neid on võimalik kiiresti hankida. Kulud küll tavaliselt tekivad hiljem, sellepärast ka 15,45 sellel aastal nende vajaduste katteks lisaeelarvest ja ülejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.
Lisaks sellele, kui me räägime laiapindsest riigikaitsest, eraldati siseministeeriumile 86 miljonit eurot tänase otsusega.
Tuletan meelde, et kui me ka jaanuaris otsustasime 380 miljonit eurot, siis ka seal olid nii otsesed riigikaitsekulud kui ka laiapindse riigikaitse kulud, kus oli ka siseministeeriumil oma roll. See 86 miljonit eurot – eks detailidest räägib siseminister ise.
Aga viimastel aastatel me tõsiselt vaatame, nagu ka olukord on nõudnud, oma kriisivalmisolekut, elanikkonna kaitset. Need plaanid on järjest täpsustunud. Ja ütleme nii, et nüüd on võimalus teatud lüngad või vajadused kiiresti katta, et olla järgmisteks kriisideks kindlasti paremini ette valmistatud. Sellest siseminister kindlasti räägib.
Kolmas osa sellest tänasest otsusest on see, mis vajas täpsustamist ja mille kallal viimastel päevadel sai kõvasti tööd tehtud. Nimelt, keskmaa õhutõrje. Me sõnastasime tänase otsuse suhteliselt konkreetselt. Valitsus peab vajalikuks keskmaa õhutõrje võimekuse väljaarendamist hiljemalt aastaks 2025. Selleks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava. Vastavalt hanke- või investeeringukavale hakatakse kulusid katma nii kiiresti, kui see vajalik on. Täpset numbrit siin taga ei ole, sest seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega. Selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ja ka NATO plaanid järjest täpsustuvad.
Nii et usume, et nelja kuu jooksul on võimalik tuua kaitseministeeriumil juba täiesti konkreetsed ajagraafikud ja plaanid. Vastavalt vajadusele, tõenäoliselt jälle sellel aastal kulusid nii palju ei tule, pigem need jaotuvad järgmise kolme aasta peale. Kindlasti oleme me otsustanud, et need kulud me siis ka riigi eelarvestrateegia protsessis arvestame järgmiseks kolmeks aastaks.
Kuidas siis öelda? Tegelikult tänane ajalooline otsus, arvestades ka eelmise 380 miljoni eraldamist, tähendab suurusjärgus üle miljardi eraldamist laiapindsesse riigikaitsesse. See on ajalooline otsus, sellist otsust Eestis varem tehtud ei ole. Aga olukord ja julgeolekuolukord dikteerib selle, et me peame olema valmis. Me peame oleme järgmiste võimekustega valmis. Ühelt poolt heidutus, selleks et kui ükskõik milline agressor võtab plaani meid rünnata, siis me oleme selleks valmis. Me anname vastulöögi.
Kindlasti annab oma õppetunnid praegune sõda Ukrainas. Sealt on võimalik näha, mis toimib ja mis ei toimi ning millist võimekust on vaja. Keskmaa õhutõrje jääb tihtipeale selliseks ümmarguseks mõisteks, aga kui vaadata praegust olukorda, kus just rakettidega rünnatakse tsiviilobjekte ja elanikke, siis on kindlasti vaja Eestil ka võimekust. Me ütleme, et meie suudame sellises olukorras tõrjuda ka rakette. Nii et see on ajalooline otsus.
Mis ma veel siia juurde võiksin öelda? Kindlasti ütlen seda, et nii eelmine valitsus kui ka praegune valitsus on nendes kriisides teinud otsuseid kiiresti. Rahaküsimus on alati keeruline, aga raha pole ainuke. Selleks, et rahaotsust teha, on vaja teada ka täpsemat plaani, et seda efektiivselt ja kõige vajalikumates kohtades kasutada.
Meie ametnikud, riigiaparaat on sellega tööd teinud päevast päeva, tihtipeale 24/7. Need otsused tuleb teha kiiresti ja valitsus on tõestanud, et vajaduse korral kriisiolukorras on ta võimeline otsustama väga kiiresti.
Vaatamata sellele, mis keerleb meie ümber, mina tunnustan kõiki oma kolleege valitsuses. Vajaduse korral me oleme võimelised neid otsuseid tegema efektiivselt ja kiiresti ning me teeme neid ka edaspidi.
Valitsuse töövõime on hea. Kuulujutud valitsuse halvast tervisest on – kuidas siis öelda? – enneaegsed ega vasta tõele.
Nii et tahan tunnustada tõesti eraldi veel riigiametit ka. Toon sellise näite, et me aitame Ukrainat ja siin on appi tulnud ettevõtjad, inimesed, kohalikud omavalitsused. Aga nii nagu koroonakriisi ajal, ka eri ministeeriumide ametnikud panustavad sellesse. Näiteks tuli üleskutse, küsiti, kas on inimesi, kes läheksid PPA-le appi põgenike registreerimise dokumente vormistama. See [kuulutus] sai rippuda üleval rahandusministeeriumis vist umbes kolm tundi, siis öeldi, et nüüd on [kohad] täis ja võtke hoogu maha.
Tunnustan meie töötajaid ja riigiametnikke, kes on nendes kriisides, ka eelmistes, teinud ära väga suure töö ja teevad seda iga päev, arvestamata töötunde ja arvestamata nädalavahetusi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Signe Riisalo, palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Aitäh! Ma võib-olla alustan sealt, kus Jaak Aab lõpetas. Kõigepealt tahan väga tänada kriisistaapi, mis Elmar Vaheri juhtimisel politsei- ja piirivalveameti juures töötab.
Mis selle staabi eelis on võrreldes enne hädaolukorda toimetamist? Eeskätt see, et me saame sõjapõgenikke kohelda inimlikumalt, kiiremini, ilma eri ametkondi ja füüsilisi asukohti mööda loksutamata. Info liigub hästi kiiresti ja me saame väga operatiivselt ka tekkivaid probleeme ühiselt lahendada. Selle üle on mul äärmisel hea meel.
Samuti olen väga tänulik ametnikele, kes oma tööpäeva lõppedes ministeeriumides ja ka teiste ametites asuvad tööle vabatahtlikkuse alusel, olles läinud appi siseministeeriumile, saanud ekstra koolituse, et väljastada inimestele, kes on sõjapõgenikena siia jõudnud, isikukoode.
Tõsi on, et kaks üleskutset on siseministeerium teinud ja mõlemal korral sai väga kiiresti täis see inimeste arv, keda appi vajati. Nii on minu majast laste ja perede osakonnast kohe esimese lainega tööle läinud 25% inimesi. Peale tööaega, rõhutan.
Ülitänulik olen ma kõikidele vabatahtlikele, ükskõik missugune see panus on, kas see on panusena töötada pagulasabi juures vastuvõtukeskuses Pärnus, hotellide juures, kus meil on majutuskohad. Või ka see, mida on võimalik teha ilma ennast kuskil üles andmata, annetuste kaudu, toiduabi kaudu jne.
Väga tänulik olen ka neile, kes on sõjapõgenikke oma kodus vastu võtnud. Väga loodan, et see kõik neil ka kenasti sujub.
Nüüd võib-olla sisulisemalt. Põgenike sisseränne on praeguseks mõnevõrra vähenenud. Kui meil oli päevi, kus meil oli siia tulnud ja siia jäänud samal ajal circa 1500 inimest päevas, siis eile näiteks oli see Eestisse jäävate inimeste hulk 439. Vaid 39 neist vajas ka riigi tuge majutamisel. Varem oli see riigi majutamise tuge vaja kuni 300 inimesel päevas.
Tänaseks on Eestis 22 624 Ukraina sõjapõgenikku. Piiril oleme kokku vastu võtnud enam kui 30 300 põgenikku, kellest 7700 ja natukene peale on öelnud, et nad on Eestis transiidil. Vastuvõtupunktides on praeguseks registreeritud 13 587 inimest. Piiriületanutest on see ligi 70%.
Karm tõde on see, et inimesed soovivad tulla pealinna ja Tallinnas on neist praeguseks 84%, Tartus ja Pärnus on 8% ning Rakveres on 2,2%.
Kõik Eestisse saabuvad sõjapõgenikud suunatakse Pärnu või Tartu vastuvõtupunktidesse täna. Vajaduse korral transporditakse nad majutuskohtadesse üle Eesti, eri omavalitsustesse.
Meie eesmärk on inimesi ühtlasemalt Eestis jaotada. Seda kindlasti ka seetõttu, et küsimus ei ole mitte ainult esmases majutuses, vaid ka kannakinnitamises vähemalt aastaks. Selleks nad ajutise kaitse saavad, et oleks võimalik leida nii töö-, lasteaia- kui ka koolikoht.
Riigi lühiajalisel majutusel on hetkeseisuga 6106 inimest ja lapsi on nendest umbes kolmandik, 2264. Vabu lühiajalisi majutuskohti on meil suurusjärgus 1000. Neist üle poole on lõunapiirkonnas.
Kõige rohkem, 4400 inimest on põhjapiirkonna majutuskohtades ja 900 inimest on ka läänepiirkonnas.
Mis on seotud lühiajalisest majutusest lahkumisega? Osa inimesi on iseseisvalt leidnud majutuskoha, osa inimesi on kasutanud selleks tööandja abi, osa inimesi ka kinnisvaraportaale. Aga koostööd Pagulasabiga on aidatud pikaajalisse elamisse umbes 220 leibkonda, see teeb suurusjärgus 1000 inimest. Neist kahe viimase päeva jooksul on 60 leibkonda saanud hotellidest pikaajalisse elamisse.
Meil on kaks prioriteeti: taskukohaste lühiajaliste majutusvõimaluste kasutusele võtmine ja inimeste suunamine püsivatesse majutuskohadesse, kus nad saavad kuni sõja lõppemiseni või aasta, nii nagu Euroopa Liidu direktiiv ette näeb, oma elu korraldada.
Vaatame läbi väga erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste omandis olevaid hooneid ja võimalusi ning need ka kaardistanud.
Samuti oleme kaardistanud vabatahtlike majutuspakkumised, mida täiendame jooksvalt, vastavalt sellele, kuidas info laekub.
Kahjuks ka vabatahtlike majutuste puhul on ülekaalus ajutised majutuse pakkumised, mitte pikaajalised.
Kuluefektiivsete majutuskohtade arv on meil kaardistatud 12 000 kohta. Neist saaks kasutada pikaajalisena pooli ehk 6000 majutuskohta. Andmebaasis on meil 1500 eraisikute majutuspakkumist.
Kuna statistika põhjal on Eestis umbes 9% eluruumidest asustamata, siis töötame hoogsalt selle nimel, et selgitada koostööd kohalike omavalitsustega need võimalused ka välja, et kõikvõimalikud eluruumid kasutusele võtta.
Plaanis on võtta otsekohe nii lühi- kui ka pikaajaliste majutuskohtadena kasutusele need riigiomandis olevad pinnad, mis ei eelda investeeringuid. Selleks oleme ka hoonete omanikega läbirääkimisi pidanud. Juttu on õpilaskodudest, kasarmuhoonetest, endistest hoolekandeasutustest ja riigi omandis olevatest teistest pindadest.
Loomulikult ka need kohad vajavad teatavat inventari, olgu voodid, madratsid või muud asjad, mida inimesed igapäevaseks elamiseks vajavad. Oleme alustanud ka riigi omandis olevate lisapindade renoveerimist.
Nüüd võib-olla natuke ka püsivate elukohtade leidmine nii suurele hulgale inimestele ja nii lühikese aja jooksul on ülikeeruline ülesanne nii inimestele endale, riigile kui ka kohalikele omavalitsustele.
Kui inimesel hakkab saama täis 30 päeva riigi majutust ja tal on ka põhjendatud vajadus ajutise majutuse järele, siis me loomulikult inimesi peavarjuta ei jäta.
Küll aga on selge, et kui inimesele pikaajalist majutust pakutakse ja ta sellest keeldub või loobub, siis on inimesel endal ka suur kohustus ja vastutus pikaajalist elukohta otsida ja lahendusi leida.
Valitsuse otsusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikega seotud esmased kulutused, mis on seotud vältimatu abiga ja mis on majutus-, riide- ja toiduabi. Kuni 30. aprillini tehtud kulutused. Ja sellega Jaak Aabi ametnikud koos sotsiaalministeeriumi inimestega tegelevad, et määrust täpselt sisustada. See peaks ka üsna varsti valmis olema.
Ma jätan võib-olla rääkimata selle, kui palju meil on inimesi, kes on saanud ajutise kaitse. Kristian Jaani saab seda täpsustada. Küll aga ma tahan öelda, et töötukassa poole on pöördunud 530 inimest ja töötuna on tänaseks arvele võetud 482 inimest, pooled neist Tallinnast ja Harjumaalt.
Põhiliselt on meil tegemist tööealiste inimestega, kes on naisterahvad ja jäävad vanusevahemikku 25–54. Me teame ka seda, et meil on 400 haridusvaldkonna töötajat Eestisse jõudnud. Tõenäoliselt võib neid ka rohkem olla, aga see on see teave, mida me oleme saanud kaardistada.
Teame ka seda, et tervishoiuvaldkonna töötajaid on meil 333.
Väga paljud inimesed, kes siia on tulnud, on kõrgharidusega, on palju tippspetsialiste ja keskastme spetsialiste. Aga palju on ka teenindus- ja müügitöötajaid.
Nendest inimestest, kes sõjapõgenikena siia on jõudnud, saab paljudele Eesti ajutiseks koduks. On täiesti loomulik, et me teeme kõik endast sõltuva hätta sattunute aitamiseks. Kindlasti on nendel inimestel, kes on siia jõudnud, ka Eesti ühiskonnale midagi pakkuda. Nad panustavad meie ühiskonda ja loovad siin uusi väärtusi.
Paari sõnaga ka toimetulekutoetusest. Kui inimesel on ajutine elamisluba, siis selle kaudu, et ta on saanud ajutise kaitse, laieneb talla ka õigus saada toimetulekutoetust. Toimetulekutoetus, nagu me kõik teame, katab eluasemekulud ja seal kõrval jätab inimesele ka miinimumressursi, et oma perega ära elada.
Praegu on toimetulekupiir 500 esimese täisealise pereliikme kohta, 120 järgmiste täisealiste pereliikmete kohta ja 180 laste kohta. Kui keegi on võtnud oma koju inimese elama, siis on võimalik sõlmida rendileping ja selle rendilepinguga seotud kulusid on riigil toimetulekuskeemi abil ja kohaliku omavalitsuse kaudu hüvitada.
Hästi oluline on öelda eile natuke levima läinud info kohta seda, et protseduuride juures nõutakse kahe vanema nõusolekut, et teha toiminguid alaealistega. See ei ole nii. Siseministeerium on äärmiselt ilusti andnud juhised oma ametkonnas ja me oleme neid ka oma ametnikele andnud. Kehtib perekonnaseaduse see säte, mille järgi me eeldame teise vanema nõusolekut. Nii et tõepoolest, sellist lisabürokraatiat me siin loonud ega loomas ei ole.
See, mida me oleme püüdnud saavutada varasematel aastatel, on see, et meil oleks inimestel aadressi järgi sissekirjutused rahvastikuregistris. Loomulikult on see püüe meil jätkuvalt, aga praeguses olukorras, kus meil on nii palju juurde tulnud inimesi, on täiesti piisav, kui inimesel on sissekirjutus kohaliku omavalitsuse täpsusega, et tal tekiks ligipääs teenustele ja toetustele.
Kõikidele inimestele, kes soovivad aidata: lihtsaim viis on toetada Toidupanka. Kui keegi soovib oma isikliku tööpanuse või ajaressursiga panustada, siis GoWorkaBit on selline elektrooniline keskkond, kus on võimalik ennast ka üles anda, selleks et ise füüsiliselt appi minna. Asjade annetamiseks, olgu need tekid-padjad või midagi muud, on vabatahtlike portaal avatud Ukraina kultuurikeskuse juures.
Lõpuks panen teile südamele, et Eesti on väga hästi esindatud Poolas pagulasabi kaudu. Eesti riigiga teeb Pagulasabi väga head koostööd.
Kui inimesi, sugulasi, tuttavaid, sõpru, äripartnereid, siis paluge Poolas ühendust võtta Pagulasabiga. Kõik inimesed aidatakse Eestisse. Iseseisvalt ei ole vaja järele minna.
Mina olen kohtunud Ukraina, Poole, Baltimaade sotsiaalministritega ja kõigi ühine mure on see, et igasugune transport oleks turvaline. Inimkaubanduse risk sellistel segastel aegadel on väga suur. Eriti haavatavad on alaealised.
Olen andnud lubaduse, et illegaalset lapsendamist me korraldada ei luba. Samuti olen andnud lubaduse Ukraina ministrile, et kõik saatjata alaealised – tänaseks on neid üheksa, kes Eestisse on jõudnud – saadetakse sõja lõppedes ka Ukrainasse tagasi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kristian Jaani, palun!
Siseminister Kristian Jaani
Aitäh! Head ajakirjanikud! Oleme selles valitsuse eraldanud laiapindsesse riigikaitsesse ja siseministeeriumi valitsemisalasse kokku peaaegu 140 miljonit eurot. See on väga kõva sõna.
Kui natuke kronoloogias tagasi minna, siis üle 20 miljoni piiriehituse tugevdamisesse. Ja sealt suur osa raha läheb just nimelt Narva jõe piirivalvesse. Patrullrajad, seirepositsioonid. Järgmine eraldis on siseministeeriumi valitsemisalasse oli suuremast julgeolekupaketist juba enne sõja intensiivistumist Ukrainas, kus siseministeeriumi valitsemisala sai üle 30 miljoni julgeolekupaketti.
Ja nüüd, tänane põhimõtteline otsus, 86 miljonit eurot siseministeeriumi valitsemisalasse, mis laias laastus jaguneb kaheks. Üks on kõik see, mis on seotud siseturvalisuse ja julgeolekuga, lähtuvalt sõjast Ukrainas, ja teine pool, väga oluline, on kõik see, mis on seotud elanikkonna kaitsega Eestis, st meie enda inimesed siin, kõik eestimaalased, kes siin viibivad, aga ka inimesed, olgu nad päästjad, politseinikud või demineerijad, kes seda teenust eesliinil pakuvad.
Konkreetsed numbrid ja see, millistel aastatel ja mis osa on lisaeelarves ja mis on konkreetselt riigi eelarvestrateegias, see kindlasti saab lähiajal väga konkreetselt paika pandud.
Kui me räägime nüüd elanikkonna kaitsest natukene konkreetsemalt, siis iseenesest elanikkonna kaitse kontseptsioon on olemas juba 2018. aastast. Eri valitsused on eraldanud ka summasid loomulikult elanikkonna kaitse kontseptsiooni tegevuste elluviimiseks.
Toon vaid mõned näited. Ka riigiinfotelefon on elanikkonna kaitse kontseptsioonis ära toodud tegevus, mis on eelmise valitsuse ajal tööle pandud. Samamoodi on kriisikomisjonide tööd, evakuatsiooniplaanid jm. Need kõik on olnud elanikkonna kaitse kontseptsiooni tegevused.
Loomulikult saame me nüüd veelgi jõulisemalt sellega edasi minna tänu 86 miljonile eurole.
Konkreetsemad tegevused, kui me räägime elanikkonna kaitsest, võib laias laastus jagad kolmeks. On varjumine, ohuteavitus ja päästeameti, eelkõige demineerijate tegevused. Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis me tahame juba ära teha jaanipäevaks, juuni lõpuks, on see, et neljas suuremas linnas – Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu – kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingud, millised on need omavalitsuste hooned, mida saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud, nii et igaüks teaks, kuhu minna, kui see vajadus tekib. Me räägime siinkohal omavalitsustele kuuluvatest hoonetest, olgu need tunnelid või Tallinnas mõningad hooned, mis on väga suurte seintega, näiteks Paks Margareeta. Me sõlmime sellised lepingud kohalike omavalitsustega.
Järgmine samm on juba lepingud ja tegevused eraomandis olevate hoonetega, olgu need näiteks maa-alused parklad, mis kuuluvad eraomanikele. Sellised on need kiired sammud.
On ka ohuteavitus. Varem olnud stsenaariumite põhjal oli meie ohuteavitus suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. Ehk inimene saab oma ohuteavituse mobiiltelefonile eelkõige, aga ka teiste tehniliste vahendite kaudu. Kui me räägime asukohapõhisest ohuteavitusest, siis see süsteem, mis oli varem planeeritud, rakendub meil juba juunikuus ja saab ka juunis valmis. Sellega saab anda inimesele mobiilset informatsiooni.
Nüüd me peame kindlasti varasemad stsenaariumid üle vaatama ja võtma kasutusele ka õppetunnid Ukrainast.
Elanikkonna kaitse vaates me läheme edasi ka sireenipõhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt teemaks, kaardistame tiheasustusega alad ja linnad, kus on vaja sireenipõhist ohuteavitust. Nii et ka selle jaoks on seal 86 miljoni juures konkreetsed rahasummad olemas. Aga esimesed sammud on seotud varjumisega neljas Eesti suuremas linnas.
Kui me räägime sellest, kes tegutsevad, kes päästavad inimesi ja ennetavad [olukorda], nagu meie päästjad, demineerijad, politseinikud, siis siin räägime eelkõige demineerijate võimekuse tõstmisest, demineerijate reservist ja sellest, kuidas demineerijad saavad iseennast kaitsta ohtlikus olukorras ja arendada edasi varingupäästet.
Need on kõik õppetunnid, mida me näeme praegu Ukrainas. Selle kõigega seisavad silmitsi sealsed päästjad ning see kõik on seotud just nimelt varingupäästega. Ka sinna on konkreetsed rahasummad planeeritud ja selle varingupääste arendamisega, võimearendusega kindlasti liigume väga kiiresti ja jõudsalt edasi.
Loomulikult ka sellised pehmemad tegevused, kampaaniad jms, ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda. Siinkohal ütlen, veel kord, mul on hea meel, et seda [teemat] on väga palju käsitletud.
Toon ka uuesti ette selle rakenduse „Ole valmis“, mida on võimalik alla laadida. Seda on võimalik alla laadida. Selle on kokku pannud naiskodukaitse. Seda pidevalt täiendatakse. Seal on juba praegu väga palju häid nõuandeid kuidas millises olukorras käituda. Palun kasutage seda, laadige endale see rakendus alla.
Hädaolukorra juhtimisest paar sõna. Kiidan politsei- ja piirivalveametit, kes on hädaolukorda juhtinud. Kiidan ka kõiki partnereid, kes on kaasatud hädaolukorra juhtimisse. See on väga suurt pingutust nõudev töö, mida iga päev tehakse.
Hädaolukorra juhtimise vaates ma toon esile kolm olulisemat jõupingutust. Kindlasti esiteks see, mida sotsiaalkaitseminister mainis, ehk majutuse pikem vaade. Teine on kõik see, mis on seotud kiirema ja efektiivsema ajutise kaitsemenetlusega. Kolmandaks võib olla veelgi efektiivsem nii Pärnu kui ka Tartu vastuvõtukeskuse tööle rakendamine.
Ehk kaks punkti, kust kõik sõjapõgenikud läbi käiksid. Nad saavad kogu teenusepaketi sealt kätte. Nii me väldime topelt tööd ja seda, et inimene peaks minema eraldi kohalikku omavalitsusse, sotsiaalkindlustusametisse, politseisse või kuhu iganes, ning ta saab ühes kohas teha ära võimalikult palju toiminguid. Need on kolm sellist suuremat jõupingutust.
Kui me rändevoogudest räägime, siis tippajal väljus Ukrainast 200 000 inimest ööpäevas. Praegu on see arv circa 30 000 inimest. Ja tõesti, Eestisse tuli ja siia jäi 439 inimest. Nii et rändevood on hetkel trendina läinud allapoole.
See on iseenesest loomulikult sellises väga karmis olukorras justkui positiivne, aga me teame ka ju seda, kui palju on juba inimesi välja rännanud. Neid on tänaseks üle kolm miljoni. Seega, Ukraina riigisisene ränne on olnud suur, nii et kindlasti peame arvestama ka teisese rändevooga, mis võib veel Ukrainast lähtuda.
Ajutise kaitse kohta. Nagu ma mainisin, sinna on jõupingutus suunatud. Me oleme tänase seisuga ära menetlenud 6550 ajutise kaitse taotlust. Päevane suutlikkus on meil circa 900. Hetkel me pingutame, et saada seda paremaks ja suuta rohkem, sest meil on praegu broneeringus veel ootel 8800 inimest. Kui senise ressursiga jätkata, siis lihtsa matemaatika abil võib öelda, et nädalaga võiks broneeringus olevate inimestega saada ühele poole. Aga neid tuleb loomulikult ka iga päev juurde.
Meie võimekus ajutise kaitse taotlusi menetleda on iga päev kasvanud. See on tõepoolest jõupingutus, kuhu me peame suunama.
Ajutise kaitsega seoses mainin ka seda, et eile läbiti riigikogus välismaalaste seaduse eelnõu teine lugemine. Loodan, et auväärt riigikogu aprilli alguses jõuab teha ära ka kolmanda lugemise. Selles seaduses on punktid, mis lihtsustavad Ukraina sõjapõgenike tööle võtmist, nii nende, kes tulid Ukrainast, kui ka nende, kes olid juba enne siin meil kohapeal tööl, st need, kes ei lähe ajutise kaitse direktiivi alla. Ka see on iseenesest väga oluline.
Natuke räägin ka valitsuse istungist. Me andsime täna kodakondsuse 55 inimesele. Kui me vaatame viie aasta kodakondsuse andmisi, Eesti Vabariigi kodakondsuse andmisi, siis see arv on üle 3500. See on kasvav trend, ja see on äärmiselt positiivne, et me siin kasvutrendi näeme. Ega väga palju ei möödu valitsuse istungeid nii, et me ei annaks kellelegi kodakondsust. See on positiivne. Kodakondsuse saajate hulgas on kõige rohkem inimesi, kes on ilma kodakondsuseta ja elavad Eestis pikaajalise elamisloaga. Seal on palju neid, kellel on enne olnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsus.
Kodakondsuse taotlemine ja selle saamine ei ole keeruline. See nõuab küll teatud pingutust, aga see ei ole keeruline ja see ei ole kindlasti ületamatu protsess. Nii et kasutame seda. Alati on hea, kui on olemas kodakondsus.
Lühidalt selle kohta kõik. Aitäh!
Jaak Aab
Ma natuke täiendan. Tõesti, tänane otsus on mõnes mõttes nii mahukas ja hoomamatu, et mõned teemad ununevad.
Kindlasti selle riigikaitse paketi juures, mida ka mina pean väga oluliseks, on see: praegu me saame öelda, et 7500 kaitseliitlast on saanud vastava sõjalise väljaõppe ja varustuse, aga soov on tõsta see arv 20 000 peale. Üks osa riigikaitsepaketist on suunatud ka kaitseliidu tugevdamisele.
Kindlasti kiidan jälle inimesi. Soov liituda kodukaitse ja kaitseliiduga on tõsiselt hüppeliselt kasvanud. Ja nüüd me üritame seda soovi ka väljaõppe ja varustusega kindlasti tagada.
Mis siis veel? Kindlasti on oluline see. Seda hundi nime on juba mitu korda siin mainitud. See hunt on lisaeelarve, on ju. Räägime siis sellest ka paar sõna. Rahandusministrit täna siin ei ole, aga valitsuskabinetile rahandusminister andis põgusa informatsiooni, mida me oleme ka koalitsiooninõukogus korraks arutanud.
Lähiajal, lähinädalate jooksul, päris täpset tähtaega ma ei oska öelda, me oleme ära kaardistanud juba teatud kulud, mis puudutavad seda kriisi, mis puudutavad põgenikega toimetamist, esialgseid kulusid, see, mis tuleneb juba seadusest erinevate teenuste puhul, olgu see haridus, sotsiaaltoetused, toimetulekutoetused jne. Neid me täpsustame. On ju keeruline öelda, ehkki kõik tahavad, et öelgu me, mis see number on lõpuks. Me ei tea praegu. See muutub. Aga me muutume ise ka iga päevaga targemaks ja suudame neid kulusid täpsemalt planeerida.
Kindlasti ei koosne see lisaeelarve ainult kriisiga seotud kuludest. Jah, seal me oleme juba koondanud ka need numbrid, mis tähendavad eri ministeeriumide kerksust ehk valmisolekut.
Mis on selgunud nüüd erinevate kriisidega ja mida oleks vaja ka katta? Tooksin esile näiteks energiakandjate, kuidas siis on, puuduse ja hinnad, mis löövad väga valusalt. Seal me ei oska ka lõppu veel prognoosida, mis sellest tuleb. Gaasivarustus, elektrivarustus – tõenäoliselt ka lisaeelarves sisalduvad teatud kulutused nende teemadele.
Lisaks sellele, hinnatõus on tekitanud kindlasti probleeme, eriti teatud ühiskonnagruppides, toimetulekuga. Ka selle küsimuse me peame kindlasti läbi arutama. Mis on see lahendus? Jään praegu vastuse võlgu, aga lisaeelarve arutelude käigus me kindlasti ka seda teemat arutame ja puudutame. Nii et esmaspäeval tõenäoliselt hakkame vaatama juba täpsemalt nendele teemadele otsa, millised vajadused on vaja isaeelarvesse panna, ja täiendame seda tabelit, mis on juba kujunemas, sest kerksuse kulusid me oleme kaardistanud siin juba viimase nädala, kümne päeva jooksul. Rahandusministeerium sellega koos teiste ministeeriumitega tegeleb ja iga päevaga saame targemaks.
Ma arvan küll, et see lisaeelarve on nädalate küsimus. Seda on kindlasti vaja. Ja kuna teatud numbrite suhtes meil jääb teadmatus üles, on oluline ka see, et lisaeelarves oleks piisavas mahus valitsuse reservi vahendeid, siis me saame ka jooksvalt teha valitsuses otsuseid, kui kulusid tuleb. Nii et see on ka lähinädalate selline tõsine töö, millega tuleb tegeleda.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun!
Herman Kelomees, Delfi
Tere! Kuna meid on natukene hõredamalt, siis ma kasutan võimalust ja küsin kõigi käest, kõigepealt sotsiaalkaitseministrilt. Ma saan teie jutust aru, et Tallinn peab arvestama sellega, et enamik põgenikke tahab tulla Tallinnasse. Mida see linnavõimu jaoks tähendab? Kas kaalutakse näiteks ka laeva rentimist?
Siseministrilt kui kaitsepolitseiameti eest vastutajalt küsiksin nuhkvara kohta nimega Pegasus. Kas Eesti ja Iisraeli suhteid peaks kuidagi ümber vaatama nüüd pärast seda, kui Iisraeli riik annab loa autokraatlikele riikidele oma kodanike järele nuhkimiseks, aga et Eesti ja Ukraina riigile, selleks, et Vene Föderatsiooni vastuluuret teha?
Ja Jaak Aabile küsimus. Kõigepealt suur tunnustus selle ajaloolise otsuse eest. Valitsus paistab tõepoolest olevat väga töövõimeline. Kas siis võib öelda, et Eesti Ekspress eilne uudis sellest, justkui Jüri Ratas olevat tahtnud vana valitsust kokku panna, oli valeuudis?
Signe Riisalo
Jaa, aitäh! Surve Tallinnale on tõepoolest suur, aga me räägime eeskätt praegu esmase majutuse survest. Kui me läheme püsimajutusi pakkuma, siis koostöös kinnisvaraportaaliga Kinnisvara24 soovime me järgmise nädala lõpus avada lahenduse, mis on suunatud spetsiaalselt Ukraina sõjapõgenike võimalustele. See juba avardab neid võimalusi, et elada ka väljaspool Tallinnat.
Hajutamine, mida ma ka enne mainisin, on kindlasti oluline. See on oluline, sellepärast et surve ei oleks üheski kogukonnas ebamõistlik, et kõik lapsed saaksid lasteaia- või koolikoha ja ka lapsevanemad, kellel on võimekus töötada, töölkäimise.
Samamoodi on lisaks hariduse teenustele ka sotsiaalteenuste ja toetuste puhul oluline, et ei oleks kuhjunud inimesed ühte omavalitsusse, vaid me hajutame neid. Sest me teame, et ükski toetus ega teenus ei jõua inimesteni ilma selleta, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad sellega tegeleksid. See on päris korralik halduskoormus, sellepärast ka see hajutamise soov.
Vaatamata sellele tõenäoliselt numbriliselt jääb Tallinnasse rohkem, aga me teame, kuidas meil on Eestis elanikkond jaotunud. Ja vaadates ka maakondade kaupa tänaseks välja kujunenud jaotust, on väga suur hulk maakondi 0,3% suhe elanikkonda, sõjapõgenikke. Pärnus on see suhe hetkel hästi kõrge, sest seal on vastuvõtupunkt ja see on üle 2% suhe elanikkonda. Ja Tallinnas on see 1,9%. Aga need numbrid muutuvad iga päev. Arusaadavalt tuleb inimesi juurde, liigub transiidiga ära ja inimesed leiavad ka püsielukohti. Nii et nendesse ühe päeva statistika andmetesse väga kinni jääda ei ole võimalik täna, kahjuks.
Nüüd laevad. Jaa, sotsiaalministeeriumi valitsemisalas sotsiaalkindlustusamet on teinud hanke. Aga kuivõrd ka laevade hind inimeste majutamiseks on siiski kõrge ja sarnane hotellide majutusega, siis see kindlasti ei ole esimesi lahendusi, mida me käiku võtame. Kui kuulasime Kristian Jaani juttu, siis saime teada, et tõsi, inimeste väljarändevoog Ukrainast on pidurdunud ja on oluliselt väiksem, kui ta tipphetkedel oli, aga me ei tea, millal ja kas ja millised võivad tulla järgmised lained. Kõik sõltub väga palju sellest, missugune on sõjaline olukord Ukrainas. Ja me peame valmistuma ka selleks, et kui meil sisserändevood suurenevad, siis meil oleks valmidus loodud. Me tegeleme eeskätt selliste madalamate kulutustega kohtadega, paigutame inimesi sinna, ja kui see vajadus uuesti väga suureks läheb, siis me võime tulla ka laevade teema juurde tagasi.
Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest mulle ka! Tunnistan ausalt, Pegasuse lugu väga hästi täna kommenteerida ei oska.
Samas rõhutan igaks juhuks üle selle, mida ka kaitsepolitseiamet eile oma kommentaaris ütles: Eesti Vabariigis, kui kedagi varjatult jälgitakse, siis seda saab teha ainult kohtu loal. Nii et see teadmine on äärmiselt oluline siit nagu kaasa võtta. Aitäh!
Jaak Aab
Jah, nendest ajakirjalugudest või ajakirjanduse lugudest, erinevatest sahinatest. Mina keskerakonna valitsusdelegatsiooni juhina, nii nagu ma ütlesin, ütlen nii: meil on olnud tegelikult väga tulemuslik ja konstruktiivne koostöö valitsuses. See küll tihtipeale ei paista välja, sest ega sisu vastu palju keegi enam huvi ei tunne.
Mis puudutab nüüd neid spekulatsioone, siis teate, praegusel ajal, kui on kriisid, mis on ka loomulik, suhtlevad kõigi erakondade esimehed omavahel, opositsioon-koalitsioon, ka peaminister näiteks. Ma arvan, et see on täiesti loomulik. Nüüd võta üles teatud spekulatsioon, kui kaks erakonna esimeest on kuskil kohtunud – ma tean, et umbes selle pealt see tuli jälle – ja siis teha järeldusi, et kuskil hakatakse mingit teist valitsust kokku panema, on kindlasti väär. See ei vasta tõele.
Teine näide. Eile tegelikult, et tänast otsust ette valmistada, me koalitsiooninõukoguga kohtusime. Seal on keskerakonnast mina, fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ja erakonna esimees Jüri Ratas.
Me kaardistasime ära, mida on vaja kiiresti veel täpsustada, peaministriga ja rahandusministriga, kes on koalitsiooninõukogus. Eilse õhtu jooksul me saime selle otsuses valmis. Selles osaleb ka Keskerakonna esimees oma panusega alati. Nii et see on vastus.
Mis puudutab nüüd ühte asja, mis mul selle põgenikega veel on meeles, ma olen lugenud ka kuskilt paha pahameelt, et näed, ma käisin kuskil ja pakkusin oma elamispinda või korterit, et pakkuda seda sõjapõgenikele, Ukrainast tulnud inimestele nagu pikemaajaliseks. Ma arvan, et see lahendus on olemas.
Mina olen esialgu öelnud, et kui te muud ei oska teha, minge pakkuge seda kohalikule omavalitsusele, kes koondab neid andmeid. Aga ma saan aru, et on olemas ka keskne lahendus, nüüd hakkab olema, siis on võimalik kõigil ka seal selgelt oma ettepanekust teada anda, konkreetsest eluruumist, mida on pakkuda. Seaduses ette nähtud toimetulekusüsteemide kaudu, nii nagu on, toimetulekutoetus katab ju selle kulu sellele sõjapõgenikule või tema majutajale, mis puudutab sellest üürilepingust tulenevat rendirendikulu ja a kommunaalkulusid. Nii et see on kõige lihtsam süsteem.
Muidugi see võtab aega, see on nii massiline, millega me tegeleme. Aga pigem ikkagi tunnustan sotsiaalkindlustusametit, kellele väga mahukas töö kaela kukkus. Kas me oskasime seda arvu prognoosida? No tõsiselt, nii kiiresti ja nii palju ei osanud. Me tegime plaanid ja need töötavad, tegelikult ka praegu need plaanid, mis me oleme valmis teinud, toimivad. Aga lihtsalt see arv oli suurem, kui me oskasime kohe oodata ja nii kiiresti me ka ei osanud oodata.
Nii et endised tunnustan kõiki. Sotsiaalkindlustusametit, PPA-d, kes võttis hädaolukorra juhtimise enda peale. Ja sinna on kaasatud omavalitsused, ka regionaalsete kriisikomisjonide kaudu info liigub ja kõik sujub järjest paremini.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis suur tänu osalejatele ja kuulajatele.
