Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=zS-CUmr1cAk
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Olulisematest teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Igor Taro, kultuuriminister Heidy Purga ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Päris hulk erinevaid teemasid. Nädal on olnud tihe ja valitsuse [istung] oli ka päris tihe.
Kõigepealt paar sõna Ukrainast. Siia algusesse tasub öelda, et Eestis on kenasti toad soojad, elekter on olemas, voolav vesi on soojus ka. Ei ole mingit muret. Aga Ukraina on kindlasti selle sõja ühes kõige raskemas hetkes.
On selge, et Venemaa selline kavakindel tegevus, mida nad ka ju tegelikult eelmisel talvel tegid, eks ju, rünnata kogu tsiviiltaristut, kõike – veevarustust, elektrit, sooja –, kannab ikkagi sedasama eesmärki: muuta Ukraina võimalikult elamiskõlbmatuks, anda signaal, et seal ei ole võimalik hakkama saada, ärge pidage vastu.
Ja selle tõttu meie oleme teinud ka erinevaid samme, Eesti on üks tublimaid aitajaid olnud, me oleme seal tipus. Ja kindlasti ei ole see mingi võistlus, vaid tegelikult igaühe panus, sest inimesed on suure südamega.
Ja kui ma nüüd valitsuse poolt vaatan, siis kliimaministeerium toetas eelmise aasta lõpus Ukraina energiafondi 2 miljoni euroga, selleks läks abi energiataristu taastamisele ja varustuskindluse tagamisele.
Ja teine, mida valmistab praegu ette välisministeerium, on erakorraline Ukraina abipakett. Sealhulgas püüame anda täiendavat abi energeetika valdkonnas, kus seda väga vajatakse. Sellega, nagu öeldud, välisministeerium toimetab, teised valitsusliikmed samamoodi toimetavad. Ja suhtleme ka Ukraina valitsusega.
Miks on oluline see ära märkida? Sellepärast, et maailmas on palju erinevaid sündmusi, aga siiski tuleb meenutada, et praegu on käimas suurim relvastatud konflikt pärast teist maailmasõda Euroopas, endiselt. Inimesed vajavad abi ja tuge.
Ma arvan, et eestlastel on põhjust ennast tunda uhkena selle üle, et me oleme suutnud aidata ja me kindlasti aitame ka edaspidi.
Siis teine teema. Täna tuli just uudis, et Euroopa Komisjon eraldas Balti riikidele ja Poolale üle 100 miljoni, 112 miljonit eurot. See läheb kriitilise energiataristu kaitseks.
Eestisse jõuab umbes 60 miljonit, nii et umbes pool sellest summast. Ja lihtsustatult öeldes – eks Elering ja energeetikud oskavad täpsemalt kommenteerida – see tähendab eeskätt meie oma energiavarustuse kaitsmist, trafode kaitsmist, paremat varustamist. Ehk tuleb arvestada ka valikutega, mida saab kuskile varjatud kohta teha, võib-olla ka maa alla. Ja samamoodi seiret droonide tuvastamiseks ehk droonikindluse suurendamiseks ka energiasüsteemides.
Miks see üldse oluline on? Sellepärast, et vaadates ajastut ja kõike, mis ma enne kirjeldasin, see on ka esimene kord nüüd, kus Euroopa ühendamise rahastu rahastab nii suures mahus kriitilise energiataristu vastupidavus- ja kaitsemeetmeid. Seda pole sellisel kujul varem isegi olnud, nii et tegemist on esmakordse sündmusega ja see läheb kindlasti õigesse kohta.
Siis veidi veel rahauudiseid. SAFE, seesama kaitserahastu, mille Euroopa lõi, et Euroopa riigid saaksid kaitsesse [minevaid summasid] suurendada, Euroopa Komisjon kinnitas sellest 2,3 miljardit.
Kui Jürgen tahab seda täpsemalt kommenteerida, siis ta võib seda teha. Ehk 2,3 miljardit eurot läheb kaitsevõime kasvatamiseks ja sellega tehakse kõike, mida on vaja – õhuraketikaitse, suurtükid, suurtükimoon, jalaväe lahingmasinad, sõidukid ja Balti kaitsevööndi vajadused.
Nüüd paari sõnaga muudest teemadest ka. Kabinetis meil oli debatt, siseminister tegi ettekande ja eks ta räägib sellest ise nüüd üksikasjalikumalt.
Üks teema, millest on ka varem räägitud, aga ütleme, millenigi veel ei olnud välja jõutud, nüüd me siis jõudsime. Me hakkame astuma samme, tuleb eelnõu, mille väljatöötamisega siseministeerium praegu tegeleb, ilmselt koos justiitsministeeriumi ja kõigi osapooltega, erinevate julgeolekuteenistustega.
Nimelt, Venemaa ja Valgevene kodanikele tuleks keeld Eestis kinnisvara omandada. Eks siseminister Igor Taro oskab anda üksikasjaliku ülevaate, kui suured need numbrid on. Need ei ole väiksed numbrid tegelikult, need on ikkagi julgeoleku mõttes üllatavalt suured numbrid.
Vaadates meie naabruskonda, näeme, et sarnased sammud on ette võtnud Läti ja Soome. Ilmselt meil tuleb see samamoodi üle vaadata, sest me oleme ka varem rääkinud julgeolekuülevaadetes, ilmselt kaitsepolitseiamet ja paljud teised on ka rääkinud sellest, kuidas erinevad, kuidas öelda, ebaselge taustaga või vahel ka usulise organisatsiooni kattevarju all tegutsevad isikud ostavad kinnisvara sobivasse kohta, kust aknast paistab, eks ju, kaitseväe rajatis või mingi muu strateegiline rajatis. Sellisel viisil nad toimetavad.
See tähendab seda, et meil Eestis tekib ikkagi parem vastupanuvõime sellistele tegevustele. Nii et eks siseminister tutvustab detaile. See oli kabineti üksmeelne otsus, et sellega tuleb edasi minna ja vahele jätta isegi see kuulus väljatöötamiskavatsuse projekt. Nii et tuleb eelnõu, mille üle saab hakata debatti pidama.
Siis veidi majanduse poole pealt. Üldiselt on tavaks saanud, ütleme nii, et Eestis optimiste naljalt ei leia. Siis valitsuse pressikonverentsil mina muudkui loen paremad numbrid ette, teen seda tänagi, teen rõõmuks.
SEB värske majandusprognoos on jälle killukese võrra rõõmsam, kasvu näidati ülespoole, aasta lõpus oli see kaks ja pool protsenti selleks aastaks, nüüd on 2,7 protsenti.
Meenutusena, mitu aastat on olnud ikkagi päris vilets majanduskeskkond, eelmise aasta lõpus niisugune väike imearmas kasv ennast ilmutas, tänu Eesti inimeste tublidusele ja Eesti ettevõtjate tublidusele.
Nüüd ootus ühelt suuremalt kommertspangalt selleks aastaks 2,7 protsenti ja järgmiseks aastaks 2,8 protsenti, no see on ikkagi väga palju. Eks me ilmselt oleme sellega regiooni kõige kiiremini kasvava majandusega riikide hulgas. Nii et positiivsed uudised ja hinnangud.
Lisaks, konjunktuuriinstituut üritab hinnata nüüd majanduskonjunktuuri ja viimasel ajal on ta hinnanud seda märksa positiivsemalt kuidagi. Kui vaadata nüüd numbreid, siis tõusnud on pea kõikide oluliste gruppide kindlustunde näitajad.
Tarbijate kindlustunne on tõusnud väga märkimisväärselt, tööstuse kindlustunne, ehitus, kaubandus, teenindus – kõik on läinud ülespoole. Nii et seegi indikeerib inimeste, sektorite, ettevõtjate ootusi järgmisele majandustsüklile. See on positiivne, nii et sellel ja järgmisel aastal tõenäoliselt Eesti inimestel, Eesti ettevõtjatel siin regioonis läheb majanduse mõttes kindlasti paremini.
Valitsuses astusime ka täna erinevaid samme. Tööstusminister tutvustas valitsusele sellist asja nagu Ekspressrada, mis läheb tööstusinvesteeringutele. Küllap ta teeb sellest pikema briifi ja mingisugused pressiteated või mis iganes sinna juurde tulevad.
Selle mõte on lihtsustatult öeldes selline. Ütleme, lennujaamas, kus me kõik käime, on ka erinevad sellised rajad, turvakontroll tuleb kõigil läbida, tegevused tuleb igal pool ära teha, aga ühest rajast lihtsalt saad veidi kiiremini läbi.
See tähendab seda, et kui Eesti riiki on tulemas suuremad investeeringud, mis on meile strateegiliselt olulised, kui see mahu määr on umbes 40 miljonit ja sellest ülespoole, siis MKM võtab selle menetleda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium menetleb seda, asjad hakkavad kiiremini liikuma.
See on oluline just riikidevahelises konkurentsis, sest tihtipeale Eesti sees tundub, et me konkureerime kangesti üksteisega. Aga investeeringute vaatest me siiski konkureerime regioonis, Baltimaadega, Põhjamaadega jne.
Meie huvi on neid asju kiiremini teha. Nii et selle jaoks siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub lahendused välja ja sellestki tuleb eelnõu üsna peatselt avalikkusele arutada. See on juba avalikkuse ees.
Siis veel kaks teemat, mida me sellel nädalal Eesti tippettevõtete foorumitega arutasime. Esimene on AI ehk tehisintellekti nõukoda. Selle lõime sellel nädalal.
Ma ütleks nii, et kui seda kuidagi pähklikoorde kokku suruda, siis kõikide uute tehnoloogialahendustega võib ju nii minna, et väga vähestel on väga palju, või siis ühiskond tervikuna jõuab koos kaugemale.
See on ka Eesti tippettevõtjate vaade, seda hakkab juhtima Markus Villig, seal sees on vähemalt algatusgrupis Sten Tamkivi, Kaspar Korjus ja paljud teised.
Selle mõte on ikkagi ühiskonda tervikuna viia edasi läbimurdetehnoloogiaga, AI-ga näiteks, sest vaadates tehisintellekti rakendusi, väga paljud kasutavad teda täna lihtsalt küsimustele vastamiseks. Ma ei tea, kui palju lehelugusid kirjutatakse. Osa lugusid ilmselt juba selle toel kirjutatakse, ma tean.
Aga nagu Sten Tamkivi tõi ka näiteks, temalgi on juba investeeringuid ettevõtetest, kus tehisintellekti abil ja toel laotakse tellistest müüri, ja on investeeringuid ettevõtetes, kus näiteks vanadekodus hoolitsetakse selle eest, et inimeste heaolu oleks parem, kõik asjad oleks õigel ajal tehtud, nende järelevalve oleks põhjalik ja mitte kunagi vigu ei tehtaks.
Nii et tegelikult see on läbiv teema ühiskonna jaoks. Ja meie valida on, kas see muutub väga vähestele väga paljudele toovaks, see uus läbimurdetehnoloogia, või me kõik tervikuna saame sellest kasu.
Valitsusena ja Eesti tippettevõtjatega sellest valdkonnast me pingutame selle nimel, et ühiskonda läbivalt saada sellest kasu. Hariduses, meditsiinis, tööstuses, igal pool, kõikides valdkondades. Ja töö läheb selle nimel edasi.
Riigikantseleisse tuleb ka meeskond, kes hakkab seda tehisintellekti tegevust juhtima, seda hakkab juhtima Kirke Maar, kes oli ka pressikonverentsil kohal. Tema tuleb kevadel, alates aprillist meile tööle. See meeskond siis hakkab toimetama ja selle nõukojaga koos majandama.
Uusi liikmeid tuleb nii rahvusvaheliselt kui ka Eestist veel juurde, nii mehi kui ka naisi, vastavalt siis sellele, millised need fookusvaldkonnad või kompetentsivaldkonnad on.
Ja selle nõukojale, ma ütleks niimoodi, ka hästi inimlikult, et tihtipeale inimesed küsivad, et mis kasu mulle sellest on. Eesti majanduse selline normaalne kasvutase – ehkki me just rääkisime, et kommertspankade ootused on päris kõrged – on umbes mõni protsent aastas.
Kui me tahame, et me jõuaks järgmisse liigasse oma jõukuselt, siis kõikvõimalik läbimurdetehnoloogia annab selleks võimaluse.
Minu püstitatud küsimus sellelesamale nõukojale on, mida me siis peaksime tegema selleks, et meie majandus kaks korda kiiremini kasvaks. Püüame sellele küsimusele siis koos vastuse otsida.
No vot. Siis veel mõni kokkupuude. Eile kogunes ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda, kes on töötanud väga hästi ja kelle näite ja usalduse näol või toel tekkis ka seesama [efektiivsuse ja majanduskasvu] nõukoda, seda juhib Viljar Arakas, seal on Eesti riigist erinevad organisatsioonid, tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, eri valdkondade ettevõtjad, metsandusest kuni põllumajanduseni, samuti IT-startup’id jne.
Seal anti vaheülevaade, kui kaugele me jõudnud oleme, kuidas töö käib. Üks debati teema oli ka teine pensionisammas. Ütleme nii, et mina küll ütleks jah, et see peegeldus ikkagi ja soov sellest Eesti majanduskeskkonnas on selline, et kindlus pensioni kogumiseks on oluline laiemalt pensionikogujatele, keda on üle poole miljoni inimese –noh, see puudutab ilmselt siit saalist enamikku meist –, ja on oluline ka majandusele tervikuna.
Needsamad sammud, mida rahandusministeerium on nüüd välja pakkunud: sinna saab kiiremini liituda, sealt saab elulistel põhjustel, kui on nt tervislikud põhjused või mingid muud põhjused, osa välja võtta, aga mitte sambast minema minna.
Ja et selle lõhkumise vastu tuleb astuda, et see püsiks kindlana, ehk siis meie kõigi vara püsiks kindlana, et seda ära ei lõhutaks. See on täiesti mõistetav, sellega tuleb edasi toimetada. Ettevõtjate vaatest on kindlasti ka kõige olulisem inimeste kindlustunne, kui nad oma raha koguvad.
No vot. Jah, ma arvan, et sellest enam-vähem piisab. Teemasid oli valitsuses tõesti palju, nii et kõik teised saavad siis edasi rääkida ja jätkata.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena siseminister Igor Taro, palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tere päevast kõigile! Nagu peaminister juba mainis, tänased teemad on meil fookuses seoses Venemaa agressiooniga, Venemaa kodanikega ja suunatud Eesti julgeoleku tagamisele.
Esimene teema, millest tahaks rääkida, on seesama ettepanek keelata kinnisvara ostmine kõikidele Venemaa ja Valgevene kodanikele, kellel ei ole Eestis pikaajalist elamisluba.
Me kogu aeg mõtleme sellele, kuidas Eesti julgeolekut paremini tagada, nüüd, järgmise teemana tuli välja see, et eelnevatel aastatel ehk 2021–2024 on selliseid tehinguid toimunud umbes tuhatkond, kus on maid, kortereid ja kinnisvara ostetud.
Miks see meile muret teeb? Muret teeb see sellepärast, et esiteks naaberriikides, ka natuke kaugemates riikides, on pretsedendid, kus Venemaa kodanikud, nendega seotud kahtlased organisatsioonid, Norra puhul näiteks Vene õigeusukirik on omandanud objekte huvitavate strateegiliste rajatiste kõrvale. Näiteks, Norras, kui ma ei eksi, siis ühe lennuvälja kõrvale omandas kirik kinnisvara.
Et kõiki selliseid võimalikke ohte ennetada, me peame tegema teatud õiguslikud muudatused, et selline keeld kehtestada.
Valitsus täna otsustas, et me ei lähe sellist tavapärast VTK rada pidi ehk ei tee väljatöötamiskavatsust, vaid tuleb kiiresti see eelnõu.
Saatsin kohe valitsuse ukse tagant ametnikud tagasi ministeeriumisse, et nad kiiresti selle eelnõu lõpuni valmis teeksid ja et me saaksime sellega nüüd esimesel võimalusel valitsuse istungile tulla.
See keeld kehtiks Venemaa ja Valgevene kodanikele, kellel ei ole Eestis pikaajalist elamisluba. See ei ole tagasiulatuv, me ei võta kelleltki kinnisvara ära, aga see on tulevikku suunatud.
See ei puuduta neid inimesi, kes siin Eestis elavad ja kelle taustal me teame. See keeld laieneb juriidilistele isikutele, kui seal on 25-protsendiline või suurem osalus Vene või Valgevene kodanikel, ja see keeld rakendub ka neile ettevõtetele, juriidilistele isikutele. Nii et tegelikud kasusaajad on ka kolmandate riikide kodanikud, keda Vabariigi Valitsus määrusega siis julgeolekuohuks tunnistab.
Nii et igasugused võimalikud kõrvalenihverdamise võimalused me maksimaalselt sellega piirame ära, et läbi juriidiliste isikute ei oleks võimalik seda teha.
Teine oluline teema, mida me küll täna valitsuses ei arutanud, aga mis on töös juba eelmisest korrast, on Vene kombatantide Schengenisse liikumise keelamine.
Vahepeal olen nii palju tööd teinud, et olen üle rääkinud meie regiooni siseministritega selle aktsiooniga liitumise.
See on väga ilus projekt Euroopa julgeoleku jaoks, aga ka suur projekt, väga suuremahuline, sest neid sissekandeid on vaja teha sadu tuhandeid. Esimeses järgus me tegime mõnisada, tänaseks me oleme seda numbrit viiekordistanud, nii et üle 1000 ettekande on Eesti teinud.
Nüüd ma olen saanud meie naaberriikidelt ja meie regiooni riikidelt sellised noogutused, et kõik saavad sellest aru. Olen rääkinud ka suuremate riikidega, olen rääkinud Tšehhi esindajaga, Saksa ministriga, nii et märtsi alguses on plaan viia see teema Euroopa Liidu siseministrite nõukogu ametlikku päevakorda.
On plaanis ka kahepoolsed kohtumised mõnede suuremate riikidega, kes asuvad Lääne-Euroopas ja Lõuna-Euroopas, et seda ringi suurendada.
Vot. Nüüd vahepeal peab veel natukene vabandama ühe äparduse pärast, mis meil eile Riigikogus ilmsiks tuli.
Suurepärane eelnõu oli esitusel, paraku ühes tabelis oli arvutusviga mõjuanalüüsis Tervisekassa andmetes. Aga õnneks see arvutusvea parandamine muudab mõjud positiivsemaks, oluliselt positiivsemaks, kui sealt tabelist selgus.
Parandused on juba tehtud, kõik parandatud dokumendid on laiali saadetud komisjonile ja riigikogule.
Riigikogu liikmed üritasid küll võtta mingit pikemat vaheaega, et seda arutada ja analüüsida seda viga, aga see oli hea näide, kuidas mul õnnestus AI-ga enne, kui see küsimus lõpule jõudis, juba saada sotti, milles see viga seisneb, kust see on tulnud, mis on tema mõju ja kuidas see kõik välja näeb, kui me selle ära parandame.
Nii et selles mõttes AI on abiks. Muidugi saab nii palju õigustuseks öelda, et see eelnõu on mõnevõrra varem valminud – enne seda, kui me selle eelmise ehmatuse saime –, nii et uued kontrolli algoritmid ilmselt veel ei rakendunud, aga edaspidi ollakse kindlasti hoolikamad sellistes asjades.
Ja üks oluline teema, millest rahandusminister siin pikemalt räägib. Ma lihtsalt mainin ära, et see on pettuste ja kelmuste teema. Meie jaoks on see väga oluline.
Rahandusministril on väga vahvaid igasuguseid tehnoloogilisi ettepanekuid ja meetmeid, mida ta kirjeldab.
Meile on oluline see, et andsin PPA-le rohelise tule struktuurimuudatuse tegemiseks, et sinna suuremat ressurssi suunata.
Ja võib-olla teile selline mõte ka: igasugused tehnoloogilised uuendused, mida me teeme, on väga head ja väga vajalikud, aga me ei tohiks unustada, et see kõige nõrgem lüli seal on see inimene, kes selle otsuse teeb.
Ja ainus võimalus [vigu] ennetada on viia inimesteni see sõnum, et mida rohkem te kirjutate, kirjeldate neid juhtumeid – meilt tuleb kogu see info, mismoodi neid pettusi üritatakse teha –, seda rohkem me suudame seda ohtu maandada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmisena on sõna kultuuriminister Heidy Purgal. Palun!
Kultuuriminister Heidy Purga
Aitäh! Tere tulemast! Täna on Eesti kultuuri ja spordi jaoks väga eriline päev, see on päev täis pidulikkust.
Mul on väga hea meel teada anda, et valitsus kinnitas täna riiklikult kultuuri- ja spordipreemiad, mis on meie riigis kõrgeim tunnustus ja tänuavaldus, mida valitsus saab kultuuri- ja spordirahvale anda.
Me õnnitleme kõiki laureaate. Välja antakse kokku kolm kultuuri- ja kaks spordi elutööpreemiat ning vastavalt viis ja kuus aastapreemiat.
Preemiate saajad otsustas valitsus vastavate komisjonide ettepanekute alusel.
Elutööpreemiate suurus on 64 000 eurot, aastapreemiate suurus 9600 eurot, mis kollektiivi puhul läheb jagamisele.
Minu suur tänu kuulub ka kõikidele preemiatele esitatud kandidaatidele, neid oli erakordselt palju. Ministeeriumisse jõudis tänavu ettepanekuid kokku 141 kandidaadi tunnustamiseks.
See ilmestab väga hästi, et me võime olla uhked, et Eestis on niivõrd palju väljapaistvaid inimesi, keda selle tunnustuse vääriliseks peetakse.
Aga alustan kultuurivaldkonna elutööpreemiatest. Elutööpreemia otsustas valitsuskomisjoni ettepanekul anda kolmele kultuurivaldkonna suurkujule, kes kõik on jätnud oma aastakümnete pikkuse tegevusega sügava jälje meie kultuurilukku.
Palju õnne, tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer! Palju õnne, arhitekt Raine Karp! Ja palju õnne filmitegija, dokumentalist ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi looja Mark Soosaar.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Need on järgmised.
Hans Christian Aavik – interpretatsioonilise tegevuse eest. Palju õnne! Tõnis Pilv ja Ivo Felt –mängufilmi „Frank“ eest. Palju õnne!
Paavo Järvi– Eesti muusika tutvustamise eest. Palju õnne!
Duo Ruut koosseisus Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi – albumi „Ilmateade“ ja uudisloomingu eest. Palju õnne!
Ja Anders Härm – näituse „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ kureerimise eest. Palju õnne!
Nüüd aga spordipreemiate juurde. Spordivaldkonna elutööpreemiate saajad on väsimatult oma ala arengusse panustanud legendid, kes on treeninud ja oma tarkusega suunanud mitmeid põlvkondi sportlasi.
Ja nüüd kaks elutööpreemiate laureaati. Kõigepealt, palju õnne, maletreener Merike Rõtova! Ja palju õnne, korvpallitreener Üllar Kerde!
Spordi aastapreemiate saajad on möödunud aastal oma saavutuste ja medalitega toonud meieni väga palju rõõmu ning näidanud, et Eestist saab spordimaailma tippu jõuda väga erinevatelt spordialadelt.
Aastapreemiad pälvivad, esiteks, Niina Petrõkina – naiste üksiksõidus kuldmedali võitmise eest iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel. Palju õnne!
Svetlana Varnavskaja – eduka treeneritöö eest iluuisutaja Niina Petrõkina treenimisel. Palju õnne!
Kolmandaks, Ralf Tribuntsov – kuldmedali võitmise eest ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel. Palju õnne!
Neljandaks, Tanel Visnap ja Tiina Torop. Tanel Visnap võitis kurtide kergejõustiku olümpiamängudel kuldmedali kaugushüppes, 100 meetri jooksus ning 200 meetri jooksus. Tiina Torop on Tanel Visnapi treener. Palju õnne!
Viiendaks, Eneli Jefimova – kahe kuldmedali võitmise eest ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel. Palju õnne!
Ja kuuendaks, Katrina Lehis – hõbemedali võitmise eest nii vehklemise Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel. Palju õnne!
Preemiad antakse üle 18. veebruaril siinsamas Rüütelkonna hoones koos riiklike teaduspreemiate ning Wiedemanni keeleauhinnaga. Palju-palju õnne, jõudu ja tervist kõikidele auhinnasaajatele!
Lisaksin veel siia juurde paar teadaannet. Selleks, et Eesti kultuuriline rikkus, meie interpreedid, loojad ja kollektiivid ning nende kõrge kvaliteet jõuaks ka edaspidi suurtele rahvusvahelistele areenidele, et me oleksime riigina nähtavamad, oleme otsustanud eraldada ühe miljoni suuruse lisarahastuse kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamiseks.
Sellest täpsemalt Kultuuriministeeriumi välja antavas pressiteates. Kultuuriministeeriumis on selline voor nagu Eesti kultuur maailmas, mille maht on olnud siiamaani 500 000, nüüd see tõuseb erakorraliselt ühe miljoni võrra.
Eesti kultuur on teinud tänu meie kultuuri saadikutele maailmas väga silmapaistvaid arengusamme Eesti riigi tutvustamisel.
Ja päris lõpetuseks tuletan meelde, et kuni 14. märtsini jätkub meil raamatu aasta, millega tähistame lugemist, raamatukultuuri ja eesti kirjakeelt.
Homme, 30. jaanuaril tähistame pidulikult Eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi ka Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Kuna tänavu möödub 100 aastat „Tõe ja õiguse“ esimese osa ilmumisest, on paslik tähtpäeva eel soovida, et loeksime rohkem emakeelset kirjandust ning toetaksime seeläbi ka meie autoreid.
Ja soovin, et meil oleks rohkem selliseid hetki, nagu kirjeldas tabavalt värske kultuuri elutööpreemia laureaat Krista Kaer hiljutises „Plektrummis“: lugemine peaks pakkuma niisugust naudingut, et inimene unustab ära kõik, mis ta ümber toimub. Aitäh! Head jätkuvat kultuuri- ja spordirikast aastat!
Juhataja
Aitäh! Kultuuriminister tegi algust nende pidulike teadaannetega, nüüd annan korra veel tagasi sõna peaministrile. Palun!
Kristen Michal
Nii. On kombeks välja anda ka Wiedemanni keeleauhind, valitsus selle otsuse langetas, ja selle saab inimene, kes on meile kindlasti kõigile eeskujuks korrektse eesti keele kasutusega, väga paljudele ka tuttav, see on näitleja, õppejõud ja tõlkija Anu Lamp. Palju õnne talle! Soovime edu ja püüame siis ka keelekasutusel rohkem tema moodi olla. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmisena on sõna rahandusminister Jürgen Ligil. Palun!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Sain vihjest aru. Aga siin on mitu korda mainitud teemat pettustevastane võitlus, eeter on sellest murest ju täis, kõik on seda ühel või teisel moel tajunud, et pettuste arv ja keerukus aina kasvab.
Eestis oli eelmisel aastal kaks korda rohkem pettusi kui üle-eelmisel aastal. Nii et meil on põhjust olnud ka valitsuse tasandil siin koostööd arendada.
Rahandusminister on pandud, pandud seda asja vedama, aga kaasatud institutsioonid on nii era- kui ka riigisektorist – ministeeriumid, riigiametid, telekommunikatsioonifirmad ja pangad on vast need ka olulisemad, ja politsei muidugi.
Täna olid nad ka istungil esindatud ja me saime ülevaate, püüdsime siis seda plaani natukene vormida. Aga töö asja kallal käib juba pikemalt ja kohtumised toimuvad.
Mure on väga suur, peab tunnistama. Enamik pettusi algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksetega.
Ja me oleme selle teemaga pikalt tegelenud. Kõigepealt, see on hästi struktureeritud tegevus, selles mõttes, et kõigepealt seadused. Praegu ei tohi pangad ega politsei kehtiva õiguse järgi jagada omavahel pettuse kahtlusega seotud infot ega makseid peatada.
Me oleme hästi mugavaks teinud oma elu Euroopa tasemel nende kiirmaksetega. Sellepärast pank ei jõua väga kiiresti, sekunditega midagi ette võtta, isegi kui ta näeb.
See ei ole lootusetu, aga see on hästi pingeline tegevus. Nii et õiguslikud piirangud on üks meie fookusi.
Seaduste hulka on tulemas, meie rahandusministeeriumis on ka valmimas eelnõu, mis annab pankadele õiguse jagada pettuse tõkestamiseks vajalikku infot, võimaldab põhjendatud kahtluse korral makseid peatada või keelduda tehingu tegemisest.
See õiguskindlus tuleb anda ka pankadele, et nad ei kannataks ise seetõttu. Me soovime selle seaduse kevadisel poolaastal ka riigikogus ära menetleda.
Pangaliit tegeleb finantspettuste tõkestamise tavaga.
Üks võimalus on nn rahunemispaus – kui klient teeb ebatavalise ja riskantse makse, siis rakenduks ajaline viide, mis annab võimaluse pettuse avastada ja klienti ennast kaitsta.
Euroopa Liidus on teema ka üles tõstetud, eelmisel aastal kiitsime heaks uue Euroopa Liidu makseteenuste määruse, mis reguleerib pankade, telekommide ja politsei infovahetust.
See sisaldab maksete blokeerimise kohustust. Ja on kahju hüvitamise reeglid, mis panevad vastutuse ka pankadele. Aga siin ma küll ütleks, et üks nende pettustega kaasnev risk on üle pingutada. Ei tohiks kuidagi tekkida muljet, et pangas raha küll, las maksavad kinni, sest see sünnitab uut lohakust ja ka uut kuritegevust. Sellega on mõni riik ka juba näppu lõiganud siin.
Nii et igal juhul me mingit ülemäärast koormust pankadele ei tohi panna või sellist turvalist keskkonda luua, et see, kellel on, see maksab kinni.
Vaid peame selgelt tegema vahet, kus see vastutus jaguneb.
Loomulikult, kui pank on vea teinud, siis on üks asi, aga üldiselt jah, need pettused on nii palju ees, et pigem me räägime sellisest vastutuse jagamise optimaalsest vormist.
Ja statistika järgi toimus 2024. aastal kokku 3613 kelmust ja kokku oli kahju 16 miljonit. See oli 2024. aastal. Ja 2025. aastal on nimetatud 29 miljonit, sellest moodustab 11,5 miljonit eurot, mis on ümberkehastuste kelmused ja 6,3 miljonit investeerimispettused ning 2,7 miljonit eurot on läinud e-kirjade kelmuste kaudu kaduma. Keskmine summa on ka 6 miljonit.
Ehk mure on suur, aga pingutused on täies hoos. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd läheme küsimuste juurde. Ja esimene küsimus tuleb saalist, öelge palun siis toimetuse nimi, keda esindate, meie stenogrammi jaoks. TV3 soovib, jah? Aitäh!
Sven Soiver, TV3
Küsimus puudutab seda eile avalikuks tulnud arvutusviga, millest Taro rääkis. Küsimus nii Tarole, Michalile kui ka riigi kõige suuremale rahakotihoidjale Ligile. Ja Heidy Purga, siis kui te tunnete, et poliitiline kultuur on ka kultuuri osa, siis olete oodatud kommenteerima.
Aga küsimus on laiem. Mis hinnangu te annate Eesti ametnike ja poliitikute tasemele, kui lühikese aja jooksul tuleb välja kaks seadusandlikku praaki, kusjuures see viga on nii lihtne, nagu Taro ütles, et veidi chatt’imist AI-ga ja on aru saada, milles probleem on.
Igat seaduseelnõu vaatab üle ju kümneid ja kümneid silmapaare. Kuidas selliseid asju ei avastata?
Kristen Michal
Igor, sa tahad alustada?
Igor Taro
No ma alustaks sellest, et …
Kristen Michal
Seleta see viga ka lahti. Mis see viga on? Kõik ei tea.
Igor Taro
Jah, see oli tervisekassa arvutus, nende tulu-kulu mõjude analüüs, seal oli sotsiaalmaksu tulu arvutamisel vale baasnumber sattunud selle tabeli arvutuse aluseks. Ja seetõttu oli kogu arvutus vale.
Aga positiivse poolena tahaks öelda, et viga avastati. Ja see juhtus esimese lugemise tutvustamise ajal, nii et väga varajases faasis. No õnnetusi ikka juhtub. Õnnetusi ei saagi ära hoida, aga katastroofi saab ära hoida, kui sa teed mingisuguse algoritmi, mis aitab aru saada, kuidas neid asju ennetada.
Nagu ma ütlesin, pärast seda asja, mis eelmine kord avalikuks tuli, tehti need järeldused, tehti need algoritmid ümber. Lihtsalt see dokument on valminud mõnevõrra varem.
Nii pea, kui kahtlus tekkis, sai see kiiresti üle kontrollitud. See on hea näide sellest, kuidas seda saab ka teiste dokumentidega teha väga efektiivselt.
Aga mis poliitilist kultuuri puudutab, ma arvan, et eilses päevas suurim probleem oli see, kuidas sinna üritati sokutada mingisugust toidukulleri kotti, täiskogu saali, ja teha mingisugust palagani. Vot see on nagu kultuuriprobleem.
Kultuuriprobleem ei ole see, kui tekib viga, mis leitakse, parandatakse ära, saadetakse kiiresti parandused ja tehakse oma järeldused. Kultuuriprobleem on see palagani tegemine parlamendis, mis ei heida varju mitte lihtsalt sellele tegijale, vaid kogu riigikogule. Sellist asja ei peaks tegema, ei peaks nagu ettevõtjate ettepanekuid mõnitama mingisuguste toidukullerite kottidega. Aitäh!
Kristen Michal
Jaa, no seekord ma saan aru, nagu Igor kirjeldas, et see viga oli vist see, et tulud olid väiksemaks arvutatud, kui oleks pidanud. Seekord see viga läks teises suunas.
Aga ma võin ette öelda – Jürgen vist on ainukesena parlamendis minust rohkem olnud, kauem, eks ju –, et neid vigu tuleb veel. Ja Eesti riigis me oleme muutnud seadusandliku protsessi parasjagu kiiremaks, erinevad lahendused, mõned eelnõud tulevad kiiremini, ametnikke oleme vähemaks tõmmanud.
Kõigile tundub, et ametnikud on tihti elul ees, aga me oleme ikkagi päris jõuliselt tõmbamas erinevatest kohtadest neid silmapaare maha. Me kas ei täida neid ametikohti või vähendame, see on ka kärbete üks külg. Ja need kärped jätkuvad.
Kui ameteid vaadata, siis maa- ja ruumiametist on peaaegu viiendik töötajaid ära läinud. See ei puuduta küll konkreetset eelnõu, aga ütlen seda lihtsalt üldist pilti kirjeldades.
Statistikaamet, seal Tatari tänava nurga peal on ilusti maja, seegi kolitakse, pakitakse kokku ja inimesed kolivad ära.
Töötukassast läheb suur hulk inimesi, veidi vähem kui viiendik – umbes, peast ei mäleta numbrit – saab proovida töötukassa teenuseid nüüd.
Nii et tegelikult riigis me tõmbame ikkagi erinevaid asju koomale. Ja ütleme nii, et mulle väga meeldis, et Ekspress pühendas sellele eraldi isegi selle Kranaadi rubriigi, mis minu meelest on üks kõige paremaid rubriike seal Ekspressis, et peaminister soovitas riigikogul AI-d kasutada.
Ma arvan, me peamegi rohkem seda hakkama kasutama. Tulebki aeg-ajalt kontrollida, tulebki leida algoritme, tulebki kasutada sarnaseid asju, nagu Luukas Ilves ka välja pakkus, sellesama apsuleidja jne.
Sest kui meil ei ole raha ja meil on vähenev tööealine elanikkond, et palgata riigile abilisi, abilistele abilisi, nii et kõik silmapaarid muudkui asju üle vaatavad, siis me peamegi tehnoloogilise abiga tegelikult need vead üles leidma.
Praegusel juhul see ongi väga õige, sest parlamendis selleks nüüd esimene, teine lugemine on, ja komisjoni töö ongi see viga üles leida. Mille eest me siis parlamendiliikmetele muidu palka maksame?
Ja kui ametnikud selle vea tegid … Ma võin öelda, et kindlasti neid vigu tehakse veel. Ja ongi väga hea, kui on mitu filtrit. Ja parlamendis see küll ei ole esimene viga, mida leida. Ma arvan, et kõik, kes parlamendis vähemalt ühe koosseisu on olnud, on kindlasti leidnud sarnaseid arvutusvigu. Lihtsalt praegu nad saavad ilmselt suuremat tähelepanu.
Aga selle vea eest, et tulusid arvestasime vähem, pange tähele, avalikkuses ju väga nuhelda ei saa. Kui rahandusministeerium üks kord tegi vea riigi kahjuks, siis no see saadab meid nüüd 10 või 20 aastat. Nii see on.
Jürgen Ligi
Mina arvan, et asjaosalistele tuleb luua lihtsalt rahulikum ja sõbralikum tööõhkkond. Minul ei ole nende episoodide või selle ühega jätkunud ühtegi halba sõna inimestele, kes väga närvilises õhkkonnas pidid tegema asju. See on väga vastuoluline, aga nad tegid, kangelaslikult. Ja tempo oli väga kiire.
Ja näpuga näitamisest. Mina ei ole näpuga näitamisega nõus, need on parimad inimesed riigiaparaadis, see tähendab ka tegelikult riigi mastaabis, kes nende asjade eest vastutasid. Ja mina neid ei kritiseeri.
Tuleb ette, tegijal juhtub ja juhtub ka tulevikus. Aga me teame, kuidas oma tähelepanelikkust suurendada. Ja tehisintellekt on kindlasti üks meetod, mis nüüd on väga kenasti välja toodud ja millega ka valitsus tegeleb, nagu peaminister juba nimetas.
Aga enne tehisintellekti tuleks seda looduslikku intellekti rohkem kasutada ja lugu pidada nendest inimestest, kellel see on vägagi olemas, koos südamega õigel kohal.
Nii et midagi hullu ei juhtunud, tegelikult ei juhtunud, me saame hakkama selliste asjadega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Jaa, palun! Saadame mikrofoni ka siiapoole.
Krister Kivi, Postimees
Ma Igor Tarole esitaksin ühe küsimuse, mis puudutab seda kava Venemaa ja Valgevene kodanikel kinnisvara ostmist võimatuks muuta.
Te ütlesite, et suure kiiruga on hakatud eelnõu tegema. Mis ajaks te arvate, et see eelnõu jõuab riigikogu saali?
Teiseks, mis on põhjus, miks te hakkasite nüüd seda suure kiiruga tegema, kui Läti võttis vastava seaduse vastu juba eelmisel aastal?
Ja kolmandaks, ma tahaksin ka täpsustada, kas see laieneb ka topeltkodanikele. Ehk siis, kui Vene või Valgevene kodanikul on mõne muu riigi kodakondsus või mõne Euroopa riigi kodakondsus, kas ka siis tema võimalused kinnisvara soetada muutuvad?
Igor Taro
Jah, aitäh! Alustan lõpust. Topeltkodanike puhul, kui tegu on Valgevene või Vene kodakondsusega isikuga, siis talle kehtivad kõik need piirangud, mis Valgevene või Venemaa kodanikule kehtivad. See topeltkodakondsus kuidagi ei sega nende piirangute rakendamist. Kui on see kodakondsus selgeks tehtud, siis see piirang ka rakendub, eks ole.
Kaua see aega võtab täpselt, selle eelnõu tegemine? Ma ei oska siin nüüd praegu n-ö tunni täpsusega öelda.
Meie esialgne mõte oli teha seda läbi väljatöötamiskavatsuse, mis tähendab seda, et see oleks andnud kaks nädalat või, ütleme, üle kahe nädala nagu protsessile rohkem kulgemisaega.
Rääkisin ametnikega kohe ukse taga, kui valitsus selle otsuse tegi, et me läbi VTK ei pea seda tegema. Nad ütlesid, et neil on kavand olemas, visand on olemas. Ma ütlesin, minge siis ja tehke sellest visandist eelnõu, mida saab istungil esitada.
Ma arvan, et nad ei hakka sellega spetsiaalselt venitama. See eelnõu läheb siis esimesel võimalusel kooskõlastusringile. No kooskõlastusring igal juhul tuleb teha eri ministeeriumide vahel.
Nii et ma ei oska täpset aega öelda, millal ta võiks riigikokku jõuda, aga kindlasti mõistlik oleks, et ta hakkaks kehtima enne suve või suveks.
Meie omalt poolt teeme kõik selleks, et riigikogu sellel istungjärgul selle võimalikult kiiresti ära menetleks, kõiki protseduure jälgides.
Miks kõiki asju ei ole juba varem, enne minu tulekut siia ära tehtud? Sellele küsimusele ei oska ma vastata. Jah, ilmselt ei saanud ...
Kristen Michal
Kuidas … Sinu ajal tehakse kõik ära, pärast sind ei ole enam midagi teha.
Igor Taro
See on selles mõttes alatine küsimus kõikide asjadega, mille initsiatiividega ma olen tulnud. Alati on küsitud, miks varem ei ole tehtud. Nii pea, kui sellele mõttele tulime või selle lünga avastasime ja mind briifiti, andsin kohe noogutuse, et jah, lähme sellega edasi. Sellest briifingust on nüüd juba mitu aega möödas.
Nii et selles mõttes mina küll seda kuidagi nagu kinni ei hoidnud ja väga pikalt sellele ei mõelnud. Me võime kas või iga nädal tulla mõne järgmise initsiatiiviga, kuidas Venemaad karistada ja kuidas Eesti julgeolekut paremaks muuta, kui vähegi selliseid ideid avastame ja neid tekib. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd …
Kristen Michal
Sellel pettuste teemal, ma lihtsalt siia lõppu ütlen, et kuna meil oli valitsuses päris pikk debatt ja väga palju rahvast, siis võib-olla Jürgen luges kogu selle tehnilise kirjelduse ette, aga see pilt iseenesest on – võib-olla ma nüüd veidi lihtsustan, eks Jürgen parandab, kui ma lihtsustan – ikkagi selline, et kuna Eesti inimesed kaotavad väga palju raha sellega ja pettuste jaoks kasutatakse ära kogu meie avatud infrastruktuuri, muuhulgas isikukood, Smart-ID-d jne, siis esimene selline tööliin, millega siis rahandusministeerium, politsei, pangaliit ja eri osapooled tegutsevad ühises töörütmis, on tempo aeglustamine.
See tähendab seda, et küsitakse, kas kõik asjad peavad toimuma nii kiiresti, seda tavaliselt kasutatakse ära. Teiseks on selline tööliin, mis puudutab tehnoloogiliste vahendite ülevaatamist, näiteks Smart-ID kasutamise puhul, kas seda kasutatakse sellisel viisil.
Sest tihtipeale kasutatakse ära isikukoodi ja inimene lööb telefonist selle koodi sisse ja läinud ongi kõik, pärast seda tehakse uued Smart-ID-d ja juhtub õnnetusi.
Ja kolmas on inimeste enda teadlikkus. Sest no oleme siiski ausad, igal ajastul, iga kuu, iga aasta tulevad uued ohud, selleks pangad, ma saan aru, et ka rahandusministeerium koostöös meediaga teavitab inimesi rohkem võimalikest riskidest.
Nende kolme asja koosmõjus võetakse veidi tempo maha, vaadatakse üle tehnoloogilised lahendused ja inimesed peavad olema teadlikumad. Nii saab nendest pettustest jagu.
Ja selles mõttes meediale suur tänu! Täna ka politsei seda kirjeldas, et iga kord, kui meedia kirjeldab neid pettusi, kohe langeb pettuste toimepanemise hulk. Selles mõttes meedia roll selles on suur, inimesed loevad neid lugusid. Nii et jõudu tööle!
Juhataja
Aitäh! Ja jõuame võtta viimase küsimuse.
Sven Soiver, TV3
Küsimus samal teemal, minister Tarole. Kuivõrd te usute, et sellest keelust reaalselt kasu on Eesti julgeolekule? Selles mõttes, et sõda on ju kestnud juba neli aastat, kui arvestada Krimmi sündmusi, siis veel kauem. Põhimõtteliselt see on ju signaal vaenulikele jõududele, et kui te eelmise nelja aasta jooksul ei ole jõudnud ära osta mingit kinnisvara, siis nüüd on viimased kuud aega veel osta enne seaduse kehtima hakkamist.
Ja no teie põhjendus ka, et enne teid ei ole tehtud, te ei tea, miks, aga noh, te olete ise ka kümme kuud juba minister olnud – miks just praegu nii kiire sellega hakkas? Ja kui palju sellest reaalselt kasu on, teie arvates?
Igor Taro
Ma arvan, et sellest on ikkagi kasu. Sellepärast, et kui me seda otsust ei teeks, mulle tundub, et siis tekiksid ju palju suuremad ja tõsisemad küsimused, et miks me seda ei tee, miks me sellist piirangut ellu ei vii.
Ehk siis on inimesed arutanud, kaalunud ja otsustanud ühel hetkel ministrile ideed tutvustada, ja nii pea, kui nad seda tutvustasid, nad said [minult] noogutuse. Nad ei jõudnud mu esimesel tööpäeval mulle kõiki suurepäraseid ideid tutvustada. Nii et nad tulevad järjest.
Nagu te olete tähele pannud, meil on olnud ka teisi algatusi, mis on töös ja mis on siis varem ette võetud.
Jürgen Ligi
Osa ideid ei olnud veel peadeski, kui tema tuli.
Igor Taro
Just.
Jürgen Ligi
Aga siis hakkasid tekkima.
Igor Taro
Ühesõnaga, teeme tööd selles tempos, mis on võimalik.
Minu jaoks on see Venemaa karistamine ja Vene kodanikest lähtuva ohu tõrjumine kindlasti üks prioriteetseid suundi. Nii pea, kui me leiame mingisuguse tegevuse, mida saaks ellu viia, kohe saab see ette võetud.
Juhul, kui toimub mingisugune tegevus, ütleme, nüüd lähiajal, mis kuidagi peaks Eesti julgeolekut ohustama, ehk siis julgeolekuorganid ka tõkestavad seda. Seda on võimalik ka teha.
See meede on lihtsalt selline preventiivne, et me juba hoiame eos ära sellised riskiga seotud tehingud.
Ja eks siin üks pool on see julgeolekuoht, aga teine pool on ikkagi Venemaa ja tema kodanike sanktsioneerimine, eks. Me keelame ju kõik tehingud ära – nii need, mis on potentsiaalselt julgeolekuriskiga, kui ka kõik muud, mis võib-olla nii suure riskiga ei ole.
See on ka selle rehkenduse oluline pool, et Venemaa peab vastutama, tema kodanikud peavad vastutama selle eest, mida nende riik ellu viib Ukraina kallal. Selles mõttes see on kogumis oluline samm, mis täidab mitut eesmärki.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud, aeg intervjuudeks.
