Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=vM6XK0ubY24&list=TLGGD7yMWAcl0y4yODA5MjAyMw
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallase kõrval terviseminister Riina Sikkut, majandus- ja infotehnoloogia minister Tiit Riisalo ning kliimaminister Kristen Michal.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Täna 29 aastat tagasi uppus parvlaev Estonia, kus hukkus 852 inimest, keda me täna kindlasti mälestame.
Aga teemade juurde. Kõigepealt riigieelarvest. Eile sai riigikogule üle antud 2024. aasta riigieelarve eelnõu. Kindlasti on järgmise aasta eelarve samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine ja leida õige tasakaal valitsussektori kulude, kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel.
See on samm ka 2016. aastal alustatud kuluralli lõpetamise poole. Meie eelarvepoliitiline eesmärk on riigirahanduse olukorra parandamine sammhaaval.
Soovime saada riigivõla uuesti kontrolli alla, just sellel põhjusel, et intressikulud lihtsalt kasvavad nii meeletult, et selle rahaga ei saa me mitte midagi muud teha.
Eesti Vabariigi julgeolekugarantii muu hulgas on korras riigieelarve. Meie soov on juhtida riiki vastutustundlikult ja targalt. Eelarve fookuses on laiapindne riigikaitse, sõjaline riigikaitse, haridus ja majanduse elavdamine, millesse panustab ka rohereform, riigirahanduse jätkusuutlikkus ning ka Ukraina toetamine.
Kokkuhoiu tingimustes suuname märkimisväärsed summad investeeringutesse, mis toetavad majandust ja aitavad ellu viia reforme, nii et koguni 1,9 miljardit läheb majanduse elavdamiseks.
See eelarve annab meile võimaluse ikkagi vaadata oma lastele silma – me ei jäta võlgu oma laste kanda.
Nüüd, üks korralik riigieelarve tekitabki alati emotsioone ja kutsub kritiseerima, sellest ma saan aru. Sisuline kriitika aitab enamasti kaasa sellele, et asjad suuresti paranevad. Aga võib-olla asjad, millest ma lõpuni aru ei saa, on päris paljud faktivead või ülimalt mustades toonides kommentaarid, mida esitatakse.
Lihtsalt mõned näited. See pankadega ühise arusaamise leidmine sai väga suurt kriitikat ja väga palju negatiivset vastukaja. Aga ma siiski tahaksin rõhutada seda, et summa summarum maksavad pangad tänu sellele kahe aasta jooksul Eesti riigi eelarvesse ligi 500 miljonit ehk pool miljardit eurot. See on suurem summa kui see täiendav tulu, mida meil veel on vaja saada.
Või siis teine näide. Praegu kogu Eesti ettevõtete ja inimeste probleeme kirjeldatakse kui maksutõusude tagajärge. Aga ma lihtsalt tuletan meelde, et praegu ei ole ükski maks veel tõusnud. Käibemaks ainukesena tõuseb 2024. aastast. Kui mõni ettevõtja või kaubanduskett kasutab seda ettekäändena, et juba praegu hindu tõsta, siis see ei räägi mitte sellest, mida valitsus on teinud, vaid räägib ikkagi sellest, et ettevõtja lihtsalt on natuke ahne. See tõstab hindu. Selle vastu on inimestel väga lihtne tööriist: lihtsalt minna teise poodi ja n-ö hääletada jalgadega.
Ka sellised väited, nagu oleks Eestis, nii nagu ühes saates öeldi, ühemõtteliselt Euroopa kõige kõrgem käibemaks, ei vasta tõele. Ungari käibemaks on 27%, Horvaatias, Rootsis ja Taanis on see 25%, Soomes ja Kreekas on 24%, Iirimaal, Poolas ja Portugalis 23%. Ja ma ei loetlenud kõiki neid riike, kus lisaks sellele praegu on käibemaks kõrgem sellest 20%-st, mis meil praegu on.
Võib-olla viimane ettepanek on see, mis puudutab eelarvestrateegiat ja seda suurt maksu, mis meil tuleb leida, mis võiks olla täiendava tuluallika sisu.
Nüüd head uudised. Eile avalikustati globaalne innovatsiooniindeks ja Eesti on innovatsioonis maailma kõrgliigas. Me oleme tõusnud 16. kohale. See indeks ei tähista vaid uusi tooteid ja tehnoloogiat. See indeks pannakse kokku erinevate indikaatorite põhjal ja sellega hinnatakse riikide poliitilist, institutsionaalset ja ärikeskkonda, aga ka näites hariduse ja teaduse olukorda.
Selle innovatsiooni eesmärk selles kontekstis on parandada kogu ühiskonna elatustaset. Nii et eelmisel aastal me tõusime esimest korda maailma 20 parema hulka ja nüüd me oleme juba maailmas 16. kohal. See on küll midagi, mille üle me riigina peaksime uhkust tundma.
Nüüd tänaste teemade juurde. Me arutasime uusi sanktsioone ja ka Venemaa külmutatud varasid, kuidas neid Ukraina kasuks saaks ära kasutada. Ja kõigepealt me toetame neid ettepanekuid, mida välisministeerium on esitanud 12. sanktsioonipaketiks. Ja kindlasti me peame leidma siin samameelseid riike, et neid sanktsioone jõustada.
Meie jaoks on oluline näidata, et me ei väsi ja me otsime aktiivselt neid viise, kuidas sanktsioonidest möödahiilimist saaks kuidagi piirata. Noh, kõige lihtsam oleks täielik kaubandusembargo Venemaaga. Aga meil on siin terve hulk ettepanekuid, näiteks seesama transiidikeeld. Kui me näeme, et kolmandate riikidega on kaubavahetus oluliselt kasvanud, siis see transiit käib läbi meie ja hea oleks öelda, et see transiit ongi keelatud, kui me räägime sanktsioneeritud kaupadest. Aga ettepanekuid on veel.
Nüüd, kindlasti olete tähele pannud, et täna ja homme toimub Muugal suurim kriisiõppus, mida Eestis on korraldatud, see on CREVEX 2023. Kahe päeva jooksul harjutavad päästjad, politseinikud ja vabatahtlikud ning mitme valla asutused ja ministeeriumid suurõnnetuste päästetöid, sh tuhande inimeste evakueerimist. Testitakse ka riigi ohuteavitust ja muid selliseid kriisivalmidusi, mida me oleme viimastel aastatel endale soetanud.
Lähen ka ise sellele õppusele ja jälgin seda huviga, nii et valitsusel me saame teha ka lauaõppuse, aga see tuleb meil alles hiljem, oktoobris.
Paralleelselt käib ka suurim maakaitseõppus Ussisõnad. Nii et ma soovin kõigile osalejatele jõudu. Loodetavasti on need head õppetunnid, mida meil tegelikeks kriisideks valmistumisel kindlasti on vaja.
Homme olen visiidil Helsingis, kus kohtun peaminister Petteri Orpoga ja president Sauli Niinistöga.
Soome peaminister teatavasti valis esimeseks välisvisiidi kohaks Eesti ja nüüd on siis minu kord teha vastuvisiit. Neid teemasid, mida arutada, on palju. Me oleme mõlemad piiririigid ja peame tegema asju koos. Just kaubavahetuse teemad tulevad kindlasti jutuks. Samuti kohtun Soome suurettevõtete ja investoritega, arvestades, kui seotud on meie riikide majandus. Arutame, kuidas rohkem meelitada neid siia investeerima ja toetada Eesti ettevõtteid ja majandust.
Osalen ka Helsingi julgeolekufoorumil, mis on Soome kõige olulisem sellelaadne foorum.
Ja järgmisel nädalal, neljapäeval-reedel olen Hispaanias, kus toimub Euroopa poliitilise ühenduse kohtumine, reedel ka mitteametlik ülemkogu. Neljapäevasele kohtumisele on kutsutud kõik Euroopa riigid peale Venemaa ja Valgevene. See toimub toimub kolmandat korda, see on selline hea platvorm, kus teemasid [arutada ja mõtteid] vahetada. Ümarlauad on seal mitmetel teemadel. Mina osalen julgeolekuteemade arutelul. Ja reedel toimuval mitteametlikul ülemkogul arutame pikemat vaadet kuni Euroopa Parlamendi valimisteni ja ka pärast seda, kuidas me oleme täitnud Versailles’ vastu võetud otsuseid ja kuidas me saaksime liikuda edasi Euroopa Liidu laienemisega. Kindlasti tuleb jutuks ka rändeolukord, mis teeb meie lõunariikidele väga palju muret ja on tekitanud palju pingeid Euroopas.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 16 otsust. Saadame riigikogule seaduseelnõu, mis kiirendab oluliselt meretuuleparkide rajamisega seotud asjaajamist, sellest räägib lähemalt kliimaminister.
Kiitsime heaks ka uue tööhõiveprogrammi ja mitu olulist tööturgu mõjutavat otsust, millest räägib lähemalt majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Samuti kiitsime heaks möödunud majandusaasta koondaruande. See on selline tavapärane asi peale eelarve esitamist.
Toetasime kabinetinõupidamisel ka teadus-arendusnõukogu ettepanekut rahastada seitset ministeeriumite tellitavat teadusprojekti. Kui lihtsalt tuua näide, siis toetasime projekti Eestisse vähktõve uurimis- ja ravimiskeskuse rajamisest. Sellest saab terviseminister lähemalt rääkida.
Toetasime ka Eesti maa- ja mullakasutuse CO2 sidumise kohta, mida kliimaministeerium võib ka kommenteerida. Aitäh!
Juhataja
Nüüd annan sõna terviseminister Riina Sikkutile.
Terviseminister Riina Sikkut
Aitäh! Teisipäevasel istungil koos eelarvega tegelikult saatsime riigikogu poole teele ravimiseaduse muudatused. Need hõlmavad kokkuhoiukohti sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Aga ma eraldi rõhutan, et tegemist on väga pikalt ette valmistatud seadusemuudatusega, mis peaks oluliselt ravimite kättesaadavust parandama nii tavaolukorras kui ka tarneraskuste puhul.
Ma detailidesse ei lasku, aga toon lihtsalt ühe näite. Ka praegu Eestis ei ole kõigil ravimitel müügiluba, ei ole nad Eesti turule tulnud. Kui patsiendil on seda vaja, siis arsti taotluse puhul saab erandkorras sellise sisseveoloa taotleda. Protsess läheb nüüd oluliselt lihtsamaks ja ravimi võib juba arsti taotluse alusel riiki tuua. Patsientide jaoks peaks selline rohkem kui kahenädalane periood lühenema mõne päevani, nii et me tõesti suudame kiiremini abi inimesteni toimetada.
Teiseks, täna tõesti teadus-arendusnõukogu ettepaneku kiitsime heaks ja sotsiaalministeeriumi projektidest osutus edukaks vähikeskuse loomine, mis on teadus-arenduskoostööle suunatud Euroopa Liidu liikmesriikidega, see hõlmab nii Eesti ülikoolide kui ka vähiraviga tegelevate haiglate eksperte, arste, doktoreid ja nende panust, et oleks paremini võimalik nii ennetada, diagnoosida kui ka ravida vähktõbe, mille haiguskoormus Eestis on väga suur.
Ja nüüd lisaks mainin ära, et 1. oktoobrist jõustub terviseministri määrus, millega füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid saavad õiguse osutada tervishoiuteenuseid iseseisvate spetsialistidena. See peaks abi tooma inimesele lähemale ja parandama kättesaadavust just nende erialade puhul, näiteks vaimse tervisemurede puhul, kus abi on olnud raskesti kättesaadav.
Praegu on üleminekuprotsess ja see päris tulemus jõuab pooleteise-kahe aasta pärast kätte, aga esimene samm on tehtud. Aitäh!
Juhataja
Nüüd annan sõna majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Palun!
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Katsun teha lühidalt. Aga võttes siin sõnasabast kinni, kuna räägiti teadus- ja arendustegevusest, mis kahtlemata on oluline ja mida TAK kinnitas, saan esile tõsta ka selle, et MKM-i ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veetav tuleviku andmemajanduse projekt sai sealt toetust märkimisväärsetes summades. See hakkab tegelema valdavalt sellise asjaga nagu homomorfne krüptograafia, mis on olemuslikult üks Eesti e-riigi vundamendi olulisi aluskomponente. Kui me näeme juba kvantarvuteid n-ö nurga tagant välja hiilimas, siis me peame selleks valmis olema, et meie senine baasinfrastruktuur toimiks, X-tee ja singulaarne tugev identiteet.
Aga millest siis valitsus rääkis MKM-i vaates? Jah, täna oli selline tööpäev valitsuse kontekstis. Kinnitati uus tööhõiveprogramm. See tuli teha sellepärast, et 1. jaanuarist jõustub meil uus tööturumeetmete seadus. See seadus ei ole kirjutatud selleks, et jälle regulatsioone keerulisemaks teha, vaid tegelikult selleks, et tööturuteenuseid täpsemalt, paremini ja mõjusamalt reguleerida. Selle seaduse alusel kinnitati programm.
Selle programmi üks oluline komponent lisaks praktilistele tegevustele, mis sealt tulenevad, on see, et seni olid väga paljud tööturuteenused kirjeldatud seaduse tasemel. See tähendas seda, et tegelikult töötukassa, kes neid reaalses elus ellu viib, oli sellises olukorras, et kogu süsteem tervikuna ei olnud üsna paindlik – kui sa tahtsid tööturul reageerida, pidi minema seadust muutma. See ei olnud õige lähenemine ja nüüd käib see selle tööhõiveprogrammi järgi, mis on paindlikum ja mille järgi on oluliselt lihtsam toimetada ja siis vastavalt vajadusele sihte sättida.
Loomulikult selles uues tööhõiveprogrammis tegeletakse ennekõike sellega, et need koolitused, mida töötukassa kaudu saab, oleksid maksimaalselt suunatud sellele, et rahuldada neid vajadusi, mis Eesti ettevõtjatel tööjõule on.
Programm on detailne ja pikk, sellest kõike siin ette kanda ei jõua. Aga võib-olla ütlen, et näiteks üks olulisem muudatus on see, et ühelt poolt tõmmatakse seda loetelu kokku, mida saab tööhõiveprogrammi käigus õppida, aga teiselt poolt tõstetakse koolituste mahtu. On täiesti selge ja faktiliselt tõestatav, et need lühikursused tegelikult ei anna inimestele oskusi, mis on neil tööjõuturul vajalikud.
Aga kindlasti saab seda programmi vajaduse korral detailsemalt tutvustada ja seda kindlasti ka töötukassa teeb.
Siis teine oluline otsus, mis täna tehti, oli see, et kinnitati töötuskindlustuse maksemäärad. Maksemääraks jääb 2,4% – nii on see viimastel aastatel juba pikemalt olnud ja selle selle tulemusel 2024. aastal koguneb neid makseid 313 miljoni euro ulatuses. Ühesõnaga, järgmiseks aastaks siin suuri muudatusi, või ütleme, muudatusi ei ole.
Ja nüüd tahaks siis minna natukene ka riigieelarve ja RES-i teemade juurde, mis siin viimastel päevadel on just töötuskindlustuse süsteemi ümber üsna reljeefselt keerelnud. Ma arvan, et praeguses olukorras on oluline, et me saame aru, mida me ka pikemas perspektiivis teeme ja mis reaalselt töös on. Ja ma võin kinnitada, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, selle töövaldkonna inimestel ja minul isiklikult on pilt ees.
Mida me siis teeme? Võib-olla, kui natuke ajaloos tagasi minna, siis võib öelda, et meil paluti leida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis järgmise aasta eelarve kokkupanemiseks kokkuhoiukohti. Me oma panuse selleks andsime. Need tabelid on kõigile näha ja ma arvan, et me siin häbenema ei pea.
Aga nendele numbritele otsa vaadates võib öelda, et me opereerisime suurusjärgus mõne miljoni euroga, eks ole, per ministeerium ja alla 50 miljoni euro oli riigi kokkuvõttes, suures pildis me ju tegelikult sellest puudujäägist nagu üle ei saa, eks ole, mis meil seal on.
Me otsustasime vaadata siis selle protsessi käigus juba pikemalt ette ja tegelikult välja pakkuda nagu sisemisi sisulisi projekte selleks, et minna edasi riigireformiga laiemas plaanis, st leida neid kohti, kus me päriselt kulusid kokku hoiame. Ja üks nendest projektidest, mille me valitsuskabinetti tõime, on siis töötuskindlustussüsteemi ja töötutoetuse süsteemi kordategemine.
Need on natuke nagu paralleelmaailmad, need tuleb viia üheks, säästa seal administratiivselt, aga olemuslikult otsa vaadata ka sellele, kui pikk on see periood ja kes on toetuse saajad. Ja olemuslikult on meil võimalik teha ka üsna keerulisi raskeid otsuseid selleks, et sisulist kokkuhoidu saada, neid numbreid kokku tõmmata.
Milliste numbriteni me täpselt jõuame, see on tegelikult juba kabinetist läbi käinud. Sõltub sellest, kuidas me jõuame kokkuleppele töötukassa sotsiaalpartneritega ja kuidas me jõuame kokkuleppele oma koalitsioonipartneritega, aga seda me kindlasti teeme.
Nüüd, ootamatult tekkis selle eelarve tegemise käigus – see oli nüüd reform, mida me planeerisime ja ise esile tõime – idee, et võiks vaadata üle ka sotsiaalmaksuga maksmise erijuhud. Ja loomulikult võib ka seda teha, sest tegelikult me oleme ju nulleelarve protsessis kokku leppinud ja üks nendest ministeeriumitest, kus põhjalikult ette võetakse, on majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Aga kindlasti on praegu liiga vara öelda, mis on reaalselt kokkuhoiu võimalused sellesse süsteemi sisse vaadates.
Paraku on tõesti niimoodi, et riigi eelarvestrateegias eeldatakse seda, et kirja lähevad ka numbrid. Samas tuleb olla aus ja öelda, et need numbrid, mis sealt läbi jooksevad, on praegu hüpoteetilised. Nii et tegelikult me peame läbi viima mõjuanalüüsid ja aru saama, mis üldse on võimalik ja mis ei ole võimalik, mis on ka õiguslikult võimalik. Siis tuleb see läbi rääkida sotsiaalpartneritega ja siis me jõuame mingite konkreetsete numbriteni.
Aga noh, veel kord üle rõhutades, RES on strateegiadokument, see ei ole seadus nagu riigieelarve, mis jõustub, vaid see on valitsuse nägemus järgnevast perioodist. Seda on võimalik muuta. Ja ma arvan, et meil seisab lähema aasta jooksul või isegi vähem, eks ole, järgmise kevadsuveni, kui me alustame uut eelarveprotsessi, ees väga tõsine töö.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kindlasti panustab sellesse sisuliselt ja jõuliselt, aga teiselt poolt me ei lähe seda tehes lõhkuma seniseid suhteid, me ei lähe üle sõitma sotsiaalpartneritest. Seda kõike saab teha ainult koostöös, see on minu sõnum. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna kliimaminister Kristen Michalile.
Kliimaminister Kristen Michal
Jaa, aitäh! Tervist veel kord kõigile! Püüan ka siis olulisema kokku võtta.
Eesti on võtnud suuna, et meie energeetika oleks võimalikult heitmevaba. Meil on selline eesmärk, et aastaks 2030 on sada protsenti meie summaarse tarbimisest taastuvatest allikatest.
Kui me seda pilti püüame kokku võtta, siis suur hulk nendest projektidest on juba töös. Osa toodab, osa on vähempakkumistel, uutel pakkumistel tuleb juurde ja pisut on ka juurde vaja.
Nüüd, sellel turul, selles valdkonnas, kui vaadata neid põhilisi pudelikaelu, siis üks on menetluste kiirus ja lihtsus, teine on võrk ja kolmas on nõudlus sellesama energia järgi. Nõudlus selle järgi tõenäoliselt võiks ka olla see, mis sünnitab siin uut konkurentsivõimet ja tootmisi.
Ja selleks me nüüd tegime mõned otsused. Et lihtsustada neid menetlusi, liidame erinevad loamenetlused kokku, kolm loamenetlust – hoonestusluba, veeluba ja ehitusluba – oleks meretuulepargi puhul üheks hoonestusloaks. Me lihtsustame, lühendame ja muudame samaaegseks keskkonna hindamise protsesse.
Tulevikus, tulevastel parkidel see võiks kiirendada kuni – hinnanguliselt ma ütlen – üks kuni kaks aastat seda menetlust. Ja nendes kohtades, kus sellised rajatised juba on, võiks teoreetiliselt ja isegi praktikas kolme kuni kuue kuuga saada selleks loa.
Ja teine pool on rahastuse pool. Me tegime täna otsused selleks, et keskkonnaametis 22 töötajat ainult spetsiaalset tegeleks tulevikus taastuvenergeetikaga, nad tegelevad nende võimaluste rajamisega.
Teiseks, keskkonnaagentuur hakkab otsima spetsiaalseid kohti juurde maismaal, et tekiks võimalusi nende taastuvenergiarajatiste rajamiseks. Ja ligi 40 planeeringut omavalitsustes saavad umbkaudu viis miljonit spetsiaalselt selleks, et palgata inimesi neid planeeringuid läbi viima.
Nii et seda kõike kokku võttes ma ütleks, et noh, maja saab kokku väikestest tükkidest, aga kindlasti on need väga olulised tükid, et taastuvenergeetika kiiremini liikuma hakkaks. See on esimene asi.
Teine, mis on võib-olla lühemalt kokku võetav, on see: võtsime seisukohad Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse teemal. Miks see üldse oluline on? Sellepärast, et Euroopa on võtnud suuna püüda olla võimalikult sõltumatu muust maailmast. Ja noh, eks selle taustal on globaalsed protsessid. Eesti seisukohad on sellised, et Eesti iga liikmesriik peaks ise otsused tegema ja keskkonnaaspekte selle juures arvestama. Sellel turul peab säilima ka reaalne konkurents.
Täna see võib-olla tundub kauge lugu. Aga noh, nagu paljud ju teavad, geoloogiateenistus tegeleb vanade kaartide ülemõõtmisega ja nende ülevaatamisega, nii et viie, viieteist või kes teab, võib-olla paarikümne aasta pärast on Eestis võimalus leida sealt uut rikkust, luua uut valdkonda. Nii et see kindlasti on tulevikumajanduse üks alus.
Siis ühe märksõnana veel meie valdkonnast ma kindlasti märgiksin ära selle, et kliimaministeerium, mis nüüd esimest korda on Kaja Kallase valitsuses loodud ja meie valdkonna põhiseadus lahku kirjutades ehk kliimaseadus läks nüüd kooskõlastusringile. See on siis VTK ehk väljatöötamiskavatsus, kui mitte slängi kasutada.
Me ootame palju tagasisidet – kriitilist, sisulist, ükskõik millist. Seejärel algavad arutelud ja plaanis on tegelikult nüüd aasta aega võimalikult avatud debatti pidada, ettevõtjad, teadlased, noored ja erinevad sihtrühmad kaasa võtta ning jõuda selle kliimaseadusega järgmiseks sügishooajaks riigikogu ette.
See kindlasti hakkab olema … Noh, naljakas on muidugi ise ootusi üles kütta, tegelikult peaks ju ootused enne alla viima, siis saab neid ületada, aga see kindlasti on majanduse konkurentsivõime ja Eesti tuleviku väljavaadete mõttes üks olulisemaid õigusakte, mida me teeme. Nii et see kindlasti on üks asi, mida jälgida, ja soovitan silmas pidada.
Ja siis veel veidi eelarvest, paari sõnaga. Nagu peaminister mainis, eelarves on päris palju olulisi asju. Kärbetele lisaks, ka meie kärpisime. Ehk oli meil uue ministeeriumina seda lihtsam teha, alguses.
Aga kärbetele lisaks meie valdkonnas suureneb oluliselt loodushoiutööde rahastamine, see kahekordistub. Jäätmereformi jaoks läheb üle 100 miljoni lähiaastatel. Renoveerimine, mis tähendab seda, et igaüks saab oma kulusid ise juhtida ja elamistingimused paranevad, saab näiteks 2024. aastal 160 miljonit eurot.
Puhas energia, nagu ma mainisin – samamoodi sadades miljonites. Ja liikuvuseks samamoodi linnad, Tallinn, Tartu, Pärnu juba said 12 miljonit, igaüks rattatee jaoks, Tallinn 40 miljonit trammitee ja trammide jaoks. Ühistranspordi ja rattateede arendamisse läheb veel 70 miljonit.
Nii et päris palju olulisi investeeringuid on tulemas lähiaastatel. Need puudutavad just paremat elukeskkonda. Hoolimata sellest, et on keerulised ajad, nagu peaminister ütles, rohereform ja kogu selle valdkonna ettevõtmised on kindlasti elukvaliteedi muutmisel ja, ütleme, konkurentsivõime muutmisel hästi olulised.
See oleks minu lühike kokkuvõte. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Annan üle mikrofoni ning öelge palun ka oma nimi ja toimetus, keda esindate.
Iida-Mai Einmaa, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus on eelkõige peaministrile. Viimasel ajal me näeme, et seaduseelnõude kooskõlastamiseks on ette nähtud väga lühike aeg, olgu see üks ööpäev või näiteks nädalavahetus. Kas see on nüüd selline uus tava, mida me näeme, või tuleb sellele piir? Või kuidas te sellele hinnangu annate?
Kaja Kallas
Vastupidi. Kliimaseadus – aasta aega teeme. Automaksu lükkame edasi just sellepärast, et jõuaks kooskõlastused ja kõik teha piisavalt, et kõik saaksid kaasa rääkida. Olulised sammud, kõik teeme.
Küll aga on selliseid seaduseid, mis tegelikult laiemat avalikkust väga ei puuduta, näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine, millega meil oli kiire. Lihtsalt see ei puuduta kellegi põhiõigusi ja -vabadusi, vaid seda, kuidas me oma tööd korraldama. Selles mõttes seal ei olegi nagu väga palju midagi kaasa rääkida.
Aga vastates teie küsimusele, me proovime teha kõik õigeaegselt, pikalt ette teatades, aga vahel lihtsalt ei saa seda jälgida, isegi kui väga tahame, sest meil tulevad tähtajad teistpidi vastu, olgu need eelarvega seotud seadused või olgu see see lubadus, mis on antud maksukorralduse seaduses, et pool aastat ette on seadused vastu võetud, enne kui nad jõustuvad.
Aga püüame. Püüame paremini kogu aeg.
Sven Soiver, TV3
Küsimus Riisalole töötuteenuste kohta ja hüvitiste kohta.
Kui teil kabinetist on läbi käinud ja mingit arvud on sinna juba eelarvestrateegiasse kirjutatud, siis mis teie ettepanekud on, kui palju seda töötutoetust siis saaks, mida saaks, kes enam ei saaks? Ja kas see maksumäär tõuseb, mis protsendini? Millal need asjad peavad selged olema? Natukene täpsustage, lisaks sellele, et kõik muutub paremaks ja paindlikumaks ja muud ilusad sõnad.
Tiit Riisalo
Jaa. See küsimus oli nagu nii kõikehõlmav, et keeruline on lühidalt vastata, sest töötuskindlustussüsteem tervikuna ongi päris nüansirikas.
Aga lühike vastus sellele on see, mis hakkab saama 2025. aastast. Selle ettevalmistamiseks, läbirääkimiseks ja kokkuleppimiseks on meil aega tegelikult järgmise aasta kevadeni.
Mis puudutab nüüd töötuskindlustuse ja töötutoetuse süsteemi ümber tegemist, siis see töö juba käib. Detailides, on olemas kontseptsioon, kuhu edasi liikuda. Et me tahame tegelikult selle aasta jooksul [kõik] selgeks saada. See ongi vastused. Loodetavasti selle aasta jooksul on meil pilt ees, mis me saame, mis me teeme töötuskindlustuse ja töötutoetuse süsteemi ehitamisel.
Sven Soiver
Täpsustav küsimus: kas see koondamishüvitise periood lüheneb ja kas maksumäär tõuseb?
Tiit Riisalo
Perioodi lühenemise kohta: see ongi selline asi, et me peame vaatama … Siin on nagu kolm muutujat. Üks on võimalik administratiivne kokkuhoid, eks ole, loodetavasti seda tekib, et kahe süsteemi haldamisel tekib üks, aga see kindlasti ei ole, ausalt otse välja öeldes, põhiline kokkuhoiukoht. Ja seal on siis kaks muutujat: üks on saajate ring ja teine on pikkus. Neid numbreid on praegu vara välja öelda.
Tegelikult selle töö eesmärk ju ongi sisuliselt aru saada, millised stsenaariumid võiksid laua peal olla, ja siis need läbi rääkida, nagu öeldud, nii sotsiaalpartnerite kui ka koalitsioonipartneritega. Ja olemuslikult saame me siis pildi ette.
Mis puudutab töötuskindlustusmakset, siis selle menetlemise tsükkel on selline, et me täna just kinnitasime selle järgnevaks aastaks, see tähtaeg on tegelikult 15. oktoober vastavalt seadusele. Sisuliselt läbirääkimiste protsess toimub järgmise aasta suvel, nii nagu ta sellel aastal toimus. Ja siis on meil ka nagu terviklikult pilt ees, kuidas seda töötutoetuse või tervikuna töötukassasüsteemi teha optimaalsemaks, mis on meile jõukohane ja mis ei ole meile jõukohane.
Aga veel kord: töötukindlustusmakset ei saa kehtestada minister ainuisikuliselt. Minister saab ettepaneku nõukogult, kus on kolm osapoolt: avalik sektor, eks ole, siis tööandjad ja töövõtjad. Sealt tuleb konsensuslik ettepanek, nii on see siin viimased paarkümmend aastat olnud, ja selle siis Vabariigi Valitsus kinnitab. Nii et siin on nii tööandjatel kui ka töövõtjatel oma sellised turvamehhanismid olema.
Ja sellele küsimusele ma vist juba vastasin, et loomulikult on võimalik kõigest jõuga üle sõita, teatavas mõttes, aga mina isiklikult seda teha ei kavatse.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Kaja Kallas, kui te kohtute Soome peaministri Petteri Orpoga, kas te plaanite teha talle ettepaneku üheskoos lõpetada igasugune kaubavahetus Venemaaga? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Jaa, nendest vedudest ja kogu sellest kaubaveost me kindlasti räägime. Meie eesmärk on seda teha kõikide piiririikidega koos. Ja tegelikult kõige esimene eesmärk, nagu ma ütlesin, on saada see sinna sanktsioonipaketti, et kõik Euroopa riigid oleksid selle taga.
Aga kindlasti me seda arutame, jah.
Madis Hindre
Aitäh! Ja kui tohib, siis teine küsimus ka teile. Ma vaatasin, et valitsuse tegevusprogrammi uue versiooni eelnõu on infosüsteemis. Saan aru, et võetaks moel või teisel lahti. Kas nüüd uutes oludes, uute eelarve eesmärkidega jne on plaanis avada ka koalitsioonilepe? Aitäh!
Kaja Kallas
Ei, koalitsioonilepet avada ei ole plaanis, küll aga see punnseis, mis riigikogus on, sunnib lihtsalt meid ka üle vaatama oma tegevusplaani. Me lihtsalt ei jõua sellise kiirusega neid asju menetleda, nagu meil need ambitsioonid olid. Sellele on nagu aus vaadata otsa. Me peame need kuupäevad lihtsalt ümber vaatama, kuidas me jõuame, et olla graafikus.
Aga ei, me ei plaani seda suures plaanis lahti võtta.
Juhataja
Nüüd, selleks et meil jääks aega ka intervjuudeks, lõpetame ametliku osa. Aitäh!
