Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=guhjUajd5ds
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja ministrid! Me alustame valitsuse pressikonverentsi.
Mina olen valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Kadri Peetersoo.
Palun, peaminister Kristen Michal!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, Kadri! Esimene pressikonverents, jah?
Kadri Peetersoo
Mul on esimene pressikonverents.
Kristen Michal
Palju õnne Kadrile! Palju õnne kõigile meile ja nii edasi!
Alustan siis kõige olulisemast. Praegu on käimas kurling. Ja eile õhtul, tunnistan ausalt, ma pole sporti vaadates ammu nii palju küüsi närinud. Ma ikka vaatan sporti aeg-ajalt, kui on [võimalus]. Suuremad võistlused, vahel käin võistlustel, kui aega on, ja nii edasi.
Ütlen ausalt, et sõitsime terve tee Viljandist tagasi ja närisime erinevaid sõrmi ja küüsi. See kõik on nii põnev.
Ja ütleme, et ma soovitan kõigil, kes veel ei ole kurlingut vaadatud, seda vaadata. Selgub, et seal [läheb vaja] palju erinevaid teadmisi, see kõik on ikkagi kuidagi väga keeruline. Nii palju, kui mina esimese mängu baasilt teada sain või selle mängu baasilt teada sain, loeb see, kes ikka viimase kivi viskab. Nii et see kõik tuleb ära oodata.
Praegu on jälle käimas võistlus. Viimati, kui ma nüüd enne valitsuse [istungi] lõppu vaatasin korra, oli 4 : 3 Eesti taga, aga mäng on ilmselt alles poole peal. Ja õhtul kell kaheksa on järgmine.
Nii et see oli ilmselt kõige olulisem, kui pressikonverentsil kokku võtta, mida tänasel päeval jälgida.
Aga nüüd n-ö reaalsema kohapealse elu ja rahvusvahelise elu juurde. Mitu teemat. Kõigepealt Ukraina teemadest.
Välisminister on praegu Ukrainas. Eesti on üks Ukraina kõige suuremaid toetajaid olnud. Selles pole väga kahtlust. Ehkki see ei ole kunagi mingi võistlus olnud, vaid see on põhimõtteline valik.
Ja me teeme kindlasti veel. Nüüd viiakse välisministeeriumi toel Ukrainasse kriisiabina veidi vähem kui poole miljoni eest, 400 000 eest kolm mobiilset kriisikeskust, mis lihtsustatult öeldes on suure telgi moodi. Sealt saab sooja toitu, elektrit ja ligipääsu internetile circa 120 inimest. Ma arvan, et kõik teavad, mis seal toimub – samal ajal, kui meie istume soojas toas, meil on elekter ja voolav vesi ka, teeb Venemaa kõik selleks, et muuta Ukraina elamiskõlbmatuks tsiviilelanikele. Aga sellele tuleb vastu astuda.
Samamoodi koostöös Eesti Energiaga saadame nüüd Ukrainasse nii kiiresti kui võimalik suuri generaatoreid, kokku 10 generaatorit, u veerand miljoni eest, selleks et tagada energiavarustus nendes kohtades, kus on vaja.
Nii et Eesti panustab täiendavalt Ukraina aitamisse, vastukaaluks sellele, mida Venemaa seal teeb. See on esimene [teema].
Teine on seesama kaubalaeva Baltic Spirit kinnipidamine ja kontroll.
Eesti maksu- ja tolliametile tuli partneritelt info, partneriteenistustelt tuli info: on alust arvata, et selle laeva pardal on salakaup, keelatud kaup, mis on Venemaa suunas liikumas.
Maksu- ja tolliamet pani kokku sellise ühisoperatsiooni, mis hõlmas erinevaid ametkondi. Muuga sadamasse laev suunati, peeti kinni. Ja võiks öelda, et maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet ning merevägi siis näitasid, et on võimalik jõuliselt tegutseda.
Ma kindlasti tänan kõiki, kes selle operatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel osalesid. See on kindlasti sõnum ka teistele sellistele kaubavedajatele.
Laev vaadati läbi, keelatud kaupa ei leitud, ja saadeti edasi. Aga sõnum on see: kui on kahtlus ja kui on põhjust kontrollida, siis Eestis on see võimekus olemas, meil on võimekus seda teha ühel, teisel või kolmandal viisil.
Nii et ma arvan, et kõigile, kes Venemaa suunas keelatud kaupa veavad, või Venemaa varilaevastiku alustele see kindlasti saatis tugeva sõnumi. Ja seda on ka Euroopas tähele pandud.
Eilegi vestlesin Euroopa Ülemkogu presidendi António Costaga. Ta oli tegelikult seda juba märganud ja küsis, mis Eesti vetes toimub. Nii et tunnustame siis Eesti politseid ja mereväge, kes sellega toimetasid.
Nüüd, minnes järgmise nädala juurde, järgmisel nädalal ongi ülemkogu. Ülemkogu põhiteema on konkurentsivõime. See on üks teema, mis on ka Eestis päris oluline. Ma arvan, et meie valitsusele, meie majandusele, mis on nüüd kasvule pööranud ja loodetavasti sellel aastal kasvab rohkemgi, on küsimus, kuidas asju teha lihtsamaks, sest väga palju me saame kohapeal teha, aga veel enam saab teha Euroopas.
Õnneks me ei ole kuidagi üksi nende arvajate hulgas, kes leiavad, et Euroopas peaksid asjad lihtsamad olema. Näiteks Saksa kantsler on võtnud päris kõvasti vedada seda, et äridele, ettevõtjatele saaks asjad lihtsamaks.
Euroopa Komisjon, Ursula von der Leyen on samamoodi erinevaid selliseid omnibussi tüüpi pakette käima pannud, neid on juba kuus-seitse seal. Nende eesmärk on tegevusi lihtsustada ja mõte on ikkagi see, et leida Euroopas viisid, kuidas üks maailma kõige jõukam regioon suudab konkurentsis Hiinaga ja Ühendriikidega ise toimetada.
Ma arvan, et Eesti jaoks on see päris oluline, sest kui Euroopas on turg lahti, kapital liigub vabalt, kaubad liiguvad vabalt ja reeglid on lihtsad, siis see annab meile edu võimaluse teenuste müügil ja toodete müügil.
Me oleme Euroopas kaubandusest ja kõigest muust palju kasu saanud ja selle nimel me pingutame. Nii et see tuleb meil üsna selline sisuline ja huvitav debatt.
Sellele järgneb Müncheni julgeolekukonverents, kus ka mina olen põhiprogrammis pühapäeval – samal teemal, millest ma just rääkisin, konkurentsivõime. Nii et lähen otse ülemkogult sinna.
Ja ma arvan, et ilmselt on aeg üsna pöördeline, eriti arvestades seda, mis toimub rahuprotsessis, mis toimub julgeolekus. Ilmselt debatte ja kajastust tuleb sealt palju.
Nüüd peaaegu juba õnneks iganädalase rubriigi juurde, nimelt, kuidas on läinud meie majandusel ja milline on kindlustunne. Paremaks on läinud.- Üldiselt on pilt selline, et kui nüüd vaadata Euroopat tervikuna, siis Euroopa Komisjon tegi jaanuaris kindlustunde näitajatest ülevaate ja selgus, kõige enam on aastaga tõusnud just Eesti inimeste kindlustunne.
See tähendab seda, et Eesti näitajad kindlustunde mõttes on 45 kuu kõrgeimal tasemel. Et oleks pilt ees, millega võrrelda. Aastane kasv on päris korralik ja selle sees on erinevad näitajad, millest Euroopa Komisjon paneb [edetabeli] kokku.
Mõõtmine käib erinevates rubriikides, mis puudutab nii tootmist, teenindust, ehitust, jaekaubandust kui ka tarbijaid. Nii et see on hea uudis.
Ja usaldus majanduse [vastu] tähendab tõenäoliselt seda, et inimesed teevad julgemaid investeerimisplaane, tarbivad rohkem ja ettevõtjad investeerivad samamoodi.
No vot. Ja võib-olla veel mõned märksõnad pensionite teemal. Nüüd on saadetud ka kooskõlastamisele avalikkuse ees pensionite teemaline eelnõu, sotsiaalminister selle saatis. Ja prognoosi järgi tõusevad pensionid 1. aprillist indekseerimisega 5,4%.
See tähendab seda, et 44-aastase staažiga inimese keskmine pension on oodatavalt 861 eurot ja rahvapension on 414 eurot.
Ja viimane teema on vaimne tervis. Selle kohta mainin mõned asjad ära. Sotsiaalminister on ka seda avalikult kirjeldanud, olen minagi parlamendis sellest rääkinud. Kuna avalikkuses on levinud selline informatsioon, justkui sotsiaalministeerium noortele väga vajalikku nõustamist, peaasi.ee rahastamist vähendaks.
Vastupidi, rahastust lisatakse, avanemas on uus taotlusvoor ja see on 100 000 euro võrra suuremas mahus kui eelmisel aastal, kokku 260 000 euro eest panustatakse vaimsesse tervisesse.
Nii et sellest valdkonnast, mis on väga oluline, väga kriitiline, ja mida ka meedia on väga hoolega kajastanud, on see uudis, et sinna pannakse raha juurde. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Ka mina alustan tegelikult majandusuudistest ja jõuan sealt hariduseni, sellepärast et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika.
Täna tuli positiivne uudis Eesti töötleva tööstuse kasvu kohta. Ehk siis töötleva tööstuse toodangu mahu kasv on 3,1%. See on päris märkimisväärne ja see on positiivne.
Positiivsuse taga on kindlasti ka selle valitsuse juba pikemat aega tehtud järjekindel teadus- ja arendustegevuse ning investeeringute poliitika. Väga tugevasti on kasvanud ka ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringud, aga seda on eest vedanud avaliku sektori investeeringud. Nii et majanduse konkurentsivõime kasv läbi selle, et me suuname investeeringuid kõrgema lisandväärtusega majandusvaldkondadesse, on hakanud nüüd ilusti majanduses ka tulu tooma.
Kuidas on see seotud haridusega? Meil on jätkuvalt muidugi probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, eriti töötlevas tööstuses, kus teadupärast peamine tööjõud tuleb kutseharidusest ehk valdkonnast, kus kutseoskused on hariduse fookuses.
Ja siit ma jõuan täna Eesti Ekspressis avaldatud loo kommenteerimiseni seoses kutsehariduse reformiga. Seal küll kurjakuulutavalt ennustatakse kutsehariduse liikumist kobarõnnetuse poole, aga tegemist on reformiga, millega me suuname kutsekeskharidust oluliselt laiema kutseoskuste paleti andmise poole.
Täna allkirjastasin ka uued kutsekeskhariduse õppekavad. Eelmisel aastal avati 13 uut kutsekeskhariduse õppekava ja sellel aastal avatakse veel 19 uut kutsekeskhariduse õppekava, kuhu on võimalik kandideerida põhikoolilõpetajatel.
Toon paar näidet nendest täna allkirjastatud kutsekeskhariduse õppekavadest, kuhu noored pärast põhikooli õppima saavad minna. Seal sees on riigikaitse õppekava, st on võimalik minna ja omandada rakenduslik gümnaasiumiharidus riigikaitse valdkonnas. Seal sees on mehitamata õhusõidukite tehnoloogi õppekava ehk droonijuhtimise õppekava. Noored, kes kaaluvad põhikooli lõpetamist ja keskhariduse omandamist, saavad tavagümnaasiumi, n-ö puhtalt akadeemilise gümnaasiumi kõrval minna õppima ka näiteks droonijuhiks ja sellega koos, samal ajal omandada ka gümnaasiumihariduse.
Seal sees on merenduse, metsanduse ja väga palju mehaanika, elektritööstuse ja töötleva tööstuse uusi õppekavasid.
Miks need õppekavad on nelja-aastased?
Pikka aega on kutsehariduse suur väljakutse olnud see, et seda õpet ei vali noored pärast põhikooli lõpetamist. Ja tihti on põhjuseks olnud see, et kolmeaastased kutsehariduse õppekavad on olnud tupiktee, kuna sealt edasi õppima minek kõrg[kooli] on olnud väga piiratud. Ainult seitse protsenti kutsekeskhariduse lõpetajatest liigub edasi kõrgharidusse, aga on väga paljude teiste riikidega võrreldes väga väike protsent.
Ja põhjus on lihtne. Põhjus on selles, et üldaineid, matemaatikat ja eesti keelt õpitakse praegustes kutsehariduskoolides kolm korda ja kohati neli korda vähem, kui seda õpitakse gümnaasiumis.
Ja ilmselgelt kutse[koolist] tulles ja matemaatika riigieksamit tehes ei ole võimalik kõrg[kooli] edasi õppima minna, sest matemaatikat on õpitud väga vähe. Kui te vaatate ka riigieksamite edetabeleid, siis need kutsehariduse õppekavad on seal alati viimaste seas puhtalt selle tõttu, et tegelikult õppemaht on väga väike. Seda, mis päriselt gümnaasiumis tuleb matemaatikas omandada, kutsekoolis kolmeaastaste õppekavade korral omandada ei ole võimalik, kuigi sealt saab keskhariduse diplomi. Aga seal saadav keskhariduse diplom tegelikult neid edasi näiteks kõrgharidust omandama minna ei aita.
Ja paljud on teinud sellise valiku, et nad pigem lähevad gümnaasiumisse, omandavad gümnaasiumihariduse ja sealt liiguvad edasi kutseõppesse. Ehk siis haridustee on palju-palju pikem, sellepärast et tehakse neid asju järjestikku.
Nüüd uued rakendusgümnaasiumi õppekavad ühildavad omavahel gümnaasiumihariduse ja kutse omandamise, neid on võimalik teha koos.
Järgmine areng, mis on seotud nende kutse-keskhariduse õppekavadega – see on tõenäoliselt noortele väga oluline info –, on ka see, et kui tõesti tundub, et ikkagi see keskkooli matemaatika on natuke liiga keeruline, siis on võimalik mitte rakendusgümnaasiumi pooleli jätta ja koolist välja kukkuda, vaid saab rakendusgümnaasiumi õppekava läbida nii, et ainult kutseosa tehakse diplomidemonstratsiooniga ära ja keskhariduse osa jääb sel juhul lõpetamata.
Praegune süsteem on selline, et lähete kutsekeskharidusse, matemaatikas edasi ei liigu, kukute kogu õppekavalt välja ja jäätegi põhiharidusega. Ehk siis tuleb kõike otsast alustada.
Uutel õppekavadel on võimalik paindlikult vahetada suunda ehk siis liikuda nii, et saab jätta gümnaasiumiosa pooleli, kui tundub, et see ei ole vajalik, ja lõpetada kutseoskuste demonstratsiooniga. Ehk siis kutseoskuste tunnistus ikkagi omandatakse.
Planeerime ministeeriumis ka niinimetatud lühikese tsükli kõrgharidust nendele noortele, kes on rakendusgümnaasiumi nelja-aastase õppekava lõpetanud. Kõrghariduse omandamine sel juhul oleks lühem, kuna nad on tõepoolest juba rakendusgümnaasiumis omandanud väga palju neid erialaseid oskusi, mida hiljem ülikooli esimesel kursusel peavad õppima need, kes tulevad tavalisest gümnaasiumist.
Nii et see kaheaastane kõrgharidusõpe pärast nelja-aastast kutsekeskharidust on ka üks suund, kuhu me haridusministeeriumis praegu edasi liigume.
Nii et tänavu põhikooli lõpetajatel on valida 32 rakendusgümnaasiumi õppekava vahel. Nende hulgas on väga palju erialasid, tervishoiust, digidisainist ja IT-st kuni ehituse, merenduse, droonijuhtimise erialani või riigikaitseni välja ja on ka spordi õppekava. Ehk siis on täiesti uus rakendusgümnaasiumi õppekava, see sobib ka õppursportlastele ehk siis nendele, kes tegelevad [spordiga süvitsi]. Nad küll taliolümpial veel ei ole, sest nad on juuniorid, aga juunioride olümpial nad juba osalevad. Ja neil on võimalik gümnaasiumis omandada sportlase eriala. See tähendab seda, et selle õppekava käigus saavad noored teatud spordiga seotud oskused ja teadmised.
Nii. Ja tore uudis on ka, see puudutab teaduspreemiaid. Valitsus kinnitas täna riiklike teaduspreemiate saajad, laureaadid.
Pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvib elutööpreemia teaduses akadeemik ja Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel. Tema panus on märkimisväärne nii Eesti loopealsete taimekoosluste ökoloogia edasiarendamisel kui ka ökoloogilise teooria arendamisel.
Elutööpreemia suurus on 65 000 eurot.
Ja 50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest saavad Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisesse.
Higgsi bosoni avastamine Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis CERN 2012. aastal oli selle sajandi fundamentaalfüüsika kõige olulisem tulemus ja sellesse panustasid ka kolm Eesti teadlast.
Lisaks otsustas valitsus anda kaheksa 20 000 euro suurust preemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest erinevates teadusvaldkondades.
Riigi teaduspreemiaid antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames 18. veebruaril. Nii et palju õnne kõigile teaduspreemia laureaatidele!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Tere ka minu poolt! Mis seal salata, peaministri ja haridusministri sõnad kõlasid kui muusika mu kõrvadele.
See näitabki seda, et nagu me oleme öelnud, selle valitsuse üks selge prioriteet on meie majandus, meie majanduse pikaajaline konkurentsivõime.
Ja nii, nagu haridusminister alustas, tõesti, tulid just värsked numbrid, mis näitavad positiivset trendi pärast paari aastat. Nüüd siis on tööstustoodang läinud kasvule, võrreldes eelmise aastaga lausa kaks ja pool protsenti, nii et päris korralik kasv.
Mis eriti oluline, kui me vaatame, mis siis on olnud tõusuteel, siis näeme, et lausa kaks ja pool korda on tõusnud farmaatsiatööstus. Siis me näeme, et tõusuteel on veel elektroonika, elektriseadmete ja erinevate sõidukite, näiteks droonide tootmine.
Mida see tähendab? Sisuliselt me saamegi öelda seda, millest me oleme pikemalt rääkinud, et Eestis ka tööstuse struktuur on muutumas, vaikselt aga järjekindlalt, just teadmusmahuka ja suure lisandväärtusega sektorite poole. Ja väga hea meel on näha, et tõesti need sektorid ka seda tööstustoodangu kasvu veavad.
Kui me vaatame, mis on veel positiivsed uudised majanduse poole pealt nüüd viimase, ütleme, nädala jooksul on tulnud, siis nii nagu ajakirjandus väga uhkelt kirjeldas, meie meretööstuses on toodud koju sajandi diil. Ma julgeks loota, et kuna sajand on veel pikk, tuleb neid veel ja isegi võib-olla suuremaid.
Aga ütleme nii, et saab väga uhke olla Baltic Workboatsi 110 miljoni euro suuruse lepingu üle. See näitab, et meie mere- ja laevatööstus on tipptasemel.
Kui vaadata veel juurde, siis tuli täpselt uudis ka, kuidas mitte siit kaugel, Keila tööstuspargis rahvusvaheline elektriseadmete tootja Legrand kasvatab oma tootmist poole võrra ja luuaksegi just 40 kõrge lisandväärtusega inseneri- ja tootmistöökohta.
Ehk sammud on selgelt ja kindlalt õiges suunas.
Kohtusin sellel nädalal just Mandri-Euroopa suurima akusalvestuspargi omanikega. Arutasime Eestisse investeerimisest, rääkisime Eesti tööstuse tulevikust ja Eesti konkurentsivõimest.
Väga hea oli kuulda, et projektide kogumaksumus on lausa 170 miljonit eurot ja teistpidi aitab see pikemas plaanis meie ka täna aktiivselt jutuks olnud elektrihinna kõikumiste [ärahoidmisele] kaasa, selles mõttes, et tulevikus oleks seda vähem, et oleks stabiilsem, kindlam. Selliseid investeeringuid Eesti majandus, aga ka energiasektor väga vajab.
Ja ma arvan, et sealt ongi väga positiivne edasi minna. Nimelt, investorid olid huvitatud ka jätkuvalt Eestisse investeerimisest. Arutasime suuremahuliste investeeringute toetusmeedet, mis oli ilmselgelt nendegi kõrvu jõudnud, ja rääkisime ka strateegiliste investeeringute kiirrajast.
Ehk eelmisel nädalal majanduskabinetis tutvustasin seda. Nagu te teate, eelmise aasta alguses planeeringud on majandusministeeriumi vastutusala. Oleme võtnud üpris detailselt ja laiamahuliselt ette planeerimisvaldkonna efektiivistamise ja asjaajamise lihtsamaks tegemise.
Oled inimene, kes vajab eramut, ma ei tea, planeerimist või lõastamist, siis see on edaspidi lihtsam. Aga ka just rääkides erinevatest investeeringutest majandusse või tööstusesse.
Ja ehk seesama strateegiline investeeringute ekspressrada, selle mõte ongi selles, et kui on suured investeeringud, mis tuleksid Eesti majandusse, siis need tuleksid võimalikult kiiresti, lihtsalt ja bürokraatiavabalt, et riik oleks sellistele ettevõtjatele ja investoritele partner.
Hästi oluline on rõhutada, et kuidagi ei kao ära nõuded keskkonnale, sealt kuskilt mingeid nurki maha ei võeta.
Ma olen toonudki võrdluse, mis võib-olla kõige lihtsamini seda selgitab. Nii nagu on lennujaama turvakontroll. On olemas tavaline turvakontroll, aga kui kellelgi on prioriteetsus või kiire, siis tal on võimalik n-ö eraldi rada kasutada, aga see ei tähenda, et ta kontrollimata jääks. Ei, kõik kontrollitakse läbi.
Aga lihtsalt me peame ka aru saama, et kui me räägime suurtest investeeringutest, siis Jõgeva ja Tartumaa näiteks ei võistle kuidagi omavahel, vaid selles, kas Eestisse tuleb investeering, me tegelikult võistleme naabritega, olgu see Läti, Leedu, Soome või Poola.
Ja see on oluline, et need investeeringud tuleksid Eestisse, et uued kõrge lisandväärtusega töökohad tuleksid Eestisse. Ma arvan, et väga oluline on ka see: tihti, me teame ju, tööstused ei tule mitte Tallinna ega Tartu kesklinna, vaid need tulevad Eesti eri piirkondadesse. See tähendab täiendavaid töökohti maapiirkondades. Inimesed jäävad sinna elama, liiguvad sinna elama, ja see on väga-väga positiivne.
Ja hästi lühidalt sellest, mis me siis teeme. Seesama, et planeeringutes me, esiteks, soovime, et võimalikult palju kasutataks planeeritud tööstusalasid. Me ju teame, hästi palju on ka kohapeal vahepeal vastuseisu ja küsimusi, et kas ja mida üldse võib Eestis ehitada, kuhu võiks tulla tehased, kuhu võiks tulla töökohad.
Ehk peaksid olema planeeritud tööstusalad, kus tulevikus saaks palju kiiremini reaalselt investeeringu valmis ehk, maakeeli öeldes, kopa maasse lüüa.
Ja veel planeeringutest, nimetame siis seda meie ruumiarengu piibliks, kui nii võib öelda. Nimelt, see on üleriigiline planeering Eesti 2050. See on saamas oma esialgset nägu.
Sellel nädalal sellest nüüd ka kabinetis kohe räägime. Mis see olukord on, miks on vaja Eestile üldse üleriigilist planeeringut? Me ju teame, et kui mitte midagi teha, siis aina rohkem on suur tendents – mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas –, et inimesed kolivad suurlinnadesse, eelkõige pealinna.
Ja et Eesti tulevikus ei oleks ainult ühe linna riik – ma arvan, et seda me keegi ei soovi –, on vaja tegelikult tasakaalustatud üleriigilist arengut. Seda lühidalt öeldes üleriigiline planeering ette näeb. See annaks selget kindlust, ma ei tea, Põltsamaal elavatele inimestele, millised on riigi prioriteedid, investeeringud.
Näiteks taristuminister on siin toonud ju ette kava, kuidas nähakse ette investeeringuid teedesse. Samamoodi rääkisime uutest töökohtadest, tööstusaladest, et oleks inimestel igal pool üle Eesti selge arusaam, milliseid tegevusi ja rahastusotsuseid riik potentsiaalselt tulevikus teeb ja milliseid teenuseid maapiirkondades jätkuvalt pakutakse.
Isegi, kui sellised prognoosid võivad olla esialgu tumedamad, et see ränne on väga kiiresti tulemas pealinna, siis ka erinevate poliitikakujundamise otsustega on võimalik just seesama töökohtade loomine, võimalus, et inimesed saavadki Eesti eri piirkondades jätkuvalt töötada, elada ja lapsi kasvatada. Ma arvan, et see on meile kõigile [tähtis], alustades julgeoleku vaatest, aga lõpetades ka sellega, et oleks tasakaalustatud areng tõesti üle Eesti igal pool.
Nii et mulle tundub, et tõesti, nii nagu peaminister mainis, majanduses, ütleme, on näha, et hoog on vaikselt [üles võetud]. Meie ülesanne on keskkonna muutmine järjepidevalt selliseks, et hoog ei raugeks, ja pigem anda ettevõtjatele rohkem tegutsemisvabadust, et neidsamu investeeringuid, millest ma mõned nimetasin, tuleks veel ja veel. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Erkki Keldo! Palun, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Jätkan kohe selle koha pealt, kus Erkki Keldo lõpetas. Seda, et meil on vaja üleriiklikku planeeringut uuendada, näitab kasvõi seegi, et uues planeeringus on näiteks sees need suured arvutusvõimsused, mida me uue infrastruktuuri osana ju peame ka ette nägema. Tõesti, seni me ei ole seda kajastanud.
Aga tõesti, Ukraina külmadele kodudele mõeldes tooksin välja selle, et praegu just on ka meie vanglateenistuse inimesed Ukrainas viimas järjekordset abi oma Ukraina kolleegidele.
Ja meil on tegelikult väga tihe koostöö Ukrainaga, me õpime nendelt väga palju. Me õpime nendelt vanglateenistuse koha pealt näiteks seda, kuidas kriisisituatsioonides toimetatakse, me õpime seda, kuidas näiteks kohut pidada sõjaolukorras, kui seda peaks vaja minema.
Loomulikult on meil juba väga palju õppida nendelt ka küberturvalisuse teemasid. Ukraina on ikkagi kõige rohkem rünnatud riik. Venemaa ründab Ukrainat kõige rohkem.
Eile esitlesime ka uut küberturvalisuse aastaraamatut. Siinkohal hästi suur tänu erameediale, kes seda väga põhjalikult kajastas.
Hästi lühike kokkuvõte oleks see, et eelmisel aastal meil ei olnud ühtegi väga suure ühiskondliku mõjuga üksikut intsidenti, aga tervet ühiskonda mõjutas see pettuste laine kasv.
Ja nüüd on reklaamipaus. Täna kell üks me jätkame siinsamas kõrval siseminister Igor Taroga koos pressikonverentsi, kus on 14 erinevat tegevust, mida me koos tänavu teeme Eesti inimeste turvalisuse kasvatamiseks.
Nagu te arvata võite, need tegevused, kus on siis justiits- ja digiministeeriumiga kaasatud siseministeeriumisse, on ikkagi sellised moel või teisel natuke problemaatilised. Nii et tasub tulla kuulama ja kohale.
Valitsus saatis riigikogu poole teele ühe eelnõu, mis ka elavdab majandust, aga elavdab majandust selle koha peal, millele me võib-olla igapäevaselt ei mõtle.
Mul on siin õlgadel ka praegu Haapsalu sall. Ja kui te seda Haapsalu salli täna ostate või kui turistid seda ostavad, siis sinna on peale kirjutatud Haapsalu sall, aga võib-olla mõni kaugemalt tulnud turist ei tule selle peale, et see on midagi Eesti jaoks ikkagi täiesti erakordset ja midagi nii ilusat kuskil mujal maailmas ei tehta.
Geograafiline tähis on see, mida te võib-olla olete harjunud nägema kas siis juustu peal või veinipudeli peal või kuskil.
Nüüd, kui riigikogu selle seaduse heaks kiidab, tulevad geograafilised tähised ka käsitöötoodetele. Näiteks Muhu tikand või siis roositud kindad või seesama Haapsalu sall või Saaremaa sepatöö, Setu pits ja kõik sellised asjad saavad geograafilise tähise. [See on eelkõige] turistidele, aga ka meil endal oma riigis tasub muidugi hästi uhke olla selle üle. See kehtib üle terve Euroopa Liidu.
Nii et ma väga loodan, et kohalikud omavalitsused tulevad ka appi, patendiamet hakkab neid menetlema, 160 eurot on üks taotlus. Aga tõesti, igal kohalikul omavalitsusel tasub mõelda, et see oleks ikkagi sellele piirkonnale väga-väga suur ja kõige paremas mõttes uhkuse asi, et need kohalikud käsitöötraditsioonid oleks rahvusvaheliselt tunnustatud, et turistid teaksid, mida osta, ja ka Eesti inimesed ise loomulikult teaksid, et see on just see autentne setu pits või see on just see autentne Haapsalu sall.
Nii et kindlasti see elavdab ka majandust. Ma loodan, et tellimused nendelesamadele Haapsalu sallidele hüppeliselt pärast seda kasvavad.
Ja valitsus arutas ka tegelikult sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis nägi ette annetustele ülempiiri panemist 100 000 eurot. Me saatsime riigikokku sellise ettepaneku, et tegelikult see teema on oluline.
Tõsi, nii kõrgete piiri kuskil Euroopas ei ole. Need annetuste piirid on väga palju madalamad. Me eelnõu ennast seetõttu ka ei toetanud, aga leidsime, et tegelikult see probleem, et Eestis on ette tulnud ka sellist olukorda, kus üks inimene, kes ei ole valimistel tegelikult mandaati saanud, aga väga suurte rahasummadega mõjutab poliitikat, see ei ole tegelikult selline demokraatliku riigikorralduse osa, mida me tahaks näha, ja see ei ole õige.
Riigikogus erakonnad, kuna erakonnaseadus on seal juba menetluses, peaksid seda asja ikkagi vaatama ja leidma koos sellel mõistlikud lahendused, et meie vabadust ja demokraatiat hoida, samuti seda, et inimene otsustab selle kaudu, et ta läheb valima, ta valib endale meelepärase kandidaadi riigikokku ja siis need riigikogus olevad inimesed rahvaesindajatena otsustavad selle üle, kuidas poliitika peab käima.
Ja veel kord: kell 13, kellel on võimalus, palun astuge siitsamast kõrvalt ruumist läbi. Ma loodan väga, et on võileibu ka. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Liisa Pakosta! Nüüd on käes aeg küsimusteks. Palun öelge oma nimi, oma väljaanne ja kellele küsimus on mõeldud.
Rauno Ruus, Delfi
Oleks küsimus presidendi väljaütlemiste taustal.
Kas Eesti Vene-Ukraina-suunalises välispoliitikas on toimunud mingisugune muutus?
Juhataja
Küsimus kellele?
Rauno Ruus
Vastata võivad kõik.
Kristen Michal
Kas-küsimusele saab vastata ei. Ei ole toimunud muutusi.
Parlamendis tavaliselt sellega piirduks. Aga kuna ma saan aru, et see suurt huvi pälvib, siis vastan veidi pikemalt.
No esiteks, kui vaadata seda, mis on toimunud laiemalt julgeolekupoliitikas, mida meie oleme riigina ajanud, kuidas välispoliitikat valitsuses ja parlamendis kujundanud, siis meie huvides on võimalikult ühtne, tugev Ukraina seljataguse kaitsmise ja Venemaa survestamise välispoliitika Euroopas. Selle eest me oleme seisnud.
Ja see on ka igal pool nii olnud. Me oleme ülemkogudel selle eest seisnud, kõikides kohtumistes, tegevustes. Tänagi alustasin pressikonverentsi kohe peale n-ö sõbralikke olümpiauudiseid sellest, mida me teeme selleks, et Ukrainas oleks veidigi parem olla samal ajal, kui inimesed võitlevad väga rasket võitlust ja neil on võib-olla aasta kõige raskem aeg.
Nii et Eesti välispoliitika ei ole muutunud, see kindlasti toetab Ukrainat, see ei tee järeleandmisi Venemaale, see ei pea kohaseks separaatläbirääkimisi Putiniga, tema laua taha toomist, legitimeerimist, vaid survet Venemaale – läbi varilaevastiku, läbi varade, läbi võitlejate viisade piiramise, erinevate tegevuste kaudu.
Selles me oleme olnud riigina väga järjepidevad. Me oleme üks Ukraina suurimaid aitajaid riigi ja rahvana. Ma arvan, meil on põhjust rahvana olla selle üle uhked ka. See ei ole kunagi olnud võistlus, aga see on põhimõtteline küsimus.
Ja ütleme, et on selliseid mõtteid, justkui Euroopa Liit ei oleks laua taga. Mina võin öelda, et Euroopa Liit on pidevalt laua taga, me oleme koos Ukrainaga selle laua taga. Aeg-ajalt on selle laua taga Euroopa Liiduga ja Ukrainaga koos ka Ameerika Ühendriigid, viimasel ajal üha tihedamini.
Nii et öelda, et Euroopa Liit ei ole laua taga, oleks ekslik.
Ja me oleme ülemkogudel ka arutanud, muuseas, seal on laua taga needsamad inimesed, keda näeme telekast, Macron näiteks, kes kirjeldab, kuidas nad püüdsid seda sõda ära hoida, või Saksa kantsler, kes kirjeldab, kuidas oli lootus viisakusega Venemaaga seda sõda ära hoida.
See ei käi nii. Ainult surve töötab Venemaa puhul. Kui sa keerad diktaatoril hapnikku kinni, siis on võimalik edasi minna.
Ja teises teemas, kas me oleme järele andmas kuidagi territoriaalse iseseisvuse printsiibis ja selles, et jõuga piire ei muudeta? Vastus on jälle ei. Ei ole!
Isegi Gröönimaa kaasuses, mida me siin alles mõned nädalad tagasi arutasime, me seda meenutasime. Ukraina puhul on täpselt samamoodi.
Ukraina on samal ajal sõjas, mis on peale teist maailmasõda endiselt kõige suurem konflikt Euroopas, Venemaa ründab, meenutades, et agressor on Putin, diktaator on Putin, kes tapab Ukrainas inimesi. Ja no ega ta ju ei taha ainult territooriumi, üksiti tahab ta võtta Ukraina suveräänsuse.
Ja noh, kõik need arutelud selle üle, et liitlased, kes peaksid tagama Ukraina iseseisvuse ja kindla seljataguse, ütlevad, et noh, andke tükikene. Aga mis see tükikene on? Kas piisab Donbassist või peame Kiievi ka andma? Kas sellest piisab?
Nii et seetõttu, jah, riigi välispoliitika ei ole muutunud. Ja ma ei näe, ütleme nii, nendes väljaütlemistes ka kuidagi vastuolu valitsuse või presidendi vahel. Ma näen siin vastuolu tegelikult Eesti riigi välispoliitilise joonega, mis on kindlasti laiem kui valitsus üksi.
See on parlament ja tegelikult needsamad põhimõttelised väärtused, mida Eesti riik on kehastanud. Ja me oleme põhimõtteliselt Ukraina taga, me oleme Ukraina poolel, koos Euroopaga ja koos Ameerika Ühendriikidega Venemaad survestamas. See on meie joon.
Nii et vastus sellele, kas on muutunud: ei ole muutunud. Need väljaütlemised kindlasti ei ole õnnestunud, ma ütleks nii.
Minu läbisaamine presidendiga on väga hea, see on ka üldteada, nii et seetõttu ma olen väga kurb, et ma pean üldse midagi sellist ütlema. Aitäh!
Kristina Kallas
Ma lisan omalt poolt siis. Eesti välispoliitika kurss mitte ainult et ei ole muutunud, vaid ta ei tohiks ka muutuda.
Ehk siis valitsusel on väga selge seisukoht ja Eesti välispoliitiline kurss on ka väga selgelt olnud selles suunas, et agressorile järeleandmisi ei tehta, eriti olukorras, kus ta ei ole mitte ühtegi märki näidanud sellest, et ta oma agressioonisõja lõpetab, vaid vastupidi, ta on intensiivistanud oma rünnakuid.
Sellises kontekstis hakata järeleandmisi tegema, pakkuma agressorile diplomaatilisi viise kuidagi sellest agressioonist võitjana välja tulla – no see ei ole lihtsalt mõeldav.
Ja ma lihtsalt tuletan meelde, et tegelikult sellist diplomaatilist taktikat on lääs kasutanud Venemaaga korduvalt käesoleval sajandil. Nii Gruusia sõja puhul kui ka Donbassi rünnaku puhul, mida Venemaa sooritas aastal 2014, mindi läbirääkimiste teed – kutsuti laua taha, tehti Minski rahuleppe läbirääkimised. Mis selle [tagajärg] oli? Agressioon aina kasvas.
Ehk siis Venemaa sai sellest jõudu ja hoogu juurde, et lääs aktsepteerib territooriumide rabamist sellisel moel.
Nii et kindlasti on igati vastuvõetamatu sellele survele alluda, minna läbi rääkima olukorras, kus agressor ise tegelikult ei ole valmis mitte mingil moel läbirääkimisi pidama. Ja see on Eestile eksistentsiaalselt kahjulik, see viib sinna, kuhu on viinud need Gruusia ja varasema Ukraina rünnaku tulemused, ehk siis ta on viinud Venemaa aina suurema agressioonini.
Liisa Pakosta
Täitsa selge on see, et Venemaa senine tegevus ei anna ka meile mitte mingisugust võimalust oma välispoliitikat või välispoliitilisi seisukohti muuta.
Nüüd, presidendi puhul ma ütleks, et siin on ka tõlgendamise küsimust. Presidendi kantselei kindlasti seda ka selgitab edasi.
Aga diplomaatia üks osa on ikkagi ka see, et me rahvusvahelist õigust austame. Ja diplomaatia üks osa on see, et me väga ootame, et saaks toimuda ka õiglane kohus sõjakurjategijate üle. Ka see on meie diplomaatia üks soov, mille nimel me järjepidevalt töötame. Aitäh!
Mikk Salu, Postimees
Samal teemal jätkuküsimus. President Karisega on teatud mõttes lihtne, sest Eestis teeb valitsus välispoliitikat. Aga mis on meie argument, kuidas me Läti peaministrit veename? Tema paistab olevat täitsa teistsugusel seisukohal, kui siin praegu kõlas.
Kristen Michal
Prooviks kõigepealt Eestis asjad korda saada.
Juhataja
Kui nüüd küsimusi rohkem ei ole, siis on hetke pärast võimalik teha intervjuusid.
Ja nagu minister Pakosta juba mainis, siinsamas majas kell üks ministrid Pakosta ja Taro allkirjastavad koostöötegevuste leppe ja seda on võimalik minna vaatama.
