Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=XEMOUNcmt4Y
Juhataja Lysandra Suursaar
Head ajakirjanikud ja ülekande vahendusel jälgijad! Käes on neljapäev ning aeg on alustada valitsuse istungijärgset pressikonverentsit. Täna on teie ees välisminister Margus Tsahkna, majandus- ja tööstusminister Erkki Kerdo ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Esmalt palun, Margus Tsahkna!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, tere ka valitsuse nimel! Peaminister on välislähetuses, nii et täna täidan peaministri mina kohuseid.
Aga täna on väga tähtis päev Eestile, nimelt on Eesti lipu päev. Ja peale pressikonverentsi ma sõidan ka ise Tartusse, kus ma annan üle Eesti Rahva Muuseumile Vabariigi Presidendi lipu, mis oli üle 80 aasta varjul teisel pool maakera, Austraalias. Ja mulle anti sellel aastal Austraalia visiidi käigus see lipp üle.
Nüüd on selle lipu koht ikkagi väga auväärsel kohal, nimelt Eesti Rahva Muuseumis. See lugu on väga erakordne, see puudutab kogu meie lipu lugu, kogu meie rahva lugu ja sedasama tahte lugu, et me oleme läbi raskete aegade tulnud ning oma lippu ja Eesti riiki omaks pidanud.
Nimelt, kui Saksa väed 1944. aasta septembris Punaarmee pealetungi eest taandusid, siis moodustati Otto Tiefi valitsus. See valitsus tegutses väga lühikest aega Kadriorus, presidendilossis. Ja eesmärk, nagu te mäletate, oli see, et kasutada seda kahe okupatsioonivõimu vahelist hetke, et kuulutada välja uuesti ja taastada Eesti Vabariik.
Aga seekord see nii hästi ei läinud, eriti, mis puudutab Otto Tiefi ja peaaegu enamust nende valitsuse liikmetest, sest nad said repressioonide ohvriks või tapeti.
Nende päevade ajal rippus ja lehvis Kadrioru lossi kohal sinimustvalge presidendilipp. Aga kui valitsus oli sunnitud lahkuma, siis olid kaks noort meest, üks oli poiss, 14-aastane Eugen Vilder ja teine oli üks noor Eesti sõdur, kelle nime me kahjuks ei tea, nemad otsustasid võtta selle lipu sealt alla vahetult enne seda, kui punaarmee peale tuli.
Siis nad tegid selle lipu keskelt pooleks, kuna see oli kahepoolne lipp, kokku õmmeldud, mässisid mõlemad selle ümber oma keha ja läksid eri suundades.
Ja nende noorte meeste mõte oligi päästa see lipp, mis lehvis nendel tundidel Kadrioru lossi tipus. Mis siis juhtus selle ühe poolega, seda me ei tea, me ei tea sellest noorest sõdurist midagi, see lipu pool on kadunud.
Aga see poiss, Eugen Vilder koos emaga sai sõja jalust ära Saksamaale ja läbi raskuste jõudsid nad lõpuks Austraaliasse.
Ja mis on kummaline, mõnes mõttes, on see, et teati, et see lipp lehvis, aga kus see lipp on, see oli tegelikult saladuseks väga pikka aega. Ja 2021. aastal, siis juba väärika vana mehena Eugen Vilder suri. Ja nüüd eelmisel aastal tema perekond, sorteerides tema asju, leidis selle lipu üles.
See lipp on väga heas korras. Ja täna, Eesti lipu päeval, me anname selle üle Eesti Rahva Muuseumile, kus on, ma loodan, edaspidi võimalik seda näha.
Nüüd valitsuse teemadest. Meil olid päris olulised punktid. Välisministeeriumi alluvuses olev strateegilise kauba komisjon tegi aruande. Aasta jooksul väljastas komisjon 522 luba, seda on 43% rohkem [kui varasemal aastal].
Nimelt, strateegilise kauba alla lähevad eelkõige need kaubad, mida Eestist eksporditakse, millel on kahetine kasutus või sõjaline kasutus. Ja need numbrid näitavad, kui palju aktiivsemaks on läinud Eesti kaitsetööstuse ekspordivõime. See on selles mõttes oluline.
Te saate tegelikult ka nende andmetega tutvuda ja teada, kes mida teeb. Ukraina suunal on läinud Eesti kaitsetööstuse tegevus tunduvalt aktiivsemaks.
Siis andsime ülevaate Eesti inimõiguste vaidluste olukorrast, mida päris palju, seal on huvitavat lugemist, alates suitsetamise keelust vanglates, mis on aastaid kestnud, ja lõpetades erinevate huvitavate kaasustega.
Aga ma pean ütlema, et vanglas karistust kandvate inimeste juriidilise hariduse tase on väga kõrge, kuna väga suur osa nendest vaidlustest on just nende endi esitatud.
Siis … (Lehitseb pabereid.) Mul on siin palju teemasid. Meil on siin ka kaks ministrit, kellel on olulised teemad.
Nimelt kinnitasime istungil kaks olulist otsust, mis puudutavad majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo valitsemisala. Sellest kõigest räägib minister Keldo ise.
Kalanduses valdkonnas tegime otsuseid.
Ja on üks oluline asi, mis puudutab ka välisministeeriumit. Nimelt, valitsus otsustas eraldada täiendavaid vahendeid selleks aastaks välisministeerium investeeringute jaoks. Lõpuks me likvideerime selle võiks isegi öelda, häbipleki, mis on olnud Eesti välisteenistuses aastaid, see on nimelt Tokyo saatkond.
Me oleme nüüd leidnud lahenduse, me saame väga hea hinnaga väga heas kohas meie saatkonnale vajalikud ruumid. Meie poliitika on olnud selline, et me mitte ei rendi pikaaegselt saatkonna[hooneid], kuna see on riigile palju kulukam, vaid me ostame. Valitsus otsustas selleks lisavahendeid eraldada ja ma loodan, et lähiajal kogu see tehing saab tehtud ning lõpuks on ka väga olulise partneri juures, Jaapanis, Tokyos, Eestil esinduslik saatkond.
Sest see olukord on tõesti olnud niivõrd kole ja piinlik, mitte ainult ses suhtes, mis tingimustes meie diplomaadid on pidanud töötama – piltlikult öeldes, lumehang nurgas, kui tuul puhub õigest suunast –, vaid tegelikult Eesti riik ei ole enam selles seisus, kus me peaksime tegema üritusi mujal, sest oma saatkonda me ei julge kedagi kutsuda.
Nüüd välispoliitikast paar sõna. Just rääkisin Küprose välisministri [Constantinos Kombosega[ML1] ] sel teemal, et suure tõenäosusega me suudame lõpuks ometi Euroopa Liidu tasemel teha selle kokkulepe, et arvatavasti 15. juuni paiku, kui toimub välisasjade nõukogu, me avame esimesed läbirääkimispeatükid Moldovale ja Ukrainale Euroopa Liidu laienemise teemal.
See on olnud üle kahe aasta blokeeritud. Me oleme kõik siin kõvasti tööd teinud, et eriti peale Ungari valimisi saavutatakse läbimurre. See on väga oluline sõnum nii Ukraina inimestele, Moldova inimestele kui ka eelkõige Euroopale endale. Nüüd me suudame arvatavasti minna edasi selle laienemisprotsessiga.
On hea, et Ungari sõlmis põhimõttelise kokkuleppe Ukrainaga, mis puudutab Ungari vähemuste olukorda Ukrainas. See on seni olnud selline ettekääne ja probleem, mis on olnud lahendamata.
Ja teiseks, eelmisel nädalal toimus terve hulk kohtumisi ka Euroopa Liidu välisministritel omavahel. Tähtis on see, et kõik saavad aru, et Putini ümber on toon muutunud, Venemaa on kehvemas seisus.
Ja praegu peab survet avaldama rohkem Venemaale, igasugused sellised abikäe osutamised ka läbirääkimiste võtmes nüüd, kui Putin soovib tõmmata Euroopat vahendaja rolli, mis tähendaks sellist neutraalset positsiooni, tegelikult annaks Putinile võimaluse lihtsalt võita aega, nii nagu ta tegi president Trumpiga läbirääkimiste ajal.
Ja kui te vaatate viimast nädalat või kahte, siis näete, Venemaa väga jõhkralt pommitab tsiviiltaristut ikkagi väga-väga intensiivselt. Need kõik on väga jõhkrad sõjakuritööd.
Eestis käis ka Ukraina peaminister. Ja see oli selles mõttes oluline visiit, et me rääkisime kaitsetööstusest, me rääkisime laienemisest, me rääkisime Eesti toetusest Ukrainale, aga ka Ukraina reformidest. Ja selles mõttes on tähtis, et nii kõrgel tasemel visiidid tulevad.
Ja juba järgmisel teisipäeval kogunevad Eestisse NB8 peaministrid. Nimelt, Eesti juhib sellel aastal Põhjamaade ja Baltimaade koostööformaati, mis on üks kõige efektiivsemaid koostööformaate Euroopas ja NATO-s.
Meie mõju on väga suur. Kõikide nende riikide peaministrid tulevad Eestisse ja siin toimub tippkohtumine. Pöörake sellele siis ka tähelepanu.
Ja kõige lõpuks räägin lühidalt ka erakonna asjadest. Nimelt, Eesti 200 algatas täna selle initsiatiivi, et Eesti inimesed saaksid lahenduse ühele murele. Nimelt, kui inimesed tahavad soetada endale kinnisvara, siis väga suur probleem on olnud sellega, et omaosaluse makseteks ei ole olnud vahendeid. Me teeme ettepaneku, saaks hakata teise samba vahendeid kasutama just nimelt omaosaluse sissemakse tagatisena.
See on väga oluline samm, sellepärast et keskmine summa, mida tegelikult pered vajavad laenuvõtmiseks kuskil Tallinna kandis ja natuke eemal, on üle 100 000 euro. Sissemakseks on tavaliselt u 20%. Teatud juhtudel on KredExil võimalik anda käendust, aga see ei kata tegelikult seda vajadust.
Ja teine pensionisammas on väga paljudel inimestel olemas. Meie valitsuse soov on olnud see, et teist pensionisammast laiali ei tassita, kuna see on kasvav vara. Kui inimesed saaksid seda kasutada oma kinnisvara soetamise sissemaksete tagatisna, siis see lahendaks nii mõnegi pere probleemi, aga teistpidi ka kindlustaks teise samba vahendite pikaajalise olemasolu.
Kui inimene näiteks otsustab seda niimoodi teha, et ta kasutab oma teise sambasse kogutud vara sissemakse tagatisena, siis ta saab rahulikult seda sammast edasi kasutada.
Ja pangad teavad ju ka neid ajaraame, millal inimene jõuab pensioniikka ja tahab hakata seda vara tegelikult kasutama. See peaks mõnes mõttes lahendama probleemi, mis on väga paljudel peredel.
Ja mis on ka tähtis, meie ettepaneku järgi ka vanemad saavad – see pensionisammas koguneb ju aastate jooksul – anda oma pensionisamba vara tagatiseks, kui näiteks nende lapsed tahaksid oma kinnisvara soetada. Ehk siis selline paindlik skeem.
Ma loodan, et see saab toetuse osaliseks ja me saame midagi väga praktilist teha Eesti perede eluasemeolukorra parandamiseks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldol. Palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Tere päevast! Saan alustada kohe, ma arvan, kauaoodatud positiivsete sõnumitega. Nimelt, ma usun, et te olete ka näinud-kuulnud, et selle aasta I kvartalis tuli kauaoodatud majanduskasv, see oli 2,4%. See on väga korralik kasv [meie] regioonis ja tegelikult oleme kogu Euroopa Liidus seal esimeste seas.
Majandus ise muide on tegelikult neli kvartalit järjest kasvanud. Varasemad kasvud on olnud alla 1%, seda nimetaks pigem n-ö hoo ülesse saamiseks, saime sealt kõige raskemast kohast minema, aga 2,4% on ikkagi väga korralik [kasv].
Mis mulle veel omakorda rõõmu teeb, on see, et esimeses kvartalis suurenes lisandväärtus. Me ju tahame, et me majanduses teeksime kõrgema lisandväärtusega tooteid ja pakuksime paremaid teenuseid. See juhtus pea kõigis sektorites.
Täiendavalt hakkas kasvama eratarbimine. Nimelt kasvas see 4,2% ja see omakorda on kiireim eratarbimise kasv alates 2022. aasta II kvartalist. Ma julgen arvata, et siin on väga tugev seos sellega, et me tegime selle aasta alguses ära kauaoodatud tulumaksureformi.
Nagu me teame, üks meie majanduse murekohti on olnud see, et inimeste tarbimiskindlus on madal. Kui tarbimiskindlus on madal, siis inimesed ei taha tarbida, ei tee ostuotsuseid, ja kui majanduses raha ei ringle, siis on väga raske ka majanduskasvu näha.
Ehk nüüd selle aasta jooksul, kui inimesed saavad pea 800 miljonit eurot lisaraha enda vahenditesse, siis see ühtepidi annab tarbijakindlust juurde ja teistpidi tõesti toobki kaasa eratarbimise kasvu.
Kui nüüd vaadata esimese kvartali majandusnäitajaid ja mõelda, mis on veel [kitsaskohad], siis nii meil kui ka tegelikult kogu regioonis on murekohaks ikkagi investeeringute ja väliskaubanduse tagasihoidlik kasv.
Me ju saame aru, kus me oleme – kahjuks täiemahuline sõda Ukrainas on käimas, julgeolekuolukord on keeruline. Seda enam on valitsuse roll pakkuda riigi[rahanduses] stabiilsust ja etteaimatavust ning tegeleda just meie majandus- ja ettevõtluskeskkonnaga.
Nagu ma olen rõhutanud, valitsus ise majandust juhtima ei pea, küll aga on meie roll luua selline keskkond, kus meie ettevõtjatel on konkurentsieelis, olgu lähinaabrite või ka kaugemate regioonide puhul.
Selle tõttu mul on väga hea meel, et juba teist aastat, praegu poolteist aastat olemegi koos erialaliitudega, ettevõtjatega teinud sellist asja nagu majanduskasvukava. Ma olen seda siin ka korduvalt rõhutanud.
Eelmisel nädalal me tegime sellest ka ülevaate. Meil käisid koos erialaliidud, näitasime, mis me kõik oleme valitsuses koos ära teinud.
Alguses, kui me alustasime sellega, oli võib-olla tagasihoidlik hoiak. Me tegime ettepaneku, et meil on 67 konkreetset tegevust, mis aitaks meie ettevõtluskeskkonda parandada ja konkurentsivõimet kasvatada.
Küsiti, ega me äkki liiga palju korraga ette ei võta. Mul on nüüd poolteist aastat hiljem hea meel teatada, et neist 53 on ära tehtud, 12 on veel tegemisel. Meil on pool aastat veel aega.
Ehk siis ühtepidi ma tahan täna ettevõtjaid, kes on kaasa mõelnud, ja valitsuse liikmeid. See valitsus on ikkagi väga süstemaatiliselt vaadanud, kus on meie konkurentsivõime kitsaskohad ja kuidas tagada ettevõtjatele konkurentsieelis väga keerulises maailmas.
Vaatame, mis on siis mõned suuremad võidud olnud. Alles hiljuti võeti riigikogus vastu planeerimisseadus. Kui ma alustasin, majandusministeerium sai planeeringud, maapoliitika sai enda alla 2025. aasta alguses, siis öeldi: „Erkki, ega liiga suur tükk ei tule? Seda on kümme-viisteist aastat arutatud, kuhugi jõutud ei ole.“
Nüüd on meil esimene planeerimisseadus vastu võetud. Riigikogus on esimese lugemise läbinud strateegiliste investeeringute kiirrada. Kui meil on mure väliskaubanduse, investeeringute saamine, siis valitsuse ülesanne on luua Eestisse selline keskkond, kus investeeringud on oodatud. Protsess on kiire, efektiivne, planeerimine ja loastamine käivad kiiresti.
Samamoodi paindliku tööaja kokkulepped. Hotellid, restoranid ootasid seda. Ja üldse, ma arvan, ka noored inimesed või üldse inimesed, kes tahavad paindliku tööaega kokku leppida, ootasid seda. See on tehtud.
Meil on tööstusalade eelkaardistused, meil on vajaduse korral oskustöötajate erand. Ehk ühesõnaga, mis selle mõte on? Nii nagu ma olen öelnud, meie valitsusena ei taha ettevõtjatel ega majanduskasvul ees seista.
Kui ma ettevõtjatega räägin, siis esimene asi, mis nad ütlevad, on: „Palun ärge segage!“ Ja kui on vaja sekkuda, siis just sellepärast, et meie konkurentsivõimet tugevdada. Selliselt me toimetame.
Üks oluline teema, mis on ka majanduskasvu kavas sees ja minule endale südamelähedane. Täna sai valitsuses ka määrus muudetud, seda võib seda kutsuda muruniitmise määruseks.
Mis muret me lahendame? Meil on tegelikult väga palju tublisid noori, kes tahavad saada esimest positiivset töökogemust. Aga varem on kas seadus olnud liiga keerukas, erinevad määrused on olnud liiga siduvad, nii et tegelikult tööandjad ei saa pakkuda noortele tööd, isegi kui tahetakse.
Nüüd me saime selle peaaegu paarkümmend aastat vana määruse muudetud. See tähendab, et kui nüüd suvetööd algavad, siis saab selgelt öelda, et vähemalt 15-aastane võib muru niita, haljastustöid teha.
Kohe varsti, nüüd kahe nädala jooksul, peaksid noorte töötamise reeglid seaduses paindlikumaks muutuma. Me suurendame raha õpilasmalevatele, nii et noored saavad esimese positiivse töökoha malevas.
Samamoodi on kohvikutega. Pikalt oli ju see diskussioon, et kas [alaealine] võib [kliendi] tühja õlleklaasi eest ära viia. Nüüd on eesmärk selline, et alates 16. eluaastast võib seda teha. See annab võimaluse noortel saada esimese positiivsee töökogemuse, et mitte lihtsalt suvi läbi nutitelefonis istuda, vaid saada töökogemust, õppida ajaplaneerimist ja, mis seal salata, teenida ka taskuraha.
Meie seisukoht on, jällegi, et riik ei pea asju üle reguleerima seal, kus ei ole vaja. Hästi oluline on rõhutada, et igal juhul, olgu muruniitmise või muude töödega, noorte tööohutus peab olema tagatud. Instruktaaž peab olema tehtud, tööandja peab ohutuse tagama, selles me järeleandmisi ei tee, küll aga me lubame noorte perel ise otsustada, milliseks tööks see noor inimene rohkem valmis on.
Teine oluline teema, mille siis täna ka valitsuses kinnitasime, on riigimaa reservi uus kord. Nimelt, me kinnitasime ära ühtsed põhimõtted, mille alusel edaspidi riigimaa tagavara kohta otsuseid tehakse.
See on varem olnud killustunud, praktika on olnud erinev. Ühesõnaga, me anname selged juhised avalikule sektorile, aga teistpidi ka erasektorile, et nad teaksid, millistel tingimustel, kuidas maareservi midagi määratakse või maareservi välja antakse.
Kes ei tea, siis maareserv on maa, mida riik säilitab endale, kuna seda võib riigi ülesannete täitmiseks vaja minna, olgu julgeoleku kaalutlustel või transpordimaa kasutamiseks. Sellepärast peavadki põhimõtted olema mõlemale osapoolele selged, nii avaliku sektori asutustele kui ka eraettevõtjatele, inimestele, kes näiteks seda maad omandada tahavad.
Ja kriteeriumid omakorda ongi siis maa analüüsiks, reservi arvamiseks ja säilitamiseks. Vaadatakse üle, et see tagaks otstarbeka ja heaperemeheliku maakasutuse.
Ja üldreegel, nagu ma ütlesin, on see, et reservi jäädakse hoidma maad, millel on riigivõimu teostamisel riigi või omavalitsuse avalike eesmärkide täitmisel ülesanne või selle maa kasutamisest on võimalik tulu saada.
Ma arvan, et see on väga mõistlik. Ja muidugi kõike seda, nii nagu ajale kohane, teeme me läbi lihtsamate digilahenduste. Ehk siis me hoiame kokku aega ja ressurssi ning anname selgemad ja konkreetsemaid reegleid, kuidas maad kasutusele võtta, millist maad on vaja riigil reservis hoida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd aga regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, palun!
Hendrik-Johannes Terras
Head Eesti lipu 142. sünnipäeva kõigile! 142 aastat tagasi pühitseti Otepääl esimene sinimustvalge lipp. Ja täna tasub kindlasti nimeliselt meeles pidada inimesi, kes selle teo toime panid.
Need on Paula Hermann, Burchard Sperrlingk, Peeter Hellat, Rudolf Kallas ja Heinrich Rosenthal.
Oma lipp tähendab ka oma vastutust. Eesti riigi üks otsesemaid vastutusi on see, et inimesed saavad toidu kätte ka kriisis. Valitsus kiitis täna heaks Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljeldusfondi rakenduskava muudatused. Kogumaht jääb samaks, aga raha liigub sinna, kus vajadus on suurem.
Nimelt, 2 miljonit eurot lisandub teadusuuringuteks. See annab meile parema teadmise mere ja sisevete kalavarudest. Selle teadmise põhjal saame teha otsuseid püügi, varude hoidmise ja kalandussektori arenduse kohta.
Ülejäänud 2,6 miljoni eurot suuname merekalakasvatuse arendamisse. Eesti kalatööstus vajab kindlasti rohkem kodumeest toorainet ja praegu on Eestis üks tootev merekalakasvatus. Kolmele uuele merekalakasvatusele on tegevusluba antud ja kolm taotlust on menetlusel. Huvi on olemas ja riik aitab selle võimekuse välja ehitada.
Kolmas muudatus puudutab rannakalureid. Lisame lihtsustatud kulumeetodi nutitelefonide ja tahvelarvutite soetamiseks. Neid on vaja kalapüügiandmete elektrooniliseks edastamiseks. See puudutab umbes 300–400 rannakalurit.
Digitaalne andmemenetlus muutub kaluritele lihtsamaks, kaluril on vähem tõestamist ja riigil vähem menetlemist.
Järgmisel nädalal toimub suur kriisiõppus Ilves 2026 ja see keskendub meie valitsemisalas toidujulgeolekule.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil on õppusel kolm tegevusliini ja üheksa osaõppust. Käivitame kriisistaabi ja hoiame seda töös terve nädala. Harjutame otsustamist, info liikumist, staabitööd ja riigikaitseliste ülesannete täitmist.
Kaasatud on kõik 78 omavalitsust, suuremad toidujaeketid ja toidutööstused. Koostöös varude keskusega harjutame riigi toiduvaru kasutusele võtmist ja omavalitsustele üle andmist. Edasi harjutavad omavalitsused varude jaotamist. Toit peab liikuma sinna, kus seda kriisis inimestel vaja on.
Me harjutame ka omavalitsuste toetamist, lisakulu, sularaha kasutuselevõtte ja alternatiivsidet. Maaleht kirjutas sel nädalal Starlinkidest, see asetub täpselt Ilvese õppuse konteksti. Satelliitside tähendab kriisis, et meil on võimalik riigina omavalitsustega ühenduses püsida siis, kui tavapärane side kokku kukub. Ja seda harjutame me läbi kõikide omavalitsustega.
Ja toidujulgeolek on tarneahel otsast lõpuni. Me harjutame, et toit jõuaks inimesteni välja, pood töötaks, omavalitsus tehakse oma ülesannet ning raha ja side liiguksid ilusti.
Riigikontroll on juhtinud tähelepanu Eesti toidujulgeoleku valmisolekule. Me võtame selle töö ette väga praktiliselt. Otsustamine, info liikumine, toidu liikumine, omavalitsuste, ettevõtete ja riigi koostöö, maksed ja side surve all on need tegevused, mille me mängime läbi enne kriisi.
See õppus annab sisendi toidujulgeolekustrateegiasse. Strateegia juba valitsusse arutamiseks ja heaks kiitmiseks suve teises pooles. Eesmärk on selge: et me suudaksime enda inimesed ära toita igasugustes oludes. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Head saalis viibijad, kas on tänastele kõnelejatele küsimusi?
Simon Suviste, Kanal 2 „Suvereporter“
Suvise teemaga: kas ja kuidas, mismoodi on kõigil ministritel plaanis sel suvel puhata? Aitäh!
Margus Tsahkna
Kui rahvusvaheline olukord võimaluse annab, siis mina kavatsen puhata Eestis koos perega ja arvatavasti väga suure osa mere peal purjetades. See on see, mida ma väga-väga ootan.
Aga eks kõik sõltub ju ka sellest, mis meie ümber toimub. Minu välisministri töö on seotud väga palju mitte sellega, mida me siin Eestis korraldame, seda me teame, vaid eelkõige sellega, mis meie ümber toimub.
Aga kui vähegi võimalik, siis mere peal.
Hormuzi väinani ma ei vea välja selle ilusa purjeka Lottega. Ei taha minna ka.
Ausalt, päriselt ka, ma teen siin võib-olla propagandat, aga hea meel on näha, et järjest rohkem inimesi leiavad tee mere peale. See merekultuur, mis meil hävitati okupatsiooni käigus, vaikselt-vaikselt võtab jalgu alla. Ja tegelikult see barjäär, psühholoogiliselt, nagu ma olen kuulnud, on see: inimesed arvavad, see on kohutavalt kallis. Tegelikult ei ole. See on kättevõtmise asi.
Meri rahustab, meri toob kokku ja meri annab vabaduse tunde, et sa ei pea ootama tasuta ühistranspordi järjekorras, vaid sa lähed ikkagi ja sõidad sinna, kuhu tahad.
Erkki Keldo
Jaa. Mina ei ole ka veel hetkel kahjuks puhkuseplaane saanud paika panna.
Ma võin teistpidiseid reklaamiminuteid teha. Kuna nüüd järgnevad kaks nädalat tuleb Eestit esindada kõigepealt Kanadas, kus lähme kohtume, käime seal tehnoloogiakonverentsidel, räägime Eesti digiriigist, meie innovatsioonist.
Seejärel saan mõned päevad kodus olla ja siis kohe Prantsusmaale, kus on üks Euroopa suurimaid tehnoloogiakonverentse VivaTech, seal on Eesti ettevõtjad ka kaasas. Nagu ma siin rõhutasin, meie majanduskasv saab tulla ekspordist.
Ja juulis ka mul on juba päris mitmeid Eesti-siseseid visiite. Suviti, kui poliitikas on võib-olla natuke rahulikum aeg, meeldib mul käia üle Eesti ja rääkida ettevõtjatega, saada neilt otse tagasisidet.
Kindlasti tahan võtta mingi aja ka endale ja perele. Aga jah, kuna tõesti olukord on nii dünaamiline, ja teistpidi meil on ka võimalus natuke lühema etteteatamisega puhkust võtta, siis ma vaatan täpselt jooksvalt, kui palju puhata jõuab.
Jalgpalli MM on ka kohe ukse taga. See nüüd ootab, ma arvan, et ma ei ole ainuke eestlane, kes natuke kurdab, et ajad on ikka jõle õudsad, ühe mängu saab õhtul ära vaadata, teised mängud jäävad ajad tõttu täitsa südaöösse ja edasi. Aga tahaks proovida ka jalgpalli vaadata. Aitäh!
Hendrik Johannes Terras
Jah, eelmise aasta näitel oskame öelda, et Aafrika seakatku puhangud üleüldiselt on mitmeaastased, ehk siis puhkus tuleb sel aastal varajane ja lühike.
Me oleme päris palju ettevalmistustöid teinud, oleme kindlasti paremini valmis. Aga see kindlasti ei tähenda, et see olukord tähelepanu ei vaja, juhuks kui peaks puhang tekkima.
Ja selle aja, mis ma kavatsen puhata, on mul abikaasa sisustanud juba majapidamistöödega.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Paistab, et mitte. Aitäh ja kena päeva jätku!
