Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/live/IqKkgEcb0H4?si=dlIUdmd-A7y39-pN
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on täna lõppenud, alustame pressikonverentsi. Ja palun esimesena, peaminister Kristen Michal.
Peaminister Kristen Michal
Jaa, suur tänu, Rasmus! Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Mitu punkti ja siis veidi valitsuse kabinetiteemadest ka. Ja siis saavad juba teised ministrid jätkata.
Kõigepealt, täna tuli positiivne uudis, mis puudutab meie majanduskasvu kiirhinnangut. See on küll kiirhinnang, ma rõhutan, nagu ka majanduseksperdid, et kiirhinnangud tihtipeale vaadatakse üle, on neid vaadatud nii kasvu suunas kui ka kahanemise suunas, nii et see võib [pärast] minna mõlemat pidi.
Aga positiivne on ikkagi see, et Eesti majandus nüüd kasvab ja seetõttu, ütleme nii, võib-olla ehk kõige raskem periood, kus meil siin mõned aastad on olnud ikkagi sellist n-ö viletsat suusailma tervikuna majanduses, on ehk seljataha jäämas.
Majanduskasvu prognoosid järgnevateks aastateks, kui me vaatame numbreid, kommertspankade ja keskpanga erinevaid hinnangud, on olnud pigem konservatiivsemad, üle kahe või kahe kanti olnud, optimistlikumad kolme, kolme ja poole kanti.
Nii et tõenäoliselt nüüd sisetarbimise elavnemine pluss erinevad maksukeskkonna positiivsed muudatused, mida valitsus teeb ja mida me teeme, annavad inimestele hõlpu, jätavad rohkem raha kätte ja annavad ka majandusele hoogu.
Nii et ma tahaks, ütleme, vähemalt valitsusjuhina olla nende ekspertide poolel, kes optimismist ka nendes analüüsides ütlevad, et ehk aasta lõpp ja järgmine aasta tulevad juba oluliselt kiirema kasvuga. Ilmselt see nii ka läheb.
Ja ma arvan, et see on ka väga positiivne trend ja pikalt oodatud, sest tegelikult ma mäletan siin viimast poolt aastat, aastat või poolteist, kus on räägitud, et mitte midagi ei kasva ja mitte midagi ei hakka kasvama. Minu hea sõber Peeter Raudsepp annab sellest ka kõigile kogu aeg teada, et pole lootustki millelegi, nii et üldiselt tõmmake lina peale ja olge vaikselt. Aga nii see siiski ei ole.
Ja tulles selle juurde, isegi Konjunktuuriinstituudi baromeetri juurde, võib öelda, et oktoobri kindlustunde baromeetri järgi jõudis tarbijakindlustunne juba viimase 15 kuu kõige kõrgemale tasemele. Nii et seal me siis oleme. Vähemalt veidi positiivseid uudiseid alguseks.
Teine väga positiivne uudis –ja ma ikkagi rõhutaks, see on väga oluline uudis ka Eesti vaatest, mis näitab ka Kaitseministeeriumi head tööd, kaitseministri häid kontakte kindlasti välisministeeriumi ja välisministri pingutusi, kõigi pingutusi –, on see, et Eestisse jäävad USA väed samas mahus. Suures koosseisus jäävad alles. Meie jaoks on see väga tähtis just märgilisena liitlassuhtena. Tegemist on meie kõige suurema liitlasega, meil on siin kolm tuumariiki: Prantsusmaa, Ühendkuningriigid ja Ameerika Ühendriigid.
Kujutage ette vastupidist olukorda, kui me täna arutaksime selle üle, et liitlased lahkusid. See on selge, et liitlased aeg-ajalt oma vägedes korrektuure teevad, see on paratamatu, sest huvid muutuvad, ohud muutuvad, maailm muutub ja erinevate väeliikide vaheline jaotus samuti – kui ühes kohas on merevägi, merejalavägi, siis Euroopas on näiteks armeekontingent. Neid nihutatakse omavahel, planeerijad nihutavad.
Oleks vastupidi läinud, oleks see kindlasti, ütleme, Eesti inimeste enesetunnet ja kindlustunnet vähendanud. Nüüd see, mis toimub, pigem suurendab kindlustunnet.
Nii et ma ütleks ka üldiselt ajakirjandusele üleskutse: ma saan aru, et positiivsed uudised ei müü ja klikke ei too, aga ikkagi, kui saate, siis jagage seda edasi.
Siis veidi teadusest. Eestist läheb seitse erinevat teadusprojekti Euroopa Horisondi rahastuskonkursile. See on kahtlemata oluline, sest ütleme nii, et kui midagi väikses riigis ja majanduses on hästi, siis viimaste aastate liikumine teadusmahukama majanduse poole ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on väga olulised. Valdkonnad, näiteks bioloogia, ravimid, merendus, linnaruum, tervis ja füüsika, eri valdkondade projektid lähevad konkursile. Ja me püüame siis jõudumööda neile kõigile riigina tuge teha.
Loodetavasti siis võimalikult paljud projektid saavad ka toetuse ja Eestisse tuleb jälle erinevaid nutikaid teadusprojekte juurde. See on kahtlemata väga positiivne toimetamine.
Energeetikast tuli hea uudis: Euroopa pangad eraldasid Mandri-Euroopa suurima akupargi kompleksi valmimiseks 85,6 miljonit eurot. See annab kindlasti jälle sõnumi sellest, et Eestisse investeeritakse, siin tehakse uusi asju. Nii et väga positiivne.
Nüüd tänase istungi juurde. Meil oli arutelul inimgeeniuuringute seadus oli, millest räägib minister Karmen Joller pikemalt. See on samamoodi väga oluline valdkond meie jaoks.
Ja teine, mille üle me pikemalt debatti pidasime, on ikkagi energiamajanduse arengukava 2035. Andres Sutt räägib sellest pikemalt.
Ma paar lauset lihtsalt ütlen. Üldiselt on, ma arvan, see energiamajanduse arengukava heas tasakaalus, ta seab eesmärke varustuskindluseks, et meie enda varustuskindlus oleks tagatud, ta hindab seda, kuidas seda turgu kujundatakse, kuidas varustuskindlused peaksid siis kujunema, muuhulgas tulevikku juhitavate võimsustega, kuhu need juhitavad võimsused siis peaksid mahtuma, et 1000-st megavatist tulevikus oleks ta 1200 või 1300 megavati juures.
Samuti astutakse samme, mis puudutavad tuumaenergeetikas edasiliikumist. See [arengukava] määratleb ka seda, milline võiks olla energia lõpphinna eesmärk, et see oleks meie naabrite hinnast keskmiselt madalam.
See on vist nüüd ENMAK-i mõttes vist esmakordne. Ma ei mäleta, kas eelmistes on olnud, aga ilmselt mitte. Kahtlemata väga oluline dokument. See läheb nüüd parlamenti ja siis saab selle üle ühiskonnas debatti pidada ja seejärel saab juba selle arengukava kinnitada.
Siis mootorsõidukimaksu kohta lihtsalt info. Riigikogus on mootorsõiduki maksueelnõu teisel lugemisel, see puudutab alaealiste lastega [peredele] tehtavaid leevendusi maksus, see tähendab, et 155 000 alaealise lapse vanematele tehakse soodustus 100 eurot alaealise lapse kohta ehk automaksu peab vähem maksma, maksukoormus langeb.
Ja ülejäänud sellest aastamaksust kogutav raha läheb teedesse. Otsustasime maksu- ja tolliametile täiendavat raha eraldada just selleks, et hakata IT-süsteemi ja seda lahendust ette valmistama, selles kindluses, et nagu tundub, parlamendis on olemas enamuse toetus, nagu koalitsiooni eelnõudel tihtipeale on, ja sellel vist on isegi laiem toetus lastega peredele selle automaksu vähenduse tegemiseks.
Siis üks oluline ülevaade, mis tuleb meil nüüd peale lõunat, aga võin lühidalt sinna sisse vaadata, kuna seda teemat me täna juba käsitlesime ka.
Nimelt, bürokraatia vähendamine, mis on võib-olla selle valitsuse üks niisugune südameteema. Sinna on tulnud väga palju ettepanekuid, valitsuses on heaks kiidetud 373 ettepanekut, 85 on riigikogus, ellu on viidud 44 ettepanekut.
Nimelt, töölepinguid [puudutavaid] seaduse on leevendatud, planeeringuid on lihtsustatud, laenutagatiste hindamist muudetakse paindlikumaks. Ja väga [asju on] palju veel.
Nii et tegemist on jälle sammuga edasi. Tänagi meil tuli teha sotsiaalvaldkonnas olulisi otsuseid selle kohta, kuidas inimeste elu lihtsamaks muutub. Eks siis minister räägib, milliseid proove tulevikus ei pea enam sellisel kujul tegema.
Ja viimase punktina ütlen, et Aafrika seakatku tõttu – see on ka üks kriis, mida meil on tulnud vahepeal lahendada – kannatanud seakasvatajad saavad toetust selleks, et tootjad saaksid jalad alla. Valitsus eraldas veidi üle 2 miljoni euro kulude katteks ja umbes 1,45 miljonit läheb kahjuhüvitisteks seapidajatele. No vot. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun järgmisena, Margus Tsahkna!
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Tõepoolest, see uudis, et Ameerika Ühendriigid peale päris pikka oma vägede paigutuse ülevaatust Euroopas langetasid oma otsused ja Eesti-Balti maade suhtes need tulemused olid väga head, selles mõttes, et Ameerika Ühendriikide väed jäävad Baltimaadesse ja Eestisse alles.
Miks see on tähtis? Sellepärast, et see on ikkagi president Trumpi ja selle administratsiooni strateegiline otsus. Need asjad on põhjalikult läbi kaalutud ka Euroopa liitlastega, see ei toimunud üleöö, ja tulemus on see, et koos Euroopa vägede, koos NATO vägede paigutusega Ameerika vägede paigutus ja ülesanded on põhjalikumalt läbi mõeldud. Ja meie huvi muidugi on see, et Ameerika väed on Baltimaade territooriumitel.
Poolas on terve brigaadivõimekus juba tagatud ja see otsus langes varem. Nii et idatiiva võtmes on see sõjaliselt väga oluline samm, aga veelgi olulisem samm on see ka strateegilise sõnumi võtmes, sest Ameerika väed ei tõmbu kuskile eemale Venemaa piiridest ja NATO idapiiridest. See on väga tähtis.
Ja Eestis on meil pataljon Lõuna-Eestis ning Tapal on meil hetkel tankiüksus. Ja nii, nagu peaminister ütles, et toimuvad planeeritud rotatsioonid ja muutused aeg-ajalt, aga tähtis on see, et see otsus tuli. Need kõhklused ja spekulatsioonid on nüüd maas. Nii et mina vähemalt välisministrina olen pidanud viimase poole aasta jooksul eelkõige rahvusvahelises meedias andma väga palju intervjuusid sel teemal, miks Ameerika Ühendriigid lahkuvad. Tänaseks on see teema maas.
Selles mõttes kindlasti annab see kindlustunnet meie enda inimestele, aga võtab maha ka need narratiivid, mida Venemaa eelkõige on tahtnud välja saata.
Ja nagu te väga hästi teate, millegipärast käivad spekulatsioonid selle üle, kas Eesti on järgmine või kas Läti on järgmine, kas Poola on järgmine. Seda on tahetud väga kõvasti rahvusvahelises meedias peale suruda, iga päev peaaegu pean mina sellega tegelema ja paljud teised meie diplomaadid.
Nii et see on üks samm selles suunas näidata: Ameerika Ühendriigid panustavad meie regiooni, NATO on ühtne.
Kindlasti on sinna andnud väga suure panuse meie enda otsused, mis puudutavad kaitsekulutusi, mis puudutavad investeeringuid ja valmisolekut. Aga siin ma tänan ka kõiki diplomaate nii kaitse- kui ka välisministeeriumist ja mujalt, kes on aidanud ka seda selgitustööd teha. Nii et need asjad ei tulnud iseenesestmõistetavalt.
Lühidalt, ma tulin just tagasi mitte Ameerika Ühendriikidest, vaid Ukrainast. Ja võib öelda, et need kohtumised seal alates presidendi ja peaministriga kohtumisest kandsid sellist koostöövaimu.
Eesti panustas 150 000 veel lisaks energiajulgeolekusse. Aga me teame kõiki muid teemasid – mis toimub rindel ja mida me kõik teeme Ukraina toetuseks –, aga tõepoolest, see talv tuleb arvatavasti kõige raskem, seda ütles mulle peaminister, just nimelt seetõttu, et Venemaa on muutnud oma taktikat ja nüüd kõikidel erinevatel tasemetel pommitab ja hävitab energiataristut.
Tegelikult on olukord seal päris keeruline, nii et igakülgne toetus ja abi Ukrainale selle talva üle elamiseks on tegelikult väga määrava tähtsusega, lisaks kõigele sellele, mida me teeme sõjalise abi võtmes ja mida me teeme ka Venemaale surve avaldamise võtmes.
Ja siit pressikonverentsilt ma sõidan Türki kahepoolsele visiidile. Türgi on meie strateegiline partner järgmisel aastal, nende hävitajad tulevad meie õhuruumi tagama, kaitsekoostöö on nii kaitsetööstuse võtmes kui ka praktilises võtmes väga oluline.
Ja Türgi mängib ikkagi väga suurt rolli nii Euroopa julgeoleku tagamises kui ka oma regioonis. Nii et sealt ma kindlasti toon mingisuguseid huvitavamaid sõnumeid.
Nüüd ma tahaksin korra rääkida sellest, et 19. sanktsioonipakett võeti vastu. Seda on kajastatud ja kajastatakse veel edasi. Seal on väga olulised punktid, mida võib-olla ei ole tähele pandud.
Näiteks Venemaalt pärit või eksporditava veeldatud maagaasi totaalne impordikeeld hakkab kehtima 1. jaanuarist 2027. See on asi, mis lööb Venemaad väga kõvasti.
Teine on see, millest ka Eesti mõned ettevõtted võiksid rohkem huvitatud olla. See, et igasugune turismiteenuste osutamine Venemaal kogu Euroopas keelatakse ära. Ehk siis see läheb sanktsiooni alla.
See on olnud selline tegevus, mille raames on saanud inimesed liikuda ja teha ja olla. See on niisugune maine asi võib-olla ka mõnele meie Eesti inimesele. Seda teavitust võib teha, ehkki üldiselt soovitan üldse Venemaaga mitte mingisugust äri ajada.
Ja välispoliitikast rohkem ei räägiks, aga tooks ühe teema välja. Nimelt, valitsus andis oma heakskiidu hasartmängumaksuseaduse muutmisele. Selle eesmärk on kindlustada spordile ja kultuurile pikaaegsem rahastus ja loodetavasti ka suurendada seda rahastust.
Miks mina välisministrina sellest räägin? Sellepärast, et ma olen ühtlasi Eesti 200 minister. See on olnud teema, mida me oleme ees vedanud. Me oleme saanud ka koalitsioonis need kokkulepped ja loodetavasti riigikogu nüüd need ka jõustab.
Ja seal on mitu aspekti. Esiteks on see, et me hakkame järk-järgult langetama hasartmängumaksu selle eeldusega, et tuua siia seesama globaalne kaughasartmängu korraldajate maksutulu.
Selle vastu on tegelikult maailmas päris suur huvi ja läbi selle tegelikult hakkaks laekuma meile hasartmängumaksu oluliselt rohkem.
Praegune plaan on selline: hetkel laekub suurusjärgus 22 miljonit eurot, aga kui see kõik toimib ja prognoosid peavad, siis see summa võiks kasvada 2028. aastaks juba 30 miljonini. Ja see raha läheb kõik tegelikult otse kultuuri ja sporti.
Loodetavasti võtab see maha pinged nendest iga-aastastest läbirääkimistest, kui palju on võimalik otse riigieelarvest kultuuri ja sporti toetada, vaid tekib selline mehhanism ja reaalne laekumine suuremas skaalas.
Ja teine osa sellest on ka väga tähtis, nimelt see, et on põhimõtteline heakskiit, et kui eraannetajad tulevikus annetavad kultuuri ja spordile, siis riik paneb sinna oma osa juurde. Piltlikult öeldes, kui keegi otsustab annetada mõnele vastavale maksu- ja tolliameti nimekirjas olevale MTÜ-le, mis tegeleb kultuuri ja spordi korraldamisega, 10 000 eurot, siis riik paneb 5000 eurot juurde. Ja see on see osa, mis peaks julgustama ja innustama ka erasektorit rohkem panustama kultuuri- ja spordiellu. Nii et ma tahtsin ka selle ära mainida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun järgmisena, sotsiaalminister!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Jaa, tere! Ma ka lühidalt räägin oma viimasest käigust, just saabusin Kopenhaagenist WHO väga suurelt kokkusaamisel. Seal hästi üheselt, ühemõtteliselt andsin ka meie, Eesti nimel Venemaale teada, et nende osalemine ja eestkõnelemine tervishoiuteemadel on silmakirjalik, kui nad samal ajal pommitavad haiglaid, lasteaedu, koole jne.
See leidis seal päris suurt toetust, eriti tugevad toetajad olid muidugi Läti, Leedu ja Poola.
Ja teine, võib-olla selline huvitavam asi, mis seal toimus. Sõlmisime Küprosega koostöömemorandumi, mille kohaselt vastastikku toetame üksteist e-tervise teemadel ja vähi varajase diagnoosimise ja sõeluuringute teemadel ning lisaks ravimite ühishangete teemadel, kuna me oleme mõlemad väikesed riigid.
Aga nüüd siis lühidalt inimkeeli uuringute seadusest, mille me täna vastu võtsime. Tegemist on seadusega, mida tegelikult maailmas nagu teistsugust eriti ei olegi, kuna see võimaldab anda meie geenivaramu andmed, mis on väga ammu juba kogutud, kasutusse ka tervishoius, mitte ainult teaduses nagu seni.
Kuna geenivaramut ennast määratlev seadusraamistik on juba 20 aastat vana, siis oli vaja seda uuendada, pluss siis tõesti, nagu ma juba mainisin, anda teaduse andmed ka tervishoidu.
Eestis tegutsevad väga kõrge kvalifikatsiooniga ja rahvusvaheliselt tunnustatud geneetikud, bioinformaatikud, arstid, teadlased, eksperdid, ettevõtjad. Koos nendega on see seadus ka loodud.
Praegune seadusloome ilmselt ka päriselt ei lõppe, selle alusel on võimalik veel anda näiteks tulevikus võimalusi ka erasektorile, et neidsamu teenuseid osutada inimestele.
Aga mida ta siis teeb? Põhimõtteliselt võetakse needsamad geeniandmed ja nende põhjal arvutatakse välja teatud riskiskoorid. Esimesena võtsime kasutusele rinnavähi riskiskoori ja see läheb kasutusse uuest aastast. Inimene ise näeb seda tervise infosüsteemis.
Kui nüüd on leitud, et risk on keskmisest suurem ja et seal on teatud näidustused, siis kutsutakse naine varem sõeluuringule, kümme aastat varem, st 40-aastaselt. Muidu tegelikult sõeluuringud praegu algavad 50. eluaastast. See on üks asi.
Teine väga hea teema, kus saab neid andmeid kasutada, on farmakogeneetika. See tähendab seda, et osa ravimeid osal inimestel imenduvad või lagunevad kiiremini ja osal aeglasemalt.
Teatud ravimitel on geeniandmed olemas ja tulevikus saavad hakata arstid näiteks doosi või manustamise sagedust määrama inimese geeniandmete alusel.
Kindlasti on oluline teada seda, et need andmed ei tule automaatselt inimese terviselukku, vaid selleks peab eraldi tahteavalduse esitama. Kuna kogutud on need andmed ikkagi teaduse eesmärkidel, siis on nii, et oleks selge, et inimene ise peab ütlema, et ta tahab neid andmeid lasta kasutada ka tervishoius.
Teine aspekt, mis on veel oluline, on see, et me muudame ka teadustööde tegemise lihtsamaks, eetikakomiteede menetlus kiireneb. Seni on seal olnud väga palju paberimäärimist.
Põhimõtteliselt eesmärk on kvaliteet, ennetus ja andmete tark kasutamine. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Andres Sutt, palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Energiamajanduse arengukava annab strateegilise plaani ja suuna, kuidas me Eestis energiasektorit arendame.
See on kindlalt väga tugeva majandusliku mõjuga. Siin üks tänase päeva uudis juba jooksis läbi – Evecon ja Corsica Sole ühisettevõte, mis sai nüüd täiendava rahastuse rahvusvaheliselt pankade konsortsiumilt.
Kui me suudame realiseerida energiamajanduse arengukavas toodud eesmärgid, siis ma arvan, et saab siin ja igal pool mujal ka lugeda oluliselt kõrgemaid majanduskasvu numbreid kui see 0,9, mis on ka praegu hea uudis. Aga kindlasti on energeetika viimine puhtaks ja konkurentsivõimeliseks üks olulisi eeldusi. miks investeeringud Eestisse võiksid tulla.
Nii et energiamajanduse arengukava keskendub kolmele aspektile. Esiteks, energiajulgeolek. Kõige olulisem on, et meil oleks kriitiline taristu kaitstud nii füüsilises kui ka kübervaates, et meil oleksid toimivad ühendused, et meil oleks piisavas koguses juhitavaid võimsusi selleks ajaks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. See kõik moodustab ühe väga olulise terviku.
Teiseks, konkurentsivõimeline elektrienergia lõpphind. Me oleme seadnud väga selge sihttaseme: kõigis tarbijagruppides Eestis peab olema tarbija lõpphind madalam kui Läänemere riikide keskmine ehk siis Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Taani. Väiketarbijate ja eratarbijate puhul me seal juba oleme, suurtarbijate puhul me seal veel ei ole. Selleks, et energia lõpphind tuleks alla, on vaja uusi investeeringuid energiatootmisesse.
Me impordime jätkuvalt umbes kolmandiku oma elektrienergiast. Võti siin on lühikeses perspektiivis maismaatuulepargid, mille arendamisega on, nii nagu te kõik väga hästi teate, olnud erinevat tüüpi keerukusi. Ja kõige keerulisem praegu on just kohalike omavalitsuste otsustuskoht.
Kui on igal pool vastuseis taastuvenergia ja tuuleparkide arendamisele, siis see kindlasti on valik, kohalikud volikogud on oma otsustes iseseisvad. Selle valiku teine külg on see, et sel juhul lihtsalt elektri lõpphind on kõrgem. Ei saa olla nii, et me mitte midagi ei investeeri ja siis soovime, et elektri hind tuleks alla. Need kaks asja on omavahel üksüheselt seotud.
Vähempakkumine taastuvenergiale maismaatuule vormis saab olla viimane, mis on sellise klassikalise toetusskeemina üles ehitatud. Ja sellega me peaksime jõudma prognoositud tarbimismahtude juures optimaalse suhteni, nii et u 70–80% Eesti elektrienergiast on toodetud taastuvatest allikatest.
Siht selleni, et me jõuaksime saja protsendini, säilib. Me räägime puhtast energiast, mille osa on ka tuumaenergia. Ja me jõuame sinna mõistliku tempoga.
Ja viimane sammas ongi, et energia, mis me siin toodame, on puhas. See on oluline meie enda ettevõtete konkurentsivõimele, see on oluline selleks, et me saaksime siia meelitada täiendavaid investeeringuid.
Ja samamoodi on puhas energia eelduseks, et me tõesti saaksime palju jõudsamalt ja kiiremini ja kiiremini edasi liikuda just investeeringute tegemisega. See on ka rahaliselt kõige konkurentsivõimelisem.
Margus Tsahkna
Korra ühe asja lihtsalt hästi lühidalt veel ütlen, mis ma unustasin märkimata. See seotud Ukrainaga. Nimelt, me sõlmisime Eesti-Ukraina vahel ka rahvusvahelise Ukraina ülesehituskonverentsi koostöömemorandumi, mille eesmärk on see, et suur ülesehituskonverents toimuks 2027. aastal Eestis.
See on üks väga-väga suur asi, mis nõuab ettevalmistust. Valitsus on ette näinud ka vastavad vahendid selles eelarves, mis on riigikogus menetluses ja ka riigi eelarvestrateegias.
See ei ole lihtsalt konverents, kus kõik tulevad kokku ja räägivad juttu vaid see on kõige tähtsam keskne tegevus, mille läbi Ukrainat hakatakse üles ehitama.
Kui see õnnestub, siis arvatavasti me näeme 2027. aastal siin kõiki maailma suuri liidreid, erasektorit, annetajaid, doonoreid.
Ja Eesti roll selle ülesande täitmisel on väga suur, seetõttu sellise kokkuleppe sõlmimine praegu juba, ütleme, peaaegu poolteist aastat ette, on väga tõsine samm ja näitab suurt usaldust Eesti vastu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun küsimused. Sven Soiver.
Sven Soiver, TV3
Aitäh! Küsimus Kristjan Michalile ja Margus Tsahknale. See puudutab hasartmängumaksu langetust.
Paluks kommentaari Võrklaeva eilsele intervjuule, kus ta tegi selle maksulangetuse maatasa, öeldes, et rahandusministeeriumi enda prognoosi järgi ju riik kaotab sellest järgmisel aastal 6 miljonit, ülejärgmisel aastal juba 10 miljonit, kultuurilt võetakse sellele maksulangetusega ära 3 miljonit.
Ja tema tsitaat: „On kurb, kuidas üks erakond on toonud koalitsiooniläbirääkimistele ühe kitsa huvigrupi huvid.“
Ja Kristen Michalile täpsustav küsimus. Tema ja veel mõned Reformierakonna poliitikud on väidetavalt rääkinud seda ka fraktsioonis, aga praegune valitsus rahandusinimesi ei kuula.
Mõlemalt siis palun kommentaari nendele etteheidetele.
Margus Tsahkna
Ma võin alustada. Ma olen Võrklaevaga koos töötanud valitsuses, kui ta oli rahandusminister, ja noh, väga viisakalt öeldes, igasuguste prognooside suhtes oli siis väga palju kahtlusi, mis on hiljem osutunud kahjuks tõeks.
Me ikkagi lähtume nendest andmetest, mis on läbi mõeldud. Ja seetõttu on ka võetud vastavad sammud kasutusele, selles mõttes, et esiteks vaadatakse, kas tegelikult hakkab rohkem laekuma läbi nende maksusoodustuste või maksualanduste, sammude, see on 0,5% kaupa.
Ja kui tegelikult jõuavad laekumised näiteks nii kõrgele tasemele, kui on vaja, 27 miljonit – praegu on 22, on ju –, siis tegelikult käivituvad muud sammud.
Nii et seal on ka võetud tarvitusele n-ö ettevaatusmeetmed, et juhul, kui võimalikud prognoosid ei tööta niimoodi – päriselu ei ole selline, et maailmast hakkab tegelikult maksuraha siia tulema –,siis me neid samme ka ette ei võta.
Nii et selline poliitiline lahmimine, mida härra Võrklaev viimati viimasel ajal teeb, no see ei ole väga kohane.
Me oleme selle teema väga tõsiselt läbi mõelnud. Ja kui see kõik õnnestub … Me peame proovima. Kui me ei proovi, siis me ei saagi kunagi teada. Kui see õnnestub, siis tegelikult Eesti kultuur ja sport saab pikaaegse ja parema rahastuse. Kui need prognoosid ei õnnestu, siis me oleme vastavad sammud ka ette näinud. Me lihtsalt suvaliselt ei rapsi.
Nii et sellist poliitilist mängu ma tavaliselt väga ei toeta ja seekord ka mitte. Aitäh!
Kristen Michal
Jaa, aitäh! Siin on mitu nüanssi. Kõigepealt, minnes ajaloos tagasi, kunagi oli samamoodi, et kui ettevõtte tulumaksu kaotati, oli see miinusmärgiga projekt, öeldi, et arvutus näitab, et midagi ei laeku ja majandus kukub auku.
Kui ma õigesti mäletan, siis järgnevatel aastatel kasumit kasvasid üheksa korda, kümme korda, üksteist korda jne.
Tegelikult see kõik tuli kapist välja ja Eesti majandus sai hoo sisse. Seda esiteks.
Teiseks, jah, see prognoos vist on – ma nüüd ei ole seda täpselt teksti seal vaadanud, aga pigem vist on – matemaatiline arvutus, mis see languse määr võiks siis olla, kui maksuprotsent langeb.
Keegi ei oska hinnata seda ilmselt või rahandusministeerium ei saagi seda võib-olla sellisel kujul prognoosida, kas neid litsentse tuleb.
No ma lugesin Delfi juhtkirja, ma üldse loen toimetuste juhtkirju. Aitäh, et te kirjutate neid! Sealgi oli mõlemat positsiooni kajastatud tegelikult kaunis adekvaatselt.
Noh, proovida tuleb, et kultuuri tuleks raha juurde ja sporti, aga riskid tuleb ka maandada. Ja see on olnud ka meie positsioon koalitsioonikõnelustel.
Me oleme sellele mõttele endale lisanud ka selle, et rahandusministeeriumi valdkond ehk maksuamet, RAB ehk rahapesu andmebüroo saab täiendavat tugevdust, noh, kõik sellised, kes iganes oma raamatupidamise siia toob – mitte mängimine ju ei tule siia, vaid selle ettevõtete litsentside raamatupidamine – oleks kontrollitava taustaga.
Nii et see on oluline aspekt minu meelest. Me püüame, jah, tasakaalustada. Ja ma arvan, et rahandusministeeriumi hoiatused erinevate arvamuste koha pealt on täitsa omal kohal. Sellest me oleme ka rääkinud.
Ma arvan, et Mart Võrklaava positsioon seal nüüd keskmisest palju ei erine. Me kindlasti vaatame peale, et me püüame mitte mingeid riske suurendada, aga täiendavalt raha saada sporti ja kultuuri.
Ja mis puudutab kultuurilist raha äravõtmist, siis selle me oleme ka omavahel läbi rääkinud, et kui on vaja, siis me kärbime ka mujalt juurde.
See valitsus teeb päris hoolega kärpeid, kõik kärped ei ole alati populaarsed.
No viimati siin ilmus jälle uudis, kuidas keskkonnaamet paneb võõrliikide tõrjumise eraomanike kanda. Selle taust tegelikult on lihtne: meil ei ole lihtsalt raha. Kui me kärbime ära selle raha, et midagi teha, siis keegi peab seda tegema.
Täna tuli uudis, et töötukassa tõmbab pea viiendiku töötajaid koomale. Need on kõik needsamad kärped, mida me teeme.
Nii et samamoodi, kui on vaja, teeme kärpeid edasi. Kultuurist me seda auku kindlasti ei tekita, me tõstame mujalt siis sinna juurde, kui see maksulangetuse idee ei peaks siia tooma uusi litsentse.
Nii et üldiselt jah, ta läheb valitsuse loogikaga kokku, et makse pigem alandada, saada uusi ettevõtteid, sest noh, oleme ausad, sellel aastal on maksukoormus 36,6% ja järgmisel aastal on maksukoormus 35,2%. See on Eesti ajaloo suurim maksulangetus, 1,4% võrra langeb.
Nii et ta üldise narratiiviga on koos, aga riskidega kindlasti tuleb tegeleda. Ja me ei vaata seda kuidagi kergel käel, et ütleme, et koalitsioonileppes lööme käega, me ei mõtle sellele. Kindlasti tuleb mõelda ja riske maandada.
Parlamendis see debatt käib, ministeeriumite vahel käib ka see debatt.
Lisaks on, ma tean, ka meie saadikutel erinevad mõtted, nad suhtlevad sotsiaalministriga ja eelnõu algatajatega, et vähendada ka võimalikku mängusõltuvuse riski Eesti sees, sellesse täiendavalt panustada. See on minu meelest ka loogiline.
Nii et me ei ole kuidagi, jah, selliste roosade prillidega, et tormame pea ees sisse [ja ootame,] et sealt tuleb kohe raha, vaid me arvestame sellega, et püüame sealt saada neid litsentse ehk raamatupidamist Eestisse, mitte mängimist, ja kui seda ei ole võimalik kontrollida, siis seda ei tule ja siis tuleb kultuurile see raha teistmoodi kompenseerida.
Nii et ma arvan, et see on üsna tervemõistuslik positsioon.
Aa, ja mis seal veel oli see küsimus? Et rahandusinimesi kuulata? No kuulge, kui seda valitsust vaadata, siis ainult rahandusinimesi me muudkui kuulamegi. Aitäh!
Margus Tsahkna
Ma korra lihtsalt ütlen veel ühe asja. On hästi palju kriitikat olnud, miks Eesti majandus ei tõuse, ei arene nii, nagu see areneb näiteks Leedus.
Noh, me võime igasuguseid põhjuseid tuua, et mõned teised riigid meist kaugemalt arenevad paremini või kukuvad kiiremini. Meil on sarnased turud, miks me ei arene?
Ja kui vaadata nüüd seda viimast analüüsi, mida tegi ka riigikogu seireamet – või mis see ametlik nimetus on? Jah, arenguseire keskus. Just nimelt sellised kastis välja mõtlemised, kuidasmoodi muutunud majanduskeskkonnas tegelikult tuua Eestisse rohkem maksutulu, tuua rohkem ettevõtlust.
Ma arvan, et see valitsus nüüd on näidanud, et me oleme ka sellisteks asjadeks valmis, katsetame, aga võtame ka maha riskid.
Nii et ma soovitan ka minu heal sõbral Mart Võrklaeval natuke kastist välja mõelda, mitte nagu elada minevikus. Aitäh!
Marina Volkova, Äripäev
Samal teemal, Margus Tsahknale ja Kristen Michalile küsimused.
Margus Tsahkna, need arvutused, millest te rääkisite, rahandusministeeriumi arvutused, tegid praeguse rahandusministeeriumi inimesed, aga ka praegune rahandusminister Jürgen Ligi ei toeta seda muutust.
Miks te arvate, et praeguse rahandusministeeriumi arvutused on vähem olulised kui selle seaduse autori lubadused?
Ja Kristen Michal, teile küsimus: kas ma sain õigesti aru, et te olete valmis kärpeid tegema ainult selle nimel, et võimaldada seda maksulangetust kasiinofirmadele? Ja teine küsimus: miks te lubasite tuua lobiste läbirääkimiste laua taha?
Kristen Michal
Lobiste läbirääkimiste laua taga minu meelest küll ei ole olnud. Mina olen neid [läbirääkimisi] pidanud. Aga kui nad on mingitel kohtumistel ekspertidena käinud, siis küllap on käinud.
Küsige üle, mina olen vähemalt erinevate huvigruppidega kohtunud, aga mitte läbirääkimiste formaadis. Parlamendis olen nendega küll kohtunud. Seda esiteks.
Aga see ei muuda seda fakti, et kindlasti osa turust on sellest huvitatud ja osa ei ole. Ärme loome illusiooni.
Teine ... Aa, kärped. No vaadake, neid kärpeid me ikkagi ei tee mitte sellepärast, et kasiinofirmadele soodustust teha, vaid sellepärast, et kui kultuuris jääb raha puudu, siis see ettekujutus, et maksulangetuse tõttu tulevad siia ettevõtted oma raamatupidamist pidama, et sellest tekib tulu meie kultuurile ja spordile, siis selle jaoks jah, võib-olla on vaja kärpeid teha täiendavalt.
Aga meil on üldiselt nii, et – kuidas ma ilusti ütleks? – 1,4 miljardit kärpeid oleme me kokku leppinud nüüd sellest viimasest Kaja Kallase valitsusest oma praeguse valitsuseni, sellel aastal umbes 250 miljonit. Ja nendele kärpetele otsa tulevad kärped ja järgmine aasta tulevad veel lisakärped.
Nii et see on meie saatus kahjuks, seda auku me lapime, mis meile 2016 ja 2017 jäeti, ja väga palju läheb kaitsekuludesse, nii et sellest ka defitsiit.
Ja kui me maksulangetustega viime maksukoormuse 35%-ni, siis tuleb igal juhul riiki trimmi tõmmata. Meil ei ole teist teed.
Ja noh, see summa, millest me räägime, ei ole kuidagi võrreldav nende sadade miljonite ja miljarditega, see on alla 10 miljoni tegelikult, millest me räägime.
Margus Tsahkna
No mina loodan väga seda, et kultuuri tuleb raha juurde ja sporti tuleb raha juurde. See oli eesmärk ja see on eesmärk. Seda esiteks.
Teiseks, rahandusministeerium arvutab olemasolevate numbrite pealt ja natukene matemaatiliselt või mehaaniliselt. Ja ma absoluutselt ei kahtle, et need arvutused sellest vaatevinklist kindlasti on ka adekvaatsed.
Aga nagu ma ka korduvalt ütlesin, meie eesmärk on tuua siia rohkem just nimelt läbi nende litsentside seda raamatupidamislikku tulu, mis reaalselt hakkaks laekuma Eestisse, ning see läheks otse Eesti kultuuri ja sporti. See on tegelikult eesmärk.
Ja samamoodi oleme kokku leppinud need sammud 0,5% kaupa ja ka selle, poliitiliselt, et me hakkame ju nägema, kas tegelikult raha hakkab rohkem laekuma sporti ja kultuuri või mitte. Ja kui me näeme, et see on võib-olla teisesuunaline, siis me kindlasti seda ju ei jätka.
Nii et nagu ka peaminister ütles, kunagi oli väga suur skandaal seoses sellega, et näiteks ettevõtte tulumaks kaotatakse, et nüüd kukub Eesti majandus ja kogu eelarve kokku, aga tulemused on hoopis teistpidised.
Tihti just nimelt sellised sammud, mis on natukene n-ö kastist väljas, senisest mõtlemisest väljas, nad võivad ja peakski tooma meile rohkem tulu. See on see eesmärk.
Paratamatult kaugushartmäng on maailmas väga suur äri. Ja mina ei näe ühtegi põhjust, mispärast Eesti inimesed ei saaks sellest tulust rohkem osa.
See ei tähenda seda, et meil hakatakse siin tegema mingeid kasiinosid ja või värke, vaid me räägime just nimelt raamatupidamise, ettevõtluse siia toomisest, et me läbi litsentside saaksime siia meie enda maksumaksjate jaoks, meie inimeste jaoks rohkem raha ja saaksime mingisuguse stabiilsema, pikaajalisema rahastuspõhimõtte süsteemi kultuurile ja spordile.
See on olnud ju aastakümneid meil tõsine mure, et igal aastal vaene kultuuriminister peab võitlema no mitte väga suurte summade eest, aga need summad kokkuvõttes on meie kultuurile ja spordile väga olulised.
Ja meie eesmärk on olnud kehtestada see erisüsteem, et see oleks nagu pikaajaline süsteemne spordi ja kultuuri rahastuse aluste muutmine.
Ma väga soovin, et meie eesmärgid ka täituvad. Aitäh!
Kristen Michal
Korra lisan ka selle, jah, et see kontseptsioon peab olema arusaadav. Jah, ehkki me mängimist siia ei too, tuleb riskid igal juhul maandada.
See on olnud ka meie soovitus ja soov selle juures ja selle ka rahandusministeerium tagab, et tõstetakse võimekust nendes asutustes, kes tegelevad nende võimalike litsentside taustadega. Sest ilma selleta, et meil oleks selge, kelle raamatupidamine siin on või mis raha seal on, me seda kindlasti võtta ei saa. See on hästi klaar, esiteks, noh, see on meie soov.
Ja ma arvan, et siin me kuidagi ei erine üksteisest. Margus ja Eesti 200 on sellega väga päri: see peab olema kontrollitud tegevus, maine mõttes, riigi maine mõttes ja kõik muu.
Ja teine on seesama, mida Margus juba kirjeldas. Vaadake, meil on lõpuks see tekk, mida me kisume siin erinevate valdkondade peal, nagu hästi õhuke, eks ju. Me kisume seda raha ühes suunas, paneme teedesse raha, siis me paneme välisministeeriumisse raha, siis me paneme sotsiaali kuskile raha ja kõikjale mujale …
Kui meil endal majanduses ei teki siia uut väärtust ja näiteks ka eraraha ei panusta, eks ju, kultuuriobjektide rajamisse, siis ega meil ei ole nagu lõputult võimet kõike ise teha sellises väikses riigis.
Nii et seetõttu on vaja siia juurde saada. Ja me oleme väga avatud – kui kellelgi on teisi ideid, kuidas kultuuri ja sporti raha juurde tuua, siis need on alati teretulnud. Me oleme valmis seda arutama.
Nii et olgu ta kas või lobist, aga mis seal ikka, kõigil on omad huvid, need huvid peavad lihtsalt kirja saama, kes kellega kuskil kohtub, ja sõnumid peavad olema avalikud.
Juhataja
Aitäh! Tänaseks lõpetame.
