Valitsuse pressikonverentsil Rüütelkonna hoone pressisaalis osalesid energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, välisminister Margus Tsahkna ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: Valitsuse pressikonverents, 27. november 2025 - YouTube
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsus pidas täna e-istungi. Olulisematest teemadest annavad teile ülevaate energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, välisminister Margus Tsahkna ning justiits- ja digitaalminister Liisa Pakosta.
Andres Sutt, palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Mina räägin kahest asjast. Esimene on arvamuse andmine jahiseaduse ja looduskaitse muutmise seaduse eelnõule, mille algatas keskkonnakomisjon ning millega muudetakse jahiseadust ja looduskaitseseadust.
Eesmärk on hästi lihtne: lihtsustada nt Aafrika katku laadsete sündmuste puhul metssigade ja võõrliikide küttimist ja nuhtlusisendite küttimist.
Miks need muudatused vajalikud on? Ongi just selleks, et tõhusamalt siis loomataudide korral tõrjet teha, nuhtlusisendeid küttida, kasutades tõestatud meetodeid, nagu öösihik. Ja eemaldame ka bürokraatikke takistusi, näiteks jahilubade tasu kriisiolukorras.
See kõik aitab kaasa siis efektiivsemale küttimisele, eesmärgiga ennetada suuremaid kahjusid. Ja kui võib-olla siin paar näidet tuua juurde ka, siis öösihiku kasutamise korral selle aasta augustis-septembris kütiti metssigu 85% rohkem ja kogu metssigade küttimine kasvas kaks korda sellel perioodil.
Ja 85% oli nendest kütitud öösihikut kasutades. Öösihik on ennast tõendanud ka Soomes, Lätis ja Leedus, kus selle kasutamine jahil on palju laialdasemalt lubatud kui meil.
Aga looduskaitsealadel tuleb erandlooduskaitseseadusesse, et kui on vaja ohtu kiiresti tõrjuda, siis saab jahti pidada ka piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul.
Kõik need muudatused ongi peaasjalikult olnud tingitud Aafrika katku kogemusest, et me järgmisteks kordadeks oleksime paremini valmis.
Siis teine teema, millest [räägin] väga lühidalt. Kiitsime heaks Eesti seisukohad nõukogu määrusele, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument.
Siin on põhimõtteliselt kaks-kolm olulist asja. Me kindlasti toetame, et oleks kõrge tase tuumajaama kiirgusohutuses, jäätmete ja kasutatud kütuse ohutul käitlemisel ning turvalisel dekomissioneerimisel nii Euroopa Liidus endas kui ka naabruses.
Eestil endal on ju ka Paldiskis tuumaobjekt, kus on vaja ka lõppladestust teha, dekomissioneerida.
Me peame oluliseks, et Euroopa Liidu rahastus oleks sihipäraselt suunatud otse tuumaohutusele ning inimeste ja keskkonnakaitsjate parandatavatele tegevustele. Et oleks ka ühtsed standardid, kasutajasõbralik teadmiste jagamise platvorm, mis kindlasti aitab ka meil sellesama näiteks Paldiski nõukogudeaegset tuumaobjekti ohutut hallata ja dekomissioneerida.
Samamoodi peame oluliseks, et oleks ka selge ja jälgitav eelarve jaotus Euroopa Liidu dekomissioneerimisprojektide sees, partnerriikidele suunatava rahastuse vahel, et oleks ka läbipaistvus ja eesmärgipärasus tagatud. Ja partnerriikide hulka kuulub muu hulgas näiteks Ukraina, aga ka Lääne-Balkan, Armeenia, Iraan ja Kesk-Aasia ning organisatsioonidest Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur.
Ja viimase asjana, mul on väga hea meel, et me kiitsime heaks ka õppelaenuseaduse muudatused, aga nendest räägib täpsemalt vist hea justiits- ja digiminister.
Ma usun, et nende muudatustega me oleme nüüd jõudnud sinna punkti, kus õppelaenu tingimused on kohased ühele arenenud riigile, mis igati soosivad üliõpilaste õppetööd, nii et keegi ei peaks jääma rahalistel põhjustel oma haridusteel kas ukse taha või siis jätma seda pooleli. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Tere! Vaatan, et Madisel on personaalne pressikonverents. Milline luksus! Mitte üheski teises riigis maailmas ei ole niimoodi. Aga näete, Eesti on nii meediasõbralik, et on valmis ka tegema ühele ajakirjanikule ametliku pressikonverentsi. Võib-olla mõned jälgivad meid ka kaamerate vahendusel.
Välisministrina mul on täna tõesti väga hea meel teatada, et valitsus otsustas rajada ja luua viis uut saatkonda. Ja küsimus on, kuidas siis nüüd nii järsku.
See otsus ei tulnud kuidagi järsku, see on väga pikaajalise töö tulemus. See, et Eesti ei ole olnud esindatud kahes väga suures maailmajaos, mis on rahvusvahelises välispoliitikas ja julgeolekupoliitikas väga olulised ning ka meie ettevõtluse, ärikeskkonna, ekspordi ja investeeringute võtmes väga kiiresti arenevad maailmajaod – ma pean siin silmas Kesk- ja Ladina-Ameerikat ning Sahara-[tagust] Aafrikat –, on olnud üks suur-suur lünk Eesti välisteenistuse esindatuses üle maailma.
Nii et valitsus otsustas luua saatkonnad Brasiiliasse ja Keeniasse. Need on kaks uut saatkonda. Eesmärk ongi panna jalg maha nendes regioonides.
Ja teine pool, lisaks julgeoleku-, välispoliitikale, mille eest välisministeerium seisab, on meil ka äridiplomaatia ja meie eksportturgude laiendamine.
Üks tõsiseid probleeme Eesti majanduse arengus on olnud see, et u 78% meie kaubavahetusest ja ekspordist käib Euroopa lähiriikidega. Nagu te olete näinud, viimaste aastate jooksul ei lähe Euroopal majanduslikult väga hästi ja nendel turgudel samamoodi. See lööb aga otsekohe ka meie enda majanduskasvu.
Nii et Eesti ettevõtjad on väga huvitatud sellest, et turud laieneksid ka nendesse regioonidesse, mis arenevad kiiremini, ja täis saatkonna loomine on ülitähtis tugi äridiplomaatilises võtmes.
Nii et Aafrika suunal me teeme väga tõsist digikoostööd, seal riigid võtavad neid muutusi väga suurelt ette, seal on ka palju muid selliseid valdkondi, Kesk- ja Ladina-Ameerikas samamoodi. Nii et Eesti tugevdab oluliselt oma globaalset haaret.
Ja kolm ülejäänud saatkonda on seotud eelkõige meie laienemise, Euroopa Liidu laienemise ja ka tegelikult partnerlusriikidega. Nimelt avame saatkonnad Armeenias, Aserbaidžaanis ja Moldovas.
Moldova on teinud väga suuri samme sellel teel, et saada välja Venemaa mõjusfäärist ja liituda Euroopa Liiduga. Moldova on olnud meile väga lähedane partner ja on ka edaspidi.
Iga kord, kui ma Moldovas käin, meenub mulle Eesti 1990. aastate Mart Laari valitsuse selline mentaliteet, kus tehakse metsikult suuri reforme, kus on parimad ajud kokku aetud. Eesti on seal nende selja taga neid toetamas. Saatkonna avamine on väga tähtis samm nendele ja ka meile.
Armeenia ja Aserbaidžaan on täiesti uuel teel, see on ka ajalooline samm. Nimelt, see leppimisprotsess, mis neil seal käib omavahel, ei ole mitte ainult, ütleme, Venemaa mõjusfääri vähendamine kogu regioonis, Armeenia väljatoomine tegelikult sellest Venemaa mõjusfäärist, vaid see rahu on tegelikult ajalooline. Me loodame, et see saab ka lepingutega kaetud ja kestma.
Aga teine pool on just nimelt äripool. Minu visiidil Aserbaidžaani oli kaasas ka väga esinduslik äridelegatsioon. Need investeeringud, mida sinna nüüd tehakse, neid teevad nii Aserbaidžaani, Türgi, Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa Liit, luues uusi kaubakoridore. Samamoodi digitaliseerimine, näiteks Aserbaidžaan on üks nendest riikidest – see on hästi varjatud saladus –, kes juba kasutab Eestis välja mõeldud X-tee lahendusi.
Ja Armeenia on samamoodi väga oluline Euroopa teel olev väga raskes olukorras riik. Ja need saatkonnad saavad seal avatud.
Praegu on Eestil 45 välisesindust, edaspidi liitub veel viis, seega kokku hakkab neid olema 50, nii et täitsa viisakas [hulk].
Ja kui on küsimus, kuidas siis nõndamoodi, sest varem, kaks aastat oli juttu, et ma panen kinni 15 saatkonda, siis [vastan, et] tegelikult sellel teel me olime.
Kui vaadata riigi eelarvestrateegiat, mis senimaani vist veel kehtib – nüüd on see muutmisel –, [siis sealt selgub, et] välisteenistuse rahastus oleks vähenenud järgmise kahe aasta jooksul u 30%.
See mõtteviis siin taga nii majanduslikult kui ka tegelikult julgeolekupoliitiliselt oli minul vähemalt selline, et olukorras, mis meie ümber on, ja ka olukorras, kus me miljardeid investeerime Eesti riigikaitsesse, on diplomaatia tegelikult see esimene kaitseliin. Kui diplomaatia nii-öelda ei saa hakkama, siis tuleb sõda, siis hakkavad relvad kõnelema.
Seetõttu on meil vaja suurendada võimekust ja täna valitsus need otsused tegi.
Lühidalt Ukraina rahuplaanist. Pinge on väga suur. Ma võin öelda, et võib-olla selle Venemaa agressiooni kõige raskem hetk on täna Ukrainal, esiteks, sisepoliitiliselt, teiseks, Venemaa survestab metsikult rindel, survestab pommitamistega öösel, Putinil on verelõhn ninas, et ta suudab siin läbi suruda, ja seetõttu ka välisteenistus Eestis, kes küll otseselt ei istu läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega, on viimase nädala jooksul ikkagi 24/7 teinud tööd selle nimel, et ka meie sõnumid jõuaksid sinna laudade taha. Ja Euroopa on väga ühtne selles küsimuses.
Väga paljud olulised teemad on veel avatud selle 19 punkti seas, milles nüüd veel läbi räägitakse. Väga tähtis on see, et tegelikult Venemaa ja Putin ei ole veel midagi olulist öelnud. Ei ole ka näha, et nad tahaksid kuidagi oma kurssi muuta.
Mis iganes, rahuplaani pakkumine lõpuks kokku lepitakse ka Ameerika Ühendriikidega, selle eesmärk peab olema ikkagi selle sõja kursi muutmine, Putini kursi muutmine.
Ja see ei ole ainult territooriumite küsimus, mis on väga tähtis – see, et Ukraina ei peaks oma territooriumit hakkama lihtsalt ära andma –, vaid see on tegelikult ka küsimus Euroopa julgeolekust sõna otseses võtmes.
Nendes punktides on olnud sees väga otseseid kokkuleppeid, mida ei saa teha ilma meieta, kuna need käivad meie ja Euroopa julgeoleku kohta otseselt. See puudutab NATO-t, see puudutab Euroopa Liitu, see puudutab meid. Samamoodi ei saa mingeid kokkuleppeid teha ilma Ukrainata.
Eile toimus Euroopa liidu välisministrite nõukogu istung – erakorraliselt –, kus ka Ukraina välisminister andis ülevaate nii palju, kui ta sai. Paljudest asjadest ei räägita. Me teame väga paljusid asju, millest ma ei saa ka teile rääkida.
[Tähtis on,] et need läbirääkimised lõppeksid positiivselt. Aga põhisõnum oli, et meil on vaja, et Euroopa läheb oma otsustega edasi.
Ja eile me keskendusime siis eelkõige kahele peateemale. Üks on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt.
Me oleme olnud seal väga lähedal ja siis on tulnud tagasilööke. See on teema, mida Putin kõige rohkem kardab hetkel. Lisaks sanktsioonidele, mida USA paneb, mida nüüd Euroopa valmistab ette, mis oli teine teema, 20. sanktsioonipakett, on see, et esiteks Putin jääb ilma oma varadest, Euroopas on neid üle 200 miljardi euro eest, see on metsikult suur summa, ja teiseks, sellise otsusega, kui Euroopa suudaks need [varad] kasutusele võtta, saaks Ukraina pikaajalise täiemahulise rahastuse nii sõjaliseks abiks kui ka majanduslikuks abiks, mida Ukrainal on väga vaja. Ja seda kardab Putin nagu tuld.
Nii et see on see, mida me lükkame, Ursula von der Leyeni surve all, ta peab panema need ettepanekud lauale, muidu see protsess käima ei lähe. Ma loodan, et detsembris ülemkogul suudetakse tegelikult see otsus langetada.
See võib muuta sõja kurssi ja võib muuta ka tegelikult nende läbirääkimiste kurssi. Nii et see on see töö, mida Eesti on kolm aastat teinud, ja me näeme, et me oleme läbimurdedele väga lähedal.
Kuna mu aeg on läbi, siis ma lihtsalt lühidalt veel ütlen, et järgmine nädal on NATO välisministrite kohtumine, kus kõik need teemad on letis.
Seda, et Haagi otsustati tippkohtumisel panna viis protsenti, kõik teavad. Eesti teeb järgmise aasta eelarvega üle viie protsendi juba.
Aga hästi tähtis on jälgida ka seda, et nüüd riigid, kes on andnud lubadusi, et nad täidaksid ka ikkagi nende võime-eesmärkide täitmise kokkuleppeid. Ehk siis need on päris võimed, mis peavad täitma ära need puudujäägid, mis meil on NATO kaitseplaanides. Ja see on üks teema, kuhu me fookustame nüüd enne Türgis toimuvat tippkohtumist oma tähelepanu, et lisaks nendele SKP numbritele, mida kõik deklareerivad, ka päriselt kaitsevõime tõuseks NATO-s.
Ja peale seda ma jään Austraaliasse. See on väga oluline visiit, Eesti kogukond on seal. Austraalia on väga meiemeelne ja regioonis üks suurimaid juhtivaid riike.
Aga tuleb jutuks ka haruldaste muldmetallide teema. Nimelt on olnud suur saladus, mida Eestis paljud ei tea, nimelt, Eestis asub väljaspool Hiinat kõige suurem haruldaste muldmetallide töötlemise võimekus.
Ja see on üks teema, mis on meid pannud maailmakaardile uuesti. Austraalia on üks selliseid riike, kust see ressurss tuleb, ja see teema kindlasti saab ka seal käsitlust. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sõna on justiits- ja digiminister Liisa Pakostal. Palun!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Ma kõigepealt alustan Margus Tsahkna toetamisega ja seletan, miks need saatkonnad meile olulised on. Meil ei ole ühtegi saatkonda näiteks Aafrikas praegu, vaatasin, Soomel on saatkondi ja konsulaate kokku seal 35. Ja tegelikult, kui me mõtleme meie ekspordipotentsiaalile, siis tõesti, mitu riiki seal X-teed juba kasutab.
See tähendab lühidalt seda, et Eesti ettevõte saab müüa oma tooteid, oma IT-tooteid, Aafrika valitsustele ainult sellisel juhul, kui meil on ikkagi riigi esindus seal ka juures, kes ütleb, et see on täitsa okei firma.
See, et meie selle ettevõtte teenuseid näiteks oleme kasutanud ja meil ta töötab, võimaldab seda eksporti teha ja ekspordiraha meile Eestisse siia võimaldab jällegi palkasid tõsta.
Nii et see on äärmiselt oluline, et me nüüd oma esimese saatkonna näiteks Aafrikas avame.
Ja nüüd ma jõuan tänase päevakorra juurde. Õppetoetustest, õppelaenudest paar sõna. Meil on ainult 4% üliõpilastest, kes võtab õppelaenu. Ja sellel on tõenäoliselt väga palju põhjuseid. Nendest omakorda, kes võtavad õppelaenu, on suur osa need, kes võtavad õppelaenu välisriigis õppimiseks. Järelikult senises süsteemis midagi hästi ei toimi.
Eesti 200 jaoks on see olnud hästi oluline, et igaüks, kes tahab õppida, peab saama seda teha, sõltumata majanduslikust olukorrast. Ja seetõttu me oluliselt lihtsustasime neid õppelaenutingimusi.
Kaob ära kinnisvaratagatise nõue, kaob ära käendaja nõue. Summat tõstetakse, intressi viiakse madalamaks.
Nii et loodetavasti järgmisest õppeaastast on rohkematel tudengitel võimalus õppelaenu võtta.
1. detsembril me tähistame turvalisuse päeva. See on varem olnud tuntud siseturvalisuse päevana. Nüüd on see turvalisuse päev. Ja see on see päev, kus me kõik mõtleme suures tänutundes nendele inimestele, kes meie siseturvalisusega tegelevad.
Politseis ja päästes on neid inimesi umbes 10 000, vanglateenistuses 1100. Ja küberturvalisuse valdkonnas püüdsime kokku lugeda, kui palju üle terve Eesti inimesi töötab. Me tegelikult täna hommikuks seda arvu kokku ei saanudki, tegeleme sellega veel edasi.
Aga me kõik tajume ja tunneme seda, et need inimesed, kes iga päev oma panuse annavad, pluss terve rida vabatahtlikke, kes siseturvalisusesse panustavad, on äärmiselt olulised.
Tuletan ka meelde, et tõesti, kahjuks küberrünnete [arv] kasvab meil kiiresti, küberpettused [sagenevad]. Ja vanglateenistus on üks osa meie siseturvalisusest, kes teeb politsei- ja piirivalveametiga vähegi kriitilisemates olukordades tihedat ametialast koostööd ning aitab Eesti inimeste turvalisust kaitsta.
Aga turvalisuse teema lõpetuseks. Ma olin vahepeal ka lähetuses. Kahjuks nägin, et Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam on levitanud kohtureformi kohta vähemalt kahte otsest valeväidet. Ma pean siiski oluliseks need ümber lükata.
Mul on väga kahju, et ma sellise asjaga üldse pean tegelema. Esiteks, absoluutselt ei vasta tõele see, et maakohtute liitmisel hakkaks toimuma kuidagi kohtunike rändamine mööda Eestit.
Vastupidi, esimest korda Eesti ajaloos me paneme kohtumajade asukohad seadusesse kirja, neid ei ole siiamaani seaduskirjas olnud. Ehk 51 hääle seadusesse läheb kirja inimeste jaoks, et neil on kodule kõige lähem kohtumaja võtta, siis need kohtumajad 15 tükki on seadusesse kirjas.
Teiseks, tuletan meelde, et 80% tsiviil- ja haldusasjadest lahendatakse kirjalikus menetluses – see on selline menetlus, kus inimene üle kohtumaja ukse tegelikult ei astu. See on juba praegu niimoodi. Ja kohtunike endi eestvõttel on praegu juba väljatöötamisel uuendatud süsteem, mis jagab neid kohtuasju vastavalt spetsialiseerumisele, aga ka vastavalt sellele, et inimesel oleks tema kodu lähedal see üks 15-st kohtumajast kindlalt ja mugavalt võtta.
Nii et see, [mida on väidetud,] absoluutselt ei vasta tõele. Ja absoluutselt ei vasta tõele ka see, et kohtute haldus- ja arendusnõukogus oleks edaspidi ülekaalus poliitikud või et poliitikute roll kohtute juhtimisel suureneb. See on otsene vale, sellepärast et kogu reform viib tegelikult kohtute juhtimise ministeeriumist kohtute endi kätte.
Ehk poliitikute mõju all või täitevvõimuvoolne juhtimine väheneb oluliselt. Me oleme üks viimaseid riike, kes sellist reformi teeb, see on tõepoolest olnud üks Veneetsia komisjoni soovitusi, et et minister ei peaks nimetama kohtujuhte, nagu ta praegu nimetab.
Ja kui vaadata kohtute nõukogu ennast, siis siin on tegelikult ka nii – igaüks saab eelnõust järele vaadata –, et tegelikult septembris eelmisel aastal juba kohtute haldamise nõukoda ise hääletas Ivo Pilvingu, lugupeetud riigikohtuniku välja pakutud siis uue koosseisu üle. Sinna kuuluvad siis Riigikohtu esimees, viis eri kohtuastmest valitavat kohtunikku, justiitsminister, kaks riigikogu liiget, advokatuuri esindaja ja õiguskantsler.
Ehk kui nüüd arvata, et advokatuuri esindaja ja õiguskantsler oleks nagu poliitikud, siis see on kindlasti ka otsene vale.
Nii et ma pean väga oluliseks, et need kaks asja on ümber lükatud. Esiteks, poliitikute roll kohtute juhtimisel väheneb oluliselt, kohtute juhtimine viiakse justiits- ja digiministeeriumist kohtute endi kätte, kohtunikud ise hakkavad otsustama, kuidas kõige parem ja õigem on seda tööd teha. Ja teiseks ei ole nii, et inimesed peaksid kuidagi rohkem sõitma hakkama. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on saalist küsimusi? Kui ei ole, siis ülekandega pressikonverents on lõppenud. Aitäh!
