Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/d1mol1Ssfog?feature=share
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna, kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets.
Ja peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tere päevast! Meil on käimas suurõppus Kevadtorm, õigemini aktiivne osa on juba läbi saamas. Käisin ka ise esmaspäeva hommikul seda jälgimas ja osalejatele kaasa elamas. Tänavu on osalejaid 14 000.
See on kõige suurem kaitseõppus, kus lahingutegevust ja koostööd saavad harjutada nii ajateenijad kui ka kaitseliitlased, tegevväelased, reservväelased ja meie liitlased.
Oluline on ka see, et meie liitlased saavad koos meiega realistlikes tingimustes tegelikult harjutada ja kohalikke olusid tundma õppida, [et teada,] kuidas Eestit ikkagi paremini kaitsta.
Kuna julgeolekuolukord on maailmas oluliselt halvenenud, siis selline ühtsus ja liitlastega koostöö tegemine on ülioluline selleks, et me suudaksime Eestit kaitsta.
Tänan kõiki õppusel osalejaid ja tänan kõiki lähedasi ja tööandjaid, kes selle kõige õnnestumisele kaasa aitavad.
Sellesse nädalasse mahub kaks olulist visiiti meie headelt liitlastelt Saksamaalt. Kõigepealt, eile oli siin Alam-Saksimaa liidumaa peaminister Stephan Weil. See on üks majanduslikult olulisemaid piirkondi Saksamaal. Ja tähtis on see, et peaministriga oli kaasas ka 60-liikmeline äridelegatsioon. Me oleme kindlasti huvitatud majanduskoostöö tihenemisest Saksamaaga ja oleme otsinud koostöövõimalusi, nii et hea on näha, et koostöövõimalused leiavad rakendust.
Homme külastab Eestit Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz. Kohtume temaga nii kahekesi kui ka hiljem Läti ja Leedu peaministriga koos. Me arutame Ukraina abistamist, NATO teemasid ning Ukraina ja Euroopa Liidu perspektiivi. Oluline on see: Scholz on öelnud, et Saksamaa julgeolek algab Balti riikidest. Igal juhul me hindame väga kõrgelt Saksamaa kasvavat rolli ka meie piirkonna julgeoleku tagamisel.
Nüüd paar asja veel. Eile, õigemini terve esimene pool nädalast, olin ma riigikogus vastamas arupärimistele. Eile tekkis selline olukord, kus justkui esitati seal Ukraina meessoost põgenike hulga kohta küsimusi, justkui mul oleksid valed andmed, ja seal tekkis vaidlus. Hiljem võeti varrukast kinni, öeldi, et ei, et ärge nüüd seda suure kella külge pange, sest see oli eksitus. Aga aus oleks tegelikult see, et EKRE liikmed siis ka ausalt ütlevad, et nemad eksisid, mitte mina, ega tee seda kuskil koridoris.
Võib-olla lihtsalt käin siin paar asja üle. EKRE väitis, et Ukraina sõjapõgenike seas on 18–60-aastaste meeste osakaal lausa 55% ja see on kasvav. See on vale. Kõigist siia saabunud Ukraina sõjapõgenikest 18–60-aastaste meeste osakaal on oluliselt väiksem, ja kindlasti ei ole see kasvav, vaid vastupidi, see on kahanev. Need numbrid ma ka eile esitasin, ei hakka neid siin üle kordama.
Ma saan veel kord kinnitada seda, et Eesti riik soovib igati aidata Ukrainal see sõda võidukalt lõpetada. Ja sellepärast küsime alati ka Ukrainlastelt endilt, mida me saaksime veel teha ja peame tegema, et neid aidata. Me oleme lahkelt pakkunud abi sõjapõgenike abistamiseks siin Eestis. Oleme aidanud ukrainlaste lastel siin võimalikult kergesti kohaneda ja loonud Vabaduse Kooli. Me oleme ukrainlastele ka diplomaatiliselt oluline hääl maailmas. Oleme aidanud nii sõjaliselt kui ka humanitaarabiga.
Ja me püüame alati arvestada ukrainlaste soovidega. Seni ei ole nad kordagi mitte ühelgi tasemel maininud, et nad vajavad abi oma sõjaväelasest meeste tagasisaatmisega või palunud neid Eestil mitte riiki lubada.
Seega, politsei- ja piirivalveamet teeb piiril väga põhjalikku tööd. Iga inimese tausta kontrollitakse korralikult ja kui siia on saabunud mehed Ukrainast, siis me eeldame ikkagi, et Ukraina on andnud neile loa riigist lahkuda, ja meie ei peaks siis seda eraldi takistama. Kui Ukraina teatab, annab meile teada, et see on probleem, siis loomulikult me eraldi sellega ka tegema tegelema hakkame.
Me saime istungil ülevaate ka Rail Balticu väljaehitamise seisust. Möödunud aastal investeerisime raudtee-ehitusse 49 miljonit eurot. Ja edasi, tänavu on alustatud ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminali piirkondade ehitustöödega. Kogu see ehitus, Rail Baltic, peaks olema valmis 2030. aastaks.
Huvitav on võib-olla ka see, et möödunud aasta uuringu põhjal toetab 69% Eesti elanikest Rail Balticu projekti ja selle positiivset mõju näevad 72% vastanutest.
Kaitseminister tutvustas ka värsket kaitseväeteenistuse aruannet ja ta räägib sellest ise kindlasti veel. Aga positiivne on see, et 2022. aastal astus vabatahtlikult ajateenistusse 54% noortest. See näitab seda, et huvi selle vastu on jätkuvalt suur. Täpsemalt räägib sellest kaitseminister.
Kabinetinõupidamisel arutasime ka Eesti eesmärke Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel. Suures piiris jagunevad need viide kategooriasse. Kõigepealt Ukraina toetus, siis konkreetne tegevuskava NATO-ga liitumiseks. See kõik on oluline selleks, et Venemaad heidutada edasisest agressioonist loobuma ja pakkuda ka Ukrainale vajalikku stabiilsust riigi ülesehitamisel.
Teiseks, Venemaa oht. Venemaa soov on hoida halle alasid. See ei peaks olema meie eesmärk. Meie eesmärk peaks olema siiski see, et rahvusvaheline õigus ja normidki kehtivad igal pool.
Ja kolmandaks, NATO kaitsehoiak. Vilniuse tippkohtumise põhimõtteline eesmärk on näidata seda, et NATO on jäädavalt läinud üle heidutushoiakult kaitsehoiakule. See on meile väga oluline. NATO plaanid, väed ja võimed peavad kindlustama alliansi territooriumi iga sentimeetri kaitse kohe konflikti algusest. Selleks tuleb kinnitada regionaalsed kaitseplaanid ja ühiselt hakata harjutama ja peab olema valmis ka selleks, et need reaalsed plaanid saadakse ellu viia.
Neljandaks, kaitsekulutused. NATO kaitsekulude kokkulepe on 2% sisemajanduse kogutoodangust ja see peaks 2024. aastal olema täidetud. Eesti huvides on senisest ambitsioonikam plaan, et see oleks kõrgem ja 2,5% pikemas perspektiivis. Aga esimene samm peaks olema siiski see, et kõik neid kaitsekulutuse kohustusi ikkagi täidaksid, sest see tähendab kogu meie piirkonna julgeolekut.
Viiendaks, Rootsi liikmelisus. Töötame selle nimel, et Rootsi liitumisavaldus saaks heakskiidu enne seda tippkohtumist.
Lõpetuseks. Paar sõna lihtsalt tahtsin selle kohta öelda, et mul on väga valus ja kurb lugeda seda lugu, mis rullub lahti Slava Ukrainiga seoses. Ja ma mitte kuidagi ei õigusta seda, mis ajakirjanduse andmetel on aset leidnud Eesti annetuste kasutamisel, aga lõplikult ei saa kedagi süüdi mõista enne, kui selleks on süüdimõistev kohtuotsus. Seda ütleb meie põhiseadus.
Aga mille pärast mul on väga kurb? On väga kahju näha, et eestlaste usk Ukraina toetamisse või annetamisse on kuidagi saanud hoobi. Eesti riik ja Eesti inimesed on olnud ühed suurimad Ukraina abistajad. Me oleme seda teinud sellepärast, et Ukraina tõesti võitleb ka meie eest.
Ja selles ei ole mitte midagi muutunud. Vastupidi, me näeme ja kuuleme Venemaa meediakanalite kaudu üha agressiivsemalt esitatavaid sõnumeid selle kohta, et meie ka pole tegelikult riik, vaid Venemaa provints, ja et meie oleme Venemaale suureks ohuks, mis tuleb likvideerida.
Aga ma tahan igal juhul kasutada võimalust ja palun kõigil Eesti inimestel mitte kaotada usku Ukraina aitamisse ja sellesse, et Ukraina suudab selle sõja võita. Ma väga loodan ka seda, et Eestis ei ole poliitilisi jõude, kes sellest kõigest erakondlikku kasu läheksid püüdma.
Aga ma muidugi annan aru, et see võib olla naiivne [lootus], sest olen just olnud riigikogu ees kolm päeva. Eks need erakonnad, kes on algusest peale olnud Ukraina toetamise vastu, on saanud nüüd sellise suurepärase malaka millega vehkida. Aga ma tõesti palun inimestelt just seda: tegelikult ei tohiks Ukrainasse usku mitte kaotada ja mitte kaotada ka toetust sellele, et Ukrainat edasi aidata. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Täna oli välispoliitiliselt kõige olulisem arutelu seoses NATO tippkohtumisega, mis toimub Vilniuses 11.–12. juulil. Panime paika meie seisukohad seal. Eelkõige ongi kõige tähtsam toetada Ukrainat. NATO ütleb väga selgelt välja, et me jätkame Ukraina toetamist.
Tähtis on nüüd lähiajal lähtuda Ukraina enda tegudest ja sõnadest, mis puudutab ka seda suurt oodatud vastupealetungi. See on olnud ka Ukraina partnerite soov, et mitte tõsta ootusi väga-väga kõrgele, vaid see on see tegevus, mida nad nagunii teevad. Me peame toetama neid nii vastupealetungil kui ka pärast seda.
Ehk siis see poliitiline soov ja mõtlemine on selline, et ega keegi seda sõda pidada ei taha, aga me peame lähtuma väga selgelt sellest, et on olemas ainult üks rahuplaan, see on president Zelenskõi rahuplaan, ja kõikvõimalikud tuleviku läbirääkimised, kui need üldse tulevad, tulevad just nimelt ukrainlaste tingimustel.
Ehk siin on Eesti seisukohalt väga selge: toetada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja kõiki neid tingimusi, mida Ukraina president Zelenskõi on välja öelnud. Siin ei ole mingeid muid lahendusi.
Väga tähtis on see, et NATO ka Vilniuse tippkohtumisel hääldab välja, et Venemaa on jätkuvalt meie regioonis kõige suurem sõjaline julgeolekuoht ja sellest lähtuvalt oleksid järgmised tegevuskavad kaitseplaanid, mis on ülitähtsad ja mis peavad olema täidetud ka päris võimekustega nii meie regiooni suhtes kui ka NATO mõttes laiemalt.
Väga tähtis on muidugi see, et me väga loodame, et Rootsi saab ametlikuks liikmeks juba Vilniuse tippkohtumiseks. Loodan väga, et see niimoodi läheb.
Ja mis on väga tähtis, mis puudutab ka plaane? Venemaa on ka väga selgelt teavitanud, et peale Ukraina sõja lõppu on nende huvi uuesti meie piiride taha paigutada väga suured sõjalised jõud, nagu oli ka varem. Täna neil seda võimekust ei ole. Meile on tähtis, et liitlased lepiksid kokku laskemoona ja varustuse eelpaigutamise Balti riikidesse vastavalt plaanides toodud vajadustele. Eks kaitseminister räägib sellest täpsemalt, aga suund on väga õige ja väga hea.
Ma tahaksingi öelda seda, et kui me oleme rääkinud igal aastal järjest enam sellest, et Eesti on rohkem kaitstud kui kunagi varem, siis see suund läheb üha paremas suunas.
Peaminister puudutas ka ühte olulist teemat, see on kaitsekulude teema, 2% SKT-st NATO liikmetele peab olema see põhi ehk siis miinimumstandard, sinna peavad kõik jõudma. Eesti valitsus oma uue kokkuleppe järgi on võtnud eesmärgiks, et kaitsekulutused on 3% ja selle me täidame. Me teeme selles mõttes ka päris suuri pingutusi.
Kõik need maksudega seotud teemad – on kuidagi ära ununenud, mispärast me üldse seda kõike teeme. Üks on see, et maksubaasi paika panna, aga teine on ikkagi see, et täita ära ka see lubadus, mis puudutab kaitseinvesteeringute eesmärki, st vähemalt 3%.
Ja välisministrina ma võin öelda seda, et sellele on väga suur tähelepanu meie partneritel, mis puudutab eelkõige NATO liitlasi. Võetakse ikkagi müts maha ja öeldakse, et Eesti riik päriselt ka panustab ja päriselt ka suurendab oma maksupoliitilisi eesmärke, et täita ära need eesmärgid ja investeerida kaitsesse.
Tegelikult see on väga tähtis. Selle mürgli käigus, mis siin parlamendis, meie riigikogus toimub, ärme unustame ära, miks me seda kõike teeme. Üks väga oluline põhjus on see, et me panustame järjest rohkem oma kaitsesse. Me panustame iseseisvuse kaitsesse, aga see on ka väga-väga tugev sõnum rahvusvahelisel tasemel.
See ei ole elementaarne, sest kõik NATO liikmesriigid ei täida ka 2% eesmärki, mis on ammu kokku lepitud. Nii et see on meil väga tugev pinnas, mille pealt edasi liikuda.
Muud teemad. Käisin eile ametlikul visiidil Riias. Tundub, et on täitsa tavaline tegevus, aga tegelikult ei ole. Me oma naabrite lätlastega pidevalt suhtleme, aga aeg-ajalt unustame ära, et tegelikult nendega on meil väga suur ühisosa. Meil on väga suur kaubavahetus, meil on väga suured ühised huvid julgeolekupoliitiliselt ja välispoliitiliselt. Me oleme väga sarnastel seisukohtadel ja teeme väga head koostööd.
Aga ma võin öelda ka seda, et viimane kuu on olnud n-ö Eesti invasioon Lätisse. Meil on toimunud Eesti Vabariigi presidendi riigivisiit, mis on väga kõrgetasemeline, kõige kõrgemal tasemel rahvusvaheline visiit Lätti. Riigikogu esimees ühe esimese visiidina käis Lätis, kaitseminister vist eelmise nädala jooksul vähemalt kaks korda käis Lätis.
Ja üks väga suur teema, milles on saavutatud kokkulepe, on ühishange õhukaitsesüsteemide mõttes. See on tõesti ka välispoliitiliselt ülimalt kõva samm, et me teeme koos Lätiga midagi suurt, mis reaalselt tõstab meie kaitsevõimekust, aga teistpidi on protsess, mida jälgitavad väga ka meie liitlased NATO-s.
Ja mis on tulemas? Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval on Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly siin, Eestis, visiidil. See on n-ö pikk visiit vahetult enne NATO tippkohtumist ja siit me liigume koos siis Oslos toimuvale NATO välisministrite nõupidamisele, mis just valmistabki ette Vilniuse tippkohtumist. See on ka väga oluline visiit ja seal on ka ette nähtud kõikvõimalikud suhtlemised meediaga. Kindlasti kasutage seda võimalust, et saada meie ühe väga olulise ja suurima julgeoleku- ja ka muidu partneri väga kõrge poliitilise positsiooni seisukohti.
Paar infokildu veel esmaspäeval toimunud välisasjade nõukogust, mis oli Brüsselis. Sanktsioonide pakett liigub edasi. Väga tähtis on see, et läbi kolmandate riikide toimuv transiit Euroopa Liidust saaks piirangud peale. Rahurahastu teemal on edasiliikumist näha, me ka reaalselt toetame nii Ukrainat kui ka tegelikult osaliselt Moldovat Euroopa Liidu vahenditega nende julgeoleku suurendamise mõttes.
Ja mis on siis iganädalane ülevaade, mis on saanud Eesti Vabariigi peaministri ja Eesti initsiatiivist „Miljon mürsku Ukrainale“? Tänaseks on 220 000 mürsku, sh Eesti osa, Ukrainale kohale jõudnud. Need on juba väga suured sammud. Eesmärk on miljon ja selle nimel töötatakse. Selles mõttes see initsiatiiv Euroopa poolt vaadatuna suhteliselt lühikese ajaga on saanud juba reaalseid tulemusi. Ja iga mürsk, mida me suudame Ukrainale anda, aitab kaasa siis sellele, et Ukraina selle sõja võidaks. Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist ka minu poolt kõigile! Kõigepealt nii palju, et täna on päästeameti sünnipäev. Palju õnne kõigile päästjatele! Neist osa vähemalt tähistab seda väga vääriliselt – trepijooks Viru hotellis. Ma ei tea, kas sinna saab veel kirja panna, aga kui kellelgi huvi on, siis mina soovitaksin proovida, see on selline tore asi.
Aga päästjad on olnud siin väga palju viimastel päevadel ka tegelikult fookuses ja tähelepanu all, eriti päästetööd Suur-Sõjamäe põlengul. Selle põlengu kustutamisel ja selle kontrolli alla saamisel tegelikult osales üle 200 inimese, kellest 130 olid päästjad. Seal oli väga palju politseinikke, kiirabitöötajaid ja kõiki teisi, vabatahtlikke samuti.
Ja üle Eesti me oleme kuulnud seda ka, et seda ressurssi tuli. Põleng oli ikkagi suhteliselt suur, nii et ressurssi tuli üle Eesti päris palju kokku tuua – Pärnust, Tartust, Kohtla-Järvelt ja ümberkaudsetest Harjumaa omavalitsustest ja piirkondadest.
Mida ma tahan öelda? Väga oluline on see, ma panen jätkuvalt südamele kõigile ettevõtjatele ja kõigile inimestele, et neid soovitusi, mida päästeamet teeb, ja neid ettekirjutusi, mida inspektorid teevad, tuleb täita, sest neil võivad olla tagajärjed. Me ei tea küll praegu põhjust, miks see põleng tekkis ja kustkohast ta tekkis, aga tagajärjed võivad olla suured.
Lihtsalt näitena, tegelikult selle põlengu piirkonda jäi üks alajaam, mis tähendab, et piirkonnast kadus ära elekter - selles piirkonnas on logistikalaod. Mis puudutab mõnda kaubandusketti, toitu, see on tegelikult elutähtis teenus. Jumal tänatud, ettevõtted ise on väga vastutustundlikud ja neil on generaatorid ja võimekus ilma elektrita ka seal hakkama saada. Aga põhimõtteliselt see küsimus ei ole ainult selles põlengus, seal võib ju see ahel olla oluliselt pikem. Päästeamet ei tee niisama neid tähelepanekuid, palun järgige neid, siis on meil kõigil turvalisem ja ohutum.
Ütlen lihtsalt siia juurde midagi, mida on hea tähele panna. Paljud inimesed said SMS-id, millega teavitati enne, et tegemist on põlenguga ja tuleb hoida uksed-aknad kinni. Üks asi on see, et alati kui selline SMS tuleb mõnest sündmusest või mõnest kriisist, siis ärge piirduge ainult selle SMS-iga, vaid vaadake päästeameti kodulehele ja sotsiaalmeedia kanalitesse, meediakanalitesse, ning lugege infot juurde, et teada täpsemalt, kuidas käituda ja mida teha.
Aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et see SMS, mis tuli, tuli läbi ohuteavitussüsteemi. Me nimetame seda EE-ALARM-iks, aga see on seesama ohuteavitussüsteem, millele lisanduvad sellel aastal need sireenid, mis tulevad Eesti eri linnadesse. Ja ühel hetkel peaks ka Rahvusringhääling olema sellesse paremini integreeritud.
Ehk siis kõik see, mida me näeme, millest inimesed praegu nendes väiksemates kriisides või juhtumites praegu osa saavad, on tegelikult kõik see suur, mis ühel hetkel riigikaitselises kriisis peaks meid toetama. Ja hea on tõdeda, et see toimib. Praegu on üks asi see, et ta toimib, selle kaudu saab inimesi teavitada. Tegelikult ka Saaremaal oli täpselt seesama süsteem kasutusel, samuti hiljutise Maardu põlengu puhul.
Nii et üks asi on see, et ta toimib, aga teine on see, et meil on võimalus seda katsetada praegu selliste väiksemate sündmuste puhul ning seda paremaks ja täpsemaks teha. Me mäletame, et Leedus oli siin hiljuti küsimus, et võib-olla nii hästi ei toiminud. Eesti ettevalmistus on olnud parem.
Aga veel ühest teemast, mis oli täna valitsuses. See puudutab 8. juunit, kui sise- ja justiitsministrid kogunevad nõukogule Euroopas. Ehk siis rändepaketi määrused ja ettepanekuid. Me kiitsime heaks põhimõtted millega Euroopas edasi minna. Kõigepealt, rändepakett puudutab inimeste võimalikku ümberjagamist või põgenikke, on ju, kes Euroopasse tulevad ja mis neist saab.
Mul on hea meel öelda, et kõik varasemad Eesti seisukohad on arvesse võetud. Selles mõttes on saavutatud väga hea tulemus. Need põhimõtted on järgmised. Kohustuslikku ümberjagamist Euroopas ei tule. Need määrused puudutavad neid inimesi, kes Euroopasse on tulnud ja saanud rahvusvahelise kaitse. Ehk siis rahvusvaheline kaitse on esimene tingimus. Ja tavaliselt põgenikest, kes saabuvad Euroopasse, reeglina Lõuna-Euroopasse, umbes 30–40% on need, kes saavad rahvusvahelise kaitse.
Ja nüüd on kaks võimalust, peaks olema tulevikus, kuidas abistada neid riike, kellel neid põgenikke ja kui palju saab. Üks võimalus on kaitse saanud inimeste vastuvõtmine. Seal on igal riigil oma osa. Kuna see lõplik kokkulepe tuleb 8. juunil ja kõik numbrid ei ole detailselt täpselt, aga need suurusjärgud on enam-vähem teada, siia-sinna natukene, siis põhimõtteliselt Eesti osa jääb alla 0,5%. See tähendab seda, et inimeste arvu mõttes, kui see lõpuks kokku lepitakse, on see kindlasti vähem kui 100 inimest aastas.
Aga on ka teine võimalus, mille saab riik valida – mitte see riik, kes on hädas, kuhu põgenikud saabunud on, vaid see, kes siis solidaarselt aitama peab. Teine võimalus on raha või samas vääringus muu abi. Ehk siis on võimalik ka tegelikult seda riiki, kuhu põgenikud on saabunud, aidata rahaliselt. Ja need summad jäävad, ütleme nii, ka väga mõistlikesse piirides. Nad ei ole mitte midagi müstilist, vaid pigem väga mõistlikud. Ja raha või samas vääringus abi võib tähendada ka seda, et kui sellel riigil on vaja näiteks piiri peal abi politsei jõu kohapealt või on vaja hoopiski mingit laeva anda neile appi, kes siis aitab seal toimetada, siis ka seda on rahaliselt võimalik hinnata - see on riikidevaheline kokkulepe, võib ka niimoodi aidata.
Ehk siis tulevikus on valik. See puudutab aastas siis maksimum ... Maksimumi öelda ei saa, seda pole kokku lepitud, aga üle 40 000 inimese see kindlasti ei ole, keda Euroopas ümber jagatakse. Eesti osa, nagu ma ütlesin, jääb seal kuhugi null koma midagi juurde ehk siis väikesed numbrid.
Tegelikult tänasel hetkel, kuna võetakse arvesse kõiki põgenikke, sõjapõgenikke eri piirkondades, tähendaks see seda, et Eesti oleks riik, keda teised Euroopa riigid peaksid aitama, kuna meile on saabunud Ukraina põgenikke ikkagi suur hulk Eesti rahvaarvu arvestades ja üldse summaarselt. Ma arvan, et selline kokkulepe on väga mõistlik. See kokkulepe on väga hea, see arvestab erinevate valitsuste, ma isegi pean ära ütlema siin, et ka nende valitsuste soove ja seisukohti, kuhu kuulus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Nii et me oleme suutnud läbirääkimistel päris hea ja mõistliku tulemuse saada. Ühtpidi me saame aidata riike teistpidi, meil on valik, kuidas võtta vastu inimesi või siis aidata rahaliselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, kaitseminister!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Nii, palju on juba öeldud, aga tuleb veel. Tundub, et Eesti kaitsepoliitika on ka välispoliitika. Kui Margus siin kõik need teemad ette luges, siis tegelikult nii ta on, et välisasjade nõukogus kaitseteemasid arutades tegelikult me oleme olnud väga edukad ja väga tublid.
Sellest miljonist mürsust alustades, tegelikult kui Kaja selle veebruaris ülemkogul välja käis, siis [pärast seda,] viie nädalaga me jõudsime poliitilisele kokkuleppele. Tõesti, üleeile Euroopa välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell ütles välja numbri, et 220 000 mürsku on liikmesriigid praeguseks ukrainlastele juba otsustanud saata. See on väga-väga hea tulemus. Ma arvan, et välispoliitiliselt ja ka kaitsepoliitiliselt me oleme teinud siin väikeriigina väga tugeva toetusavalduse Ukrainale, aga ka välispoliitiliselt kindlasti tugeva sammu.
Vilniusest ma väga pikalt ei räägi, peaminister ja välisminister rääkisid selle juba ära. Aga meie jaoks on kindlasti oluline kaitsehoiaku tugevdamine ja see, et kui me Madridis saime kokkuleppe kaitsehoiaku muutmiseks, siis nüüd järgmine eesmärk peab olema see, et lisaks kaitseplaanide kinnitamisele tegelikult me saame nende kaitseplaanide täidetavuse. Ehk liikmesriigid peavad kõik panustama sellesse, et need plaanid, mis nüüd heaks saavad kiidetud, saavad ka sisuliselt täidetavaks, sest vastasel korral ei ole ühestki heast plaanist, kui ta jääb ainult paberile, mingit tolku. Me oleme üsna veendunud, et me liigume siin ka õiges suunas ja me oleme seda tooni päris kenasti seadnud.
Nüüd istungi teemade juurde. Kõigepealt kaitseministeeriumi põhimäärus, seal on enamik tehnilised muudatused või tehnilised kinnitused, midagi põrutavat ei ole. Üks oluline asi on nimelt see, et sellest aastast me asume tunnustama ka riigikaitsjate toetajaid. Me oleme selle juba välja kuulutanud, aga ma kasutan võimalust, et ka teie saaksite siis seda võimendada. Nimelt, 4. juunini on võimalik esitada ettepanekuid, kes on olnud need ettevõtted, kes on riigikaitset toetanud. Ja siis 19. juunil on sõjamuuseumis Viimsis selline pidulik üritus, kus me saame koos vabariigi presidendiga loodetavasti ka tänada neid ettevõtteid, kes Eesti riigikaitsesse panustavad.
Kindlasti seoses Kevadtormiga väärivad tunnustust kõik ettevõtted, kes pidid arvestama, et need reservistid, kes on tulnud Kevadtormile, ei olnud sellel ajal tööl, ja pidid tööd ümber korraldama. Nii et ettevõtetele suur aitäh! Loomulikult ka kõikidele peredele, kelle lähedased olid Kevadtormil. See aeg oli kindlasti mõnevõrra pikem – selline lühikene lisaõppekogunemine on meil paar-kolm päeva, aga seal olid inimesed ikkagi kümme päeva kodust ära. Ja loomulikult kõik reservistid ise [olgu tänatud] ja ka tegevteenijad, kes meil on.
Ajateenistuse küpsuseksam on meil Kevadtorm ja see annab mulle hea võimaluse tegelikult siit ka ajateenistuse teema peale üle minna. Ehk kõige suurem täna istungil olnud punkt oli kaitseväeteenistuse täitmise aruanne. Peaminister mainis, et vabatahtlikult tulijate arv oli eelmisel aastal 54% kõikidest ajateenijatest. See on väga hea näitaja. Meil on üle poole tegelikult juba kaks aastat järjest olnud ajateenijaid, kes tulevad vabatahtlikult.
Aga veelgi enam, tegelikult mulle valmistab head meelt see, et me oleme põhimõtteliselt muutnud ka hoiakut, kuidas me noori soovime ajateenistusse saada. Me oleme öelnud: „Kui te tulete vabatahtlikult, siis tulge terve klassiga koos või tulge sõpruskonnaga koos.“ Näiteks eelmisel aastal tuli meile ajateenistusse 30 klassi, kokku 281 inimest, ja sõpruskonnana tuli 33 sõpruskonda, kus oli kokku 170 inimest. Ehk keskmiselt olid sellised kuuesed sõpruskonnad, kes tulid ise vabatahtlikult ajateenistusse, suuresti, enamasti läksid ka ühte teenistuskohta. Kindlasti see andis neile võimaluse ka koos teenistus lõpetada.
Eelmisel aastal kutsusime kokku 3342 kutsealust, kellest 50 olid naised. Ja siin me oleme ka praegu koalitsiooniga võtnud eesmärgiks, et me tegelikult sooviksime vabatahtlikke naisi rohkemgi näha ajateenistuses ja miks mitte edasi sealt ka tegevteenistuses. Sellepärast on meie jaoks selge sõnum kogu avalikkusele see, et tegevteenistus on ka naistele täiesti hea ja väärikas töö, karjäärivalik. Nii et selles mõttes on ka kõik noored naised oodatud. Me loodame, et ka riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine avardab natukene neid võimalusi, et naised vabatahtlikena tulevad.
Mis veel on hea näitaja? Kindlasti on hea näitaja see, et ajateenistusest väljalangevus oli vaid 4,7%. Tasub märkida, et näiteks kolm aastat tagasi oli see ligi 8%. Kukkumine 8% pealt 4,7% peale on väga hea näitaja. Tegelikult alla 5% noortest on need, kes mingil põhjusel ajateenistusest ajateenistuse ajal peavad lahkuma. Peamiselt on põhjus tervisliku seisundi muutumine ajateenistuse kestel.
Rahulolu ajateenistusega on noortel päris kõrge. Me küsime nii teenistuse alguses kui ka teenistuse lõpus. Ajateenistuse alguses ütles meile 70% noortest, et peab ajateenistuse läbimist Eesti riigi julgeoleku jaoks kindlasti vajalikuks või pigem vajalikuks. Ja kui nad olid teenistuse läbinud, siis see protsent mitte ei langenud, vaid see protsent tõusis. See on väga positiivne. Ehk 75% noortest ütles siis, et jah, kindlasti on vajalik ajateenistus läbida.
Aga me anname panust ka päästeametisse. Asendusteenistusse näiteks eelmisel aastal asus 80 inimest, neist 19 päästeametisse, 25 erivajadustega õpilaste kooli ja 36 sotsiaalasutustesse. Kokku me kutsume sellel aastal 3710 [kutsealust], eelmisel aastal oli 3342.
Nii et selline pikk ja põhjalik ülevaade. Kui vaadata veel seda, mis me sel aastal teeme, siis võib öelda, et me hakkame maksma noortele B-kategooria juhtimisõiguse omamise eest kompensatsiooni. Samuti hakkame hüvitama eluasemelaenude intressikulusid.
Nagu ma juba ütlesin, sellest aastast tuleb ka siis riigikaitset toetava ettevõtte tunnustus.
Selline oli meie ülevaade, mis me täna valitsusele andsime. Me loodame, et järgmisel aastal umbes samal ajal õnnestub meil anda veelgi paremad protsendid, nii et ega siin midagi muud ei ole.
Nii palju veel ettevaatavalt, et loodetavasti pärastlõunal saame arutada ka Nursipalu kompensatsioonimeetmeid, mida me edaspidi inimestele välja hakkame maksma, siis nendest juba täpsemalt eraldi. Kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Kuna peaminister peab minema parlamenti, siis teeme täna küsimuste osa hästi lühidalt. Kas soovib keegi küsida? Aga kui küsimus üldse ei ole, siis lõpetame ära tänaseks. Aitäh!
