Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=f2uxsWfibQI&list=TLGGsbGxHYv2E2gwMzA4MjAyMw
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaministri ülesannetes rahandusminister Mart Võrklaev, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning regionaalminister Madis Kallas.
Palun, rahandusminister!
Rahandusminister Mart Võrklaev
Jaa, aitäh! Päevakorrapunkte oli meil täna valitsuses viis. Toon esile neist olulisemad.
Korrastasime õigusruumi ehk vähendasime jälle natukene bürokraatiat, tunnistasime ühe määruse kehtetuks, nimelt isikutelt andmete nõudmise kohta. Kuna meil on riigis juba ammu n-ö ühe akna põhimõte, siis ei ole vaja üle korrata, kust asutused peavad andmeid võtma. See, et inimesed üks kord andmed esitavad, on meil kokku lepitud ja see peaks ka praktikas toimima.
Eraldasime kliimaministeeriumile 758 000 eurot lootsikaatri soetamiseks. Seoses riigilaevastiku reformiga on seni lootsiteenust osutanud AS Eesti Loots likvideerimisel ja lootsiteenust hakkab edasi osutama riigilaevastik.
Andsime Järvamaa kutsehariduskeskuse praktikabaasi hoone ja sellega seotud kolm maatükki RKAS-ile ja pärast kinnisasjade üleandmist võtab siseministeerium selle vara RKAS-i kasutusse. See sobib päästeametile evakuatsiooni ja varjumise reservi korraldamisega seotud töödeks.
Nii et sellised otsused Vabariigi Valitsuse [istungi]st.
Nüüd räägiksin natukene olulistest teemadest rahandusministeeriumi vaates. Nädalavahetusel reitinguagentuur Fitch alandas Eesti krediidireitingut. See on iseenesest halb uudis, see teeb meie jaoks laenud kallimaks. Prognoosida võib, et intressid võivad kasvada umbes 0,2% või 0,3% võrra. Miljardi puhul teeb see 2–3 miljonit kallimat laenu.
Loomulikult see meie jaoks üllatusena ei tulnud, me oleme juba mõnda aega – eeskätt see valitsus – rääkinud, et riigieelarve on keerulises seisus. Me peame oma kulud-tulud üle vaatama, me ei saa lõputult laenu arvel elada.
Kinnitust saab veel kord see, et laenul on oma hind ja laen tuleb tagasi maksta. Ja võime öelda, et valitsus siin on õigel teel – me tegeleme kokkuhoiukohtadega, oleme välja tulnud maksude paketiga, mis sai juba enne suve vastu võetud. Samuti oleme välja öelnud, et lisataotlusi eelarveprotsessis me sel aastal ei menetle.
See kõik kannab seda eesmärki, et riigi tulude ja kuludega tuleb liikuda tasakaalu poole ja saada riik rahaliselt korda. Küll siis meie reiting ka uuesti üle vaadatakse ja me saame jälle sinna n-ö paremasse liigasse.
Nüüd kokkuhoiukohtadest ka. Eks me oleme sellest enne ka rääkinud. Järgmisel nädalal hakkangi ministritega ühekaupa kohtuma. Ehk vaatame üle Euroopa raha kasutuse, kuidas sellega läheb – vana periood ja uus periood. See oli kokkulepe, et me neid asju kiirendame, et võtta euroraha võimalikult efektiivselt kasutusse ning tagada see, et lõppeva perioodi rahastus saab kõik kasutatud ja uued käivitatud.
Ma arvan, et meie praeguses majanduse olukorras on see ülioluline, meil on seal miljardid ootel, mida meie ettevõtted ja ka riik enda tõhusamaks muutmiseks saavad kasutada, ja teisel pool on kokkuhoiukohad. Nagu on öeldud, 120 neid esitati. Hakkame nüüd ministritega läbi vaatama ja siis juba eelarve- ja RES-i protsessis, augusti lõpus ja septembris saame hakata otsuseid tegema.
Nüüd, kogu selle kokkuhoiujutu valguses on sellel nädalal teemaks tõusnud riigieelarve läbipaistvus – kas on piisavalt detailselt aru saada, millega riik tegeleb või mitte ja miks on meil tegevuspõhine eelarve?
Kordaksin üle, et tegevuspõhise eelarve rakendamise põhieesmärk on olnud see, et riigi strateegilised eesmärgid oleksid seotud eelarvega, et me saaksime aru, milleks me seda raha kasutame. Kui raha kulub millekski, siis see on selle eesmärgi jaoks – selle, mis me oleme konkreetselt endale eesmärgiks seadnud, et mingis valdkonnas midagi saavutada. Eks siis saab ka hinnata, kas me oleme nüüd need eesmärgid, mis me oleme võtnud, lõpuks ka saavutanud selle raha eest, mis siin on kulunud. Ehk see on tegevuspõhise eelarve mõte.
Selleks et seda paremini mõista, me proovime igal aastal seletuskirja detailsemaks teha. Teistpidi tuleb leida see tasakaalupunkt, sest kui lõpuks riigieelarve seletuskiri on liiga detailne ja põhjalik, siis võib öelda, et see on liiga pikk ja arusaamatu ning keegi ei jõua seda lugeda. Ehk seal tuleb leida tasakaalupunkt.
Kuna me oleme digiriik, siis meil on kenasti rahandusministeeriumi kodulehel olemas riigieelarve juhtimislaud, kust on tegelikult päris kiiresti mõne klikiga võimalik erinevatesse tegevustesse ja siis ka konkreetsetesse tegevuste majanduslikku sisusse kenasti sisse vaadata, ja selleks ei pea [kombinatsiooni] Ctrl + F abil Wordi dokumendis lappama, vaid seda saab teha täiesti mugavate, käepäraste ja arusaadavate tööriistadega rahandusministeeriumi kodulehel.
Ja loomulikult alati, kui on küsimusi eelarve kohta, siis saab neid küsida rahandusministeeriumilt, saab küsida valdkondlikelt ministeeriumitelt. Ja mis puudutab riigikogu menetlust, siis igas komisjonis valdkonna minister käib ka oma eelarvest rääkimas, seda tutvustamas, ja saab anda ülevaadet.
Ma tänan kõiki, kes on juba esitanud oma häid mõtteid, kuidas riiki efektiivsemaks muuta ja kust leida võimalike kokkuhoiu kohti. Ma arvan, et see on väga oluline debatt. Ja ma arvan, et see kannab ka vilja, nii et asjad liiguvad paremuse poole. Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere ka minu poolt! Minul on paar uudist seoses eestikeelsele õppele ülemineku plaanidega.
Me oleme haridusministeeriumis valmis jõudmas kaks suurt tegevust, mis on seotud koolide ettevalmistamisega eestikeelsele õppele üleminekuks. Üks tegevus on koolide tegevuskavade tegemine.
Nüüd me ootame, meil on Eestis 73 kooli, keda see üleminek puudutab, keda me nimetame üleminekureformi sihtrühma koolideks Nendelt 73 koolilt ootame me veel selle aasta jooksul väga konkreetseid tegevuskavasid järgmiseks seitsmeks aastaks, planeerituna aastani 2030. Nad peaksid näitama meile tegevuskavade põhjal ära, millised õpetajad neil olemas on eesti keeles õpetamiseks ning millistel aastatel ja millised õpetajad neil puudu on.
Selle tegevuskavade tegemise mõte on ka see, et ka haridusministeeriumil tekiks arusaamine – kui me räägime näiteks aastast 2027, kui eestikeelsele õppele lähevad üle VII klassid ja on vaja väga suur hulk aineõpetajaid, siis meil peab olema arusaam, kas meil aastal 2027 on vaja nendesse koolidesse 7, 17 või 77 füüsikaõpetajat. Me peame teadma, mis meil reaalselt see vajadus on.
Praegu koolid tegevuskavasid sellises mahus teinud ei ole. Valmisolek 1. septembriks 2024 on olemas. Aga meie soov on, et see valmisolek oleks kuni aastani 2030 ära planeeritud ja [ette] nähtud.
Me saadame välja nende tegevuskavade põhjad ja ootame siis ka omavalitsustelt ehk koolipidajatelt allkirjastatud plaane, mida me kasutame ka koolide järelevalvetegevuses. Ehk kui nad on meile öelnud, et neil on seis hea ja õpetajad olemas, siis me peame neid koole usaldama, et nad selle reformiga niimoodi edasi lähevad.
Teine osa, mis puudutab eestikeelsele õppele üleminekut, on ülemineku tulemuslikkuse jälgimine ehk see, mille alusel me hakkame hindama seda, et need koolid on üleminekuga hakkama saanud.
Praeguses olukorras saame me hinnata selle järgi, kas koolis on olemas kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, kas õpe toimub päriselt eesti keeles.
Aga me oleme loonud uue mastaapsema hindamissüsteemi. Nendele 73 koolile, üleminekukoolidele, hakkab kehtima kohustuslik tasemetööde tegemise põhimõte. Nad peavad hakkama tegema tasemetöid IV, VII ja IX klassides – IX klassis on lõpueksamid – selleks, et me saaksime mõõta ja näha koolide tulemusi matemaatikas, loodusõpetuses, eesti keeles ja vene keeles emakeelena. Eesmärk on see, et me ei mõõda mitte ainult eesti keele oskust ja seda, kas õpetaja klassi ees räägib eesti keeles, vaid seda, kas laps seal eesti keeles ka matemaatika [oskuse] omandab ja milline on tema matemaatika tasemetöö tulemus.
Selle eesmärk ei ole mitte koole karistada, vaid selle eesmärk on jälgida, et meil oleks tagatud ka see, et akadeemiline tulemus koolides eestikeelsele õppele ülemineku tõttu ei kannataks.
Need kaks uut ülesannet nendele koolidele, kes ülejärgmisest õppeaastast eestikeelsele õppele üleminekuga tegelema hakkavad, saadetakse peagi koolidele välja. Koolid alustavad teadupärast järgmisel nädalal uuesti järgmise õppeaasta planeerimist ja me hakkame neilt ootame neid tegevuskavasid ja mõõdikuid.
Ma tahtsin paar sõna rääkida ka rahandusministri [jutule] juurde seoses riigirahanduse teemaga. Tõepoolest, kuna algavad eelarve läbirääkimised – vist juba esmaspäeval minister alustab kõigiga ühekaupa vestlusi – ja Fitchi krediidireiting eelmisel nädalal ju väga selgelt andis ka meie valitsusele signaali, mida tuleb teha, mida me peaksime tegema, siis valitsus on tegelikult selle suuna ka võtnud ja me oleme selle valitsusega endale ülesandeks võtnud riigirahanduse kordategemise.
Riigirahanduse seis on halb, tuli rakendada maksutõuse, aga need olid ikkagi ainult üks osa riigirahanduse kordategemise plaanidest. Teine osa plaanist on ikkagi riigi kulude kokkutõmbamine ja selleks on see kiire kärbe, mida kahe kuuga ministeeriumid järgmise aasta eelarve vaates ära tegid – järgmisel aastal tuleks ära jätta kulud, mis on võimalikud –, ja neid kärpekohti kõik ministeeriumid ka otsisid. Aga see kärbe ei saa olla massiivne, seal ei saagi eeldada massiivset kulude kokkuhoidu, sest järgmise aasta jooksvate kulude kokkuhoidmine ongi keeruline.
Nüüd, tegelikult suurem töö on seotud ikkagi nulleelarve ja vajalike reformide läbiviimisega ja see tuleb hoopis suurema mõjuga. Selle aasta teises pooles ja eriti järgmisel aastal rakendatava nulleelarve puhul me ikkagi ootame põhjalikku riigi kulude kokkuhoidu.
Mida see nulleelarve protsess siis tegelikult tulemuslikult peaks tähendama? See tähendab seda, et me vaatame üle riigi tegevused ja teenused ka selle pilguga, kas need on üldse mõistlikud ja riigile vajalikud. Jätame ära sellised tegevused ja teenused, mida riik ei peaks üldse osutama või mille osutamisega saab oluliselt paremini hakkama erasektor.
Tõmbame koomale tegevuste dubleerimist ministeeriumite vahel. Eestis on olukordi, kus tihti mitu ametiasutust tegelevad ühe sama asjaga, aga mõlemal juhul tegelikult dubleerides ja tulemus võib tihti olla ka keskpärane. Selline dubleerimine tuleb lõpetada ja need tegevused tuleb koondada ühe konkreetse ametiasutuse alla ja üha vastutuse alla, mis saaks sellega hakkama suurepäraselt.
Vähetähtis ei ole ka tegelikult bürokraatia vähendamine. Sellest on vähem räägitud, aga me peame seda nulleelarve tegemise protsessis täpselt sama oluliseks. Ehk meil on ametkondades tööl suur hulk inimesi, kes valvavad seaduste täitmise üle, aga seda võib-olla sellisel kujul ei ole tegelikult vaja. Kärpida ei tule seega mitte ainult eelarveridu, vaid tegelikult tuleb ikkagi otsa vaadata ka seadustele ja määrustele ning nende eesmärgipärasusele ja seeläbi ka ametnike arvu vähendamisele.
Ja viimaseks, loodame selle nulleelarve protsessi käigus vaadata üle ikkagi ka euronormid. Nende euronormide selline valimatu ülevõtmine ka tegelikult paisutab ametkondade tööd. Euroopa Liidu asjade komisjon on seda tööd juba alustanud, saates ministeeriumitele kõigile palve üle vaadata ministeeriumi haldusalas olevate direktiivide rakendamise mehhanismid, et kas ikkagi kõik, mida tehakse, on eesmärgi mõttes asjakohane.
Kuna Eesti on olnud väga usin euronormide ülevõtja ja see on tekitanud ikkagi päris palju lisabürokraatiat, siis meie ootus nulleelarve protsessi ja projekti raames on ka eurobürokraatia protseduuride ja selle bürokraatia osa ülevaatamine, kõik üleliigse ärajätmine. See kindlasti vähendab ka ettevõtjate koormust, kodanike koormust ja ka riigi koormust.
Nii et lisaks kulude kokkuhoiule, kiirele järgmise aasta kulude kokkuhoiule, tuleb üle vaadata ka see, kuidas riik teenuseid osutab ja kuidas ta seaduste mõttes toimib. See teenuste reform tuleb kindlasti ellu viia ja küsida, kas need teenused, mida riik osutab, on mõistlikud ning kas neid peaks osutuma riik või võiks neid tegelikult osutuma erasektor.
Väga pikisilmi ootame seda tööd, mis sügisel peaks lahti minema. See on minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Madis Kallas!
Regionaalminister Madis Kallas
Aitäh! Tere päevast! Minul on võib-olla viis märksõna.
Esimesena see, et valitsuskoalitsiooni osapooled leppisid –küll juba paar nädalat tagasi – kokku, et Ida-Virumaa esindaja kohale kuulutatakse välja konkurss. Täna on hea meel öelda, et mina selle täna kooskõlastasin ja homme läheb see konkurss ülesse. Kaks nädalat ootame kandidaate, nii nagu me juhuslikult nendesamade ministritega koalitsiooni osapooltest kokku leppisime. Vaatame, kuidas see minema hakkab.
Teine teema on samamoodi seotud Ida-Virumaaga, täpsemalt Narvaga. See puudutab tänavanimede ümbernimetamist. Paljud kindlasti mäletavad, et märtsi lõpus, täpsemalt 29. märtsil anti Narva linnale teada, et teatud tänavanimed ei ole Eestis sobilikud. Sellele on pööranud tähelepanu väga paljud erinevad osapooled. Siis anti ka vastamiseks või seisukoha võtmiseks paarikuuline tähtaeg. Seda tähtaega ei ole Narva linnavolikogu kasutanud, erinevatel põhjustel.
Kuna see on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas, siis täna võin öelda, et täna või hiljemalt homme läheb vastav korraldus avalikustamisele. Riik muudab Narva linnas ära viis tänavanime. Need kulud tulevad riigi kanda ja hinnanguline kulu nende tänavanimede muutmisele on umbes 8000–9000 eurot. Ja 15 päeva on see aeg, mille jooksul on eri osapooltel, seotud isikutel ja ka mitteseotud isikutel, kes soovivad ühel või teisel moel arvamust avaldada, seda vastavalt seadusele võimalik teha.
Eks siis paistab, kas tuleb mingeid täiendusi või ettepanekuid, aga selline on tänane otsus, et edasi me sellega läheme ja homsest hakkab jooksma tähtaeg, mille jooksul tagasiside meile on oodatud.
Kolmas teema on saanud samuti palju tähelepanu nii paljude isikute seas kui ka ennekõike meedias. See puudutab loomade heaolu, loomakaitseseadust ja kogu seda temaatikat. Ma olen lubanud korduvalt, ka mitmele ajakirjanikule, et ministeeriumis me võtame selle teema täiendavalt fookusesse.
Olen nüüd saanud ka mitmeid koosolekuid nii ministeeriumi seest kui ka väljastpoolt ametiga, samuti erinevate organisatsioonidega. Hetkel on loomakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus meil kavas, selle tähtaeg on küll järgmise aasta esimeses pooles.
Aga sisuliselt me peame üheselt ja selgelt aru saama, et ühiskonnas peab tekkima arusaam, et pelgalt kannatustevaba elu pakkumine loomadele ei ole enam standard, see ei tohiks olla standard, vaid tegelikult peab pakkuma ikkagi meie lemmikloomadele ja kõigile loomadele täisväärtuslikku elukogemust ja kõike seda, mis sinna juurde kuulub.
Kahetsusväärselt on siin väga palju näiteid, kus seda ei ole suudetud teha. Ja me vaatame ka riigina üle, millisel moel ja kuidas me saame neid protsesse kiirendada, nii et isikud, kes ei peaks loomade kasvatamise või nende hooldamisega tegelema, seda tulevikus teha ei saaks.
Me tahame üle täpsustada rollid, mis määral, mis olukordades üks või teine osapool peaks sellesse sekkuma. Noh, hea võrdlus on näiteks see, kuidas on reglementeeritud põhimõtteliselt vabatahtlikkuse alusel näiteks vabatahtlik päästetöö, kuidas on abipolitseinike töö ja kuidas me saame ka siin teha veel paremat koostööd loomakaitseorganisatsioonidega. Vaatame, kas me saame riigi poolt anda nendele mingisuguseid rolle juurde, õigusi juurde, et täita see põhieesmärk: et loomade heaolu oleks veel paremini tagatud.
See teema on oluliselt pikem ja põhjalikum, aga sellel teemal kindlasti meie poolt siis uudiseid ja sõnumeid tuleb.
Neljas punkt, mida ma soovisin ministeeriumi vaates mainida, on seotud automaksuga ja ühistranspordiga. Kuna see teema on iga päev praegu nii meedias kui ka ministeeriumites arutelu all, siis regionaalministeeriumis me oleme sidunud need asjad ühtseks tervikuks, meie käsitleme liikuvusreformi ja automaksu ühtsena.
Me teame, et inimestel, kes vajavad igapäevaseks põhiliseks liikumisvahendiks oma isiklikku transporti, on see mõju võimalikust automaksust hoopis teistsugune kui inimestel, kellel on alternatiivid olemas, näiteks ühistranspordi, sõidujagamise või mingite muude alternatiivide näol.
Meie oleme nüüd juba teist nädalat seda eelnõu vaadanud ja sidunud seda nii palju kui võimalik liikuvusreformiga. Ka järgmisel nädalal kohtumised jätkuvad nii meie ministeeriumis sees kui ka väliste ekspertide kaasamisel, et [otsustada,] kuidas, mismoodi seda teha.
Ja viimane teema, mis samamoodi on päris palju tähelepanu põhjustanud, on seotud võimalike kasumitega teatud ettevõtlussektorites. Nagu me ka siin mõlema ministri suust kuulsime, riigirahanduse seis jätkuvalt ei ole sellisel sellisel tasemel ega sellises seisus, et me saaksime ka välistelt neutraalsetelt ekspertidelt häid hinnanguid.
Kui me arutame praegu automaksu teemat ja ka näiteks automaksu kehtestamise üle maainimestele, kellel ei ole alternatiive, siis ma kindlasti tooksin lauda ka selle, et me peaksime üle vaatama, kustkohast on võimalik Eestil täiendavaid tulusid saada.
Kindlasti ei tohiks sõnumitoojaid maha lüüa selle eest, et mõned on tõstatanud mõningate sektorite väga suured kasumid võimalike arutelukohtadena. Ühtepidi automaksu kõigile me arutame, aga samal ajal väga suuri kasumeid teatud ettevõtlussektorites me mingil põhjusel ei ole valmis arutama ja ütleme, et see käib kõigi põhimõtetega vastuollu. Riigirahandus vajab muudatusi ja täiendavat kokkuhoidu või siis ka tulusid. Siinkohal kindlasti peab vaatama üle ka selle temaatika.
Võrdlusena võin tuua selle, et väga palju on kritiseeritud näiteks nii toidutootjaid kui ka jaekaubandusettevõtteid, et nad on toiduhinna viinud väga kõrgeks ja nad teenivad arvestatavaid kasumeid. Seda on väga palju kritiseeritud, aga mina ütleksin, et me peaksime kogu ettevõtlussektorit vaatama tervikuna ja kui mingites sektorites on ebaproportsionaalselt suuremad kasumid, siis selle üle tuleb julgelt arutleda, vaadata ja mõelda lahendusi, mismoodi saaksid sektorid panustada ühiskonda.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Mart Võrklav
Aitäh! Ma mõne asja lisaksin. Kristinale suur aitäh nulleelarve selgitamise eest! See jäi minul rääkimata.
See on meil tõesti plaanis. Aga ma tooksin siia juurde ka mõned numbrid, ka selle Fitchi reitingu kohta. Need otsused, mis valitsus on teinud kokkuhoidu mõttes, nt seesama perehüvitiste jõukohasemaks muutmine ja erinevad maksuotsused, mis ühtepidi toovad tulu, ja siis nüüd kokkuhoiu otsused – ainuüksi peretoetuste pealt nelja aasta peale on riigile täiendav kokkuhoid 485 miljonit ja ainuüksi intressikuludelt juba tehtud otsustega kokkuhoid nelja aasta peale on 77 miljonit. Ehk tugevalt üle poole miljardi oleme me selles valitsuses juba teinud neid otsuseid, mis pikas plaanis meie riigi rahalist seisu mõjutavad ja ka tuleviku reitinguid ja raha hinda.
Mis puudutab ühistransporti ja mootorsõidukimaksu, siis mul on väga hea meel, et regionaalminister on ühistranspordi ja liikuvusreformi nii jõuliselt jutuks toonud. Tõsi küll, meil on nüüd need asjad Vabariigi Valitsuse tööplaanis natukene erineva kiirusega. Ehk kuna mootorsõidukimaksu jõustumise aeg oli meil 1. juuli 2024, see tähendab seda, et maksukorralduse seaduse järgi meil peaks oma otsused tehtud aasta lõpuks, siis sellega meil ongi natukene kiirem.
Nüüd, tööplaanis on veebruar 2024 see aeg, kus on liikuvusreformi eelnõuga plaan valitsusse tulla. Kui seda protsessi on võimalik kiirendada ehk neid asju koos vaadata, siis on väga hästi. Sest algselt oligi 2023. aasta keskpaigas. Lihtsalt tööplaanis meil on need asjad mõnes mõttes nihkes. Kui me saame ühistranspordi teemat kiirendada, siis see oleks suurepärane, et neid asju koos vaadata. Liikuvus on igal juhul selle raames oluline teema.
Kui nüüd rääkida kasumitest ja maksumuudatustest, siis tegelikult koalitsioonilepingut tehes me juba päris täpselt teadsime ja nägime, mida teevad intressitõusud, mida teeb euribor, kuidas see hakkab kellelegi kasumeid mõjutama. Ja kuna siin on pangad hästi tugevalt teemaks olnud ja tegelikult kogu ettevõtlussektor, siis ma meenutan, et kogu maksupaketis me tegelikult kaotasime ära dividendide soodusmäära. Ehk kui muidu regulaarsete dividendide puhul sai 14%-ga dividende välja võtta, siis 2025. aastast [see võimalus] kaob. Ehk siis tulumaks tõuseb samamoodi 22%-le.
Ja nüüd pangad on meil selles mõttes täiesti omaette nähtus –kui meil muidu on ainult dividendide väljavõtmisel tulumaksukohustus, siis pankadel Eestis kehtib klassikalises mõttes tulumaks, st nemad maksavad kvartaalselt oma kasumi pealt riigile maksu.
Seni oli see samamoodi 14% ning on ka veel sel aastal ja järgmisel aastal, aga 2025. aastast tõuseb see 18%-le. Ehk pangad maksavad meil kvartaalselt avansilist tulumaksu, hetkel on see 14%, tulevikus 18%. Need maksuotsused on tehtud, need on päris olulise mõjuga. Need on olulise mõjuga ilmselt ka meie ettevõtjatele, sest nende jaoks maksud samamoodi tõusevad. Samuti on mõju riigieelarvele.
Aga need asjad on otsustatud, need on kokku lepitud. Ja ma arvan, et kuskil on see tasakaalupunkt, kus me [ühest küljest] oleme pidanud raskeid maksuotsuseid tegema, aga teisalt ettevõtjad ja ettevõtted peavad ellu jääma, sest kui meil ei ole ettevõtlust, kelle eesmärk on kasumit teenida, siis meil ei ole riigi rahakotis raha ega ka inimestel tööd.
Juhataja
Jaa. Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Karoliina, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Aitäh! Küsimus on rahandusministrile. Tänases Maalehes võttis president automaksu teemal sõna, tema pigem kritiseeris seda protsessi, kuidas see tekitab segadust ja et seaduse koostajad ise ka ei tea, mis on asja eesmärk, põhimõtteliselt. Kuidas te seda kommenteeriksite? Aitäh!
Mart Võrklaev
Aitäh! Lugesin ka ise seda ja mulle tuli üllatusena, et presidendil selle kohta küsimusi on. Kui on küsimusi, siis võiks lahkelt ühendust võtta. Nii mõnelgi muul teemal on see ühendus väga tihe olnud, kui on vaja. Ja see ongi okei, et me omavahel suhtleme presidendi kantseleiga.
Kus me täna oleme? Me olemegi seaduse väljatöötamiskavatsuse juures. Ehk see ongi see koht, kus vastutav ministeerium pakub välja mõtted ja eesmärgid, kuidas seadusemuudatust teha. Antud juhul on muudatus mootorsõidukimaks. Ministeerium toob esile eesmärgid ja võimalikud lahenduskäigud ning siis selle üle käibki avalik debatt.
Ehk see ongi nüüd see avalik debatt. Just kevadel heideti meile ette, et debatti oli justkui vähe või seda ei olnud. Nüüd on teine etteheide. Me peame avalikku debatti, kogu ühiskonnal on võimalik kaasa rääkida, arvata ja öelda, aga siis see on segadust tekitav. Noh, ma ei tea, kui avalik debatt tekitab segadust … Mina seda nii ei nimetaks. Mina nimetaks seda ideede paljususeks ja inimeste kuulamiseks.
Ja sellest kokku tulebki üks tagasiside, mida meie saame üle vaadata ja siis tulla välja juba eelnõu kavandiga, mis omakorda läheb kooskõlastusele ja arutelule.
Ja nüüd, kas on segaseks jäänud selle mootorsõidukimaksu eesmärk? Minu meelest oleme me korduvalt öelnud, et see kannab keskkonnaeesmärke – seda, et vähendada autostumist, liikuda säästvam liikumise poole ja tegeleda meie kliimaeesmärkidega. Jutt on ka sellest, et teaduse vaadates peaks see oleme põhjendatud. Põhjendused ongi sellised: meie transpordisektori jäätmeheitmed on ülisuured, me oleme võtnud nii Euroopa tasemel kui ka Eesti riigi siseste arengudokumentide tasemel eesmärgiks transpordisektoris neid jäätmeid vähendada.
Üheks selliseks meetmeks, mida me täna näeme, ongi mootorsõidukimaks. Ehk me suuname inimesi kasutama vähem saastavaid autosid või teatud juhul üldse oma liikumisviise muutma, seda eeskätt linnakeskkonnas, kus see on võimalik. Aga säästvamate autode poole, vähem võimsamate poole see mootorsõiduki maksu valem selge suunise annab.
Lisaks kogu see romoautondus – meil seisavad põldudel ja linnakeskkonnas autoromod, mis kahjustavad keskkonda, kahjustavad ka n-ö visuaalset vaadet. Samamoodi meie pakutud lahendused või tegevused võiksid nendele lahendustele lähemale viia. See kõik alates laiadest eesmärkidest Euroopa tasemel ja Eesti tasemel – see, kuidas me näeme, et see maks võiks nendele eesmärkidele lähemale viia – on seal kirjas.
Ma arvan, et tark oleks siin ka neid asju eraldada. Üks on see, kuhupoole me siis selle maksu kehtestamisega inimesi või ühiskonda nügime, et nad teeksid säästlikumaid valikuid. Teine pool on see, kuhu läheb see raha. See oli samamoodi küsimus: kuhu see raha läheb? Raha läheb riigieelarvesse. Ja riigieelarves teatavasti on meil umbes 1,7-miljardiline auk. Ehk kui meil oleks igal kulul silt küljes, kust tuleb tulu, ja igal tulul kulusilt küljes, siis sihukest olukorda ei saaks tekkida, see oleks päris hea.
Ja no raha läheb meil igale poole, kasvõi sealsamas loos mainitule – sellele, et põhiseaduslikud institutsioonid vajavad raha. President ütleb, et raha ei jagu. No kui raha ei jagu, siis me peamegi riigieelarvesse raha juurde tooma.
Aga see on see teine pool. Ehk sellel maksul ongi kaks eesmärki: üks, et inimeste käitumist suunata, ja teiseks tuleb riigieelarvesse täiendavaid vahendeid, millega me siis saame teha neid investeeringuid, mida me praegu teeme.
Aga ma ütlen veel kord, et seal laiutab suur auk ja ka seda auku on meil vaja täita. Just me rääkisime, mida tähendab riigieelarves suur auk, mida tähendab laenuga katmine ja mida see pikas plaanis meie kuludele tähendab –lõpuks me maksame suurema osa raha lihtsalt intressideks.
Karoliina Vasli
Täpsustav küsimus. Avalik debatt – kas mingi tähtaeg, kindel kuupäev on paigas, kui kaua oodatakse ettepanekuid ja kui kaua diskussioon kestab? Sest ma saan aru, et samal ajal on kiire-kiire, et selle kehtestamiseni jõuda.
Mart Võrklaev
Jaa, 18. august on meil praegu öeldud välja see kuupäev, mis ajani me väljatöötamiskavatsusele ettepanekuid ootame. Meil on tehtud ka sihuke meiliaadress, [email protected], kuhu saab neid saata.
Ega sellega see debatt ei lõppe, selleks hetkeks meie võtame lihtsalt kokku, vaatame, mis on tulnud, analüüsimine need läbi ja proovime hakata siis eelnõu kokku kirjutama. Debatt jätkub selle hetkeni, kuni lõpuks on seadus riigikogus vastu võetud, ja ilmselt sealt veel edasi.
Aga tähtajad on meil pandud selleks, et me mingis raamis ikkagi plaanime ja soovime töötada. See tähendabki seda, et 18. august on VTK tagasiside aeg, siis töötame veel eelnõu, septembris soovime minna eelnõuga kooskõlastusringile, esitada selle septembri lõpuks parlamendile. Siis järgneb kogu parlamentaarne debatt, nagu komisjonides, kuulamised, suure saali arutelud ja muudatusettepanekute tähtajad, nii nagu see meil käib. Ja siis tuleb jõuda seaduse vastuvõtmiseni.
Juhataja
Aitäh!
Karoliina Vasli
Kas ma küsin veel?
Juhataja
No küsi, palun!
Karoliina Vasli
Küsimus on regionaalministrile, kui ma juba hoogsalt Maalehte lugesin. Seal olid ka Virtsu inimestest artikkel, kus nad ikka rääkisid, et nad ei tee sugugi nalja, kui nad räägivad saare staatusest. Mis te ministrina sellest plaanist arvate? Aitäh!
Madis Kallas
Jah, ma nägin, et ka minule oli tulnud selle nädala alguses pöördumine. Ma ei ole jõudnud sellega nüüd uuesti veel tegelema hakata. Aga ka nendega kohtudes ma ütlesin, et ma kindlasti ei soovi, et mitte ühtegi ideed naeruvääristatakse või kuidagi pahaks pannakse.
See ongi see koht, kus me saame nüüd arutleda, kui palju selles on selliseid sisulisi kohti, et see teeb Virtsu piirkonna inimeste elu paremaks, kui palju seal on võib-olla mingeid muid nüansse.
Me analüüsime need asjad läbi, kindlasti regionaalministeeriumist vastame nendele. Ja nii nagu automaksuga, ma arvan, ka sellised debatid alati annavad regionaalsuunale ja kohalike omavalitsuste haldusjaotusele kindlasti jälle mingit sisukust juurde. Hetkel meil kahjuks mingit selget seisukohta ei ole.
Ta tundub minule kui endisele kohaliku omavalitsuse juhile pigem pigem keeruline ellu viia. Aga veel kord: ma ei ole kindlasti see inimene, kes ütleb, et kõik ideed tuleb kohe alguses maha tampida ja neid ei tuleks isegi mitte arutada.
Karoliina Vasli
Viimane küsimus ka, kolmandale ministrile.
Juhataja
Palun-palun!
Karoliina Vasli
Vene Delfi ja tegelikult meil oli ka täna Päevalehe juhtkiri teemal Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused – nõudlus on suur, aga ei ole paraku neid piisavalt palju, registreerimine läheb kähku ja [kohti] jääb vajaka. Kas peaks seda suurendama? Mis te sellest probleemist arvate? Aitäh!
Kristina Kallas
Jaa, see on küll kultuuriministeeriumi haldusalas, aga Eesti täiskasvanute eesti keeleõppe eest vastutab haridusministeerium.
Meil on täna Eestis selline olukord, kus see on üks nendest kohtadest, kus meil on väga palju dubleerimist. Meil täiskasvanute eesti keele õpet korraldab kultuuriministeerium ja haridusministeerium ning tänaseks majandus- ja infotehnoloogia ministeerium. Ehk siis [see käib] läbi töötukassa. Ja raha on seal päris palju.
See summa, kui palju tegelikult eesti keele kursustele raha kulub riigieelarvest, on päris suur. Aga ta on killustatud, dubleeritakse. Ja ma arvan, et seal on väga palju sellist bürokraatlikku administreerimist, kus raha vahepeal kulub kursuste hangete peale ära ja kursusel osalejateni jõuab seda väiksemas hulgas.
See on üks minu ülesandeid, ma loodan järgmisel nädalal nende ministritega maha istuda, selleks täiskasvanute eesti keele õppe [teemale] otsa vaadata ja [otsustada], kuidas me seal selle asja korda teeme niimoodi, et meil ei oleks dubleerimist ja et aina rohkem inimesi ikkagi eesti keele õpet saaks.
Üks teema, mis on seotud töötukassaga. Siin on olnud indikatsioone sellest, et töötukassa tulevikus ei sooviks enam koolituskaardi alusel eesti keele õpet pakkuda tööturul olevatele inimestele. Aga see teeb minule tegelikult muret, sest ma arvan, et vajadus eesti keele õppe järgi on väga suur. Nõudlus on suurem kui praegune pakkumine. Ühe pakkumise äravõtmine tööturult ei ole tegelikult mõistlik.
Meil valitsuses seisab see vaidlus ja arutelu veel ees, kas me tööturu puhul kitsendame eesti keele õppe võimalusi või ei kitsenda.
Mina arvan, et igasugune võimalus eesti keelt õppida Eesti riigis peaks jätkuvalt olemas olema, sest me ei ole seda probleemi ära lahendanud. Meil on väga suur hulk täiskasvanuid, kes ei valda eesti keelt, ja nende tööturul [mitte hakkama saamise ja] töötuks jäämise kõige suurem risk ongi see, et neil on puudulik eesti keele oskus.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem ei ole, siis lõpetame ära. Aitäh!
