Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=OOGUTx15fl4
Juhataja Kateriin Pajumägi
Alustame pressikonverentsiga, valitsuse liikmed annavad ülevaate nõupidamistel arutatust. Ülevaatega alustab peaminister Kristen Michal.
Peaminister Kristen Michal
Jaa, suur tänu! Tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Rõõm on tervitada teid siin Tartus tervitada.
Eile oli meil Läti valitsusega ühisistung, mis, ütleme, ajaloo mõttes oli alles teine selline ühisistung. Viimane Läti valitsus ja Eesti valitsuse ühisistung toimus seitse aastat tagasi. Aga nagu öeldakse, head asjad võtavadki aega.
Minu kokkuvõte oleks selline, et tegemist oli äärmiselt asjaliku üritusega. Eri valdkondades, mis meile on kriitilised, muuhulgas julgeolekus ja ühendustes, tegime hulga kokkuleppeid.
Kolleegid leppisid kokku ka ühistes tegevustes, mis aitavad meie majanduskasvule kaasa. Nii et kindlasti oli see äärmiselt oluline kohtumine.
Meeleolukas oli ka eesti-läti ühise keeleauhinna väljaandmine. Nii et kes ajakirjanikest või osalistest Tartu raekojas käis, see nägi, et Contra on endiselt väga heas vormis nii eesti kui ka läti keeles. Nii et see oli kahtlemata väga meeleolukas sündmus.
Alati on tore siin olla. Ja ütleme nii, et see oli igati kordaläinud üritus.
Tänane valitsuse [istung] oli pühendatud päris mitmele teemale. Valitsus on nüüd sisenemas eelarvearutelude faasi. See tähendab seda, et kuna ühiskonnas on hästi palju erinevaid ootusi, siis eri osapooltel erinevaid mõtteid selle kohta, mida sinna eelarvesse panna.
Alati on nii, et ootused on kindlasti suuremad kui maksumaksja või eelarve võimekus.
Aga millest siis alustada? Alustada tuleks tõenäoliselt sellest, et täna me saime esimesed ülevaated ja nüüd me jätkame siin õhtuni välja.
Majandusprognoos, mis nüüd sellel nädalal tuli, on ikkagi oluliselt positiivsem kui oodatud. Seda ma [selgitan] nii, et algselt oli selle aasta eelarve parlamenti saadetud –3%-ga SKP-st – see on Maastrichti kriteeriumiga lubatud defitsiit, ehk see, kui palju võib kulutada rohkem sellest, kui on eelarve järgi tulusid on, aga nüüd prognoos kirjeldab, et see [miinus] jääb umbes 1% juurde, võib-olla isegi veidi alla selle, sest nii palju on asjad paremaks läinud.
Ütleme, lihtkeeli see tähendab seda, et sellel aastal Eesti riik kulutab tõenäoliselt üle 800 miljoni vähem, kui oli eelarvet tehes plaanis.
Olgu siinjuures ära öeldud ka see, et kõigil on – õigemini mitte kõigil, vabandust, see on võib-olla palju öeldud –, pigem on väga paljudel tekkinud tunne, justkui peaks nüüd alustama võidujooksu sellele 800 miljonile. Ei, seda 800 miljonit kuidagi täiendavalt ära jagama ei hakata, keegi pole veel kullapada ega naftajõge leidnud. See tähendab ikkagi seda, et Eesti riik kulutab vähem ja toimetab kokkuhoidlikumalt.
Ja oleme siiski ausad, et eks selleks baasiks on olnud ka hulk erinevaid keerulisi otsuseid. Kõige olulisem kindlasti on Eesti ettevõtjate, Eesti ettevõtlike inimeste ja rahva käekäik, mis on olnud veidi parem.
See tähendab seda, et on laekunud rohkem juriidilise isiku tulumaksu, on laekunud rohkem füüsilise isiku tulumaksu, palgad on kasvanud. See kõik on positiivne. Aga oleme kokku suutnud tõmmata ka erinevaid majandamiskulusid ja ajatada investeeringuid. See tähendab lihtsalt seda, et mõnda asja tehakse hiljem ja mõni asi jäetakse tegemata.
Eelmisel aastal, nagu paljud ilmselt mäletavad, peeti üle Eesti erinevates kohtades arutelusid selle üle, et millal tulevad kuskile erinevad riigimajad või mingid objektid. Kõik need objektid on jõudumööda edasi tõstetud, mõned tulevad, mõned jäävad tulemata. Niimoodi riik ilmselt raha kokku hoiabki.
Nii et endiselt jään selle juurde – ja arvan, et ilmselt on praktiliselt [vajalik] see sõnum edasi anda –, et me oleme ise kõik koos riigina olnud tublimad. Meie rahaasjad on paremad, kui oleks võinud arvata.
Ja ma mõistan ka seda, et tekib kaks sellist suunda.
Üks suund koosneb kindlasti on nendest, kes ütlevad, et nüüd tuleb see kõik ära jagada. Vastus on, et me toimetame kasinamalt edasi ja me kindlasti kärbime.
Ja teine suund koosneb ilmselt neist, kes ütlevad, et mitte kuidagi ei tahaks uskuda, sellepärast et see ei sobi nende narratiiviga, mille järgi Eesti riigis on kõik tuksis.
No olgu siis nii, las nad jätkavad oma juttu. Aga Eesti riigi rahaasjad on paremas seisus kui oodatud, see on fakt, mida on näha numbritest.
Nüüd, mis edasi saab? Eelarvekõnelused algavad. Kristina võib kirjeldada Eesti 200 ja enda ootusi ja vaateid.
Kindlasti tuleb hästi palju erinevaid küsimusi, mida me peaksime saama lahendada. Aga eelarvedistsipliini mõttes olgu öeldud, et kindlasti seame eesmärgiks mahtuda Euroopa Liidu reeglite raamidesse, nii et mingit täiendavat ülekulutamist me ei plaani.
Kindlasti on kaitsekulud meie prioriteet. Selle me leppisime ühe esimese otsusena kokku, kui me Eesti 200-ga koalitsiooni tegime, et kaitsekulutused tõusevad vähemalt 5%-ni SKP-st. Ja nii on see ka planeeritud.
Selle põhjus on lihtne: see on ka ainukene viis kindlustamaks, et meie saame ja meie lapsed saavad elada rahus, teist Eesti riik ei ole. Nii et kaitsekulud on absoluut ja selles me kuidagi järele ei anna.
Teiseks, erinevad maksumuudatused. Kui maksud on paremini laekunud, on neid võimalik teha. On kokku lepitud tulumaksukoormuse alanemine ehk tulumaksuvaba osa tõuseb.
Seda maksuküüru võib-olla tõesti on keeruline selgitada, elegantselt oskab selle välja joonistada ilmselt ainult Aivar Sõerd ja võib-olla keegi veel. Aga lihtsale inimesele tähendab see seda, et õpetajad ja muuseas ka ajakirjanikud – seda ma ei ütle mitte sellepärast, et siin on ajakirjanikud, vaid nende n-ö palgaskaalad mõnes kohas kattuvad – maksavad praeguse maksuküüru tõttu ehk astmelise tulumaksu tõttu, mille tegid sotsid Isamaa ja Keskerakond, aastas u 1500 eurot rohkem makse, kui peaks. 1500 eurot aastas rohkem!
See nüüd 1. jaanuarist 2026 kaob. See tähendab seda, et inimeste sissetulekud kasvavad. Ja see on kõige kindlam viis saada hakkama sellega, et hinnad on kasvanud, vajadused on kasvanud. Inimestele jääb rohkem raha kätte.
Ja me oleme arutanud – Jürgen Ligi on seda öelnud, mina olen öelnud ja ka Kristina Kallas on öelnud – võimalust jätta tulumaksutõus järgmisel aastal ära. [Eelarve]prognoos indikeerib võimalust.
Teine asi, millest me oleme ka varem rääkinud, on õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinike palgatõus. Seda täpselt samamoodi arutame.
Kõiki muid ettepanekuid, mis juurde tulevad, arutame täpselt samamoodi – lugupidavalt ja viisakalt –, eesmärgiga panustada majanduskasvu. Kui majandusel läheb paremini, kui laekumised on suuremad, siis annab see meile võimaluse selle võrra vähem maksuraha koguda, ja me saame sellega hakkama.
Kaitse jaoks tuleb võtta ka laenu, see on selge. Aga seda me teeme kooskõlas Euroopa reeglitega. Ja meil on ka realistlik plaan, kuidas jõuda siis täpselt sellesse punkti tagasi, et eelarve püsib kenasti tasakaalukursil.
Nüüd teised teemad. Kaks lauset … Kuna Kuldar on siin, siis ma väga pikalt sellest ei räägi. Kuna ta on Kuldar Rail Baltic Leis, nagu lätlased teda juba teavad, siis käsitlesime ka rongidega seotud teemasid.
Rail Balticuga oleme sealmaal, et me peame hakkama mõtlema rongide soetamisele. Ja eks siis Kuldar räägib sellest kõigest täpsemalt.
Regionaal- ja põllumajandusminister rääkis sellest, kuidas Elron saab tagada reisirongiliiklust, ja ta räägib sellest ka siin ise täpsemalt.
Sisejulgeolekust. Siseminister räägib sellest ka. Mina saan omalt poolt kiita siseministeeriumi allasutusi. Tänu nende heale tööle on Euroopa Komisjon otsustanud meile eraldada enam kui 53 miljonit eurot kolme siseturvalisuspoliitika fondi raames. See tähendab, et me saame päris arvestatav suure rahasüsti sellesse valdkonda.
Ja kokku võttes ütleks, et valitsuse istungil oli suur hulk punkte, aga nüüd eelarvekõneluste ajal ilmselt kõik järgnevad nädalad kuni septembri keskpaigani lähevad selle peale, mille kohta Gruusia toostis öeldi, et inimeste soovid ja võimalused võimalikult palju kokku langeks, seda ka eelarve raamides. Aitäh!
Juhataja
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa. Tere päevast! Ka minul on hea meel teid tervitad siit Tartust. Minu arust valitsus võiks palju tihedamini Tartus istungeid pidada. See oleks mu tagasihoidlik soov. Ja tartlastele see kakindlasti väga meeldiks.
Valitsuse kabinetiistungil jätkasime eelarvekõnelusi. Teisipäeval saadud majanduse ja eelarvepositsiooni prognoos näitas seda, et kaks aastat tehtud pingutused eelarvedefitsiidi vähendamiseks ja püsikulude kontrolli alla saamiseks on tänaseks hakanud vilja kandma. Ehk siis riigi püsikulud – need, mis tulevad maksutuludest ja mis ei ole seotud erakorraliste kaitseinvesteeringute suurendamisega – mahuvad praegu meie maksutulude sisse. Ehk siis me ei pea riigi püsikulude katmiseks eelarves laenu võtma.
Tegelikult oli see meil viimasel kolmel aastal reaalne mure, et meie püsikulud kasvasid ja seetõttu me pidime kogu aeg laenu juurde võtma selleks, et reaalselt püsikulusid katta. Tänaseks oleme me tänu kärbetele ja tänu maksutõusudele saanud riigi [rahanduse] sellisesse olukorda, kus meil on püsikulud kontrolli all. Esiteks, need ei kasva meil meeletu tempoga, ja teiseks oleme suutelised katma neid maksutuludest.
Kõik, mis on tulevikus seotud laenu võtmisega. Järgmise aasta eelarve on meil ka defitsiidis. See defitsiit on tõenäoliselt suurusjärgus 4 või 4,5. Aga ma tuletan meelde, et meie kaitsekulud on 5,4% SKP-st. Ehk siis suur osa defitsiidist läheb kaitsekulude katteks. Lisaks sellele peame kaitsekulusid katma veel püsimaksutuludest, sellepärast et laenu me võtame ikkagi vähem kui see, mis meie kaitsekulude reaalne maht on.
Nii et selle pingutusega, mis Eesti rahvas on teinud selleks, et me saaksime riigieelarve sellisesse seisu, et see oleks meil elujõuline ja jätkusuutlik ning et meie riigi püsikulud on korras, me oleme tänaseks saavutanud selle, et meie struktuurne puudujääk on muutunud ülejäägiks.
Nii et meie riigieelarve on korras. See annab võimaluse edaspidi rääkida ka potentsiaalsetest investeeringutest ja sellest, kuidas me pikas vaates planeerime riigis investeeringuid. Investeeringute all pean mina silmas ka õpetajate palgatõusu ning päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate tööjõukuludesse investeerimist.
Meil on küll ees jätkuvalt kasvavad kaitsekulud, ja nagu ma ütlesin, eelarve läheb nominaalselt defitsiiti ka järgmisel aastal selle tõttu, et me peame kasvavaid kaitsekulusid katma, aga seda me saame teha laenu abil.
Majanduses on ka märgata optimismi, mis annab veelgi usku sellesse, et meil tekib riigina võimekus investeerida.
Ja selle valguses tekib alati küsimus, miks on siis vaja veel eelootavat maksude jätkuvat tõstmist teha, kui me oleme tänase seisuga suutnud kärpeid sisse arvates eelarve põhibaasi korda saada ja meil on riigieelarves struktuurne ülejääk.
Selle tõttu on väga asjakohane valitsusel riigieelarve läbirääkimistel arutada eelolevate maksutõusude potentsiaalset ärajätmist, sest meil ei ole vaja enam majandusest sellises ulatuses makse kokku koguda, puhtalt ainult selleks, et me saaksime veel rohkem kulutada. Mida rohkem me makse kogume, seda rohkem meil tekib kiusatus neid kulutada. Sest uskuge mind, soovide puu on väga pikk.
Nii et selleks, et sellest kiusatusest loobuda, on lihtsam neid makse mitte koguda ja jätta see raha inimestele kätte. Nii et me [otsustame], kas jätta tulumaksutõus ära, et inimestele rohkem raha kätte jääks. Kusjuures nii tulumaksutõusu ärajätmine kui ka maksuküüru kaotamine puudutab suures osas keskmise palga saajaid, kelle seas on needsamad õpetajad, päästjad, politseinikud, patrullpolitseinikud, kultuuritöötajad, vanglateenistujad, lasteaiaõpetajad. Praegu neil kõigil maksuküüru tõttu sisuliselt puudub maksuvabastus, sellepärast, et nad on selle maksuküüru kõige raskemas nurgas, kus nad tegelikult kõige rohkem Eesti riigile oma tulust makse maksavad. Ja see on ebaõiglane. See pidurdab ka nende [inimeste] ostujõudu.
Nii et maksuküüru kaotamine on äärmiselt mõistlik otsus, mis turgutab kindlasti ka meie majanduskasvu veelgi, lihtsalt selle tõttu, et inimestele jääb raha rohkem kätte, ning inimeste ostujõud ja tarbimiskindlus kindlasti suurenevad.
Nüüd eelarveläbirääkimised. Me ei ole jõudnud veel reaalselt kulude ja maksutõusude ärajätmise üle debatti [pidada]. Täna vaatasime üle riigi kinnisvaraportfelli ja potentsiaalsed tulevased kinnisvarainvesteeringud.
Meil on juba planeeritud mitmeid kinnisvarainvesteeringuid, sh uute riigigümnaasiumite ehitamine, näiteks Tallinnasse. Meil seisavad veel ees kinnisvaraportfelli arutelud.
Aga peamine ülesanne, mis me täna ka valitsuses ise endale [seadsime], on edaspidine jätkuv kinnisvaraportfelli optimeerimine. Ehk siis meil on veel ruutmeetrite pindu, mida meil on mõistlik riigina mitte kasutusele võtta, vaid pigem neid vähendada ja ka müüki panna.
Aga suur väljakutse riigi kinnisvarale ja tegelikult ka kohalike omavalitsuste kinnisvarale on ikkagi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Seal on investeeringute vajadused suuremad kui meie võimalused.
Vaatasime kabinetis enne eelarvearuteludeni lähenemist üle ka personalikulude ülevaate. Riik on teadupärast juba eelmisel aastal kokku leppinud kärped, nimelt personali majandamiskulude kärped. Selle aasta, 2025. aasta esimese poolaasta jooksul on riigiasutustes, riigi keskasutustes vähenenud töötajate arv 179 töötaja võrra, nii et koondamisi ja töökohtade kokkutõmbamisi on olnud väga palju.
Jällegi, personalikulude ja tööjõukulude kasvul on piir peal. Me näeme seda kärbetest tulenevalt, tänane personalikulude ülevaade näitas meile, et avaliku sektori palgakasv on pidurdunud ja see kasvab oluliselt aeglasemalt, kui kasvab erasektori palgakasv. Nii et selles mõttes, kulude pidurdamine on oma ülesande täitnud.
Paar sõna siia lõppu ka hariduse teemadel. Homme on küll meil pressikonverents õppeaasta algusest, aga meil kipub vist ühiskonnana tekkima tunne, et eestikeelsele õppele üleminek on ära tehtud, et eelmisel aasta see algas ja ongi kõik.
Ma tuletan meelde, et meil on kuus aastat üleminekut, igal aastal lisandub klasse, kes peavad eestikeelsele õppele üle minema. Sellel aastal alustavad uued esimesed klassid ja uued neljandad klassid õppimist eesti keeles. Eesti keeles õpivad esimesed ja teised klassid ning neljandad ja viiendad klassid.
Ehk siis veel kaks korda rohkem lapsi alustab õpinguid eesti keeles. Suur väljakutse on õpetajate leidmine. Need lapsed, kes eelmine aasta neljandas klassis alustasid eesti keeles õpet, lähevad nüüd viiendasse klassi, ja lisandub kaks uut õppeainet, mida nad peavad õppima hakkama eesti keeles. Nad peavad eesti keeles õppima ajalugu ja nad peavad eesti keeles õppima hakkama kirjandust.
Viiendates klassides kindlasti kirjanduse ja ajaloo õpetamine eesti keeles on koolidele suur väljakutse, tegemist on väga keelemahukate õppeainetega. Meie ülesanne on siis õpetajaid selles väga tugevasti toetada.
Nii et üleminek ei ole kindlasti ära tehtud, vaid muutub iga aastaga aina suuremaks väljakutseks.
Ja teine suur muutus, mis hariduses sellel õppeaastal ees ootab, on see, et kõik lapsed, kes sellel aastal lähevad üheksandasse klassi – kõik lapsevanemad, kelle lapsed lähevad üheksandasse klassi, kuulake nüüd [eriti tähelepanelikult –, seadusemuudatuse järgi, mis riigikogu eelmise aasta lõpus vastu võttis, tähendab see seda, et kõik üheksanda klassi lapsed peavad kevadel õpinguid jätkama, kuna hakkab kehtima õppimiskohustus kuni 18. eluaastani.
Ehk siis keskhariduse omandamiseni sisuliselt meil hakkab kehtima kohustuslik keskharidus. Põhiharidusega enam jääda ei saa. Aga valikus on ka kutsehariduse omandamine ilma keskhariduseta. Suurem osa lapsi tõenäoliselt suundub keskharidust omandama – ja ma ei pea siin silmas ainult puhast keskharidust, vaid ka kutsekeskharidust.
Rakendusgümnaasiumitesse on meil sellel aastal 13 uut õppekava. Need on osutunud äärmiselt populaarseks. Mõne konkurss oli neli õpilast ühele kohale kutsekoolis – midagi sellist ei ole lähiajaloos vist varem juhtunud. Aga nii suur konkurss on tegelikult kutsekeskhariduse õppekavadele.
Nii et kutsehariduse reform on toonud noorte valikusse palju rohkem kutseõppealasid. Need 10–11% noori, kes ongi jäänud põhiharidusega ja kes väga tugevasti täiendavad meil NEET-noorte rühma – need on noored, kes ei õpi, kes ei tööta ja on erinevatel põhjustel ainult põhiharidusega. Nii et riik on selle muudatusega seadnud endale eesmärgiks noorte inimeste haridustasemega …
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Algus on puudu.
[Sigade Aafrika katk EKSEKO sigalas.] Lisaks sai positiivse proovi Viljandimaal Piiskopi farm. See olukord ei sündinud aga vaakumis, see on terve Eesti seakasvatuse jaoks musta suve traagiline kulminatsioon. Kriis on rullunud lahti laine-lainelt, tabades meie farme üksteise järel.
Vaatame fakte. See kriis algas juuni lõpus, kui taud tabas Tempo seafarmi Mulgimaal. Juulis laastas see enam kui 600 loomaga Kisla suurfarmi Tartumaal ja ligi 4000 seaga Petlema farmi Raplamaal.
Augusti keskpaik oli aga eriti tume, kui vaid ühe päeva, 14. augusti jooksul pidime teatama kolmest uuest laastavast puhangust Põlva-, Tartu- ja Viljandimaal, sh Kuula sigalas, kus liiga ligi 7000 siga.
EKSEKO tabamine on sellele süvenemine kriisile pannud kohutava punkti.
Ma tahan, et me kõik mõistaksime, millise vaenlasega me silmitsi seisame. Aafrika seakatk ei ole tavaline looma haigus, see on väga nakkav viirushaigus, mida iseloomustab suur suremus. Sellele puudub ravi ja sellele puudub vaktsiin.
Inimestele see ohtlik ei ole, kuid iga inimene võib tahtmatult seda edasi levitada. EKSEKO ei ole lihtsalt üks paljudest farmidest. See on Eesti seakasvatuse mootor, mis tagab ligi poole meie põrsaste juurdekasvust. See on aastakümnete pikkuse aretustöö ja investeeringute tulemus. Selle mootori seiskumine tähendab šokilaineid, mis jooksevad läbi kogu meie toidutööstuse väärtusahela, alates söödatootjatest ja veterinaaridest, kuni see transpordiettevõtete ja lihatööstuste lõpuks ka meie kõigi toidupoodide lettidele jõuab.
Nende arvude, 27 000 hukatava sea taga on aga inimesed – põllumehed ja farmi töötajad, kelle elutöö hävib. See on tragöödia, mille inimlikku ja majanduslikku mõju on raske isegi hoomata.
Mida me praegu teeme? Meie tegevus on kiire ja põhineb läbiproovitud plaanidel.
Esiteks, taudikollete täielik isoleerimine ja likvideerimine. Farmid on hermeetiliselt eraldatud. Alustatud on ettevalmistusi kümnete tuhandete sigade humaanseks hukkamiseks ja sellele järgnevaks põhjalikuks desinfitseerimiseks.
Teiseks, kümnete tuhandete loomakorjuste kiire ja ohutu kõrvaldamine. See protsess toimub rangemate keskkonnaohutusnõuete järgi, et välistada igasugune oht keskkonnale. See on meie prioriteet.
Kolmandaks, viiruse leviku ohjeldamine rangete tsoonidega. Vastavalt reeglistikule mõlema farmi ümber kehtestatud kolmekilomeetrine kaitsetsoon ning kümnekilomeetrine järelevalvetsoon. Kaitsetsoonis on loomade ja loomsete saaduste liikumine sama hästi kui peatatud. Ka järelevalvetsoonis kehtivad ranged liikumispiirangud.
Ja neljandaks, päritolu väljaselgitamine ja ennetustöö. Põllumajandus- ja toiduameti epidemioloogid uurivad viiruse päritolu. Samal ajal on ülioluline roll avalikkusel. Metssiga on Aafrika seakatku peamine reservuaar looduses. Seetõttu palun kõigil, kes leiavad metsast hukkunud metssea, anda sellest viivitamatult teada infotelefonil 605 4767. Iga teade aitab meil kaardistada viiruse levikut metsades.
Selle laiaulatusliku kriisi ohjamiseks on vaja strateegilist ja rahalist sekkumist. Valitsus on selleks valmistunud. Me ei alusta sellele kriisile reageerimist nullist. Nähes juba varem suve jooksul kuhjunud probleeme otsustasime eelmisel nädalal eraldada reservist SAK-i sihtotstarbelise tõrjepaketi mahus 4,1 miljonit eurot. Selle paketi raha 1,5 miljonit eurot ongi suunatud otseselt loomakorjuste ohutuks käitlemiseks ja matmispaikade rajamiseks.
Ülejäänud pakett katab farmide valvamise ning toetab ennetustegevusi ja sektori pikaajalist tugevdamist. See otsus on loogiline varasematele sammudele sellel aastal.
Tahan siinkohal riigi nimel tunnustada ja tänada kõiki osapooli, kes selle kriisi lahendamisele panustavad, põllumajandus- ja toiduametit, kogu siseministeeriumi valitsemisala, keskkonnaametit, laborit LABRIS, kliimaministeeriumit, riigikantseleid ning ka mõistvaid ja toetavaid kolleege valitsuses. Eraldi tänan ja tunnustan kõiki Eesti ettevõtjaid, seakasvatajaid ja kogu sektorit. Teie vaprus selles olukorras on imetlusväärne.
Teisel teemal. Räägime ka Elronist. Elroni finantskriis ja rongiliikuvuse tuleviku kindlustamine. Samal ajal kui meie tähelepanu on suunatud akuutsele põllumajanduskriisile, tegeleme me sama otsustavalt teiste riigi toimimise seisukohast kriitiliste küsimustega. Üks neist on meie riikliku rongiliikluse tulevik.
Nagu te teate, on viimastel nädalatel esinenud rongiliikluses tõsiseid häireid, mis on põhjustanud reisijatele ebamugavusi. Avalik transport peab olema usaldusväärne, seetõttu sekkus regionaal- ja põllumajandusministeerium operatiivselt, et lahendada probleemi nähtav osa: vedurijuhtide puudusest tingitud reiside ärajäämine.
Eraldasime Ellonile 450 000 eurot, et katta vedurijuhtide suurenenud palgakulu. See raha tuli ministeeriumi eelarvest Tartu-Riia rongiliini käivitamiseks mõeldud vahenditest, mis oleksid sel aastal niikuinii osaliselt kasutamata jäänud.
Mul on hea meel kinnitada, et selle kiire sekkumise tulemusena taastas Elron juba eelmisel nädalal liikluse täies mahus. See oli aga vaid sümpton, mitte haiguse ravi. Probleemid on palju sügavamal ja süsteemsemad.
Valitsus võttis tänasel istungil teadmiseks memorandumi, mis kaardistas Elroni finantskriisi tegelikud juurpõhjused. Need on neli peamist tegurit, mis on viinud ettevõtte praegusesse seisu.
Esiteks, raudteede remonttööd. Kuigi need on väga vajalikud ja võimaldavad meil kodanikena tulevikus palju paremat teenust saada, on need vähendanud hetkel piletitulu ligi 2 miljoni euro võrra, lüües eriti valusalt näiteks Tallinna-Tartu liini, kus tulu on langenud 14%. Samal ajal on kulud pikenenud sõiduaia tõttu kasvanud.
Teiseks, kõige tõsisem probleem on jätkusuutmatu taristutasude kasv. Viimase nelja aastaga on tasud, mida Elron maksab raudteede kasutamise eest, kasvanud ligi 50% ehk 10 miljonit eurot, samas kui rongide läbisõit on suurenenud ainult kaksteist 12%. Need tasud moodustavad praegu juba üle 45% Elroni ärikuludest ja neelavad ligi 75% kogu riiklikust dotatsioonist. See mudel ei ole jätkusuutlik.
Kolmandaks, ootamatu eelarveauk järgmiseks aastaks. Vigasele prognoosile tugineva otsuse tõttu on Elroni 2025. aasta eelarvest puudu 1,5 miljonit eurot.
Ja neljandaks, püsiv surve tööjõukuludele. Streigi vältimiseks tehtud palgatõus oli vajalik, kuid see tekitas püsiva lisakulu, millele tuleb leida kate.
Nende juurpõhjustega tegelemiseks on meil konkreetne plaan. Valitsuse tänane otsus annab meile mandaadi edasi tegutsemiseks. Kutsun kokku kohtumise tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti, Eesti Raudtee ja teiste osapooltega, et algatada taristutasude metoodika ülevaatamine ja muutmine.
Samuti tõstatan selle teema laiemalt algaval riigi eelarvestrateegia arutelul. Me peame lõpetama tulekahjude kustutamise ning looma stabiilse, läbipaistva ja pikaajalise ühistranspordi rahastusmudeli.
Kokkuvõtteks, valitsus tegeleb aktiivselt strateegiliselt nii põllumajanduse pikaajalise kriisi akuutse lahvatamisega kui ka transpordisektori süsteemsete probleemidega, ühel juhul rakendades juba varem ette valmistatud plaane, teisel juhul kiirelt sekkudes ja tuues esile vajaduse süsteemsete muutuste järele. Eesmärk on mõlemal juhul sama: tagada Eesti inimestele stabiilsus ja kindlustunne. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja taristuminister Kuldar Leis, palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Tervist Euroopa kultuuripealinnast Tartu 2024! Täna oli kaks punkti, esimene on õhk ja teine on maa.
Ja õhuga on nii, et võtsime vastu lennuseaduse muudatused. Need on pigem tehnilised, aga samas väga olulised ja nüüd me oleme need viinud Euroopa Liidu õigusega vastavusse ning arvestanud ka julgeolekuolukorraga, samuti inimeste õigustega.
Kaks punkti tooksin välja. Esimene on see, et kui senini lennuvälja ohutuse tagamiseks oli vaja naaberkinnistutelt puid maha võtta, siis edaspidi hakkab neid kulusid tasuma lennuvälja käitaja, mitte enam maaomanik. Tuli välja, et see oli üks pikemat sorti tüliõun senimaani.
Ja teine punkt hõlmab seda, et kehtestasime siis selgemad reeglid just kaitselennundusele ehk eraldasime selle tsiviillennunduse nõuetest.
Nüüd teine ja suurem teema on raudtee, Rail Baltic. Eilne ühisistung Läti valitsusega pühendas ka väga suure osa ajast tõesti Rail Balticu teemale. Enne peaminister juba mainis, et mu nimi on ajutiselt muudetud, siis tuli välja, et ka leidsin venna eile. Läti taristuminister on üle kahe meetri pikk vend, kes tegeleb täpselt samade teemadega. Me oleme väga ühel meelel ja võistleme, et kumb on kiirem vend.
Tänane punkt puudutab seda, et 2030 on endiselt eesmärk, et Rail Baltic kui saaks valmis. Selleks on vaja juba kohe tegeleda sellega, et meil oleks hangitud ka rongid, mis seal sõitma hakkavad.
Neid ronge on kahte tüüpi. Ühed on need, mis sõidavad välja Varssavini või veel kaugemale. Need on kiirrongid, mida me praegu veel ei hangi ja mis tulevikus sõidavad juba kommertsalustel.
Nüüd, need, millest me täna räägime, on regionaalsed rongid ehk need, mis sõidavad kas Tallinnast kuni Pärnuni või kuni Riiani. Ja plaanis on osta viis reisirongi.
Hange tuleb välja kuulutada kohe oktoobris-novembris. Ja hankeleping tuleb teha järgmise aasta märtsis-aprillis, siis me jõuame 2030. aastaks need rongid sõitma panna värskel Rail Balticul. Nende rongide võimekus on siis sõita, sõita Riiani või tegelikult ka kuni Leetu Kaunaseni välja, aga põhieesmärk on siis tõesti teenida Eesti osa Rail Balticus.
Nüüd, mis on teistsugune olu praeguste rongidega, mis Elronil on? See, et sõidukiirus on kuni 200 kilomeetrit tunnis. Ja istekohti on 200. See tähendab seda, et need kas peatuvad 12 kohalikus jaamas, mis tähendab seda, et Tallinnast Pärnusse jõuab 1 tunni ja 12 minutiga, või nad sõidavad Tallinnast otse Pärnusse ja sel juhul on sõiduaeg 43 minutit, nii kiiresti saab Tallinnast Pärnusse.
Nii et jah, pärnakatel seisab ees väga kena tulevik selles mõttes. Või vastupidi, saavad kiiresti ära rongilt ja tagasi.
Need rongid on hästi varustatud, äriklass muidugi, tualetid ja internetiühendus, mugavad istmed ja jalgrattakohad, mis on senimaani olnud kitsaskoht, ja toitlustuse pakkumise võimalus ka. Nii et kerge konkurents ka Saaremaa praamidele, kui rongis on toitlustusvõimalus. Need rongid on ligipääsetavad ka ratastoolis reisijatele ja seal on kõik võimalused olemas, isegi pereala on olemas, väikse lastenurgaga.
Nüüd, esimene rong saabub plaani järgi 2029. aasta teisel poolel. Miks juba siis? Põhjus on selles, et siis on aasta otsa aega katsetada ja teha sertifitseerimine, et kõik oleks turvaline ja vastaks Eesti Rail Balticu trassile.
Ja sõitjatevedu on plaanitud alustada 2023. aasta lõpust, detsembrist. Ja tänane teadmine on selline, et sõitjate vedu hakkab korraldama Elron, nagu praegugi Eesti raudteevõrgustikus.
Nüüd, hea uudis siia juurde veel on see, et see on küll Eesti-sisene hange, aga me pakume võimaluse samas hankes osaleda ka Läti ja Leedu operaatoritel. Ehk siis on võimalik nii, et me ei osta mitte viit rongi korraga, vaid kuni kuni 15 või isegi rohkem kolme Balti riigi peale kokku. See nendele võimalus ja esialgne tahe, suuline tahe on korduvalt Läti ja Leedu ministeeriumitest saadud.
Nüüd, hind on prognoosi järgi selline, et ühe veeremi hind on 12–15 miljonit eurot. See tähendab, et viis rongi kokku on 60–75 miljonit ilma käibemaksuta. Ja siia lisanduvad värskesse hooldusdepoosse hangitavad hooldusseadmed.
Nüüd, see täpne rahastusmudel, et mis raha eest ja millal midagi ostetakse, selgub siis praeguse riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja siseminister Igor Taro, palun!
Siseminister Igor Taro
Tere! Kinnitan, et minul on ka väga hea meel käia oma kodu lähedal valitsuse istungil, nii et seda võiks ikka aeg-ajalt juhtuda.
Alustan siis süngemas teemast, sellest drooniintsidendist, mis meid sel nädalal kõiki raputas. Uurimine käib, prokuratuur koos kaitsepolitseiametiga siis pingutavad, et kõiki asjaolusid välja selgitada.
Tänan väga kõiki neid inimesi, kes on oma infot selle kohta edastanud ja on andnud meile parema arusaamise ka sellest, kuidas see droon Eesti õhuruumi sattus.
Tahaksin väga kõigile südamele panna seda, mis seondub nüüd teatud seltsimeestega, kes taovad praegu rusikaga vastu rinda ja üritavad levitada neid narratiive, mis levivad ka Vene propagandameedias, justkui Eesti olla andnud mingisuguse loa oma õhuruumi kasutamiseks või midagi oleks startinud Eesti pinnalt.
See on ühtviisi täiesti vastutustundetu. Ja see kahjustab Eesti riigi julgeolekut. See mitte kuidagi ei aita Eesti rahvast ja meie riiki edasi. Nii et on täiesti vastuvõetamatu, kui sellist asja tehakse.
Kindlasti me saime sellest intsidendist olulise õppetunni. Ja selles mõttes positiivse poole pealt me saime õppetunni niimoodi, et sellega ei tekkinud mingisugust olulist varalist kahju ega ka mitte kahju inimestele.
Saime sellega ka kinnituse, et need mõtted ja plaanid, millega me seda valitsust alustasime, et nii-öelda seiret tuleb teha mitte ainult idapiiril, sest idapiiri seire meile näitas teatud objektide lendamist, vaid seiret tuleb teha ka üle Eesti territooriumi.
Tuleb vaadata ka teistesse suundadesse. See on kõik väga oluline, sellega tuleb edasi minna.
Samuti on väga oluline erinevad seirepildid kokku viia kaitseväe ja sisejulgeoleku vastutusalas, sellepärast et kui midagi Eesti õhuruumis tuvastatakse, mida seal ei pea olema, siis on ilmselgelt kaitseväe vastutus.
Iseenesest need protseduurid objektide tuvastuse korral on korras, kõik on teada, kuidas reageerida. Praegusel juhul me tõesti nägime seda võimelünka, mis vajab täitmist, vajab parandamist. Ja töö selle kallal käib. Nii et selles mõttes võtame sellest juhtumist maksimumi, et olukorda parandada.
Nüüd natuke positiivsema poole pealt. Seoses meie eelarvekõnelustega on mul väga hea meel, et mitmed osapooled on siin välja öelnud selle sõnumi, et palgatõus nii päästjatele, politseinikele kui ka päästekorraldajatele on realistlik.
Ehk siis ma toon olukorra ilmestamiseks välja ka mõned numbrid. Sel aastal on politseiniku põhipalk 1850 eurot, päästetöötajal 1460. Ilmselgelt need numbrid ei vasta selle töö vastutusele ja olulisusele.
Ma usun, et kõik siin ruumis viibijad on nõus, et seda olukorda tuleb parandada. Küll aga on see meie edasiste kõneluste teema, et aru saada, mis meie reaalsed võimalused on. Ja anname selleks endast parima.
Kahtlemata, siseturvalisusesse panustavate inimeste palgatõus on minu prioriteet nendel kõnelustel.
Nüüd veel valitsuse istungil tehtud otsustest. Kinnitasime täna siseministeeriumi esitatud Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava muudatused. Need võimaldavad meil suunata 53 miljonit lisaraha, peamiselt Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehaldusreformi rakendamiseks.
Aga kõik, kes on kunagi meie piiri ääres käinud, võib-olla piirivalvuritega suhelnud, olete kindlasti tähele pannud, et päris palju on meie tehnikal, meie sõidukitel neidsamu Euroopa Liidu kleepse.
Ehk siis see näitab, et me oleme oma piirikaitses päris edukalt rakendanud neid välisvahendeid, ja mitte ainult piirikaitses, vaid tegelikult ka sisejulgeolekus. Kogu päästeautode väljavahetamine, mis käib praegu ja mis on varasemalt käinud, on tehtud välisvahendite toel.
Kui me seda ei teeks, siis tegelikult oleks surve Eesti maksumaksjale. Selles mõttes on tegu olulise sammuga ja me läheme sellega ka edasi, nii et saame paremad IT-süsteemid, saame paremad võimalused välismaalaste taustakontrolliks ja tõhusamad võimalused tagasisaatmise korraldamiseks.
Eesti on selles mõttes tagasisaatmise poolest Euroopas ikkagi üks tublimaid, sest meie puhul on niimoodi, et kõik need, kes ei peaks Eestis olema, lõpuks ka tagasi saadetakse. Euroopa teistes riikides, suuremates riikides, võib-olla seal lääne pool ja lõuna pool on see mure oluliselt tõsisem. Seal võib juhtuda niimoodi, et umbes pooled tegelikkuses saadetakse tagasi.
Meie siin oleme teenäitajad ja kindlasti suudame seda ka efektiivsena hoida, sest kuigi praegu meil rändesurve muret ei ole, ei tähenda see, et seda ei saa kunagi tekkida. Soomel on siin oma kogemused, Lätil on endiselt kogemused, just Läti ministriga rääkisime sellest.
Võib-olla sellest Eesti-Läti valitsus ühisistungist ka paar sõna. Kaks olulist asja, mis me seal kokku leppisime ja kinnitasime. Me uuendame selle aasta lõpuks meie piiriülese koostöö lepet siseturvalisuse mõttes.
Nagu kõik teavad, meil on piirid ju selles mõttes lahti, et kõik inimesed liiguvad vabalt ja kuritegevus ka kasutab seda ära. Oleks täiesti ebaloogiline, kui näiteks meie julgeolekuteenistused ja turvalisusega tegelevad teenistused ei saaks samamoodi vajaduse korral üle piiri koostööd teha, sest juhtumid on meil ühised.
Üks olulisemaid muresid, mis meil on, on narkootiliste ainete üledoosiga seotud surmade täiesti kohutav kasv Eestis ja Lätis. Me erineme selle poolest nii Euroopa Liidust kui ka näiteks Leedust. Ja me leppisime kokku, et 15. oktoobriks koostame ühise tegevuskava, et sellega võidelda.
Ja lõpetuseks ütlen veel ühe asja. Viimastel päevadel on teatatud juhtumitest, kus kurjategijad on tutvustanud ennast inimestele rahvastikuregistri töötajatena ja siis palunud nende PIN-koode või siis sisestada PIN-koode andmete uuendamise ettekäändel.
Kinnitan üle, et rahvastikuregister kindlasti sellise tegevusega ei tegele, ehk siis ärge jumala eest oma PIN-koode kellelegi välja andke ega sisestage neid sellisteks operatsioonideks, millest te täpselt aru ei saa. Rahvastikuregistri inimesed ei helista mitte kellelegi ega nõua andmete uuendamist distantsilt. Atäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme küsimuste juurde. Öelge oma nimi, toimetus, kellele küsimus on suunatud ja mikrofoni kaudu saab küsida.
Martin Erik Maripuu, rahvusringhääling
Kõigepealt ütlen, et kiidan heaks selle idee, et valitsus võiks rohkem Lõuna-Eestis käia. Väga tore! Ja Lõuna-Eesti ministrid on enamuses ka siin täna.
Aga küsimus tuleb peaministrile, eelarve kohta. Järgmise aasta eelarve defitsiit on rahandusministeeriumi prognoosi järgi 4%. Kui järgmisest aastaks kaoks siis automaks ja tulumaksutõus jääks ära, siis see suurendaks prognoosi järgi defitsiiti ligi viie 5%-ni. Kuidas te näete, kas see on probleem, et see defitsiit nüüd sinnamaani ulatub, või mitte?
Kristen Michal
Jah, kõigepealt, eelarvega on ju nii, et noh, et trajektoorid on olnud päris erinevad. Ma püüan seda võib-olla selgitada, kui pärast saate lühema jupi välja lõigata.
Ka selle aasta eelarvega me oleme teadnud seda parlamendi saates, et see on –3% ehk see on see Maastrichti kriteerium, mis on maksimaalselt lubatud.
Nüüd on Euroopast tulnud vabastusklausel, mida me veel sel aastal pole kasutanud, mis lubab 1,5% sinna juurde, kui kaitsekulud kasvavad. Ja meie eelarvedefitsiit järgnevatel aastatel või siis kulutused kasvavadki valdavalt kaitsekulude arvel, seda on ka rahandusministeerium kirjeldanud.
See tähendaks siis seda, et umbes 4,5% võiks olla vastavalt Euroopa reeglitele, isegi veidi peale, aga lähtume sellest. See võiks olla see lubatud defitsiit. Ja nendesse raamidesse me selle eelarve ikkagi peame suruma.
Nagu Kristina ütles – ja ma olen temaga sama [meelt] –, kui me tahame tõsta palku, jätta ära mõned maksutõusud, siis selleks me peame täiendavalt kärpeid tegema. Seda me ju siin eelarveprotsessis teemegi. Me vaatame üle asjad, mis on vajalikud, ja vaatame üle asjad, mis on ilusad, aga ilusad asjad taanduvad nende asjade ees, mis on vajalikud.
Me oleme juba suutnud tõmmata eelarvet erinevate tegevustega koomale. Muuhulgas, jälle oli hea näide, et avaliku sektori palgakasv on muutunud aeglasemaks erasektorist.
No ma usun, et see avalikus sektoris töötavaid inimesi, kellest pooled muuseas on kohalikes omavalitsuses, suurt ei rõõmusta. Aga see näitab seda, et avalik sektor on võimeline ka kriisi ajal ennast kokku tõmbama. Ja seda me oleme teinud. Me oleme tõmmanud koomale majanduskulutusi.
Kõige kiiremini ongi kasvanud sotsiaalkulutused ja kaitsekulutused. Ühed on indekseeritud ja teised on hädavajadus, et riik püsiks iseseisev.
Nii et kui te küsite, mis see defitsiidi eesmärk on, siis ütlen, et Euroopa reeglid on selleks piiriks. Ja me kindlasti joonistame selle plaani või teeme selle plaani nii, et järgnevatel aastatel eelarve liigub selle tasakaalu poole, mis on reeglitega lubatud, ehk sinna –3% poole ja sealt edasi ka.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Martin Erik Maripuu
Küsiks ka minister Terraselt selle viimase uudise kohta, et EKSEKO siis seafarmis tuvastati Aafrika seakatk ja tuleb hukata pea 30 000 siga.
See on seniste arvudega võrreldes ikkagi võrdlemisi suur arv. Kuidas see võiks mõjuda siis Eesti lihatööstuse tarnevõimekusele? Kas see võib ka seda ohtu seada?
Hendrik Johannes Terras
Ma kõigepealt ütleks, et ma 3000 siga ei ümardaks, sest tegemist on ligi 27 000 seaga, mitte 30 000 seaga, ja see 3000 on ikkagi suur hulk.
Aga praegusel hetkel see mõju veel ei ole prognoositav. Meil kindlasti osaliselt tarneahel katab seda imporditud sealihaga. See osakaal on meil praegu juba üle kolmandiku, mis meil välismaalt sisse tuleb.
Aga siin ongi oluline tagada see, et me enda seakasvatuse taastuks sellest löögist ja saaks uuesti jalule, et jälle konkurentsivõimet suurendada. Ja sellega me tegeleme.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui mitte, siis on pressikonverents lõppenud ja on aeg intervjuudeks.
