Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/Or9vG9-ABoM?feature=share
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning regionaalminister Madis Kallas.
Nagu ikka, palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile! Kõigepealt peab rääkima jälle sellest, mis toimub Ukrainas. Nova Kahhovka tammi õhkulaskmisega on Venemaa terrorism saavutanud täiesti uue taseme. Nüüd kasutatakse relvana ka vett.
Selle tammi purunemise täpsed põhjused on veel väljaselgitamisel, aga tegelikult juba sügisel oli ju informatsiooni ühest ja teisest allikast, et Venemaa on selle tammi mineerinud. Aga igal juhul on see Venemaa agressiooni tagajärg. See on relv Ukraina riigi ja ukraina rahva vastu. Ja sellel on katastroofilised tagajärjed, mille täpne ulatus on alles selgumisel.
Me näeme neid videoid nii inimestest kui ka loomadest iga päev. Kümned tuhanded inimesed kaotavad oma kodud. Üleujutuste alla jääb ligi kümme tuhat hektarit põllumaad. Mõju majandusele on märkimisväärne, sest põllumajandus Lõuna-Ukrainas sõltus just sellest veehoidlast. See võib viia põuani, mis omakorda halvendab toiduga varustamist kogu maailmas, ja mõju loodusele on samuti laastav.
Eriti irooniline on see, et 5. juuni on ülemaailmne keskkonnapäev, mille eesmärk on teadvustada keskkonnaohte ja tegutseda looduse kaitseks. Selle päeva siis nii-öelda tähistamiseks näitas Venemaa, et ta ei hooli inimeludest, ta ei hooli keskkonnast ega hooli ka rahvusvahelisest õigusest.
Tammi hävitamine on selgelt sõjakuritegu. Sõjakuriteod on kõik kuriteod, mis puudutavad tsiviiltaristu hävitamist. Me peame aitama Ukrainal agressor tagasi lüüa ja panna ikkagi Venemaa nende tegude eest vastutama.
Ukraina on palunud abi, et üleujutusega toime tulla. Riigid, muuhulgas Euroopa Liidu riigid, on Ukrainale abi saatmas. Ka Eesti plaanib aidata. Praegu just otsib päästeamet koos välisministeeriumiga neid võimalusi, kuidas Eesti saaks abiks olla.
Nüüd sellest nädalast veel. Eelmisest neljapäevast alates olen ma olnud kohtumistel väljaspool Eestit - kõigepealt Moldovas toimunud Euroopa riigi valitsusjuhtide kohtumine, kus keskendusime julgeoleku küsimustele, ja reedel sõitsin Singapuri, kust naasin eile hommikul. Seal käisin koos äridelegatsiooniga. Sarnaselt Eestiga on Singapur väike, aga avatud majandusega ja arenenud digiühiskonnaga riik. Seal väärtustatakse samamoodi nagu Eestis innovatsiooni ja tehnoloogiat.
Mul oli hea meel koos Singapuri asepeaministriga avada Eesti kauaoodatud uus saatkond. Saatkonna juures tegutseb ka ettevõtluskeskus, mida kaasas olnud ettevõtjad hakkasid kohe usinalt kasutama. Äridelegatsiooni liikmed tõesti kinnitasid, et huvi oli erakordselt suur.
Singapur on meie ettevõtjatele värav Kagu-Aasiasse. Kinnitasin ka Singapuri ettevõtetele ja ettevõtluskorporatsioonidele, et Eesti võiks olla samasuguseks väravaks Singapuri ettevõtetele Euroopa turule, just Põhja-Euroopa regiooni.
Sarnase ettevõtluskeskuse oleme me avanud ka Koreas. Euroopa Liidu rahastusel saame veel viis sarnast ettevõtluskeskust Eesti saatkondade juurde üle maailma avada, et toetada Eesti ettevõtete eksporti ja tutvustada Eestit kui väga head investeeringute keskkonda.
Kohtusin ka Singapuri presidendiga ja esinesin julgeolekukonverentsil Shangri-La Dialogue, mis on Aasia kõige olulisem julgeolekukonverents. Sinna ei ole varem ühtegi Eesti peaministrit kutsutud. Kasutasin seda võimalusena teha selgitustööd, mis ikkagi Ukrainas toimumas on ja missugused on Venemaa agressiooni tagajärjed laiemalt rahvusvahelisele julgeolekule.
See on hästi oluline, sest Venemaa levitab just eelkõige Aasias, aga ka Aafrika riikides, seda narratiivi, justkui oleks NATO süüdi selles, et Ukrainas on sõda. Selle väite ma lükkasin põhjalikult ümber, vastates seal ka küsimustele.
NATO on kaitseallianss. Ja kaitseallianss tähendab seda, et need Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes on olnud ka okupeeritud, on liitunud just selleks, et ennast Venemaa eest kaitsta. Kui me ei oleks NATO-s, siis meil oleksid ilmselt ka hetkel väga-väga rasked ajad. Ja NATO ei eksisteeri mitte selleks, et Venemaad ohustada, vaid selleks, et kaitsta oma liikmeid Venemaa ohu eest.
Rääkisin ka Eesti kogemusest ja sellest, et alati rahu ei tähenda automaatselt kannatuste lõppu. See on seesama narratiiv, et leppige lihtsalt kokku, andke mingid territooriumid ära ja siis on rahu majas, mis seal levib.
Aga ma tõin just Eesti näite, et ka meil oli pärast teist maailmasõda rahu, aga see ei tähendanud seda, et inimlikud kannatused oleksid lõppenud. Mu enda perekond küüditati Siberisse nagu väga paljud teised Eesti perekonnad.
Venemaa käitub koloniaaljõuna, mis üritab koloniseerida ja oma impeeriumi laiendada. See on ka see sõnum, mis seal regioonis väga selgelt resoneerub. Ja Venemaa agressioon ei ole ainult Euroopa probleem, sest see, kuidas me reageerime Venemaa agressioonile Ukrainas, annab signaali kõikidele teistele, kes sellist agressiooni kuskil planeerivad, ja annab kogu sõnumi ka maailma julgeolekule. Me peame koos Venemaad takistama, et meie maailmakord tugineks just rahvusvahelise õigusele, mitte sellele, kellel on rohkem sõjalist jõudu.
Julgeolekust veel. Mul on hea meel, et Läänemere suurim õppus Baltops sai alguse Tallinnast. See tõi meie vetesse 33 NATO sõjalaeva ja 3700 mereväelast. Eestis ei ole varem kunagi nii suurt mereõppust olnud. Esimest korda osales NATO õppusel ka Soome ja osalemas oli ka Rootsi, kellest loodetavasti lähiajal saab NATO liige. Koos harjutamine on väga oluline just selleks, et meie regiooni kaitsta. See näitab ka meie liitlaste pühendumist selle regiooni kaitsele.
Nii. Tulen nüüd valitsuse istungi juurde. Me võtsime vastu otsuseid 46 teema kohta. Ja erandlikult mahukas päevakord on seotud sellega, et riigikogu on siin teinud palju sisulist tööd ja esitanud obstruktsioonina väga palju erinevaid eelnõusid ja valitsus peab alati nende kohta andma arvamuse. Nii et valitsus ei toetanud 26 opositsiooni algatatud eelnõu.
Nüüd veel, valitsuses kiitsime heaks ja saadame parlamendile seaduseelnõu, mis puudutab laste koolist väljaarvamist. Sellest räägib täpsemalt haridusminister, aga tegemist on eelnõuga, mis puudutab just Ukraina sõjapõgenike lapsi, kes on Eestist lahkunud või ei ole sellest kooli või lasteaeda teavitanud.
Uueks kultuuriministeeriumi kantsleriks saab endine teatrijuht ja kultuurikorraldaja Kristiina Alliksaar, kes alustab tööd juba 1. augustist, viieks aastaks.
Kabinetinõupidamisel vaatasime üle ka Euroopa Liidu fondide raha kasutamise. Tõesti on väga palju Euroopa raha, mis on endiselt kasutamata. Kui me peame tegema raskeid otsuseid, mis puudutavad maksutõuse või ka teiselt poolt kokkuhoiukohtade otsimist, siis Euroopa raha me peame ka ära kasutama. Me leppisime kokku, et juba augustis vaatame uuesti üle, kuidas need asjad on edenenud, et kõik saaks sajaprotsendiliselt kasutatud. Samamoodi siis taastekava, kus on väga-väga karmid reeglid – kui õigesti neid asju ei täida, siis sealt tulevad ka karistused.
Nüüd veel valitsuse istungist. Mul on ka see uudis, mis mind tegelikult üldse ei rõõmusta. Nimelt, riigikogu jätkuva obstruktsiooni tõttu on tekkinud selline olukord, kus me oleme sunnitud seadusandliku protsessi toimimiseks siduma valitsuse usaldusega mõned meie riigikogule menetleda antud eelnõud. See puudutab nii maksueelnõusid kui ka perehüvitiste seadust ja sellega seonduvaid seadusi.
Kõigi nende eelnõude eesmärk on muuta hetkel kehtivaid seadusi ja neil tuleb jõustuda enne 1. juulit. Me esitasime need eelnõud riigikogule heas usus ja lootuses, et parlament suudab neid tavapärase korra alusel menetleda ja parlamendis selle debati käigus tekib ühine arusaam nende planeeritavate muudatuste suhtes. Seetõttu jätsime me nendele eelnõudele ka kümnepäevase muudatusettepanekute tähtaja. Aga tõesti, niimoodi ei läinud ja riigikogu opositsioon on lisaks parlamenditöö takistamisele, mida mõni riigikogu liige on otseselt nimetanud riigikogu trollimiseks, esitanud nende eelnõude kohta umbes 1500 muudatusettepanekut, millest vaid mõni üksik on sisuline. Seda on opositsioonijuht Martin Helme ka välja öelnud: tegime mõned sisulised, aga ülejäänud on nii-öelda sisutühjad ettepanekud.
Juba enne nende eelnõude esitamist ähvardas opositsioon obstruktsiooniga juhul, kui need maksualased eelnõud esitatakse ühe eelnõuna. Me võitsime neid kuulda, tegime kõik eraldi neli eelnõu, siis tuli välja, et see ei olnud sugugi sisuline ettekääne, vaid oli lihtsalt ilus ettekääne, aga tahtmist seda debatti pidada tegelikult ei olnud.
Eelmisel nädalal ma kohtusin kaks kord kõikide erakonna esimeestega. Istusime siis maha, et leida neid lahendusi. Me olime teinud põhjaliku analüüsi nende muudatusettepanekute kohta ja püüdnud selekteerida välja need olulised ja sisulised. Pakkusime siis eraldi kompromisse, et jõuda kokkuleppele, et opositsioon võtaks selle obstruktsiooni tagasi ja me saaksime neid eelnõusid tavapärases korras menetleda. Aga need kompromissettepanekud ei langenud väga viljakale pinnale. Ja tõsi on see, et kuna opositsioonis on kolm erakonda, siis on nii, et isegi kui üks on nõus, siis teine ei ole ja kokku võttess ikkagi need 1500 muudatusettepanekut seal edasi on. Nii et valitsusel sellises olukorras ei jää muud võimalust kui need eelnõud usaldusküsimusega siduda.
Mida see tähendab? See tähendab seda, et valitsus võtab selle seaduste menetlemise üle ja paneb siis hääletusele koos muudatusettepanekutega, mida me ikkagi arvesse võtame, mida on opositsioon teinud, mida me pakkusime ka kompromissina välja. Paneme need siis hääletusele.
Paha lugu on see, et ma just enne siia tulekut sain info, et ka Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eelnõu kohta on tehtud sadu muudatusettepanekuid. See tähendab, et me tõenäoliselt peame ka selle usaldusega siduma.
Mul oli eile riigikogus võimalus nendele küsimustele vastata ja mul oli ka palve riigikogule, sest tegelikult valitsuse seadus puudutab valitsuse töökorraldust – seda, kuidas meil on ministeeriumid jaotatud, millised on need vastutusalad. Kuna meie ei sekku riigikogu töökorraldusse, siis me tõesti palume, et toetataks ka seda. Paljudes riikides on nii, et peaminister ise saab otsustada, millised on ministeeriumid ja need pusletükid kokku panna. Meil on ta seaduses ja seadust loomulikult menetleb riigikogu. Aga ka sinna on tehtud obstruktsiooni ettepanekud.
See näitab seda, et parlamendil tegelikult sisulist soovi, lasta ka meil oma tööd teha, ei ole. Sisuline soov on ilmselt viia see asi niikaugele, et esile kutsuda kokkuvõttes sügisel või siis, kui riigieelarvet ei saa menetleda, erakorralised valimised.
Aga ma tõesti kutsun opositsiooni liikmeid üles ikkagi käituma mõistlikult. Ei saa olla nii, et kõikidele eelnõudele tehakse obstruktsiooni. Meie usaldusega sidumine on sellele reaktsioon. Kui ei ole obstruktsiooni saame asju menetleda korrektselt ja põhjalikult, ilma usaldusega sidumata. Meie seda tahame teha, aga see on paraku tagajärg ja meie reaktsioon või ainuke tööriist, mis on valitsusel oma eelnõusid üldse menetleda. Nii et see on see seis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun nüüd haridus- ja teadusminister.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Aitäh! Tere ka minu poolt! Minul on üks teema, mis on täna seotud riigikontrolli auditiga, mis tuli välja. Ka avalikkusele esitleti seda - eesti keele õpe vene õppekeelega koolis. Võtan praegu teie viis minutit selleks, et seda auditit haridusministeeriumi nimel kommenteerida.
Audit on väga kriitiline kõikide osapoolte suhtes, kes vastutavad hariduskorralduse eest ja hariduse andmise eest. Ei haridusministeerium, kohalikud omavalitsused, koolipidajad ega ka koolijuhid ei ole tegelikult taganud seda, et juba seadusega pikemat aega kehtestatud eesmärk - et vene kodukeelega lapsed, kes lõpetavad Eestis põhikooli, oskavad vähemalt B1 tasemel eesti keelt - seda ei ole tegelikult saavutatud. Kui eesmärk oli, et 2020 oskavad 90% kooli lõpetavatest noortest eesti keelt vähemalt tasemel B1, siis me oleme täna jätkuvalt seisus, kus oskajaid on vaid 60%.
Selle tagajärg on pikaajaline mõju, sest ka auditist on väga selgelt näha, et kõrghariduse omandanute osakaal vene kodukeelega laste seas on väga väike. Põhikooli lõpetajatest on tänaseks kõrghariduseni jõudnud 13%. See on tegelikult üliväike protsent põhikooli lõpetajatest, kes lõpetavad venekeelse põhikooli. Kui eestikeelsete põhikoolide puhul on see seal 30% ligi, siis siin on ikkagi katastroofiliselt suured käärid. Ja selle taga on see, et põhikooli lõpus juba ei suudeta omandada eesti keelt tasemel, mis annaks võimaluse edasi õppida, haridust edasi omandada.
Iseenesest ei ole see ju uudis. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud mulle üllatus. Me oleme tegelikult seda kõik teadnud. Ja seda ka riigikontroll kinnitab, et kõik osapooled on sellest kogu aeg teadlikud olnud. Lihtsalt ei ole toimunud järjekindlat järelevalvet ega tööd selle nimel, et seda tulemust parandada. Kahjuks need tulemused võivad isegi nüüd järgmise viie aasta jooksul veel langeda, sest koroonapandeemiast tingitud vaheaastatel on B1 taseme sooritajate hulk veelgi langenud. See on veelgi langenud, st meil on vahepeal tagasilangus juhtunud.
Nüüd see, et haridusministeerium ei ole juhtinud eesti keele õppe-eesmärkide täitmist ega teinud ka järelevalvet vastab samuti tõele. Selles mõttes ei olegi midagi mul siin rohkem kommenteerida kui seda, et töö on olnud tegemata ka haridusministeeriumi poole pealt.
Täna on siis selline seis, et me oleme läbi tegemas järelevalvet kõikides niinimetatud vene õppekeelega koolides. Meil on vist pooltes koolides järelevalve tehtud. Selle aasta lõpuks peaks kõikides koolides olema järelevalve tehtud. Ja seekordne järelevalve on põhjalikum - see tähendab, et see ei puuduta ainult seda, et me vaatame õpetajate eesti keele taseme tunnistusi, vaid me päriselt käime tundides ja jälgime, mis toimub tundides. Kuidas eesti keelt teise keelena õpetatakse või kuidas eesti keeles õpetatakse. See annab meile väga palju sügavama vaate sellesse, mis vene õppekeelega koolides seni juhtunud on.
No midagi rõõmustavat seal ei ole. On tegelikult tublisid koole. Ei saa öelda, et kõik koolid on võrdselt nõrgad, aga probleemid on siiski sügavad. Selle järelevalve puhul ma ennetavalt saan öelda ka seda, mida riigikontroll ei puudutanud. Nimelt on meil veelgi sügavam probleem kutsehariduses. Seal on ikkagi kohati olukord väga hull. Ehkki 2019. aastast alates on kohustus õpetada eesti keeles, on meil ikka veel kutsekoole, kus eesti keeles õpetamise protsent on null. Ühesõnaga, meil on ikkagi päris tõsine probleem. Aga sellest võib-olla hiljem.
Keelenõuetele mittevastavad koolijuhid ja õpetajad on saanud pikka aega ametis jätkata, seal ei ole järjekindlust olnud, et tegelikult keelenõudeid kehtestada. See ei ole ka uudis.
Nüüd, üks asi, millele ma tahaksin eraldi tähelepanu pöörata, on see, et riigikontrolli audit ütleb väga ühemõtteliselt ka nendes juhtumiuuringutes, mis nad teinud on, et erandina näitavad head tulemust keelekümbluse ja LAK-õppemeetoditel õpetavad koolid ja klassid. Seda me oleme ka pikalt teadnud. Ometigi ei ole omavalitsused või koolipidajad seda keelekümblust ja LAK-õpet laiendanud. Jätkuvalt on ainult viiendik lastest, kes õpivad keelekümbluse LAK-õppekavadel, kuigi see hulk võiks ju olla oluliselt suurem. See on üks soovitus, mida me kindlasti eestikeelsele õppele üleminekul kaasa võtame ja mida me uues koalitsioonis ka rõhutanud oleme: keeleõppe metoodika on see metoodika, mis aitab eestikeelsele õppele üleminekut lastele hariduslikult tagada.
Riigikontrolli soovitus on pöörata eritähelepanu nõrkadele koolidele. Nagu ma ka ütlesin, kõik koolid ei ole võrdselt nõrgad. Meil on ka venekeelseid koole, kes on väga hästi üle läinud juba. Ka eile Tallinna linnaga kohtudes me valmistasime ette sellise töökava, et me selekteerime koolid eraldi välja, st meil on n-ö nõrgemad koolid, kes rohkem tuge vajavad, ja tugevamad koolid, kes siis võiksid ka neid nõrgemaid koole toetada. Nii et me lähemegi tõesti nagu mitte enam üldiste arvude pealt, vaid kooli ja lasteaia kaupa, üleminekut analüüsima.
Üks eraldi huvitav soovitus riigikontrollil, mida me peaksime ka õigusosakonnaga analüüsima, on soovitus HTM-il leida õiguslikke vahendeid kooli juhtimisse rohkem sekkuda. Kui koolipidaja ei ole haridusministeerium, kui koolipidaja on kohalik omavalitsus, aga kool ei täida selles mõttes seadust, siis milline saaks olla haridusministeeriumil või riigil kooli juhtimisse sekkumine? Meil täna neid õiguslikke norme ei ole ja me peaksime selle ette võtma.
Nii et selles mõttes see oli auditis oluline tähelepanek. See oleks siis lihtsalt see teema, mis ma tahtsin käsitleda.
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Madis Kallas!
Regionaalminister Madis Kallas
Regionaalministeeriumi ja põllumajanduse ja toidutootmise koha pealt on kaks teemat.
Esiteks, sisuliselt sarnane visiit, küll teise riiki, Lõuna-Koreasse, oli minul eelmisel nädalal. Tahtsin ka rõhutada just seda, et kindlasti praegune valitsus on igatpidi meie ettevõtjate taga. Vähim, mida me teha saame, ongi see, et me aitame oma ettevõtteid ka välisriikides esindada. Pean kinnitama, et Lõuna-Korea on väga suur turg ka toidutootmise koha pealt ja kogu selle temaatika koha pealt. Oli hea meel näha, kui hästi on Eesti riik seal esindatud. Ka seal avati hiljuti uus saatkond ja selline väike ettevõtluskeskus. See on kindlasti potentsiaalikas koht ja hea meel on kinnitada, et Eesti ettevõtted on seal juba kanda kinnitanud. Ja kindlasti ka selle visiidi käigus nad said veel täiendavaid kontakti juurde, et seda temaatikat ka seal piirkonnas veel rohkem edendada.
Aga mida võib Lõuna-Korea kohta veel öelda? Loomulikult tuli igas kohtumises nii parlamendiliikmetega kui ka ettevõtjatega jutuks Ukrainas toimuv. Erinevalt mõnest teisest Aasia riigist Lõuna-Korea tunnetab väga hästi seda olukorda, mis on meil siin, lähtuvalt just sellest, kes on nende naaber ja missugused ohud neid sealt pidevalt varitsevad. Seal kohapeal ka juhtus olukord, kus siis sisuliselt kogu Eesti delegatsioon sai hoiatava sõnumi, et taas on siis üks rakett lendamas suunas, millest täpselt ülevaade puudub, ja paluti inimestel sisuliselt evakueeruda.
Nii et mõistmine oli hea. Meie kohustus Eesti riigina ja Eesti valitsuse liikmetega on kindlasti igal sammul ja kogu aeg rääkida sellest, kui tähtis ja oluline on Ukraina mõistmine ja nende igakülgne toetamine.
Lisaks sellele oli mul eelmisel nädalal paar kohtumist Ukraina põllumajandusministriga, kes samamoodi soovis neid teemasid käsitleda.
Aga teise teemana, mis puudutab Eestit, on mul tuua regionaalse ebavõrdsuse temaatika. Esmaspäeval oli esimene lugemine riigikogus, kus mul oli võimalus rääkida riigikogu liikmetele tulumaksumuudatuse tänasest plaanist. Kuidas ja mismoodi me näeme, et Eestis peaks olema tulumaks nüüd esimese sammuna muudetud, et regionaalne ebavõrdsus ei oleks tulevikus nii suur, kui ta on praegu. Kuigi see protsess algas juba aprilli lõpus ja tänaseks on see kestnud juba poolteist kuud, need läbirääkimised ja kaasamised kohalike omavalitsustega, siis oli ikkagi kurb tõdeda, et kõik osapooled ei mõista, kui tõsine on Eestis regionaalse ebavõrdsuse temaatika.
Mul oli hea meel, et eelmine nädal näidati mulle Euroopa Komisjoni tehtud n-ö jõukuse jagunemist Euroopa keskmisega võrreldes. Siin on näha, kuidas Harjumaal on see 120%, tänu Tartule on see Kagu-Eestis ligemale 60% ja ülejäänud Eestis on see alla 50%.
Kui me räägime, et meil ei ole regionaalset ebavõrdsust ja jõukus ei jagune kuidagi ebaühtlaselt Eestis, siis ükskõik, kes neid uuringuid teeb, olgu see Eesti enda uuring või Euroopa Liidu uuring – see võtab nagu mind küll sõnatuks. Ma loodan, et tulevikus ikkagi üha rohkem mõistetakse, et kogu Eestile, nii Tallinnale, Harjumaale, Tartule kui ka Tartu maakonnale tuleb igal sammul kasuks see, mida tugevam ja ühtsem on Eesti areng. Sellest lähtuvalt ka need sammud, mis valitsus on teinud, ka selle regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, on ülimalt olulised.
Täna oli ka valitsuses tutvustus, mis puudutab regionaalsuse aspekti arvestamist ka struktuurfondi vahendite jaotamisel. On hea meel, et siin asjad liiguvad. Me teeme kõik endast oleneva, et üha suurem osa struktuurfondi vahenditest liiguks just nendesse piirkondadesse, kus mahajäämus ja regionaalsest ebavõrdsusest tulenev probleem on palju sügavam.
Need on teemad, mida minul on kohustus hoida ka pidevalt laua peal. Eelmisel nädalal nägin seda kaarti taas üle paari nädala. Ei ole kahtlust, et muudatusi tuleb teha ja siin ei saa kuidagi teistmoodi seda ka vaadata. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Eesnimega palun!
Madis Hindre, rahvusringhääling
Tere! Ma alustuseks küsin. Eile tekitas palju elevust NATO endise peasekretäri Anders Rasmusseni sõnavõtt. Tema ütles, Guardian tsiteeris. Ma siis tsiteerin ka.
„Kui NATO ei suuda kokku leppida Ukraina jaoks selges edasiliikumises, on selge võimalus, et mõned riigid võivad eraldi tegutseda. Teame, et Poola tegeleb Ukrainale konkreetse abi andmisega. Ja ma ei välistaks võimalust, et Poola sekkub selles kontekstis veelgi tugevamalt riiklikul tasandil ja Balti riigid järgnevad, võib-olla ka oma vägede saatmisega.“
Kaja Kallas, kuidas te kommenteerite NATO endise peasekretäri Anders Rasmusseni sõnu?
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! No kõik riigid aitavad Ukrainat ühel või teisel moel, erinevalt, aga ükski riik ei ole tahtnud sellesse sõtta sõjaliselt oma vägedega sekkuda. Ja ma ei ole küll kuulnud ausalt öeldes sellistest plaanidest. Ma ei saa teiste riikide eest loomulikult rääkida. Aitäh!
Madis Hindre
Ja küsin siia lisaks. Mainisite sealsamas Singapuris, et peab andma kindla sõnastuse, konkreetset sõnastust on vaja, teetähiseid Ukrainale NATO-sse astumiseks. Et see ei jääks nüüd n-ö õhku, siis kirjeldage, missugune see sõnastus peaks olema. Kuidas me peaksime selle sõnastama Vilniuses? Mis on Eesti ettepanek?
Kaja Kallas
Jaa. No me töötame väga intensiivselt sellega praegu, oma liitlastega koos, et seda sõnastust paika saada.
Esiteks on muidugi arusaam see, et ei saa Ukraina NATO-ga liituda sellel ajal kui see sõda käib, aga peaks olema ikkagi selge teekond NATO-liikmelisuseks. Meil on liitlaste hulgas n-ö tugevamaid toetajaid ja on riike, kes näevad seal riske. Aga neid läbirääkimisi me praegu peamegi. Ei hakka siin meedia kaudu seda tegema.
Madis Hindre
Just. Mis Eesti ettepanek on?
Kaja Kallas
Seda ma ei hakka ka meedia kaudu tegema, sellepärast, et see on väga peen diplomaatiline töö – need läbirääkimised ja see, kuidas me neid asju teeme. Aitäh!
Juhataja
Nii. Palun järgmine küsimus! Sama küsimus.
Madis Hindre
Olgu, ma siis küsin teise asja ka …
Juhataja
Kolmanda asja.
Madis Hindre
… kolmanda asja ka. Maksueelnõud. Ehk siis seal olid mõned asjad lahtised – see, mis puudutas ajakirjanduse käibemaksu numbrit, majutusasutuste käibemaksu numbrit ja pankade avansilise tulumaksu numbrit. Mis need kirja said?
Kaja Kallas
Seal on kaks poolt. Kõigepealt me otsustasime siduda need eelnõud usaldusega. Selle otsuse me tegime ära.
Nüüd, järgmine otsus sealt oli see, et perehüvitiste puhul sotsiaalministeerium valmistas ette need materjalid, mis puudutas ka neid muudatusettepanekuid. Ja ka selle otsuse me saime ära teha, et need materjalid kõik juba läksid riigikogu poole teele või vähemalt on ilmselt minemas kohe.
Aga nüüd maksude puhul see, mis puudutab neid muudatusettepanekuid. Me alles istume maha ja on plaan [arutada seda] esmaspäeval. Sest see hääletus on alles vist kolmapäeval minu teada.
Nii et jah, meil on veel omavahel vaja läbi rääkida. Ja usaldusega sidumine on tehtud, muudatusettepanekute arvestamine ei ole veel lõplik.
Madis Hindre
Osaka Expo – kas te selles jõudsite mingisugusele kokkuleppele?
Kaja Kallas
Osaka Expoga on nii, et [majandus]- ja infotehnoloogiaminister tegi ülevaate tema otsuse tagamaadest, sest see otsus on tema tehtud. See on tema otsus ja me võtsime selle valitsuskabinetis teadmiseks: selline otsus on, et Eesti sinna Expole ei lähe.
Madis Hindre
Palun kõigil ministritel selgitada, miks ei peaks Eesti minema Osaka Expole. Aitäh!
Juhataja
Jah, kui ministrid soovivad [vastata], siis palun.
Kristina Kallas
Selles mõttes, et ministri selgitused olid meile kõigile väga arusaadavad ja me saime väga hästi aru sellest põhjusest, miks Eestile nendel tingimustel, mis praegu olid, praeguses olukorras ei ole seal Expol osalemine eesmärgipäraselt täna mõistlik. Meie lihtsalt võtsime selle teadmiseks ja aktsepteerisime ministri otsust.
Madis Kallas
Väga raske on midagi lisada. Kui siis vaid seda, et kindlasti see ei tähenda, et kuidagi Aasia suund või Jaapani suund oleks meie jaoks väheoluline. Vastupidi, nii nagu just eelvastustest kuulsite, nii Lõuna-Korea kui ka mitmed teised riigid, kaasa arvatud Jaapan, on meie jaoks väga olulised. Aga need tingimused ja need, ütleme, proportsioonid tuleb iga kord eraldi üle vaadata.
Seesama Lõuna-Korea uus saatkond koos ärikeskusega, no ma ütleks, et tegelikult meil võiks olla, ma ei tea, 30 või 40 riigis selline, aga me teame Eesti võimekust, me teame meie suurust ja me peame tegema valikuid.
Kindlasti Jaapani suunal me teeme väga täpseid ja sihitud valikuid, kuidas ja mismoodi seal turul oma kanda veel paremini kinnitada. Aga ta on oluline meie jaoks ja kindlasti ei tasu siit midagi muud välja lugeda.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui peale Madise kellelgi rohkem ei ole, siis ütlen aitäh kõikidele.
