Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=1Q7DdjDPwyY
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsuse teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning justiitsminister Kalle Laanet.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tere päevast kõigile!
Esiteks õnnitlen kõiki õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid heade PISA-testi tulemuste puhul. Eesti õpilaste teadmised on jätkuvalt maailma tasemel ja Euroopas suisa parimad. See on meie haridussüsteemile suur tunnustus. Mida kõrgemad on tulemused, seda targemad on meil inimesed ning seda rohkem ja paremini saavad nad tulevikus tööturul hakkama.
Seekordsed tulemused peegeldavad ka seda, kuidas Eesti sai hakkama koroonakriisiga. Just kui võrdleme ennast teiste riikidega, siis meie oleme suutnud ilmselt seda tasakaalu üsna hästi tabada. See tagasiminek pole olnud nii suur kui näiteks teistes riikides.
Ja sellega seonduvalt kindlasti ka küsimus, mis hetkel on üleval, nimelt õpetajate palgatõus. Me oleme saanud kokkuleppele selles, et täiendavalt haridusministeerium oma vahenditest leidis 8 miljonit eurot, et õpetajate palka järgmisel aastal tõsta. Oli protseduuriline segadus seoses sellega, et nüüd, hetkel ei jõudnud seda riigieelarve seadusesse sisse viia, kui see usaldushääletus hetkel riigikogus käib, aga oluline teadmine või sõnum on see, et lisaraha on olemas.
See, kuidas ta tehniliselt nii jõuda jõuab vormistatud – me saame teha täiendava seadusemuudatuse –, on eraldi küsimus. Ma arvan, et see on oluline sõnum õpetajatele vahetult enne aasta lõppu ja enne jõule.
Riigieelarvest üldiselt. Praegu on riigieelarve menetlus riigikogus lõpufaasis. Me esitasime selle juba 27. septembril. Kuna see eelnõu on obstruktsiooni tõttu takerdunud, nii nagu ka kõik teised eelnõud, mis on eelarvega seotud, siis olime sunnitud selle siduma usaldushääletusega. Eelarve vastuvõtmine on väga oluline selleks, et tagada Eesti riigi julgeolek ning investeeringud haridusse ja teistesse reformidesse.
2024. aasta eelarve on kindlustunde- ja julgeolekueelarve. Nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta fookuses eelarvestrateegia mõttes on riigikaitse, nii sõjaline kui ka laiapindne, majanduskasv koos rohereformidega ja riigirahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbevõimekuse tõstmine ja Ukraina toetamine.
Meie valitsuse üks eesmärke on riigirahanduse kordategemine, et lõpetada üle jõu elamine. See on ka Eesti majanduse sõltumatuse ja julgeoleku alus. Kui me ei tee seda korda praegu, siis tulevikus on see veel keerulisem. Me teeme selles vallas esimesi samme ja päris korda seda ka praegu ei saa. Aga selge on see, et mida kaugemale neid asju lükata, seda valusamad on kärped või maksutõusud tulevikus.
Oleme neid valusaid otsuseid juba ridamisi teinud – te olete nendest kõigist teadlikud –, aga see on vajalik just selleks, et me ei maksaks lihtsalt laenu eest intressi, millega me ei saa Eesti riigi jaoks mitte midagi head siis ära teha ja mis on kõik koormaks meie maksumaksjatele.
Julgeolekuolukord on erakordselt keeruline. Sellist aega ei ole kogu meie taasiseseisvumise ajal olnud. Meil tuleb teha otsuseid, mis suurendavad meie julgeolekut, sest et me ei saa minna tagasi ja teha otsuseid, mis me oleme õigel ajal tegemata jätnud. Nii et kui me seda täna ei tee, siis tulevikus maksab see meile valusalt kätte.
Riigieelarvega me oleme suutnud parandada riigirahanduse seisu ligi 500 miljoni euro võrra. Aga mitte ainult seda ei tee me selle eelarvega, vaid me suuname märkimisväärse summa ka investeeringutesse, millega viia ellu rohereforme, turgutame majandust ja tõstame ka Eesti riigi kaitsevõimet.
Toon lihtsalt mõned olulised näited selle aasta eelarvest. Kaitse-eelarve ületab esimest korda 3% piiri, see on 3,2% ehk 1,3 miljardit eurot. Investeeringute ja investeeringutoetustena suuname majandusse 1,9 miljardit eurot.
Eestikeelsele haridusele üleminek jätkub ja eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra, ehk 2024. aastal on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot. Ukraina ülesehitamise toetamiseks läheb 30,21 miljonit eurot.
Seega, see on hea eelarve, see on Eesti majandust toetav eelarve. Ja ma väga loodan, et riigikogu seda eelarvet ka toetab.
Teistest teemadest. Eile oli mul au tervitada missioonidel käinud sõdureid. Ja see on selline tore traditsioon, mis siin majas ikka igal aastal on. Kaitseväelastel on valmidus tagada julgeolekut ja stabiilsust nii kodus kui ka kaugemal ning see annab meile suurepäraseid kogemusi tööks meie liitlastega koos.
Nii et mul on hea meel tõdeda seda, et meie kaitseväelased on väga kõrgelt hinnatud ka liitlaste juures. Neid saab usaldada, nende peale saab loota ja neile saab kindel olla. Aitäh kaitseväelastele ja aitäh nende lähedastele, kes võimaldavad neil ka missioonidel osaleda!
Eelmise nädala lõpus käisin ÜRO kliimakonverentsil Dubais. Seal on see põhiline teema loomulikult kõik see, mis seondub kliimaga. Meil on väga konkreetseid samme siiski vaja teha, et täidetud sihid kliimamuutuste pidurdamiseks ära teha.
Eesti ja laiemalt kogu Euroopa Liidu ambitsioonid on jätkuvalt kõrged, et süsinikuheidet vähendada ja rohetehnoloogiat kiiremini arendada. Oluline on ka see, et teised riigid sellega seonduvalt tegutseksid. Nii et ma loodan, et see läbirääkimiste lõpptulemus on positiivne. Sest seda siin on meil kõikidel vaja.
Eesti on esimest korda sellel kliimakohtumisel ka oma paviljoniga, seda on vaja just meie Eesti ettevõtjatele. Seal saavad Eesti digi- ja roheettevõtted lähemalt huvilistele tutvustada Eesti kogemusi rohereformi läbiviimisel.
Oli ka terve hulk muid kohtumisi. Kuivõrd kõik maailma liidrid on seal kohal, siis on tõesti võimalus selliseid kahepoolseid kohtumisi teha. Ja ma väga loodan, et majanduse elavdamise mõttes, kuivõrd oli väga kõrgetasemelisi kohtumisi ka Lähis-Ida riikide juhtidega, kes lubasid saata oma äridelegatsioonid Eestisse, et otsida võimalusi investeerimiseks. Nii et ma loodan, et see kõik saab toimuda.
Pühapäeval olin Hamburgis, kus ma kohtusin eesti kogukonna esindajatega ja võtsin vastu Dönhoffi auhinna. See on üks Saksamaa tuntumaid auhindu. Sellega tunnustati mind, aga kindlasti ka Eesti valitsust demokraatlike väärtuste eest seismise ning Euroopa Liidu ja NATO ühtsuse tagamise eest vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Samuti Saksamaal osalesin Elmaus toimunud julgeolekukonverentsil.
Nüüd, järgmisel nädalal osalen Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani tippkohtumisel. Neljapäeval-reedel – ja tõenäoliselt läheb sellega kauem – toimub Euroopa Liidu ülemkogu, kus teemasid on väga palju. Muidugi meie jaoks on erakordselt oluline liitumisläbirääkimiste alustamine Ukraina ja Moldovaga, Euroopa Liidu eelarve vaheülevaatus.
Aga eks paistab, ega see mingi lihtne sõit kindlasti ei tule. Seal on ka erinevaid arvamusi. Eile rääkisin Ungari peaministri Viktor Orbániga nendest nendest küsimustest, kuidas me saaksime ühiselt ikkagi edasi liikuda Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimiste alustamisega.
Valitsuses kiitsime heaks 18 otsust. Muu hulgas vabastasime kaitseliidu ülema ametist kindralmajor Riho Ühtegi, tema enda algatusel. Kindel on see, et Riho Ühtegi juhtimisel on kaitseliidust saanud oluliselt võitlusvõimelisem vabatahtlik organisatsiooni. Suur suur aitäh talle tehtud töö eest!
Uueks kaitseliidu ülemaks nimetas valitsus kindralmajor Ilmar Tamme, kes võtab kaitseliidu juhtimise üle 16. detsembril kell 12 Tallinnas Vabaduse väljakul peetaval rivistusel.
Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule elektrituruseaduse muudatused, millega me lõpetame planeeritust varem universaalteenuse ja parandame Eesti varustuskindlust maagasiga.
Nimelt, tänavu pole olnud mitte ühtegi kuud, kus oleks olnud börsihind kuu keskmisena kõrgem kui universaalteenuse hind. Selle universaalteenuse mõte oli kaitsta tarbijaid liiga kõrgete hindade eest, aga selge on see, et tarbijatel on endiselt võimalus ennast hindade vastu kindlustada ka edaspidi, sõlmides meelepärase lepingu teenuseosutajaga. Seda kõike endiselt saab.
Nüüd, lisaks, me oleme soovinud selle seadustikuga luua õigusliku regulatsiooni elektrienergia reservvõimsuste mehhanismi kasutusele võtmiseks. Loome ka strateegilise reservi, mis sisuliselt tähendab tagavaraelektrijaama, mis iga päevaselt turul ei osale, aga käivitatakse olukorras, kus elektrienergia nõudlus on suurem, kui on selle pakkumine.
Ja kolmas oluline muudatus on see, et strateegilise gaasivaru varumakse hulka arvame edaspidi ka Pakrineemes asuva haalamiskai ja selle taristu haldamiskulud.
Siis on oluline uudis selle kohta, et me kehtestasime töötasu alammäärad. Nii ametiühingute kui ka tööandjate kokkuleppel on jaanuaris tunnitasu alammäär 4,86 eurot, praegu on 4,30 eurot. Kuutasu alammäär tõuseb järgmisel aastal 95 eurot ja ulatub täistööajaga töötamise korral 220 euroni. Praegu on see teatavasti 725 eurot.
Kinnitasime ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu laienemise ettevalmistamise kohta. See on just selleks, et me oleksime kõik ühel pildil, kuidas Euroopa Liit saaks toimida ka näiteks 30 või 36 riigiga. Need arutelud alles käivad, kuidas on võimalik teha.
Meie ei toeta aluslepingute avamist, vaid soovime seda kõike teha juba olemasolevate reeglite raames, sest meie arvates on võimalik nii teha.
Saime ülevaate Euroopa Liidu eelarve vaheülevaatuse läbirääkimistest. Nimelt, see on nüüd ka asi, mida me ülemkogul peaksime saama kinnitatud. Need läbirääkimised pole olnud lihtsad. Nagu ka riigieelarves pole võimalik kõiki oma unistusi ellu viia. Aga otsitakse võimalusi komisjoni ettepaneku mahu vähendamiseks, liikmesriikide sissemaksete kasvu piiramiseks. Tähtis on see, et mitte ainult, mis see maht on, vaid et kuhu see raha siis läheb.
Üks on oluline: Ukraina pikaajaline toetamine peab olema selge. Ja teiseks, meie jaoks on ka väga oluline, et Euroopa Liidu kaitsevõime tugevdamisele oleks ette nähtud eraldi raha, sest see on täiesti uus kriis, mis meile on hetkel tulnud seoses sõjaga Ukrainas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, sõna on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Aitäh! Tere päevast!
Alustaks ikkagi hariduses väga-väga heade uudistega, mis on Eesti PISA tulemused. Selle töö, selle Eesti hariduse eduloo tipu teevad suures osas ära meie professionaalsed õpetajad, ja mitte ainult üldhariduses, vaid ka alushariduses.
PISA tulemused – kui põhjalikumalt analüüsida Eesti andmeid, siis sealt tuleb välja tegelikult see, et väga suur osa Eesti lapsi saavutab kõrgema kui baastaseme nii matemaatikas, lugemises kui ka loodusteadustes.
Võrreldes paljude teiste riikidega on kõik meie lapsed tegelikult baastasemel, mis tähendab seda, et õpetajate töö selleks, et kõik klassis õppivad lapsed, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast või perekondlikust toetusest, saavutavad väga kõrgeid tulemusi.
Eesti tulemust ei tee mitte üksikud tipud, nagu paljudes riikides on, vaid tegelikult kogu klass on üle keskmise OSCE tulemuse. Nii et selle taga on väga-väga professionaalne õpetajate töö ja selle taga on tegelikult ka alushariduses tehtud väga põhjalik töö.
Eesti alushariduse eristub siin väga tugeva kooli ettevalmistustöö mõttes. Laste sotsiaalsed oskused ja valmisolek kooliks on väga kõrge sel hetkel, kui nad kooli lähevad, sest me peame arvestama sellega, et selleks ajaks, kui 15-aastased üle maailma teevad PISA-testi, on Eesti lapsed kohustuslikus koolihariduses käinud teiste riikidega võrreldes üks aasta vähem. Ehk nad käivad küll koolis üks aasta vähem, aga tegelikult teevad maailma tipptulemusi. Ja seal taga on ka alushariduse õpetajate väga tugev töö.
Teine element, mis PISA-s on väga oluline meie haridussüsteemi tugevuse näitajana, on see, et meil on ikkagi ühtsuskool. See tähendab seda, et Eesti õpilased, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või maal, kas nad õpivad eesti- või venekeelsetes koolides, teevad ühtlaselt üle tugevasti OECD keskmise tulemuse. Linna- ja maakoolide vahe ei ole märkimisväärne ja selle tõttu saab kindlalt jätkuvalt kinnitada seda, et Eestis on võimalik haridust saada Eesti eri paikades, seejuures kvaliteetset haridust.
Murekohad. Meil on tõesti suurenenud kvalifikatsioonile vastavate õpetajate puudus. Võrreldes varasema, eelmise korra PISA tulemustega koolijuhid märkisid kordi rohkem seda, et väga keeruline on leida just kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid tööle. Selle murekoha lahendamine on kriitiline. Tõepoolest, kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal õpetajaskonnas on nelja aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud.
Ja nüüd, selle probleemi üks lahendus tegelikult on ka see, et õpetajate palgafondis sellest toetusest, mida riik omavalitsustele eraldab, tegelikult suureneb see osa, mis on seotud palkade diferentseerimisega, sellepärast, et alammäär on tõesti see, mida makstakse kõigile koolis õpetajaametit pidavatele inimestele, sõltumata sellest, kas nad vastavad kvalifikatsioonile või ei vasta.
Ja tõepoolest kõik, kes õpetajaametit peavad, selle alammäära peaksid saama. Aga nendele õpetajate, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, kes teevad väga palju lisaülesandeid koolis, on mõeldud see palgafondi toetus, et saaks diferentseerida palka lähtuvalt õpetajate ülesannetest.
Nii et palga diferentseerimisfondi edaspidine kasv on hästi oluline. Ja hästi oluline on ka see, et me kehtestaksime õpetajate karjäärimudeli, kus on selgelt kvalifikatsiooninõuded ära määratletud õpetajate erinevatel astmetel.
Teine mure õpetajate palga mure kõrval on õpetajate koormus. Ehk siis see, et ka PISA tulemustest ilmnes. Teiste riikidega võrreldes ei ole muidugi erisusi, aga kõikides riikides on ühtlane probleem see, et õpetajate koormus on aastatega väga tugevasti kasvanud. See on kasvanud ka selle tõttu, et õpilaste, eriti põhikooli õpilaste õppele lähenemine on väga individuaalne, kõiki õpilasi tuleb võrdselt toetada ja selle tõttu on õpetajate koormuse kasv olnud globaalselt väga suur ja Eestis on see ka märkimisväärselt suurenenud. Meil on vaja tegelikult tegeleda õpetajate koormuse arvestuse süsteemi lahendamisega.
Nii et PISA tulemused olid rõõmustavad, aga viitasid täpselt nendele murekohtadele, mis Eesti hariduses õpetajaametit puudutavad ja mida me ka siin oma riigis lahendada püüame.
Kaheksa miljoni euro ümbertõstmise teemal peaminister juba rääkis. Tõepoolest, selline poliitiline kokkulepe on olemas, see raha ümbertõstmine eelarve sees tehakse ära. Küsimus on praegu tehnilises lahenduses. Nii rahandusministeeriumi kui ka haridusministeeriumi ametnikud otsivad praegu neid lahendusi, mismoodi see vahendite ümbertõstmine vormistada, selleks, et õpetajate alammäär järgmisel aastal tõuseks.
Ma selgitan ära ka selle, et on meedias olnud erinevat informatsiooni. See kaheksa miljonit läheb õpetajate alammäära tõstmisesse, mitte diferentseerimisfondi tõstmisesse. Nii et õpetajate alammäär tõuseb selle kaheksa miljoni euro võrra. Sellest kaheksast miljonist on 5,35 miljonit vaja tõsta kohalike omavalitsuste toetusfondi ja ülejäänud raha on haridusministeeriumi ridade vaheline ümbertõstmine, sest haridusministeerium on ka tööandja 76 riigikooli õpetajatele.
Kust see kaheksa miljonit tuleb? Kordan veel igaks juhuks selle info üle. Nimelt, 3,6 miljonit on koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide pluss 1 õpetajaprogrammist väljumine. Selle toetuse andmine sellisel kujul lõpeb, sellepärast, et meil on üleminek eestikeelsele haridusele lasteasutustes, pluss ühte eestikeelset õpetajat sellisel kujul enam järgmisest aastast vaja ei ole ja need vahendid liigutatakse õpetajate alammäära tõstmisesse. Kaks miljonit on rohepöörde tegevuste jaotamata vahendid. Üks miljon on haridus- ja teadusministeeriumi asutuste tööjõu- ja majanduskulude kokkuhoid.
Märgin siinkohal ära, et haridusministeerium on otsustanud sellel aastal tulemustasusid mitte maksta, olles solidaarne õpetajatega, selle koha pealt, et meil on väga rasked ajad riigieelarves. Hetkel meie vaates tulemustasu maksta asutuste töötajatele ei saa. Ja 1,2 kaks miljonit on tegevuste rahastamine ESF-i vahenditest ehk riigieelarvelisi vahendeid vabastatakse sellega, et nad liigutatakse Euroopa Liidu rahastusvahendite sisse.
Nendest teemadest, mis puudutavad õpetajate koormust, õpetajate palgamudelit, õpetajate karjäärimudelit, aga tegelikult ka Eesti koolivõrku, on väga oluline see, et me hakkaksime neid reforme siiski läbi rääkima.
Õige on see, et Eesti investeerib haridusse väga palju. Õige on ka see, et väga palju sellest rahast läheb taristuinvesteeringuteks, proportsionaalselt rohkem kui teistes riikides. See on arusaadav, Eesti haridustaristu on väga tugevasti amortiseerunud, meil koolivõrk ei vasta tegelikult sellele, kus lapsed päriselt elavad. Meil on vaja koolivõrku korrastada ja selle raames ikkagi on vaja ka väga suurt tähelepanu pöörata nendele väikestele gümnaasiumidele, kuhu väga suur osa kohalike omavalitsuste enda haridusressursist suunatakse. Selleks me ikkagi oleme kokku leppinud ja istume laua taha kõigi nelja osapoolega, kes haridussüsteemis toimetavad: kohalikud omavalitsused, erakoolide pidajad, õpetajate esindajad ning haridus- ja teadusministeerium.
Me paneme praegu kokku nende konsultatsioonide töögraafikut ja nende teemade läbirääkimisi me alustame järgmise aasta algusest pärast jõuluvaheaega. Nii et haridusleppe kokkulepete läbirääkimistega jaanuarist alustame, kõik osapooled on valmis laua taha istuma.
Ja eesmärk on ikkagi jõuda kokkuleppele nii koolivõrgu korrastamises kui ka õpetajate koormuse, palgaarvestuse ja töötingimuste kokkuleppes.
Me teame ja saame väga hästi aru sellest, et meil on tegelikult vaja õpetajatele palju pikemaajalist kokkulepet ja selgelt aru saama, millise töö eest nad tegelikult palka saavad. Ja kvalifikatsiooniga õpetajatele kehtiks sel juhul teistsugune määr võrreldes sellega, mida saavad need, kes praegu on õpetajaametis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna siseminister Lauri läänemetsale.
Siseminister Lauri läänemets
Aitäh! Tervist kõigile! Kõigepealt, ma alustan ühest valitsuse tänasest otsusest, mis puudutab alampalga tõstmist. See on sotsiaaldemokraatide jaoks hingelähedane ja oluline asi. Ma arvan, et see on ka valitsuse, selle koalitsiooni oluline samm.
Tihti me saame lugeda ju ajalehe pealkirju, et inflatsioon on olnud suur ja maksumuudatused mõjutavad eelkõige madalama sissetulekuga inimesi. See muudatus, alampalga nii suur tõus, on just suunatud neile. Ja mitte ainult neile. Ma kordan üle, et rahandusministeeriumi hinnangul ta puudutab kümnest detsiilist esimest kuut detsiili, nende palka. Ehk ka inimesed, kes saavad praegu palka 1200 eurot, hakkavad tänu sellele saama rohkem.
Ja märkimisväärne on ka see, et rahandusministeeriumi prognoosid, mis räägivad järgmise aasta keskmisest palgatõusust, prognoositavast palgatõusust, ütlevad, et alampalk tõuseb kaks korda rohkem kui keskmiselt Eestis palk. Nii et selles mõttes, ma arvan, on see väga oluline samm.
Aga nüüd natukene koolidest. Täna hommikul said paljud Eesti koolid taas rämpskirjadega levitatud pommiähvardused, nagu ka oktoobris. Juba eile hommikul said ka sajad Leedu koolid ja asutused jälle pommiähvarduse. Tegu on järjekordse hübriidrünnakuga Balti riikide vastu. Tegelikult samasuguseid ähvardusi tehti hiljuti Slovakkia õppeasutustele.
Seetõttu politsei- ja piirivalveamet andis juba eile meie haridusasutustele eelhoiatuse, et see kampaania võib tulla uue ringiga tagasi. Ja lisaks sellele eelhoiatusele anti koolidele suunised, kuidas käituda sellise ähvardusmeili saamisel. Mitte tekitada suuremat paanikat, aga hoida silmad lahti, kontrollida asutuste perimeetrit ning seda, et poleks olnud valveseadmete häireid või hiljuti kõrvalisi kahtlaseid isikuid kooli territooriumil.
Oktoobris massiline rämpskirjadega levitatud pommiähvarduste kampaania näitas, et kooliperedel ja kriisimeeskondadel on vajadus ja huvi täiendavate teadmiste ja koolituste järgi. Seetõttu palusin toona koostöös haridusministeeriumiga töötada välja kriisikoolitus, mis annaks teadmised ja enesekindluse ka kooliperedele sellistes olukordades tegutseda.
Sel nädalal toimus – ja toimub, sest kohe hakkab – kaks kriisikoolitust. Teisipäeval toimunud ja täna pärastlõunal toimuvale kriisikoolitusele on kokku registreerunud 300 õppeasutust. See on tegelikult märgiline hulk. Sellise ettevalmistuse abil saab riik pakkuda juba ennetavalt meie asutustele, inimestele, lastele ja õpetajatele tuge ja kindlust, et osata sellistes kriisiolukordades käituda. Ja kui sa tead, mida teha sellistes situatsioonides, siis saad sa ka palju rahulikumalt oma tööd teha ja koolirahu on sellega rohkem tagatud.
Nüüd, meil tulevad alles kabinetis arutamisel, aga ma puudutan nüüd hästi lühidalt veel ühte teemat. Me räägime kabinetis veel täna siis välismaalaste seaduse muutmise ettepanekutest. Selle eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioone. Ehk me plaanime kasutusele võtta meetmeid, et tõhustada rändemenetluste läbiviimist ja tugevdada rändekontrollivõimekust. Soovime anda selgemaid ja paremaid juhtnööre, kes on Eestisse elama ja töötama oodatud, selles loogikas, mis puudutab just julgeolekut. Riigid, kus on terrorism ja muud suured julgeolekuprobleemid – kas ja kui palju sealt keegi Eestisse peaks tulema. Räägitakse ka meetmetest siin paremaks lõimumiseks.
Hetkel on teatava kõrgema riskiastmega lähteriikidest Eestis püsivalt 10 000 inimest. Praeguse poliitikaga jätkates võime prognoosida, et inimeste arv võib siin kasvada juba varsti, aastaks 2030, kolmekordseks.
Mis puudutab tegevusi, siis neid on mitmeid. Kindlasti üks nendest tegevustest oleks riikide nimekiri, et tööandjad teaksid ka, kustkohast keegi on rohkem oodatud Eestisse ja kust ei ole ning kuskohas võivad ohud varitseda. See puudutab kindlasti viisasid. Täna võib ka näiteks turismiviisaga, C-viisaga Eestis tööle asuda. Ettepanek tuleb, et seda saaks teha edaspidi ainult D-viisaga, ehk siis kui sa oled tulnud siia elama ja töötama. Ehk tuleb seda poolt vaadata.
Kabinetis me räägime ka piiritaristust. Tavapärane iga-aastane ülevaade, kuidas siis piiriehitusega seotud tegevused on läinud. Need väited, justkui oleks meie piiritaristu väljaehitus lootusetult takerdunud, ei pea paika ja on valelikud. Ma jätkuvalt toonitan seda. See protsess ongi aeganõudev ja, meil ei ole mõtet piiritara ehitada niimoodi, et lööme vaiad sohu, rullime sinna traataia ette, teeme pressikonverentsi ja pildid ära ning siis loeme töö tehtuks. Ei, Eesti teeb oma piiritaristut normaalselt ja korralikult. Loomulikult teatud teatud asjade puhul ongi vaja teha, on olnud ka hiljuti vaja teha otsuseid, et mingisuguseid protsesse kiirendada. Samuti mäletame neid aegu ka, kui EKREIKE valitsus tegi ka teatavaid kärpeid piiritaristu ehitamisel, mis puudutas näiteks tehnoloogiat ja kogu seda poolt. Need on asjad, millega praegu tegelema peab.
Suures plaanis on piiritaristu ehitus siiski graafikus ning töö sellega käib iga päev, nii nagu me oleme öelnud. Järgmisel nädalal sõidan ise ka Kagu-Eestisse, kus avatakse järgmine pea 40 kilomeetri pikkune piirilõik, mis tegelikult valmis kavandatust oluliselt kiiremini, peaaegu aasta varem. Nii et kui keegi ütleb, et kuidagi aeglaselt tehakse, siis ei, aasta varem selle lõigu valmimine ja minu arvates on hea näide, et asjad käivad maksimumkiirusega.
Nnüüd kolm sõna veel õpetajate palkadest ka, kõik on siin seda puudutanud. Ma lugesin ajalehest, et sotsiaaldemokraadid on siin kandnud olulist rolli. Muidugi see ei vasta tõele, et sotsiaaldemokraadid kuidagi õpetajate palgatõusu tahaksid blokeerida. Ei, vastupidi, meie jaoks on see väga oluline. Ma jätkuvalt ütlen, et me oleme seda rääkinud eelarve tegemisel ja ütleme ka nüüd, et õpetajate palgatõus peaks oluliselt suurem olema. Mis puudutab õpetajate palga tõusu, siis me oleme öelnud, et me teame, jah, järgmise aasta riigieelarve seisu. Suure tõenäosusega seda sellises mahus ei ole võimalik järgmisel aastal teha, aga mis puudutab 2025. ja 2026. aastat, mis puudutab näiteks kollektiivlepingu tegemist, siis juba ideoloogilistel põhjustel sotsiaaldemokraadid peavad seda õigeks, et on garantii antud ja selged sõnumid Eesti majandusele ja haridusele. Seda kõike me oleme toetanud alati.
Et ei peaks küsima kõigi käest neid küsimusi, lihtsalt – ma tean, et ajakirjanikud ootavad siit ühelt teiselt vastust – siis ma ütlen selle ka ära: jah, kui esmaspäeval seda teemat arutasime, siis tõesti ei olnudki Gerrit Mäesalu see, kes pani selle valitsuse istungi seisma, vaid mina olin see. Seda sellepärast, et meil ei olnud veel kokkulepet olemas, sellel hetkel. Istung lihtsalt kogemata läks valel ajal käima. Oleks ta tund aega hiljem läinud, oleks teine asi olnud.
Ja põhjusel, et meie jaoks on oluline, et see kokkulepe ja lubadus, mille on andnud valitsus omavalitsustele, mis puudutab lasteaiaõpetajaid, kelle palk on seotud õpetaja palga tõusuga, siis laste õpetajate palgatõusuks tuleb ka raha leida. Lasteaiaõpetajaid sotsiaaldemokraadid ei taha kuidagimoodi üksi jätta sellel teel.
Ehk siis ma arvan, et me esmaspäeval tegelikult mõtlesime ka välja selle loogika, kuidas me ka lasteaiaõpetajate palgatõusuks vahendid võiksime leida. Nii et nagu peaminister ja haridusminister ütlesid, see kokkulepe ju esmaspäeval tehti, et jah, see kaheksa miljonit, mis seal haridus- ja teadusministeerium enda vahenditest leiab, selle me saame ära otsustada.
Miks me seda esmaspäeval ei otsustanud? Tegelikult tööpäevast oli veel mitmed tunde aega, ma seda ei oska öelda, aga lihtsalt tõesti, olukorras, kus valitsuse elektrooniline istung läks käima ja aega oli 15 minutit otsustada ja kokkulepet tegelikult ei olnud lasteaiaõpetajate palkade suhtes, oli mõistlik, et me korraks paneme pausile, teeme natuke hiljem. Aga miks me hiljem ei teinud, seda mina kahjuks kommenteerida ei oska. Tööpäevad on meil vähemalt kella viieni tavaliselt siin siiamaani olnud.
Ja alati mõjub hästi protsessile, kui rahandusministeeriumist tulevad paberid on ka korrektselt vormistatud, siis saavad ka valitsuse liikmed hästi lühikese aja jooksul asjadest aru, mis neile otsustamiseks pannakse.
Aga ma arvan ka, et see on ainult tehniline küsimus, kuidas vormistada üht, teist või kolmandat moodi. Inimesed ministeeriumites mõtlevad praegu, kuidas seda teha Õpetaja palk kindlasti tõuseb. Kuigi ma saan aru, et tegelikult õpetajatel on oluliselt suurem soov. Eks me seda siis näeme. Ja mis puudutab 2025. ja 2026. aastat, siis ma jätkuvalt arvan, et et selles osas see palgatõus peab tulema ja arvestama Eesti suuri majanduse väljakutseid ka. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Justiitsminister Kalle Laanet, palun!
Justiitsminister Kalle Laanet
Aitäh! Eelkõneleja rääkis väga palju sisust, aga ma räägiksin ka natukene vormist, selles mõttes, et kui õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 aruanne 2022. aasta kohta valitsus otsustas saata riigikokku, siis siis 2022. aastal esitas valitsus ministeeriumitele kooskõlastamiseks 111 seaduseelnõu. Umbes kolmandikul eelnõudest oli koostatud moodsa sõnaga VTK ehk väljatöötamiskavatsus. Umbes poolte puhul oli mitte koostamine põhjendatud eranditega. Ja ülejäänud 25 eelnõu puhul puudus justiitsministeeriumi hinnangul VTK põhjendamatult ning kalduti kõrvale hea õigusloome tavast.
Nii eelmisel kui ka sellel aastal on kiirkorras ette valmistatud eelnõusid olnud rohkem kui tavapäraselt. Ja loomulikult on ka justiitsministeeriumi roll jälgida, et liiga kergekäeliselt ei tuginetakse seaduseelnõusid koostades kiireloomulisuse argumendile.
Aga nagu me teame, mis toimub riigikogus, ja nagu me teame, mis on toimunud 24. veebruarist 2022. aastal – täiemahulise sõja algus Ukrainas –, on tõesti väga paljudel puhkudel põhjendatud just nimelt kiireloomuline õigusloome.
Mis kindlasti tasub äramärkimist, on see, et 31% valitsuses ettevalmistatud seaduseelnõudest tulenes Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisest ja rakendamisest. Nagu me aru saame, see maht ka järjest suureneb.
Mis siis iseloomustama jääb 2022. aastat õigusloomes? Ikkagi, nagu ma ütlesin, sedasama Ukraina sõda mis otseselt või kaudselt oli tõukeks mitmele seadusemuudatusele. Ja tõesti väga palju valmistati ette ka just nimelt kiireloomulisena, mis oli ka põhjendatud.
Teine teema, millest ma tahtsin teile rääkida, on see, et valitsuskabinet otsustas täna, et me denonsseerime Eesti-Venemaa vahelise õigusabi lepingu. Välisministeerium sai ülesande selle võimalikult kiiresti tuua valitsusse, et saata see sealt edasi riigikokku.
Ja kolmas teema, millest ma tahan teile rääkida, on see. Kindlasti te kõik teate, et novembri lõpus Tallinna ringkonnakohus otsustas tühistada ühe Vabariigi Valitsuse otsuse, mis puudutab kahe kahtlustatava Eesti kodaniku väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.
Nii palju taustast, et juba 2003. aastal Euroopa Liit ja Ameerika ühendriigid sõlmisid omavahel lepingu kahtlustatavate, süüdistatavate ja karistatud isikute väljaandmiseks. Eesti Vabariik sarnase lepingu allkirjastas 2006. aastal. Aastatel 2013–2023 on Eesti Vabariik andnud välja Ameerika Ühendriikidele rohkem kui 20 isikut, keda on kas kahtlustatud, süüdi mõistetud või kriminaalkorras karistatud.
Ja oluline on rõhutada seda, et mitte alati ei pea Ameerika Ühendriikides mõistetud karistust kandma Ameerika Ühendriikide pinnal. Väga paljudel puhkudel, kui on karistatud isikud soovinud karistust kanda Eesti Vabariigis, siis on see ka juhtunud. Tavapärane karistuse kandmise ajaperiood või aeg, mis on määratud, on 2–10 aastat. Eks natukene hirmufooni on tekitatud ühiskonnas, et need karistusajad on ääretult pikad, aga tegelikkuses see nii ei ole.
Ja mida siis valitsus otsustas? Valitsus otsustas seda, et 29. novembril tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsus tuleb edasi kaevata. Aga samas on õigus algatada uus haldusmenetlus nende puuduste kõrvaldamiseks, mida Tallinna ringkonnakohus välja tõi. Ja Tallinna ringkonnakohus tõi välja eelkõige selle, et valitsus ei ole piisavalt uurinud kinnipidamistingimusi Ameerika Ühendriikide vanglates.
Me oleme juba vastavasisulise päringu teinud Ameerika Ühendriikidesse. Oleme saanud kui ühe vastuse. Ja me täpsustame veel seda vastust. Ja samamoodi on meil Ameerika Ühendriikides olemas justiitsatašee, Indrek Tibar, kellel on võimalus see ka füüsiliselt üle vaadata veel, selleks, et kindel olla, et need vangistustingimused tegelikkuses vastavad nendele normidele, mida võiks eeldada.
Nii et need olid kolm teemat, mida ma tahtsin ära markeerida. Ja minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, väljaanne, keda esindate, ning kellele on küsimus suunatud. Palun!
Madis Hindre, rahvusringhääling
President Alar Karis ütles eile nii, ma nüüd tsiteerin: „Aga oli ka erakonnajuhte, ja mitte ainult opositsioonist, kes arvasid, et peaministri tagasiastumine võiks olla üheks lahenduseks, et siit edasi minna.“
Kontekst oli siis teatavasti riigikogus olev ummikseis.
Opositsioonierakonna juhtide kohta ma ei küsi, küll aga küsin koalitsiooni omade kohta. Siin on kahe koalitsioonierakonna esimehed ja üks aseesimees.
Kas te oskaksite nüüd öelda, et kas teie või teie erakonnakaaslane võis olla see, kes – presidenti tsiteerides – leidis, et see võiks olla üks lahendus, kuidas positiivselt edasi minna? Aitäh!
Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Mina võin kommenteerida. Mina presidendi juures ei käinud, mul seda võimalust ei olnud, nii et mina seda kindlasti öelnud ei ole. Ja ma väga ei usu, et seda ka keegi teine meilt ütlemas käis. Aga ma pole kursis ka, ma ei tea, ma pole rääkinud.
Kristina Kallas
Ei no sama ka minult: ei ole presidendi juures käinud ja hästi ei usu, et see tuli nagu sealt. Eks seda peab president ise täpsustama.
Madis Hindre
Hüva, aitäh! Teine küsimus puudutab seda, et politsei- ja piirivalveamet keelas novembris Tartus Palestiina toetuseks kavandatud meeleavalduse. Hiljem politsei on põhjendanud, et nad muretsesid selle pärast, mis plakatitega võivad inimesed kohale tulla. Ma saan aru, oma mahult see meeleavaldus oli päris väike, kui see lõpuks siis ka toimuda sai.
Ma küsin nii siseministrilt kui ka justiitsministrilt. Kas teie hinnangul meeleavalduse ärakeelamine taolisel kombel ja taolistel põhjustel, et ei tea, mis plakatitega tullakse, oli proportsionaalne meede võimalike õigusrikkumiste ärahoidmiseks?
Lauri Läänemets
Aitäh! Lihtsalt, et kui küsida niimoodi, et jumal teab, mis plakatiga keegi kohale tuleb, siis loomulikult selle alusel ei ole võimalik keelata inimestel rahulikult meelt avaldada. Aga kui sul on informatsiooni – ja meil on ju teatud sõnumid ja teatud tegevus, mis on terroristlik või seda toetav või õhutav, keelatud, ja seda me ei luba – või on mingisugune või alus [arvata], et see kõik võib juhtuda, siis politsei tegutseb ja räägib vastavalt vastavalt meeleavalduse korraldajatega.
Ma ei oska öelda selle tausta, ma olen kaks nädalat just puhkusel olnud, või poolteist nädalat, ja tulnud äsja tagasi. Ma pole ise PPA-ga neil teemadel rääkinud. Nii ma ei tea, kas seal oli veel mingisugust informatsiooni. Mõnikord avalikkusele ei öelda ka kõike, on ju, mis selle taga on. On ka teised õiguskaitseorganid, kes tegutsevad, nii nagu me teame selle Vabaduse väljaku meeleavaldust, et need inimesed, isikud, kes sinna teatud sõnumitega tulid, ei olnud ju need, kes Eestis oleks alaliselt elanud, vaid nad tulid täpselt sellele meeleavaldusele ja teatud eesmärgiga.
Võib-olla oli mingisugust muud informatsiooni ka selle kohta. Ma ei oska öelda, ma ei tea seda.
Aga vastus on see: jah, kui inimene tahab meelt avaldada Eesti Vabariigis, siis ta peab seda teha saama. Kui seal toimub meeleavaldusel midagi, mis on seadusevastane või seaduserikkumine, siis sellele tuleb reageerida, välja arvatud juhul, kui on eelnev informatsioon olemas. Aitäh!
Kalle Laanet
Ega mul siin väga palju Lauri jutule lisada pole, sest tõesti meie õiguskaitseorganid on kohustatud loomulikult kontrollima eelnevalt, just ennetavalt, millise avaliku koosolekuga võib tegemist olla, millised riskid seal on, mida soovitakse kasutada. Sellest tulenevalt nad oma haldusotsuse peavad ka tegema, kes annavad loa või mitte.
Mis puudutab konkreetselt plakati teemat, ma ei oska seda kommenteerida, sest tõesti ma ei tea, mis seal peal võiks olla või mida nad soovisid sinna kirjutada.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Eliisabet Voomets, Delfi
Mina uuriks ka ikkagi presidendi eile öeldu kohta, aga mina küsiksin just peaministri arvamust. Kas teil on aimu, kes võis midagi sellist öelda? Või tuli see teile täiesti üllatusena?
Kaja Kallas
No me hommikul istusime koalitsioonierakonna esimeestega ja seal koalitsioonierakonna esimehed ütlesid, et nad küsisid nende inimeste käest, kes presidendiga kohtumas käisid. Vähemalt et ei olnud sellist sõnumit.
Juhataja
Aitäh! On veel küsimusi?
Eliisabet Voomets
Küsiks ka natukene selle kaheksa miljoni asjus siiski. Palju segadust on selle haridusministri leitud kaheksa miljoniga, mis ei jõudnud eelarvesse. Kes pidanuks siis teie meelest vastutama selle eest, et kaheksa miljonit jõuaks eelarvesse ning et see oleks õigeaegselt vormistatud?
Kaja Kallas
Selles mõttes, mis see praegu annab? Minu meelest me peame keskenduma sellele, et see saab nüüd tehtud. Ja see on oluline sõnum.
Seal on nii palju erinevaid faktoreid. On poliitiline tasand, meie kokkulepped seal, siis on ametnikud, kes peavad ette valmistama, kus on rahandusministeeriumis, haridusministeeriumis nende omavaheline kooskõlastamine, siis on riigikantselei ametnikud, kes peavad selle kõiki istungiks vormistama. Ja pärast seda, kui me oleme istungi kinnitanud, peavad need dokumendid riigikogule esitatud saama. Seda kõike väga väikese ajaraami sees.
Aga minu meelest see oma hetkel nagu absoluutselt mingit tähtsust, vaid tähtis on see, et me saame selle asja korda ja need asjad saavad tulevikuks tehtud.
Kristina Kallas
Jaa, minu arvates ka, selles mõttes, et poliitiline kokkulepe on olemas, see raha on olemas, need ümbertõstmised on võimalik riigieelarves ära teha. Ja ma ei näe hetkel nagu tegelikult selles mõttes mitte mingisuguseid takistusi. Me lihtsalt otsime need tehnilised lahendused üles ja need eelarve muudatused tuleb ära teha.
Tõepoolest, lihtsalt esmaspäevane tööpäev ja tegelikult ka nädalavahetus – ja mitte ainult nädalavahetus, reede õhtul, reede pärastlõunal tegelikult hakkas see töö pihta … Aga kuna see protsess ei ole niisugune, mida saab paari tunniga ära teha, sellepärast et seal on väga mastaapseid protsesse, väga mitmete osapoolte tööprotsesse, mis on vaja selleks nagu ette valmistada.
Kõik osapooled tegelikult tegid oma tööd, ametnikud töötasid nädalavahetusel, ministrid töötasid nädalavahetusel. Siin ei ole mõtet tegelikult seda süüdistust otsida. Ei saa ka avalikkusele öelda, et keegi oleks oma töö tegemata jätnud. Seda väidet ei ole minu arust õige praegu mitte kellelegi esitada, mitte ühelegi osapoolele. Llihtsalt ajaline aken oli nii kriitiline ja tegelikult on võimalik tulevikus ikkagi see ära lahendada, see lahendus leida.
Nii et meil ei ole tegelikult seda küsimust, kas õpetajad oma alampalgamäära kätte saavad, see küsimus täna üleval ei ole.
Lauri Läänemets
Jah, täpselt nii. See tahe on olemas ja küll see asi ära vormistatakse.
Mina tahaks öelda niimoodi, et haridusminister ei leidnud seda raha kuskilt niisama, tegi väga palju tööd ja nägi vaeva. Ja siis see kõik on nagu kokku klapitatud, nii et väga tubli töö.
Kalle Laanet
Ma justiitsministrina tõesti tahaks ka öelda seda, et kõik osapooled tegid pingutusi, et lahendada seda olukorda, mis oli juba nädalaid Eesti meedias, Eesti õpetajaskonnas ja, ütleme, igas perekonnas jutuks.
Ja see, et tõesti kiirkorras ei lahene need asjad nii kiiresti, kui me tahaksime – tegemist on ju lõppude lõpuks inimestega.
Eelkõige me oleme õigusriik, kus me peame tõesti teatud sammud protseduuriliselt läbi käima.
Juhataja
Jah, aitäh! Et jääks aega küsimusteks, viimane lühike küsimus praegu.
Jan Joonas Tuuna, Eesti Ekspress
Küsimus peaministrile. Mõni nädal tagasi Delfi ja Eesti Päevaleht avaldas Eesti mõjukate edetabeli, kus saite taas esikoha. Kuidas seda tiitlit kommenteerite? Ja kes teie enda elu sellel aastal on enim mõjutanud?
Kaja Kallas
Loomulikult ajakirjandus.
Juhataja
Aeg intervjuudeks. Aitäh! Pressikonverents on läbi.
