Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=XT-udoXyKi0
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, head ministrid ja head ajakirjanikud! Me alustame valitsuse pressikonverentsi.
Täna annavad valitsuse olulisematest teemadest teile ülevaate peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, sotsiaalminister Karmen Joller, välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkur.
Peaminister Kristen Michal, palun!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Ma siis mõnda teemat siin pressikonverentsil puudutan ja siis hiljem saab küsimusi ja vastuseid teha.
Kõigepealt, esimene on presidendivalimiste teema. Eile tehti Eesti ajalugu, Ülle Madise valiti presidendiks 71 häälega. Ma ütleks, et see on väga hea uudis sellest, et demokraatia ja põhiseaduses kirja pandud mehhanism, kuidas presidenti võiks valida, toimivad kenasti.
Ja see on oluline, eriti kui me kerime nüüd natukene ajast tagasi, meil olid just 20. augustil Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva tähistamised ja siis 20. augusti klubi president Ants Veetõusme, aga ka Liia Hänni siinsamas majas ja avalikkuses rääkisid palju keerulistel aegadel üksmeele leidmisest.
See oli väga sümboolne, et me suutsime kõik koos, kõik poliitilised jõud parlamendis, kõik saadikud, valida Ülle Madise ära esimeses voorus, hoolimata kõigest sellest, mis eelnes, ja sellest turbulentsist, mis alati sisepoliitikas toimub.
Nii et mina omalt poolt tänan kõiki parlamendiliikmeid, tänan Reformierakonna fraktsiooni, tänan sotsiaaldemokraate, Eesti 200 ja ka Isamaad, kes tuli nende poole üle, kes Ülle Madise toetavad.
Ja no võib-olla sellise piduliku sündmuse juures võiks olla lihtsalt ääremärkusena öeldud, et EKRE käitumist võib veel mõningal määral mõista, sest nende ainus kandidaat on alati Helme, olenemata sellest, mis ta eesnimi parajasti on. Aga Keskerakonna sellist lahtisidumist iseennast põhiseaduslikust süsteemist, kus nad presidendivalimistel oma saadikutel ei lase osaleda, tunnistan, mitmel korral riigikokku valituna ja ka juurahuvilisena ma ei mõista.
See on veidi veider lugu, kui parteiliselt öeldakse saadikutele, et Eesti riigipea valimisel me ei osale. Aga seda on ka ajakirjanduses käsitletud ja ilmselt käsitletakse veel.
Ja Ülle Madisele soovin kindlasti jõudu. Ülle on, ma arvan, õiglane, erapooletu ja aus. Ta on kriitiline nendes kohtades, kus ta peab olema kriitiline, ja sõnakas nendes kohtades, kus tuleb olla sõnakas, olenemata sellest, kas see on populaarne või mitte.
Meil valitsuses on temaga olnud rõõm koos töötada, vahel on olnud ka vaidlusi. Sellise partneriga on alati hea koos töötada.
Nii et mina arvan, et Eesti saab hea presidendi, kes kaitseb meie kõigi põhiõigusi ja võtab sõna seal, kus keegi nõrgem osapool kaitset vajab.
Nii et soovime siis, nagu öeldakse, pärituult purjedesse ja laululusti südamesse.
Ja praegusele presidendile Alar Karisele kindlasti suur tänu. Ma saan seda ka isiklikult öelda, meil seisab ilmselt nii valitsusega kui ka eraviisiliselt temaga erinevaid kohtumisi ees. Aitäh talle tehtu eest!
Eesti inimesed usaldasid teda ja ta kindlasti täitis seda rolli kenasti. Ja nagu öeldakse, kui tuleb uus president, küllap siis need ootused tulevad juba uut moodi. Ja hoiame siis pöialt.
Nüüd teine teema, mis samal ajal keris ega olnud kindlasti vähem uudiste tähelepanu all, on see, mis puudutab kaitsevaldkonna raamatupidamist, varude arvestust, lepinguid või kuidas iganes me seda nimetame.
Täna hommikul alustasime valitsuskabineti nõupidamist – tegelikult tänahommikune pool selle peale kuluski, me nüüd kella kahest jätkame ja läheme õhtuni välja – eelarve teemadega.
Aga hommikul oli siis see koht, kus me saime kaitseministrilt, riigikontrollilt, kaitseväe juhatajalt ja RKIK-i juhilt põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate sellest, milline on seis, mis on toimunud ja mis on praegu teada.
No raamatupidamise kohta ma julgeksin sissejuhatusena öelda – ma arvan, et see on ka korrektne, seda on ka tähele pandud –, et kui kuskil hüppeliselt kulud või investeeringud kasvavad, siis süsteem peab samamoodi kasvama. Ja täna ma julgeksin küll vähemalt esimese peegeldusena öelda seda, mis vaatab ka riigikontrolli raportitest vastu ja mis on ka juhtimisalane teadmine, ma arvan, Eesti Vabariigile laiemalt, millele tulevikusüsteemid peavad vastama, et kui süsteemi tuleb järsult väga palju varusid ja raha juurde, siis süsteemi enda nõuded peavad ka sellele vastama.
Ja kui vaadata kaitse-eelarve kasvu, siis on näha, et kaitse-eelarve on üle kolme korra kasvanud, et me mäletame aastaid, kus me pidasime normaalseks kaitse-eelarveks või soovituslikuks tasemeks 2%. No täna me oleme 5,4% peal, tulevastel aastatel vähemalt 5%, nagu me oleme sõnastanud.
See on ikkagi tohutu hulk uusi võimeid, tohutu hulk varusid, tohutu hulk kohustusi ja tegevusi. Ja sellele on lisandunud ka Ukraina abistamine. Ukraina abistamine, kui veidi seda konteksti anda – ma arvan, et siin ruumis olevad inimesed ja need, kes vaatavad, mõistavad seda –, on olnud ju kogu aeg tohutu pingutus. Lisaks sellele, et kaitsevägi ja kaitseministeerium ja RKIK kindlustavad meie enda kaitsevõimet, oleme me Ukrainat abistanud.
Ukrainat abistatakse väga palju sellega, et aidatakse neil leida varusid, mida nad vajavad venelaste tõrjumiseks, iseenda ellujäämiseks, ja see võidujooks on käinud meil üle kogu planeedi venelastega. Samamoodi on teiste riikidega – needsamad varud, samad relvasüsteemid, samad varustused.
Ja seetõttu ma arvan, et eks ajaloos selliseid lahkamisi jõuab siin veel palju-palju teha, eks ju, aga on täiesti arusaadav, et sattutakse ka erinevatesse riikidesse, kus taustakontrolli võib olla keerulisem teha.
Aga see ei õigusta kindlasti midagi, see ei vähenda nende juhtide vastutust, kes oleks pidanud selle taustakontrolli ära tegema.
Ja siin ma ütlen küll, et üks asi, milles me ka kabinetis kokku leppisime, on see: teeme selgeks, mis on ikkagi juhtide vastutus ka selles asjas, kus oleks pidanud taustakontroll tehtud olema. Näiteks seesama leping, mis on nüüd avalikkuse ees. Noh, me valitsuses saime ülevaate, mis on fiskaalne seis, ja me saame veel täiendavaid ülevaateid, iga kuu nüüd hakkame saama seda ülevaadet ja detailselt. Ma loodan, et ka avalikkus saab sellest põhjaliku ülevaate.
Aga tänaseni ega me ei saanud valitsuskabinetis ülevaadet – ja ma kahtlustan, et isegi kaitseministril ei ole võib-olla lõpuni väga head ülevaadet – sellest, mida ka Elmar Vaher on kirjeldanud avalikkusele, uus RKIK-i juht, et miks ometi oli nii, et kui sul ühes lepingus leping ei realiseerunud, seal asjad ei olnud tehtud, siis tehti järjest ettemakseid sinna. Noh, tegelikult pole head vastust.
Sellele peaks vastama eelmine RKIK-i juht, kelle käest neid küsimusi tuleb siis kas kaitseministeeriumil, audiitoritel, prokuratuuril või kellelgi teisel küsida. Ja see on see koht, kus Eesti riigile võivad tekkida ka täiendavad kohustused, noh, mida me siis ju varem ei teadnud.
Nii et jah, see on kindlasti üks asi, mis tuleb korda teha. Ja tuleb selgeks saada, kuidas nüüd edasi.
Me leppisime kokku selle, et teeme selgeks, erinevate punktidena, milline on olnud kaitseministeeriumi valitsemisala eri asutuste juhtide vastutus kujunenud olukorra tekkimisel. See on ülesanne kaitseministrile ja kaitseministeeriumile.
Kaitsevägi, kaitseministeerium ja kaitseinvesteeringute keskus peavad oma raamatupidamise ja aruandluse korda tegema. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja hakkavad regulaarselt kord kuus valitsusele ülevaadet andma selle kohta, kuidas on riigikontrolli tõstatatud probleemid lahendatud.
Ja kaitseministril on ka tegevuskava probleemide lahendamiseks olemas. Valitsuskabineti otsuseid täiendasime kolmes olulises asjas. Nimelt, esiteks, kaitseväel ja kaitseministeeriumil on vaja sellist raamatupidamise ja inventuuri tarkvara, et kaitseväe varude arvestuse süsteem oleks igapäevaselt kasutatav. Ja see tuleb võimalikult kiiresti kasutusele võtta.
Teiseks, läbipaistvuse tagamiseks tuleb kaasata väline osapool, audiitor, kellel on vajalikud load ja võimed ning kes riigisaladuse valdkonnas suudab auditit läbi viia.
Ja [kolmandaks,] kaitseväes tuleb teha täisinventuur, et oleks selge, millised varud meil on.
Miks peavad kõik need asjad koos käima? Sellepärast, et kui läbi viia ainult täisinventuur, siis me saame hetkepildi sellest, mis meil parajasti on. Aga on vaja muuta see süsteem selliseks, et me teame jooksvalt, kuidas varud on kasutuses, mis vajab uuendamist, mis roteerimist, mis seis meil on.
Ja lisaks, see mehhanism peab olema selline, et kaitseväe üksustel, kes nende varude kasutamise eest ja valvamise eest vastutavad, oleks see raamatupidamislik ja sihuke, kuidas öelda, varude arvestuse süsteem pidev, paindlik ja eluga kooskõlas.
Vastasel korral on nii, et kui elu ja süsteem ei tööta koos, siis ühel hetkel tekib seal jälle kõiksugu probleeme. No vot.
Ja nüüd on nii, et uuendatud kava oleme palunud kaitseministril esitada valitsusele 1. oktoobril ja riigikaitseinvesteeringute keskus esitab valitsusele 10. septembriks ülevaate välisrahastusega Ukraina lepingutest ja nendega seotud riskidest. Ka see pilt tuleb selgeks saada.
Ma leian, et selle ülevaate peab saama ka avalikkus, et meil oleks see pilt olemas, et see oleks kõigil kättesaadav ja arusaadav, mis seal täpselt on olnud. Vot nii.
Mul on hulk teemasid veel, aga kuna ma arvan, et kõigil ministritel on oma teemad, siis tõmbame praegu joone alla ja hiljem lisame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Annan sõna haridus- ja teadusministrile, Kristina Kallasele.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa, aitäh! Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja Eesti avalikkus!
Kõigepealt tõesti kaitseteemadest, paari lausega. Saame pärast detailsemalt selgitada, aga kaitseminister koos oma vastutusala inimestega, oma haldusala inimestega andis meile tõesti valitsuskabinetis täna väga põhjaliku ülevaate.
Küsimusi oli palju, kohati me läksime väga detailidesse, et aru saada, mis siis tegelikult on toimumas selles valdkonnas. Ja saime ka väga paljudele küsimustele tegelikult selgeid vastuseid.
Aga näha on, et siin haldusalas – mitte otseselt kaitseministeeriumis, vaid haldusalas – on olnud olukordi, kus on keeruline vastuseid saada, sest nüüdseks on ametist lahkunud need inimesed, kes on teatud otsuseid teinud.
No peaminister sellele viitas, eks ole, miks tehti ettemakseid edasi olukorras, kus teati, et eelmised lepingud on tegelikult täitmata. Ja seda vastust meil ei ole.
Teine teema, mis on jätkuvalt siiski üleval, on seesama kaitseväe varude arvestamise süsteem ja selle süsteemi korda tegemine, see ei ole esimene kord sellel aastal, kui riigikontroll sellele tähelepanu pöörab, aga see vajab korda tegemist, sest nii nagu riigikontroll ütles, et ei ole kindlust, kas varude maht on 1,2 miljardit, on ta 1,1 miljardit või 1,3 miljardit.
Seal ei ole praegu piisavat kindlustunnet ja see kokkulepe valitsuse tasandil täna tehti, otsustamaks, kuidas see süsteem saab korda tehtud nii, et Eesti inimestel – valitsusel ja kõigil – on kindlustunne, et selle 5% raha eest soetatud varad on ka õigesti arvel ja me teame, mis on nende varade ulatus.
Pärastlõunal nüüd me jätkame valitsuskabinetis eelarve teemadel. See on siin praegu natuke teiste teemade varju jäänud, aga eelarve vajab kokkupanemist. Ja täna on ka ministrite niinimetatud lauaring, kus siis me käime läbi poliitilised prioriteedid eri valdkondades – selle, mis järgnevateks riigi eelarvestrateegia perioodiks erinevates valdkondades on – ja vaatame üle ka avaliku sektori palgastatistika.
Nagu me näeme, keskmise palga tõusu korrigeeriti kõrgemaks, keskmine palk on päris märkimisväärselt tõusnud, kindlasti paneb see surve alla avaliku sektori töötajate ootused palgatõusuks.
Aga eelarve seis ei ole kuidagi vahepealsel ajal paremaks läinud. Meil on jätkuvalt kaitsekulude survest tulenev väga suur eelarvesurve, nii et pärastlõunal valitsus neid teemasid arutab.
Ja lõpuks veel ütlen kiiresti ka hariduse valdkonna informatsiooni. Kõik, mis puudutab niinimetatud kadunud lapsi, ehk siis neid, kes ei ole jätkuvalt koolikohustuste [täitjana] arvele võetud, ehk kelle puhul me ei tea, kas need lapsed õpivad või ei õpi – tänaseks on pilt päris hea. Meil on küll mõni sada last, kelle kohta meil tõesti informatsiooni ei ole.
Enamik lapsi on praeguseks koolidesse registreeritud ja vastu võetud ja õpivad. Aga nendest lastest, keda on täna umbes 400–500 ja kelle kohta meil pole informatsiooni, väga suur osa on Ukraina lapsed. Eks me püüame nad selles mõttes üles leida, et saada teada, kas nad tulevad Eestisse tagasi või ei tule, ja kuidas nad oma õppimiskohustust täidavad. Aga suur osa lapsi, kes siin Eestis on õppimiskohustuslikud, tegelikult oma õppimiskohustust ka täidavad. Nii et paari päevaga on see olukord lahenenud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Palun, sotsiaalminister Karmen Joller!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Aitäh! Mina keskendun hetkel sotsiaalministeeriumi tegemistele.
Meil on ka päris tihe töö. Töö käib ja täna oli valitsuses ka mitu meie eelnõu.
Esimesena ma tahaksin rääkida erihoolekandest. Täna oli ka meeleavaldus. Ja loomulikult, ma jagan nende inimeste muret, sest probleem ei puuduta ju ainult inimesi, kes teenust vajavad, ja nende lähedasi, vaid tegelikult oleks riigi vaates suurepärane, kui lähedased saaksid panustada tööturul ja kui inimesed, kes on vaimse tervise häirega või psüühikahäirega ja sellest tingituna ei tule oma igapäevaelus toime, saaksid erihoolekandeteenuse toel ikkagi oma toimetulekut paremaks. Kõik see kokkuvõttes ka riigi vaates kulusid vähendab.
Aga küsimus ei ole ainult rahas. Olen selle aasta jooksul ja ka eelmise aasta jooksul keskendunudki sellele teemale ja me oleme teinud mitmeid muudatusi, näiteks sellest aastast rahastame umbes 200 uut teenusekohta, mis võivad olla kodulähedased teenused. Ja teiseks, see tundub küll väike arv, aga 12 kohta on loodud autistlikele inimestele, sest nende erivajadus või vajadus on kõige suurem ja teenus on tegelikult kõige kallim.
Üks samm, mida me täna otsustasime, on see, et nüüdsest, uuest aastast on võimalik prioriseerida inimesi. Ehk need, kellel on suurem vajadus jõuda kiiresti teenusele, võib tõsta järjekorras ettepoole. Näiteks, kui inimene on iseendale ohtlik või kui tema toimetulek või olukord teenuse mittesaamise tõttu kiiresti halveneb.
Ja lisaks on lihtsam kohalikel omavalitsustel. Siiani oli selline reegel, et kui kohalik omavalitsus rajab erihoolekandeteenuse kohad, siis ta peab pakkuma neid kogu Eesti inimestele. Ja seetõttu omavalitsustel ei olnud väga palju motivatsiooni.
Nüüd aga me lubame otsustada kohalikul omavalitsusel ise. Ja kui kohalikule omavalitsusele see sobib, siis suunatakse teenusele inimesi ka mujalt.
Ja lisaks vähendasime bürokraatiat. Inimesed, kes taotlevad teenust – seda nad teevad sageli ka oma lähedaste abil või sotsiaaltöötajate abil –, on pidanud korduvalt samu andmeid esitama. Selle oleme me nüüd ära kaotanud.
Lisaks, omaosaluse arvestus. Edaspidi arvestatakse ainult pensioni ja töövõimetoetust ning muid kulusid ei võeta arvesse. Ehk ka kulude arvestus muutub lihtsamaks.
Hetkel on 2166 inimest järjekorras ja nendest 755 oleksid valmis kohe teenusele saama.
Ja toon veel välja selle, et erihoolekandeteenus ei tähenda tingimata seda, et inimene elab kuskil asutuses, vaid see võib tähendada ka seda, et ta saab abi näiteks päevakeskuses, talle tullakse koju toeks või siis tõesti see ööpäevaringne teenus.
Oleme vaadanud üle ka sotsiaalkindlustusameti praktika ja teinud muudatusi, võtnud ära põhjendamatud viivitused dokumentide menetlemisel ja järjekordade menetlemisel.
Selle aasta lõpuks vaatame üle kogu teenusemudeli. On kindel, et erihoolekande teenus vajab lisaraha, sellele on osutanud nii riigikohus kui ka riigikontroll. Aga tegelikult vajavad ülevaatamist ka teenused. Tuleb välja selgitada, kus on vajadused kõige suuremad, ja tuleb leida, milline peaks üldse see teenuse struktuur olema. Ehk selle aasta lõpuks peaksid meie ettepanekud tulema.
Järgmiseks, teine eelnõu. Kinnitasime tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muudatused.
Laiemalt võiks öelda, et see on kvaliteediga seotud eelnõu. See võimaldab piirata nende tervishoiutöötajate tegevust, kes kasutavad ravimisel ohtlikke võtteid või kes teevad korduvaid ravivigu.
Ja selleks, et terviseamet saaks neid distsiplineerida, peavad olema ka kindlad tõendid. See ei käi lihtsalt nii, et keegi kasutab ebatraditsioonilisi võtteid või pakub mingeid nõuandeid, seal peavad olema ikkagi tõendid.
Nii, ma vaatan, et üks asi on veel seaduseelnõudest. Võtsime vastu niinimetatud tervikute eelnõu, mis lõimib sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu valdkonna ja paneb need kaks süsteemi paremini koos töötama.
Sellest ma olen ka siin mitu korda rääkinud, ma ei hakka täpsemalt sellele peatuma, kes soovib, see küsib.
Ja veel päris lõpuks üks uudis, mis tuli natuke enne seda, kui algas pressikonverents. Nimelt teatas PPA, et keskkriminaalpolitsei pidas kinni mehe, keda kahtlustatakse patsientide andmete ebaseaduslikus allalaadimises.
Selline terviseandmete lekkekahtlus on loomulikult väga suur. Ma saan politseist aru, et tõenäoliselt need andmed ei ole veel kuhugi välja saadetud ehk nad on hetkel turvaliselt. Aga sellesse kõigesse vaadatakse sisse.
Meie poolt TEHIK ehk siis tervise infosüsteemi haldav asutus vaatab üle kõik vastava tarkvaraga seotud päringuid ja need ühendused. Tegemist on nimelt enamasti hambaarstide kasutatava tarkvaraga, mille kaudu tarkvaraarendaja endine töötaja oli alla laadinud andmeid.
Ma väga-väga tunnustan politseid selle töö eest. See näitab, et meie andmed ikkagi on [kaitstud], kui selline leke avastatakse või on lekke kahtlus, siis politsei on teinud ikkagi väga head tööd. Jään ootama samamoodi täpsemat infot. Ja kui meilt ehk TEHIK-ult tuleb lisateadmisi, lisaandmeid, siis kindlasti anname sellest ka teada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Karmen Joller! Palun, välisminister Margus Tsahkna!
Välisminister Margus Tsahkna
Tere ka minu poolt! Kui me juunikuus maha istusime ja hakkasime mõtlema, kuidasmoodi koordineerida Eesti Vabariigi presidendi valimisi, siis ausalt öeldes, ma arvan, et siin inimesed võivad nõustuda, ega me täpselt ei saanud aru, kuidasmoodi see kõik välja näeb.
Aga lõpuks eile oli see hea päev, kui Eesti demokraatia, parlamentarism ja põhiseadus [võtsid]. Riigikogu liikmed näitasid üles üksmeelt, mida tegelikult Eesti inimestel praegustel keerulistel aegadel on vaja. Ja me saime Ülle Madise 71 häälega valitud Eesti Vabariigi presidendiks.
Soovin talle palju jõudu. Mul on selle üle hea meel. Ja vahetult peale valimistulemuste teatesaamist ma ütlesin Üllele, keda ma tunnen ka päris pikka aega, lihtsalt ühe soovituse: ära muutu.
See amet paratamatult muudab inimesi, aga ma arvan, et Ülle on väga hea sellisena, nagu ta on.
Nüüd kaitsevaldkonnas paari sõnaga lihtsalt, kuna siin on juba sellest räägitud. Ma võtaksin korra nagu laiemalt.
Hanno Pevkur võttis poliitilise vastutuse ja tegi oma otsused, aga kui me räägime nüüd kaitsevaldkonnast, siis see on Eesti inimeste jaoks üks kõige eksistentsiaalsemaid valdkondi ja teemasid.
Iga inimene jälgib väga hoolikalt seda, mis toimub meie ümber ja kuidasmoodi me ise selleks kõigeks valmistume nii, et sõda ei tuleks. Aga kui tuleb, siis me oleme kaitstud ja valmis esimesest sekundist võitlema.
Ja väga tähtis on see, et Eesti riigis, demokraatlikus riigis peavad kõik institutsioonid, ka kaitsevägi ja erinevad ametkonnad aru saama, et see raha, mis läheb kaitsesse, ei ole kellegi oma, vaid see on Eesti maksumaksja raha ja see peab olema läbipaistvalt kasutatud nii palju, kui vähegi selles valdkonnas on võimalik.
Ma arvan, et üks väga suur õppetund kogu sellest loost peabki olema see, et need asjad peavad olema korras. Et sõjaväelased ainult ei koordineeri ja ei mõtle selle peale, kuidasmoodi vajaduse korral Eesti riiki kaitsta, vaid nii kaitseministeeriumi kui ka erinevad ametkonnad peavad vastutama selle eest, et Eesti inimesed teavad, mis seisus meie kaitse on, iga eurosendi kohta nad teavad, et see läheb õigesse kohta.
Nüüd, konkreetses juhtumis on kaks asja. Ma soovitan neid mitte segi ajada. Väga tähtis on see, mida riigikontrolli audit on öelnud.
Me arutasime seda, arutame edasi, siin on väga konkreetsed tegevuskavad vaja ellu viia. Ja see on süsteemne viga, see ei ole ühe või teise otsuse tulemus, see on süsteemne probleem, et suurenenud võimaluste käigus me tegelikult ei tea, mis seisus meie kaitsevõime ka raamatupidamislikult on. Aga see on väga oluline osa sellest.
Teine asi on see 70 miljonit. Need on juba konkreetsed otsused, nii nagu peaminister ütles, see tuleb välja selgitada, kuidas on niimoodi juhtunud.
Ja kui tõesti juhtub nõnda, et see lõpuks see nii-öelda kadu jääb kanda Eesti riigile, siis see on tegelikult sõna otseses mõttes Eesti maksumaksja raha, mis sinna läheb – kellegi otsuste tulemusena.
Ja siinkohal ma tahangi öelda, et eraldame nüüd poliitilise vastutuse, millega on asjad selged, aga nii nagu peaminister ütles, siis minu sõnum ka hommikul valitsuse istungil oli, et ka ametkond peab vastutama. Ei saa juhtuda niimoodi, et lükatakse asjad kalevi alla.
Väga tõsiselt, me ei saa selliseid asju lasta korduda. Väga tähtis on see, et küsimus ei ole ju mitte ainult rahas, vaid küsimus on Eesti riigi usaldusväärsuses, eelkõige omaenda inimeste silmis. Ja minu hinnangul me peame otsustavalt tegutsema, et see usaldus taastada.
Nüüd korraks välispoliitikast paari sõnaga. Ukraina ei ole nii palju enam pildis, aga ma lihtsalt tuletan meelde, et eelmise nädala jooksul oli üle 2000 droonirünnaku, lisaks ballistilised raketid tabasid Ukrainat – ja mitte sõjalisi taristuid, vaid koole, toitlustusasutusi, kõike seda, mida Putin soovib terrorismi ja terrori eesmärgil hävitada.
Ka Eesti saatkonna päris lähedale tuli droon sisse, õnneks kõik on terved, saatkond on terve, neil on vastavad kriisiplaanid. Aga selles mõttes ei ole keegi kaitstud. Lihtsalt mõni number, kuna alles oli 1. september.
Nimelt 4,6 miljonit last Ukrainas tegelikult ei saa koolis käia ja 2800 kooli on tänaseks hävitatud, füüsiliselt. Nii et te saate aru, mis kontekstis tegelikult Ukraina inimesed elavad. Ja seetõttu meie toetus Ukrainale peab olema jätkuv.
Teine teema, mida ma alati, kui ma käin siin pressikonverentsil, ütlen üle. Kindlasti kaitseminister seda kinnitab. Meil oli siin üks droonijuhtum, droonid käisid siin korra piiri ääres ja NATO töötas nii, nagu vaja.
Me näeme üha enam rünnakuid ka Euroopas nendes riikides, mis ei ole piiririigid. Aga ma tahan teile öelda, et Eesti ohuhinnang ei ole muutunud. Kõik need lood, mida räägitakse, et kohe läheb siin suuremaks andmiseks – neil ei ole alust.
Me ei näe seda, et Venemaa kuidagimoodi valmistuks suuremamahuliseks sõjaliseks rünnakuks. Küll aga provokatsioonid ja erinevad terrorirünnakud – kuidas neid tuleks nimetada? –, mitte hübriidrünnakud, vaid terrorirünnakud ja rünnakud, need ohud on üleval. See on oluline meeldetuletus.
Nüüd, praegusel hetkel on välisministeeriumis Venemaa asjur, kuna meil siin Venemaa saadikut ei ole, ma kutsusin ta välja. Ja see puudutab Leipzigi lennujaamas eelmisel kuul toimunud rünnakut, kus avastati lõhkeainega droonid, Venemaa kavandas Ukrainat ründava transpordilennuki varustamist ja see toimus Leipzigis.
Mis on tähtis? Just üleeile Saksamaa valitsus ka omistas reaalselt selle terrorirünnaku [Venemaale], ja jälle niimoodi, et nad nimetavadki seda rünnakuks – mitte hübriidoperatsiooniks ega juhtumiks, vaid rünnakuks.
Sellised asjad toimuvad juba Saksamaa territooriumil. Ja seda on väga tähtis tähele panna, see on meile ka väga tähtis, nagu me oleme kogu aeg rääkinud, sest küsimus ei ole mitte ainult piiri peal olevates riikides, Balti riikides, Poolas ja Soomes, vaid Venemaa korraldab süsteemselt terrorirünnakuid, rünnakuid ja operatsioone kogu Euroopa vastu.
Ja praegu on see informatsioon, et ühte isikut kahtlustatakse selles, et ta on Venemaalt sisse tulnud Venemaa viisaga, ametlikult on talle antud viisa, põmm. Eelmisel aastal anti Schengenis üle 600 000 Vene kodanikule lihtsalt viisa, et saaksid tulla Euroopasse.
See on üks initsiatiiv, mille me oleme üles tõstnud mitu aastat tagasi, et see asi peab ära lõppema, sest selle varjus toimetatakse otseselt ka meie inimeste julgeoleku vastu.
Ja viimane, lihtsalt infokild. Meil on kaks inimest kadunud seoses Hiina ja Nepali üleujutustega. Meie aukonsulid ja ka teised riigid, kellega me koordineerime, kellel on ka kodanikud kadunud, proovime kõik endast teha, et saada informatsiooni.
Meil ei ole nende kahe Eesti kodaniku kohta praegu informatsiooni, meie side nendega kadus sel hetkel, kui see katastroof seal toimus, ja me ei tea, kus nad on.
Me ei oska ka öelda, kas nad on surnud või kas nad on elus. Nii pea, kui mingi informatsioon tuleb, me kindlasti anname teada. Oleme ka lähedastega tihedas ühenduses. Aga kui te olete videosid vaadanud, siis teate, et see kõik on seal ikkagi päris karm. Ma loodan, et meie inimesed tulevad sealt eluga välja. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Margus Tsahkna! Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!
Kaitseminister Hanno Pevkur
No nii. Tere! Ma tahaks alustada tegelikult tänusõnadest. Eile õhtul ja täna hommikul on tulnud telefoni päris märkimisväärne hulk sõnumeid. Ja ma tahan kõiki neid inimesi tänada.
Nii nagu ma ka Facebookis kirjutasin, siis tegelikult tahan eraldi tänada ka Kaja Kallast ja Kristen Michalit, kes mind oma valitsusse on palunud kaitseministri kohuseid täitma.
Ja naljaga pooleks, ma eile õhtul oma abikaasale ütlesin, et kui ma aastal 2009 esimest korda Andrus Ansipi valitsuses alustasin sotsiaalministrina, siis ma ütlesin talle, et ära muretse, see töö on ajutine. Miskipärast on nii, et pärast seda, kui ma olen olnud 12 aastat ja natuke peale valitsuses, ta mind väga ei usu. Eile ta natukene võib-olla leebus.
Aga nüüd tulles töisemate asjade juurde, tegevuskava.
Me andsime tõepoolest valitsusele täna ülevaate. See tegevuskava oli meil juba koos. Mul on hea meel, et valitsusest tulid täna sellised asjalikud täiendavad kommentaarid, eelkõige, mida me ka ise olime kaalunud, nt välispartneri võtmist, aga me alustame juba ju septembris Viru üksikjalaväepataljoni täisinventuuri, et saada sellest mahust aru.
Nagu ma olen ka varem kommenteerinud, kaitseväel on 1100 asukohta, üle 200 miljoni ühiku varustust, alates 5.56 padrunist, lõpetades keskmaaõhutõrje süsteemiga. Ja ainuüksi üksikvõitleja komplekti kuulub umbes 300 ühikut erinevat varustust.
Nii et seda, mida lugeda, on päris märkimisväärne hulk. Ja arvatavasti me peame tegema ka suure pingutuse, mitte ainult välispartneritega, vaid peame kaasama ka omaenda valitsemisalast näiteks naiskodukaitset, kes muuseas tähistab laupäeval 99. sünnipäeva.
Me peame kaasama arvatavasti ka just n-ö sisemist jõudu, sest kaitsevägi ei saa jätta pooleli oma väljaõppetegevust, eriti praegu, kus toimub instruktorite väljaõpe, et järgmisest aastast minna üle uuele kaitseväemudelile, mis on kuus nädalat baaskoolitust, kuus kuud rühmaõpet ja kuus kuud püsivat valmisolekut.
Et olla nendeks ohtudeks paremini valmis, peab kaitsevägi ka oma tavategevustega jätkama, aga see muidugi ei võta kuidagi neilt ära vastutust omada varude ja varade kohta täit selgust. Ja selleks, et see täis selgust saada, ongi kõigepealt vaja täisinventuur teha.
Aga nii nagu peaminister õigesti märkis, nende mahtude korrektseks kirjendamiseks tuleb ka IT-süsteemid ja infosüsteemid korda saada. Nii et see tegevuskava on olemas. Veel enne, kui ma majast lahkun, jagan kõik ülesanded kätte.
Ja loomulikult, inimesed peavad vastutama selle eest igal ametikohal oma pädevuse piires. Keegi ei saa vastutuse eest kuskile peitu pugeda.
See, et mina võtan poliitilise vastutuse, on üks asi, aga iga üksuse juht, iga asutuse juht peab teadma oma vastutust. Kui sul on rühmaülemale antud mingi varustus või kui on kompaniil mingisugune varustus, siis ta peab teadma, kus see on, ta peab selle eest vastutama, kuni asutuste juhtideni välja.
See puudutab ka lepingute sõlmimist. Ehk ma arvan, et sisuliselt on vaja ära eraldada kaks poolt. Üks on see, mida me riigieelarve eest riigikaitsesse panustame.
Ja siin ma tahan julgelt välja öelda, et need viimased neli aastat tehtud otsused on üliõiged. Me oleme üle 5% [SKP-st] viinud kaitsekulud, kõik need otsused, väe viimise 44 000 võitlejani, kaitseliit 30 000-ni, keskmaaõhutõrje süsteem, laevatõrjeraketid – ma arvan, et ma võib-olla mingil hetkel panen vähe pikema ülevaate sellest kokku, mis nelja aasta jooksul on juhtunud.
See on tegelikult märkimisväärne muudatus. Eesti riik pole oma kaitsevõimes kunagi nii hea olnud, kui ta praegu on.
Ja teine pool on see, mida me oleme teinud Ukraina abistamiseks. Ja Ukraina abistamiseks välisvahendid, seal ka välisdoonoreid, meie partnereid Euroopa Liidust, aga eelkõige Venemaa külmutatud varade eest Ukrainale soetatud moon.
Ja no paneme selle konteksti. Ma olen seda miljonijuttu juba rääkinud, aga teine pool, millest ma ei ole nii palju rääkinud, on see olukord, kus me olime.
Venemaa ajas mööda maailma samamoodi taga mürske, mida Ukraina väga vajas. Ajas taga 152 kaliibrit, ajas taga 122 kraadi. Ja needsamad asjad olid need, mida soovis ka Ukraina.
Need riigid, kust neid saada, ei olnud sellised ilusad ja nunnud riigid nagu, kuhu sa saad lihtsalt minna ja kust sa saad elegantselt neid asju osta. Kogu selle tegevusega kaasnes risk.
Nüüd see, et kõikidest nendest lepingutest sadade miljonite ulatuses on ju tegelikult Ukrainasse varustus ja moon jõudnud. Ukrainlased on nendega kaitsnud oma riiki ja kodumaad.
Ja praeguseks paari partneriga on see küsimus, kus ühe partneri puhul on pöördutud kohtusse, teise puhul või seal ühe-kahega vaidlused veel käivad, et kas nad täidavad ära või ei täida.
Ma loen täna üllatusega Delfist, et see partner on valmis tarnima Eestile või Ukrainale kogu moona. Suurepärane! No tarnige ära siis! Siis ei ole ju vaidlust.
Kui on mingigi, palun saatke kinnituskiri, saadame laeva või rongi või lennuki järgi ja toome ära selle mürsu, pole mingit küsimust. Ei oleks vaidlust, ei oleks mingit küsimust, ei oleks riigikontrollil muret ega kellelgi.
Nüüd käisime selle üle. Ja mul on väga hea meel, et riigikantselei meid siin toetas.
Euroopa raha kasutamine ja selle võimalik risk Eesti maksumaksjale. Üldine reegel on see, et kui hoolsuskohustust on täidetud ja on käitutud heaperemehelikult, siis ei tohiks seda riski Eesti maksumaksjal olla.
Aga kui me näeme seda, et see ettevõte, kes ei tarninud Eestile, ei ole teadlikult seda teinud või on teinud seda pahatahtlikult, siis on nii, nagu ma rääkisin täna ka riigi peaprokuröriga, ütlesin, et siis tuleb kaaluda seda, et kas selle ettevõtte vastu või nende inimeste vastu, kes seal ettevõttes on, tuleb alustada kriminaalmenetlust.
Kui nad on teadlikult eelkõige Ukraina rahvast petnud … Aga ma ei tea seda, ma ei taha selles mõttes ka nagu väga detailidesse selles mõttes võib-olla minna, et meil on kohtuvaidlus nendega pooleli, nad ei peaks saama pärast jälle süüdistada, et minister on enne kohtuvaidlusi midagi öelnud, ja on ka rahvusvaheline arbitraaž.
Aga jah, selles mõttes, täitku ära, pole mingit küsimust. Iga normaalne lepingupartner täidab oma kohustuse ära.
Kaitseinvesteeringute keskusel oli eelmisel aastal 7000 ostuarvet. Seitse tuhat! Valdavas osas on kõik korrektsed. Muidugi tulevad ette viivitused. Tarnijad on rahvusvahelises konkurentsis tegelikult ikkagi kõik ju samade kiipide, mootorite, varuosade, tarkvaraplaatide ja kõige mõttes konkurentsis. Aga see ei tähenda seda, et me jätame oma asjad tegemata.
Nii et selles mõttes ma usun, et jah, tuleb aru saada, et igaühel on vastutus – oma piires, oma pädevuse piires – ja seda vastutust tuleb ka kanda.
Me teeme need asjad nii palju, kui on võimalik, kõik selgeks. Tegevuskava täiendame ära, nagu peaminister palus. Toome täiendatud tegevuskava valitsusele teadmiseks. Ja seda tulebki selge regulaarsusega monitoorida.
Nii et mis minu tulevikust saab? Rahvas on andnud mulle mandaadi olla parlamendiliige, eks ma lähen parlamenti tagasi.
Parlament saab uue kaitseministri vannet kuulata ülejärgmisel nädalal. Ja senimaani ma kannan hoolt selle eest, et kõik need asjad, mida soovib riigiprokuratuur või mida soovib riigikontroll veel täiendavalt saada ja mis on meie enda tegevused, saaksid töösse.
Ja loomulikult, eelarvekõnelused. Eelarvekõneluste vaatest meil on vähe lisanõudmisi öelda. Aga need plaanid, mis me oleme kokku leppinud, vajavad ka kinnitamist. Ja loomulikult, meie ülesanne on võimalikult palju sellest rahast tuua tagasi ka Eesti enda majandusse.
Ma arvan, et see on üks oluline märksõna. Kui eelmisel aastal tuli Eesti majandusse tagasi kaitsevõimest juba üle 600 miljoni vist suurusjärguna, siis see on oluline panus ka majanduskasvu.
Nii et ma arvan, et see suunis, et kõikidest hangetest ja muudest tegevustest tuleb majanduskasvu Eestisse ja Eesti ettevõtetele tagasi, on vältimatult vajalik. Pluss hangete lokaliseerimine – kõik, mis me väljastpoolt hangime, ka välisettevõtted tooksid siia.
Nii et tööpõld ei lõppe, sõltumata sellest, kas kaitseminister on Hanno Pevkur või keegi teine. Kaitseministeeriumis nii nagu ka sotsiaalministeeriumis või mujal läheb töö edasi. Ja homme tõuseb päike ikka samalt poolt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Hanno Pevkur! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Öelge oma nimi, oma väljaanne ja kellele on küsimus suunatud.
Kristopher Muraveiski, Delfi
Kaks küsimust. Esimene on kaitseminister Hanno Pevkurile.
Nagu te just ütlesite, lähete riigikokku tagasi. Teil tuleb liituda ka mõne komisjoniga. Kas teie soovite riigikaitsekomisjoni esimehe kohta, mis on praegu täitmata?
Teine küsimus on peaministrile. Nüüd on see küsimus avalikkuses ja ajakirjanduses ka, kellest saab uus kaitseminister. Ajakirjanduses on mõned nimed juba läbi käinud. Täna hommikul astus Stenbocki majast sisse Reformierakonna peasekretär ja riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Kas temast saab järgmine kaitseminister? Aitäh!
Hanno Pevkur
Ma pidin alustama. Jah, punkt üks, mis puudutab riigikaitsekomisjoni, siis riigikaitsekomisjoni esimehe koht koalitsioonileppe järgi on Eesti 200-l. Kindlasti me koalitsioonilepet selle muudatusega lahti ei võta.
Vaatame, ma ei ole praegu veel seda fraktsiooni juhtkonnaga arutanud. Ütleme, et aega on, tark ei torma.
Aga ühe asja ma unustasin enne ütlemata. Mõned asjad, mis jäävad pooleli, jäävad ikkagi natukene ka kripeldama. Tegelikult on neid palju. Aga noh, ühest asjast on küll kahju. Kuna meil oli siin ettevalmistamisel visiit ka Ameerika Ühendriikidesse kohtumaks Pentagonis, siis ma väga loodan, et kes iganes on uus kaitseminister, äkki need minu kontaktid ikkagi õnnestub realiseerida ja õnnestub Pentagoniga saada.
No praegu on meil Ameerika Ühendriikidega teatavasti käsil üsna intensiivne infovahetus ja ootus selleks, et nad 1. detsembriks oma. Euroopa väehoiaku ära kinnitavad.
Ja ma arvan, et kaitseministri visiit Pentagoni ja Washingtoni laiemalt on ülioluline. See oli meil planeeritud oktoobrikuusse.
Nii et on erinevaid asju. Aga nüüd siis peaminister ütleb, kes Washingtoni läheb. Või ütleme seda järgmine nädal või ülejärgmine nädal.
Kristen Michal
Põnevust tuleb hoida.
Hanno Pevkur
See on hea.
Kristen Michal
Iga päev üks uudis ...
Seda, et Kristo Enn Vagast võiks saada järgmine kaitseminister, kirjutas eile ka Õhtuleht. Ja Kristo saatis selle ka mulle. Ta oli veidi üllatunud selle üle, sest seal oli väidetud, et ta oleks nõus selle nimel jala minema Riiast Tallinnasse. Ta sõidab rattaga, nii et see oli natukene nagu imelik jutt. Seda esiteks.
Teiseks, Kristo kindlasti jätkab erakonna peasekretärina. Aga peasekretäri ja kaitseministri roll ei ole ühildatav Eesti Vabariigis.
Nii et mina soovitasin noorel mehel seda võtta komplimendina. Olen ise olnud ka noor poliitik, minu nime on pandud erinevatesse nimekirjadesse, et ma võiksin ministriks saada, ja iga kord ma olin mõni sentimeeter pikem.
Nii et see teeb tuju heaks, spekuleerige, palju jaksate, inimestel on selle üle ainult rõõmu.
Aga järgmisel nädalal hakkab Reformierakond omavahel arutama, kes võiks olla see väärikas naine või mees, kellest saab kaitseminister. Ja täpselt nagu Hanno ütles, ametivande saab uus minister anda siis, kui parlament kokku tuleb, see on ülejärgmisel nädalal, selleks ajaks on meil uut kandidaati oodata ja selleks ajaks on kandidaati vaja.
Ja siia juurde ma ütlen veel – ma küll mõtlesin, et see jääb järgmiseks nädalaks, aga põgusalt siiski ütlen ära –, et kuna Hanno tänas selle eest, et ta on olnud minu valitsuses ja Kaja valitsuses, siis mina jälle tänan Hannot. Aitäh!
Võib-olla enamus inimesi ei taju seda, aga igal ministril on väga suur vastutus. Ja ütleme nii, et kaitseministril on väga suur vastutus, et paljud asjad, millest kirjutatakse alles ajaloos, oleksid korras ja hästi tehtud.
Kui Ukraina abistamise käigus keegi tema ametkonnast on mingeid riske realiseerinud, mida ei pidanud realiseerima, ja tema võtab selle eest poliitilise vastutuse, siis see ei tähenda, et tal oleks isiklik vastutus.
Ta on otsustanud aumehena käituda, Eesti riiki ja kaitsevaldkonda säästa. Ja selle eest müts maha. See on igati väärikas ja aumehelik käitumine.
Ja ma ütlen, et Eesti Vabariik on kindlalt 24/7 ja 365 kaitstud olnud, kui Hanno on kaitseminister. Meil – sellel valitsusel ja Hannol – on olnud au olla praktikud. Meil on olnud erinevaid muresid piiril, maismaal, vees ja õhus ning me oleme kõik ära lahendanud.
Nii et sellesse ajalukku või sellesse hetke jäävad artikkel 4, ÜRO Julgeolekunõukogu eriistung, kus Margus käis kohal, ja väga palju muid asju.
Igal valitsusel on oma aeg, meil on julgeolekuga tulnud väga palju püstimist teha. No vot, drooni lasime alla, eks ju, või täpsemalt rumeenlased lasid drooni alla. Nii et väga palju muid asju.
Eks Hanno saab kirjutada sellest raamatu ja sellest saab kindlasti värvikas raamat. Nii et hinnake seda. Ja ütleme nii, ma arvan, et nagu kunagi Andrus Ansip ennustas Hannot vaadates, et Hannol on suur tulevik, ennustan mina ka. On. Nii et ärge heitke meelt ega lööge käega. Aitäh!
Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetus
No on spekuleeritud ja räägitud laiemast valitsusremondist kui ainult kaitseministri tagasiastumine, kuni selleni välja, et ka teie enda erakonna liikmed tahavad teid välja vahetada.
Kuidas te hindate, missugune teie valitsuse tervis on?
Kristen Michal
Perearst on valitsuses, ta võib anda hinnangu. Kuidas tundub?
Karmen Joller
Minu meelest on väga hea.
Kristen Michal
Perearst ütleb, et väga hea.
Karmen Joller
Nii vaimne kui ka füüsiline tervis.
Kristen Michal
Ja kes on spekuleerinud?
Henry-Laur Allik
Teie enda … Liina Kersna on väidetavalt käinud teie jutul.
Kristen Michal
Kus kanalis? Postimees, jah? Aitäh!
Henry-Laur Allik
Küsimus ka Hanno Pevkurile. Just see 2024. aasta, kui Eesti ja ka teised riigid miljoni mürsu initsiatiivi raames käisid kolmandatest riikidest moona kokku otsimas – ma saan aru, et ka Eestil oli väikse riigi kohta väga hea maine, et väike riik suudab Ukrainale nii palju moona kokku ajada.
Kui nüüd see üks juhtum välja jätta, siis kas n-ö tagasivaates oleks võinud jätkata kolmandatest riikidest moona otsimisega ja vahendamisega Ukrainale?
Hanno Pevkur
Meie olime muidugi valmis jätkama, aga selle eelduseks on ka see, et sul on doonorid. Kui me vaatame ajas, siis algselt oli see nagu selline loomulik protsess, et kõigepealt oli see, et anti oma ladudest mürsk. Siis said need otsa või, ütleme, mitte selles mõttes lõpuni otsa, et iga riik hoidis oma varu. Ja siis oli vaja hakata turult otsima.
Järgmine etapp oli see, kus tegelikult riigid jõudsid sinna faasi, et nende enda kaitsetööstused suutsid hakata pakkuma tootmisest juba. Ja tootmisvõimsused – näiteks Tšehhis, näiteks Slovakkias, näiteks Saksamaal, näiteks Hispaanias – on märkimisväärselt kasvanud, maht, mida suudetakse toota, on kasvanud.
Ja seetõttu tegelikult ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa rahurahastu rahastamisel tegelikult väga palju suunati Tšehhi initsiatiivi – kümme korda rohkem raha kui näiteks Eestile vahendamiseks. Miks? Põhjus oli see, et tšehhid enamuse võtsid oma tootjatelt.
Ja tegelikult kõik riigid hakkasid tegema rohkem seda, mis puudutab doonoreid. Meil oli ju teisi riike, doonorriike ka. Kõik hakkasid tegema sama, mida tegi Eesti esimesena. Ja siis kõik vaatasid, et oh, väga nutikas.
Ehk Eesti ütles, et selle 0,25% SKP-st, mis me Ukraina toetuseks paneme, üle saja miljoni, me suuname oma kaitsetööstusesse. Ja seda hakkasid kõik riigid sarnaselt tegema. Seetõttu tegelikult see nii-öelda doonorite turg kukkus ära, sest kõik hakkasid oma kaitsetööstusest ostma Ukraina toetuseks vahendeid.
Nii et sisuliselt selline vahendustegevus on, ütleme, kärbunud, sellepärast et riigid vahendavad Ukrainale oma kaitsetööstuse toodangut. Ja sisuliselt on Tšehhi initsiatiiv veel tegelikult ainult see, kustkaudu Euroopa külmvarade mehhanismi kasutatakse.
Karmen Laur, Äripäev
Küsimus nii peaministrile kui ka kaitseministrile. Te mõlemad rõhutasite oma sõnavõttudes vastutust. Siit ka küsimus.
Mis vastutust te näete praegusel RKIK-i juhil Elmar Vaheril ja ka Kaitseministeeriumi kantsleril [Kaimo] Kuusel? Kas nad peaksid ka ennast oma ametist tagandama või mis vastutust te neil näete?
Hanno Pevkur
No kui te arvate, et teeme platsi puhtaks, nagu oli üks vana hüüdlause, eks ju, „Plats puhtaks!“ – mäletate? – ja see toob nagu kõigile õnne õuele, siis ma päris sellega nõus ei taha olla.
Elmar Vaher on teinud väga head tööd. Elmar on loonud RKIK-is süsteemi, on riigikontrolli ülesannetest 36 märkusest väga kiire ajaga, paari kuuga, 32 ära lahendanud. Ja ta on süsteemselt ette võtnud ka selle, et Eesti õigused oleksid kaitstud.
Nii et Elmar on teinud väga lühikese ajaga väga-väga head tööd.
Mis puudutab kantslerit, siis loomulikult kantsler vastutab ka, või õigemini eelkõige vastutab ta finantssüsteemi toimimise eest, sest finantsarvestus ei ole ministri ülesanne, see on kantsleri ja ministeeriumi ja valitsemisala aparaadi ülesanne. Seda näitab aeg, mis otsuse kantsler ise teeb või kuidas läheb.
Ma arvan, et üks oluline asi on kindlasti ka see, kuidas see tegevuskava realiseerimine nüüd käima läheb. Ta andis just täna hommikul ajakirjanikele selge vastuse, et ta läheb nüüd tööle ja hakkab seda plaani täide viima.
No muidugi ta tuleb iga päev – ma olen teda näinud – ikka tööle, selles mõttes. (Naerab.) Aga siin pressiruumis kindlasti ei öelda välja seda, et kedagi lastakse lahti.
Üldiselt mina võtsin poliitilise vastutuse, teisi saab ametist vabastada selle järgi, kui nad oma tööga hakkama ei saa.
Kristen Michal
Kas ma peaksin midagi lisama?
Karmen Laur
Ma ei tea, on teil midagi lisada, olete eriarvamusel?
Kristen Michal
Ei, minu vaated kaitseministriga selles olukorras langevad kokku. Elmar Vahel on ju uus juht. Ja mulle meeldib väga, et ta on üsna kriitiliselt ja ausalt välja öelnud, mis see seis on.
Tema ülesanne on nendes tallides see puhastus teha ja selgus luua. Ta on ise ka öelnud, et ega tal ei ole tegelikult head vastust küsimusele, mida minagi küsin ja ilmselt ka Hanno küsib, eks.
Miks maksti siis ettemaksu olukorras, kus asju ei tule? Miks see nii on? Kas see ettemaksu oli nõutav? Kui, siis miks? Eks me saame kogu sellest kontekstist aru. Ja ärme seda pisendama. Relvi tuli hankida, Ukrainal oli neid vaja, võistlus ajaga käis Venemaaga võidu, eks ju, ja nii edasi.
Aga jah, sellele ei ole vastust. Nii et ma arvan, et Elmar Vaheri kui uue juhi ülesanne on luua süsteem ja saada aru, mis seal täpselt toimunud on, piirata riskide ulatust ning see, kus on võimalik potentsiaalne risk või kahju, tuua valitsuse ja avalikkuse ette.
Ja kantsleri puhul on nii, et kantsler on juba öelnud, nii palju kui mina olen jälginud, et ta võtab vastutuse.
Täna seisneb see vastutus selles, et tal tuleb tuua konkreetsed ettepanekud valitsuse ette. Ja kui tuleb mingeid teisi otsuseid, siis on täpselt nii, nagu kaitseminister ütles, seda me ei [aruta] pressikonverentsil.
Kristopher Muraveski, Delfi
Üks küsimus Hanno Pevkurile. Te enne jutu sees mainisite, et on veel üks või kaks lepingut, millega võib probleeme tekkida. Mis summadest me räägime? Kui palju täpselt neid lepinguid on ja mis riikidega need lepingud on?
Hanno Pevkur
See ongi nüüd seesama vahe, mis on ka siin meedias n-ö tsirkuleerinud, et kokku on ettemaksete summa välisvahenditest Ukraina toetusel umbes 70 miljonit, millest siis veidi alla 60 miljoni koosneb ühe ettevõtte mitmest lepingust ja suurusjärgus veidi üle 10 miljoni on kaks ettevõtet. Ütleme, need nimed ma praegu jätaksin veel RKIK-i menetleda. Nad andsid ka täna infot, et äkki ikkagi õnnestub see ära lahendada.
Selles mõttes, ettemaks on täiesti normaalne. Ettemaks relvaäris on selline, kus … Näiteks, ma olin mõnda aega tagasi koos Euroopa kõige suurema relvatootja Rheinmetalli juhiga. Me üsna pikalt istusime maas, arutasime, milline on tulevik.
Tema oli üsna skeptiline näiteks droonide tuleviku suhtes jne. Aga ta ütles ka väga selgelt, et ükski relvatööstur ei hakka midagi enne tootma, kui ettemaksu pole tehtud. Mitte midagi.
Ja see ettemaks kõigub vahemikus 20–50%. Nii et ettemaks kui selline ei ole kuidagi vale, küsimus on selles, et need partnerid, kes saavad ettemaksu, peavad ka tarnima.
Ja, teiselt poolt, loomulikult, kui selle tarne käigus selgub, et nad on midagi valetanud või teadlikult petnud, siis selleks on õiguskaitsevahendid.
Nii et selles mõttes laseme RKIK-il tööd teha. Aga valitsus hakkab edaspidi ülevaadet saama. Ja nagu ma ütlesin, see puudutab kahte ettevõtet ja seal on lepingu täitmine praegu pooleli.
Kristopher Muraveski
Kas ma saan õigesti aru, et nende kahe ettevõtte puhul praegu ei ole veel need tarned hilinenud?
Hanno Pevkur
Tarned? Ei, tarned … Ma võin jääda vastuse võlgu, selles mõttes, et täpsuse huvides ma ütleksin, et minu teada on seal ikkagi riigi kaitseinvesteeringute keskuse jaoks mindud n-ö üle selle rohelise joone, nad on tarnetega hilinenud.
Aga see, et tarned hilinevad, on praegusel ajal kaitsevaldkonnas kahjuks pigem tavaline kui erandlik. Me näeme seda Eesti enda tootjate puhul, kellega kaitseinvesteeringute keskus on sõlminud lepingu, et tarnida Eesti maksumaksja [raha] eest Eesti kaitseväele Eesti kaitsetoodangut. Ka need on hilinemises, mõnel juhul üsna palju.
Aga meie huvi on see, et need Eesti kaitsetööstusettevõtted ei läheks pankrotti. Me pigem otsime lahendusi, kuidas nad võimalikult kiiresti ree peale saada.
Nii et kahjuks see turg on selline, kus on, nagu ma ütlesin, näiteks erinevat tüüpi mootoreid või džippe või plaate või droone[ML1] , ja seal on väga palju komponente, mille turg on ikkagi praegu väga keeruline, just arvestades sellega, et kõik maailma riigid … Eesti kaitse-eelarve on kasvanud 777 miljoni pealt 2,4 miljardini, aga Saksa kaitse-eelarve on tõusnud 50 miljardi pealt 150 miljardi peale.
Nii et need mastaabid on sellised. Kui te mõtlete, palju nüüd Saksamaa ostab, eks ju, siis need [mahud] ei ole võrreldavad, seal on Eesti 20 aasta kaitse-eelarve, mis pannakse ühe aastaga.
Nii et turg on keeruline, seda enam peab RKIK pingutama selleks, et kõik lepingud täituksid.
Juhataja
Aitäh! Me lõpetame praegu pressikonverentsi siin ära. Aitäh osalejatele ja ajakirjanikele! Nüüd on võimalus teha ka individuaalseid intervjuusid.
