Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. detsember 2020

23.12.2020 | 17:30

Uudis
    • Jaga

Valitsuse erakorralisel COVID-19 teemalisel pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, sotsiaalminister Tanel Kiik, välisminister Urmas Reinsalu ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://youtu.be/Q_hbAfi-qPU


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse erakorralist pressikonverentsi seoses eile kabinetinõupidamisel tehtud otsustega. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Tanel Kiik ning samuti teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Suur tänu! Austatud ajakirjanikud ja head presskonverentsi jälgijad! Kõigepealt aitäh, et olete saanud nii vara hommikul tulla.

Koroonaviirusesse nakatumine ei ole Eestis vähenenud. Veelgi enam, nakatumine on tõusutrendis, seda eriti Tallinnas ja Harjumaal. See sõnum on tegelikult see, mida tuleb korrata. Koroonaviirusesse nakatumine ei ole Eestis vähenenud. Veelgi enam, see on tõusutrendis, seda eriti Tallinnas ja Harjumaal.

Palju on nakatunuid eriti vanemate inimeste hulgas, kes põevad haigust raskelt ja vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi. Üha rohkem nakatumisi on haiglapersonali seas ja ka lähikontaktseid on haiglapersonali seas.

Kiiresti kasvab ka haiglaravil viibivate koroonapatsientide arv. Plaanilist ravi on märgatavalt vähendatud ja haiglad töötavad väga suurel koormusel. Selleks, et meie meditsiinisüsteem ja meie tervishoiutöötajad sellele koormusele vastu peaksid, peame suutma kasvutrendi murda.

Selleks, et nakatumine pöörduks langusesse, me peame vähendama oma igapäevaseid kokkupuuteid teiste inimestega. Nakatumiskordaja R, mis näitab, mitut inimest üks viirusekandja keskmiselt nakatab, on viimastel nädalatel liikunud 1,1 ja 1,2 vahel, kusjuures nakatumiskordaja Harjumaal on jätkanud kasvu.

Nakatumise vähendamiseks peab R olema maksimaalselt 1, aga eesmärk on viia see alla 1. Praeguse olukorra jätkudes jõuame juba jaanuari esimestel nädalatel olukorrani, kus meil lisandub üle 1000 positiivse koroonatesti päevas.

Ma tahan siin teie ja meie seas tänada väga, professor Irja Lutsar, teid ja teadusnõukoda. See on olnud väga keeruline aasta ja see eilne hommik oli meile kõigile väga keeruline, sest teadusnõukoda tuli välja oma ettepanekutega.

Kui vaadata neid erinevaid Re (näitab jooniseid), siis siin all on R, mis ütleb, et kui R on 1,3 – ja siin kuupäevad lõpevad kuupäevaga 19. jaanuar –, siis no põhimõtteliselt võib öelda, et see kast läheb edasi, see läheb kastist välja. See maksimummäär, mida siin on näidatud, on 1500 nakatumist päevas, aga nagu ma ütlesin, see tegelikult tähendab seda, et see võib olla veel kõrgem.

Meil olid eile ka erinevad teadusnõukoja inimesed lisaks professor Lutsarile. Ja isegi kui see R on 1,1, siis me näeme seda, et 19. jaanuaril on nakatumise näitaja umbes 1300, võib olla.

Nüüd teine asi, mida me peame silmas pidama. Kui me võtame 1. veebruari selliseks mõõdupuuks järgmisel aastal, siis eilsel nõupidamisel [rääkisime sellest, et] kui R on jätkuvalt seal 1,1 – rääkimata sellest, kui see on 1,2 või rohkem –, siis on intensiivravikohtade vajadus 100. See ei pea tähendama, et kõik on juhitaval hingamisel. Aga see on meie tänane teadmine. Meie teadmine on ka see, et loomulikult see tähendab ka suremuse päris kiire kasvu.

Nii et need olid need, ütleme, sisendid, kus me eile hommikul alustasime oma tegevust. Ma arvan, et oluline on see, et me ei lase seda koroonaviirust meid võita, ja oluline on see, et me selleks teiseks poolajaks võtame ennast kokku, et see koroonaviirus võita.

Nüüd täiendavad piirangud ja toetusmeetmed. Valitsuskabinet pidas eile kokku pea 16 tundi kestnud kabinetinõupidamise, kus me arutasime teadusnõukoja ja terviseameti hinnanguid ja ettepanekuid. Pidasime vajalikuks kehtestada kolmeks nädalaks täiendavad piirangud Harjumaale – loomulikult Harjumaa koos oma omavalitsustega, sealhulgas Tallinnaga – ja pikeneda piiranguid Ida-Viru maakonnas.

Teatavasti Ida-Viru maakonnas need piirangud, mis 10. detsembril said tehtud, lõppevad 3. jaanuari südaööl. Ehk Ida-Virumaa piirangud lähevad samuti edasi siis 4. jaanuaril kella 00.00st kuni 17. jaanuarini.

Nagu Ida-Virumaal, tuleb ka Harjumaal sulgeda esmaspäevast, 28. detsembrist kuni 17. jaanuarini kõik meelelahutuskohad. Sulgeda tuleb ka muuseumid ja näituseasutused ning siseruumides tuleb ära jätta kõik avalikud koosolekud ja üritused, nende seas konverentsid, teatrietendused, kinoseansid ning kontserdid, sealhulgas kontserdid kirikutes.

Välitingimustes võib avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel osaleda maksimaalselt 10 inimest. Uksed peavad sulgema ka spordiklubid, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Piirangud ei kehti professionaalsetele sportlastele ega erivajadustega inimestele. Söögikohtades jääb lubatuks vaid kaasamüük.

Sisetingimustes tuleb kolmeks nädalaks peatada noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendusõpe ning sportimine ja treenimine. Õues on need tegevused lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides, lisaks juhendaja.

Kogu Eestis jäävad avalikud jumalateenistused ja teised usulised talitused lubatuks, kuid järgida tuleb – ma rõhutan: üle Eesti – maksimaalselt 50-protsendilise täitumuse nõuet. Ja see piirang jõustub 24. detsembril, jõululaupäeval. Jätkuvalt tuleb siseruumidesse kanda maski, täita desinfitseerimisnõudeid ja järgida muid ettevaatusabinõusid.

Lisaks otsustasime, et kogu Eestis jäävad kõikide haridusasutuste ehk üldhariduskoolide, kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide hooned õppijatele suletuks koolivaheaja lõpuni ehk 10. jaanuarini. Koolides, kus vaheaeg lõpeb enne 10. jaanuari, toimub 1.–4. klassile kontaktõpe. Hariduse edasise korralduse otsustame järgmisel teisipäeval, 29. detsembril.

Leppisime eile hilisõhtul kokku ka uued toetusmeetmed Harju ja Ida-Viru valdkondadele, mis on täiendavatest piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Täiendavate rahaliste meetmete maht on 23 miljonit eurot.

Harjumaal ja Ida-Virumaal me toetame siis piirangute tõttu tegevuse peatama pidanud ettevõtteid ning teeme seda maakonnas asuvate töökohtade järgi. Toetussummade arvutamisel lähtutakse novembrikuu tööjõukuludest.

Nii piirangute kui ka toetusmeetmete osas võtab valitsus vastu eraldi korraldused. Me püüame need teha nii ruttu kui võimalik, tänase päeva jooksul. Ja teavitame loomulikult kõikidest detailidest teid ja Eesti inimesi esimesel võimalusel.

Ma rõhutan, et praegu on kriitiline aeg. On kriitiliselt oluline kinni pidada kõikidest abinõudest, mis on Eesti inimeste tervise kaitseks kasutusele võetud. Peame suhtuma olukorda ülitõsiselt ning tegema lähenevate pühade eel ja ajal kõik selleks, et ennast viirusest hoida ja hoida sellest ka enda lähedasi.

Ma arvan, et see viimane aasta on olnud raske aasta. See on selle aasta, võiks öelda, selle koroonaviiruse viimane pingutus, millega tuleb meil selle viiruse selgroog murda.

Vaktsineerimine on juba käeulatuses. Sotsiaalministeeriumi tänased plaanid tänase info kohaselt on sellised, et vaktsineerimist alustatakse 27. detsembril Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas.

Ning kindlasti ka pikemad päevad ja soojemad ilmad, mis loomulikult peagi saabuvad, aitavad meil seda viirust ületada. Võtame ennast veel kord kokku, et uuel aastal püsiks nakatumiskordaja madalal, et me näeksime viiruse leviku langust ning võiksime lõpuks ometi selle kurja viiruse maha jätta.

Soovin teile ja teie lähedastele turvalisi pühi! Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna keskkonnaminister Rain Eplerile. Palun!

Rain Epler
Aitäh! Peaminister juba piirangutest ja kompensatsioonidest rääkis. Mina omalt poolt lisaks võib-olla paar asja.

Piirangud hakkavad valdavalt kehtima esmaspäeval, kui see kirikute erand välja arvata. Vahepeal on jõulupühad, seda on ikka väikeses pereringis traditsiooniliselt ja rahulikul moel tähistatud. Ma arvan, et tänavune aasta ei ole kindlasti see, kus tasuks selles osas erandeid teha.

Piirangud on väga rasked nii Eestis kui üle maailma ka vaimse tervise seisukohast. Ja siin ma tuletaks meelde, et üks vana hea ja tõhus viis ka enda vaimse tervise hoidmiseks on looduses liikumine. Ma arvan, et seda on mõistlik teha regulaarselt. Eesti on Euroopa üks metsarikkamaid riike. Käige metsas, me oleme väike riik, igaühe kodust metsani on vähe maad.

Ja võib-olla üks mõte veel. Nagu öeldakse, ei ole halba ilma heata. Tegelikult vaatamata raskele ajale on, ma arvan, kõigil meil enda ümber palju head, mida märgata. Märgake seda, olge tänulikud selle eest. Seda on lausa teaduslikult tõestatud, et inimesed, kes positiivset näha suudavad, on tervemad nii vaimses kui ka füüsilises mõttes.

Rahulikke pühi!

Urmas Reinsalu
No hirmus raske otsustamise päev oli eile. Nädal aega tagasi esmaspäeval, sisuliselt eelmise nädala lõpust ja ka siis koolide osas eelmise nädala algusest hakkasid ju kehtima ühed täiendavad piirangud. Meil teadusnõukoja soovitus eelmise nädala algul oli see, et vaatame nädal aega, mis juhtub – milline  on olukord, kuidas sellel on mõju siis, ütleme, inimkäitumisele ja kontaktide arvule.

Teadusnõukogu arutas seda üleeile õhtul. Me saime eile hommikul sisuliselt sellist tüüpi informatsiooni, mis muutis tegelikult [kõike ja] pani meie ette paradigmaatilise küsimuse, kuidas me tegelikult selles, nagu peaminister ütles, teises poolajas edasi läheme.

Suures plaanis oli siin tegelikult kaks lähenemisnurka. Esimene lähenemisnurk on see, et lihtsam on seda Ri alla viia esimeste meetmetega. Kui meil on esimesed meetmed juba tehtud, siis see on nagu kaevu puurimine, et kõik järgnevad sammud on sellised, milleks tuleb rakendada rohkem jõudu ja tuleb intensiivsemalt töötada selleks, et saavutada selle Ri allaviimist.

Ja tuleb tunnistada, et praeguses olukorras see R on kerkinud ennekõike Harjumaal. Seda, mis põhjustel, võime ette kujutada – pühade-eelne aeg, muu inimtegevus. Ja nüüd tuleb tunnistada seda, et selle Ri alla viimiseks on vaja tugevamaid meetmeid.

Me ei saa öelda, et meie senine pingutus oleks mingilgi juhul olnud asjatu. Vastupidi. Kui me ei oleks seniseid meetmeid kasutanud, oleks see R juba 2. Ehk tegelikult see viiruse leviku intensiivsus oleks oluliselt suurem.

Tahan eraldi öelda siin, et Ida-Viru inimesed on olnud tublid. Ja kui me vaatame ka neid intensiivseid meetmeid, mis on rakendatud Ida-Virus, siis Ida-Virumaal on viiruse kasv tegelikult liikunud oluliselt-oluliselt aeglasemaks ja sisuliselt on tegelikult jõutud platoole. See on tegelikult tänasel päeval nendes keerulistes valikutes ja otsustes hea teade: me näeme, et ka jõuliste piirangute rakendamisel nad töötavad, nad ei lähe tühja, meie pingutus ei lähe tühja, pingutusel on mõte.

Nüüd meie valik eile hommikul oli sisuliselt selline: ekspertide hinnang oli, et kui me jätkame praeguse prognoosi järgi samal platool, samas olukorras, siis see sisuliselt tähendab – vaadates, pidades silmas Ida-Virumaa kogemust ja Harjumaal Ri taset –, et tegelikult me oleme Harjumaal jaanuari teises pooles sisuliselt Ida-Virumaa olukorras. See, mis Ida-Virumaal on olnud siin nende möödunud nädalate jooksul, on tegelikult Harjumaa stsenaarium.

See on see versioon, millisest teaduslikust informatsioonist lähtudes valitsus oli valiku ees. Ja see tähendab, et eraldi küsimus puudutas seda, et me esitasime kiire palve teadusnõukojale anda täiendavat informatsiooni stsenaariumite kohta, kus üks keskne mõõdik oli see, et mida see tähendab ka haiglakohtade täitumuse mõttes. Haiglakohtade täitumuse stsenaarium oli 1000 haiglakohta jaanuari lõpul selle eeldusega.

Ja kahtlemata, kui me räägime veebruarist, siis need püstloodis graafikud veebruari puhul võivad ainult prognoosida seda, et slaidid lõppesid nende kohtade pealt püstloodis graafikute koha pealt.

Järelikult oli meie esimene küsimus selles, et kui me tahame viirust alla suruda ja seda sõda võita, seda teist poolaega võita, siis meil ei ole küsimus, et kas me peame neid piiranguid, mida me praegu Harjumaa puhul rakendame, tegema. Meile teadaoleva maksimaalse ekspertide informatsiooni alusel meil ei ole alternatiivi. Meie küsimus on selles, et praegu, eile hommikul laekunud informatsiooni alusel sisuliselt tuleb päevade kaupa liikuda ja kiiresti liikuda.

Kui me oleksime selle lükanud edasi, siis meil ju siis piltlikult öeldes see vajadus neid meetmeid kohaldada samamoodi nagu Ida-Virumaa puhul oleks ikka ees seisnud, me poleks sellest kuskile pääsenud. Pääsu selles olukorras ei ole.

Alternatiiv number kaks oleks tegelikult olnud olnud jääda senise taseme juurde ja oodata vaktsiinide tulekut. Aga see tähendab seda, et selle hinnalipik on äärmiselt dramaatiline. Prognoositavas tähenduses on kiretud numbrid, mida see tähendab. See tähendab nii haiglakohti kui ka tegelikult kaotatud inimelusid nende paari kuuga.

Küsimus tegelikkuses taandubki sellele põhimõttelisele valikule nende tundide jooksul, kui me seda kõike arutasime. Küsimus on selles, kas meil on moraalset õigust, kas meil on mingisugustki õigustust paarikuise nende võimalike täiendavate piirangute kasutamise puhul, nende täiendavate abinõude rakendamise puhul öelda, et me ei tee seda ühiskonnana sellepärast, et see on liiga koormav meile.

Vastus oli: me läheme sellesse lahingusse nõnda, et me tahame selle viiruse alla suruda. Me võitleme iga inimelu eest, me võitleme ühiselt.

Nüüd teiseks, mis on oluline, kindlasti nüüd see nende piirangute mudel, mida teadusnõukogu ette pani, tegelikkuses erineb ju kevadisest loogikast. Me ei kohalda neid piiranguid üle riigi. Praegu need puudutavad siis Harjumaad, Ida-Virumaad, nii-öelda kõrgema kontsentratsioonitasemega piirkondi.

Ja kindlasti tekib inimestel küsimus, et aga mis see siis tähendab, me hakkame käima siis tegelikult ju väljaspool Tallinna või väljaspool Harjumaad. No söögikohas on võimalik käia, ooperis on veidi keerulisem käia, oopereid on vähem. Aga tegelikkuses on vastus see, et see on meie ühine meeskonnatöö. See ei ole mitte selline olukord, kus on keegi kuri kuskil kõrgel, kes mõtleb välja mingeid rumalaid reegleid ja siis vaatab, et nutikalt on võimalik nendest mööda hiilida.

Need on inimeste tehtud reeglid, et meid ühiselt kaitsta selle teadmise põhjal, mis meil on. Meil rohkem relvi ega abinõusid hetkel ei ole, kuni vaktsiini tulekuni.

Ja see tähendab seda – mul on tõesti üleskutse –, et kogu see tuum kõigil piirangutel on inimkontakte vältida, sõltumata sellest, kas mingis piirkonnas kehtib reegel või mitte.

See, et me ei kehtestanud neid reegleid Raplamaale, Läänemaale ja Lääne-Virumaale, ei tähenda mitte seda, et see oleks otsekui mingisugune eelisõigus selles tähenduses. Me arvasime, et neid on võimalik meie ühisel koostööl vältida. Ja seetõttu on tõesti palve: eriti pühade ajal vältida ülemäärast liikumist. Vältida ülemäärast liikumist tuleb loomulikult ka siis nende Eesti piirkondade vahel. Tuleb olla pereringis.

Ning kompenseerimise koha pealt. Tõepoolest, see lähtemudel on tegelikult ju sarnase skeemiga töökulude kompenseerimisena tuletatud, nagu ta oli Ida-Virumaa puhul. Tõesti jääb üle soovida meelekindlust kõigile nendele ettevõtjatele, kõigile mittetulundusühingutele, kelle suhtes need piirangud nii-öelda lühiajaliselt ja kontsentreeritult rakenduvad.

Siin jääb üle ainult kõigi riigiasutuste poolt loota – ka nende pühade ajal, mis paratamatult on ju teistsuguse iseloomuga, nüüd ka nende nendes ettevõtetes ja organisatsioonides –, et need [piirangud] on lühiajalised ja kiirelt on võimalik seda tööd siis ümber korraldada.

Mis puudutab nüüd Ühendkuningriigi suunalt otsuseid, siis mul on täna hommikul koosolek Läti ja Leedu välisministriga. Meie lähtekoht on see, mille kohta valitsus informatsiooni sai, et me langetame otsused ühiselt. Püüame langetada otsused ühiselt ka nendes küsimustes, mis puudutavad lennuliinide avamist.

Praeguse seisuga jätame maksma eileõhtuse informatsiooni alusel kuni aasta lõpuni lennupiirangu. Konsulteerime täna Läti ja Leeduga.

Sest mis on ka küsimus? Me oleme tähelepanelikult kuulanud ka teadusekspertiisi, Euroopa Komisjonilt on tulnud oma juhised. Ja võib öelda nõnda, et positiivne, jälle hea uudis on see, et see mutatsioon selle viiruse puhul ei ole inimese tervisele ohtlikum kui varasem. Niisugust väidet ei saa püstitada, et ta on ohtlikum. Kuid on olemas modelleeringud, mudelarvutused, mis Ühendkuningriigi enda seisukohtades on esitatud, mis võimaldavad eeldada, et see viirus levib kiiremini.

Ja piltlikult öeldes – või mis piltlikult, sõna otseses mõttes –, kui me praegu võitleme oma R 0,1 ja 0,2 eest siin, selle 0,2 eest rakendame väga ulatuslikke piiranguid Eesti erinevates kohtades, Harjumaal ja Ida-Virumaal, siis selle viiruse modelleeringu järgi, selle mutatsiooni järgi, mis Ühendkuningriigis on, tegelikult ta levib kiiremini kuni 0,4 see R. Teisisõnu, 1 saame alla 0,1, aga see viiruse mutatsioon levib kiiremini.

Seetõttu on ka soovitus, tungiv soovitus, mis on ekspertidelt Euroopa Komisjoni hinnangul laekunud, tegelikult siis see, et tuleb kontakte tõkestada selle mutatsiooni ülekandumisel.

Ja see on see asjaolu, kus me, esiteks, kavatseme tänasest siis jõustada ka rangemad karantiinipiirangud või eneseisolatsiooni piirangud Ühendkuningriigist tulijatele. See tähendab siis seda, et see mudel, et testi, seitse päeva väldi ülemäärast kontakti, aga käi tööl ja siis testi, seda mudelit me tegelikult ei kohalda Ühendkuninglikust tulijatele.

Mudel saab olema siis selline: testi, seitse päeva ole kodus, testi ja siis võid teha, mida soovid, ilma piiranguteta. Ja alternatiiv sellest pääsemisel ei ole mitte 10-päevane eneseisolatsioon, vaid on 14-päevane eneseisolatsioon. Nii et kõrgemad ja rangemad isolatsioonireeglid Ühendkuningriigist tulijatele hakkavad kehtima.

Nüüd see inimlik küsimus. Välisministeeriumi poolt ma kutsun üles kõiki inimesi, veel kord, kellel on kriitiline olukord Ühendkuningriigis, ennekõike kas lühiajalisel reisil või siis on vaja naasta Eestisse mingisugusel tõsisel põhjusel, anda sellest välisministeeriumile teada.

Me oleme kokku leppinud praegu Läti ja Leeduga, et me teeme veel selle aasta sees evakuatsioonilennu ühiselt. See eeldatavalt peaks olema siis London–Riia. Riiast edasi on võimalik tulla, lennuühendused on ju laitmatud Riia ja Tallinna vahel.

Täna ma Läti ja Leedu välisministriga räägin ja me lähiajal avalikustame siis selle kuupäeva ja kellaaja. Veel kord kordan üle, et nendel inimestel palume teada anda.

Ja mõte on selles, et see ei ole mitte mõeldud selleks, et inimesed lühiajaliselt tuleksid Eestisse pühade ajaks, need, kes Ühendkuningriigis elavad. Ei, see on mõeldud inimestele, kes on lühiajalisel reisil Ühendkuningriigis, Eestist tulnud ja jäänud lõksu, teisi naasmise võimalusi ei ole. Või teiseks, neil on tõesti erakorraline inimlik põhjus.

Palun siis on anda teada, igal juhul registreerida välisministeeriumis ja me anname siis teada selle reisi detailid.

Veel kord: rahulikku saabuvat jõuluaega kõigile! See viirus on praegu pealetungil, me oleme seda rindejoont tegelikult õgvendanud, samm-sammult on see viiruse kasv olnud. Positiivne on see, et see viirus on muutunud laugemaks. Aga ta kasvab.

Juhataja
Ja nüüd annan sõna sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Tanel Kiik
Jaa, tervist ka minu poolt! Head kolleegid eesotsas peaministriga rääkisid peamised eilsed valitsusotsused ära. Tõepoolest, otsuste tegemine ei ole kunagi kerge, aga otsuste tegemata jätmine oleks olnud igal juhul halvem valik.

Eile tõesti kuulasime teadusnõukoja seisukohti ja ettepanekuid, terviseametit, samuti hädaolukorra meditsiinijuhti härra Urmas Sulet, nende ülevaateid olukorrast haiglates, olukorrast nakatumise rindel ja ka võimalikest prognoosidest jõuluajaks ja uueks aastaks.

Mis seal salata või varjata, see pilt on jätkuvalt must, pilt on tume. Me teame, et eelmisel nädalal konkreetselt näiteks lisandus 17 protsenti rohkem nakatunuid kui möödunud nädalal enne seda.

See tähendab seda, et sellise trendi jätkudes, kus meil praegu on keskmiselt nädalas, seitsme päeva jooksul nakatunuid umbes 600, oleks juba kolme nädalaga, kolme-nelja nädalaga igapäevane nakatumiste arv keskmiselt 1000 juures. Ehk jaanuari keskpaigas oleks me hoopis teise taseme peal kui praegu.

Haiglates ja hooldekodudes loomulikult tähendab see seda, et lisandub nakatunuid personali hulgas, lisandub nakatunuid patsientide ja töötajate hulgas ning kasvab ka haiglaravi vajavate inimeste arv.

Hetkeseisuga on haiglates ligi 400 COVID-19 patsienti. Meil pole mingit kahtlust, et see number tõuseb üle 400, seda näeb juba praeguste nakatumiste pealt. Meie soov ja siht on see, et ta ei jõuaks üle 500, et ta ei jõuaks 500-600 tasemele, mis juba tähendab väga laiaulatuslikku plaanise ravi piiramist.

Ma olen varem viidanud, et 300-400 COVID-19 patsienti ongi selline optimaalne ja juba väga kõrge tase, mida suudavad haiglad Eestis ravida, samal ajal jätkates maksimaalset plaanilist ravi.

Plaanilise ravi jätkumine ei ole mingi märksõna iseenesest, vaid see on reaalselt Eesti inimeste tervise ja elude hoidmine ja kaitse. Ehk kui me räägime COVID-19 kahjudest, siis ei saa kunagi rääkida ainult Eesti inimestest, kes on otseselt või kaudselt COVID-19 haigusega surnud, vaid see tähendab, et tuleb vaadata ka kõiki neid, kes jäävad ilma mõnest tervishoiuteenusest, kes jäävad ilma mõnest raviprotseduurist, nõustamisest. On ka vaimse tervise mured, millele kolleegid viitasid.

Tegelikult iga aasta saab erinevaid tervishoiuteenuseid Eesti Vabariigis üle miljoni inimese. Kui näiteks kuuks ajaks või kaheks kuuks plaaniline ravi peatatakse, nii nagu tuli teha kevadel, siis see võib tähendada enam kui 100 000 inimesele reaalselt raviteenusest ilma jäämist.

See kõik väljendub tervisekahjudes, tervena elatud aastate arvu languses, halvemal juhul ka surmajuhtumites, kui me peame hakkama piirama juba ka erakorralist ravi, nagu kahjuks on mitmed riigid pidanud selles COVID-19 kriisis tegema.

Need olid need lähtekohad ja need teadmised, millest valitsus oma otsuseid tehes lähtus. Me ei saa teha midagi nii-öelda katse-eksituse meetodil ja loota, et äkki läheb paremaks. Nüüd näeme, et kõik need valitsuse piirangud on aidanud hoida nakatumiskordajat seal 1,1 ja 1,2 vahel, aga mitte ükski neist ei ole seni suutnud viia seda alla 1.

Ja nagu te hästi teate, siis korrutades mis tahes arvu 1,1 või 1,2ga, varem või hiljem see arv ületab Eesti tervishoiusüsteemi võimekuse piiri ja ületab ka selle piiri, kust maalt me suudame selle viiruse levikut veel ohjata ja kontrolli alla hoida. Ja kui me selle piiri oleme ületanud, siis oma kontrolli tagasi saada, olukorda normaliseerida on kordades-kordades keerulisem ülesanne kui seda ennetada.

Jah, tunneli lõpus paistab valguskiir. Me alustame plaani kohaselt veel sel nädalal vaktsineerimist. Nagu peaminister viitas, 27. detsember on tõesti see päev, kus üle Euroopa Liidu väga paljudes riikides alustatakse esimesi vaktsineerimisi eesliinitöötajate ja tervishoiutöötajate seas.

Aga loomulikult see kõik võtab aega. Vaktsiinitarned ei jõua siia ühekorraga. Praeguse teadmise kohaselt konkreetselt Pfizer/BioNTechi vaktsiini on oodata esimese kolme kuu jooksul Eesti Vabariiki suurusjärgus 70 000 inimesele.

Oleme varem välja öelnud, et meie siht on esimese kvartali jooksul jõuda vähemalt 100 000 inimese vaktsineerimiseni. See eeldabki täiendavalt ka teiste ravimite müügiloa saamist, nagu Moderna, AstraZeneca ja Jannsen Pharmaceutica. Loodetavasti need otsused lähiajal ka järgnevad.

Aga igal juhul vaktsineerimise puhul tuleb arvestada, et on vaja kaht doosi, mille vahele peab jääma kolm nädalat kuni kuu aega. Nagu viitasin, need numbrid ei tule korraga. Esimene tarne on 9750, järgmised tarned on samas suurusjärgus nädalate kaupa.

See tähendab seda, et reaalselt sellist eesliinitöötajate täisvaktsineerimist, kui me räägime tervishoiust ja hooldekodudest, jõuame heal juhul teha jaanuaris-veebruaris. Kindlasti mitte varem. Ja laiema elanikkonnani ja riskirühmadeni saame jõuda seejärel kevadel. Seni tulebki meil viiruse levikut hoida kontrolli all muude meetmetega, muude tõkenditega, nii nagu valitsuse kehtestatud piirangud seda teha aitavad.

Valitsus kiitis lisaks juba viidatud meetmetele heaks ka tervishoiusüsteemi plaani COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal. See on dokument, mis on valminud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös tervisevaldkonna asutustega ning tugineb peamiselt juba juunikuus heaks kiidetud valmisolekuplaanile, mis oli siis tervisevaldkonna dokument vajalike tegevuste elluviimiseks suve jooksul, on see siis testimisvõimekus, haiglates ettevalmistuste tegemine, teaduskoostöö, seire, rahvusvaheline koostöö.

Seda kõike on suve jooksul tehtud lugematu arv tunde ja haiglasüsteem on väga hästi valmistunud COVID-19 teiseks laineks. Aga loomulikult, nii nagu igal riigil on ka Eesti tervisesüsteemil omad piirid, oma võimekuse piirid, mida ei tohi ületada.

Lisaks tervishoiu valmisoleku plaanile, vabandust, kriisi ületamise plaanile, mida ma tutvustan põhjalikult ka terviseameti pressikonverentsil koos terviseameti juhi Üllar Lannoga, otsustas eile valitsus toetada ka hooldekodusid. See on samuti väga oluline, et selles kriisis ei jäeta üksinda eakaid inimesi, ei jäeta üksinda hooldekodu omanikke ja pidajaid.

Toetame neid nii tööjõukuludega kui ka täiendavate isikukaitsevahenditega, eeskätt neid hooldekodusid, kus on juba COVID-19 juhtumid sees, aga ka neid, kes on suurendatud, kõrgendatud riskis. Toimuvad teatavasti ka infektsioonikontrollid juba alates suvekuudest.

Soovin igal juhul omalt poolt väga tänada ja tunnustada kõiki tervishoiutöötajad ja sotsiaaltöötajaid, kes tegelikult seda tänuväärset, aga nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga rasket tööd teevad, mitte ainult tööpäeviti üheksast viieni, vaid ka nädalavahetustel, öötundidel, jõuluajal, pühade ajal.

See aeg, kui me saame veeta võimalikult palju aega oma lähedaste ja oma perega, on väga paljud inimesed tööpostil, töörindel. Nad hoiavad ühest küljest sedasama COVID-19 võitluse rinnet, aga toetavad ka kõiki teisi tervisevaldkonna abivajajaid ja sotsiaalhooldusteenuse vajajaid.

Samuti tänan ja tunnustan COVID-19 teadunõukoda, kõiki teadlasi, kes on panustanud samuti, ma ütleksin, julgelt öötundidel, kirjavahetustes, mõttevahetustes ning nii tervishoiusüsteemile laiemalt kui ka valitsusele nõu andes. Samuti valitsuse liikmed, ametnikud, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, kodanikuühendused, kes kõik peavad ka edaspidi panustama COVIDi kriisi lahendamisse.

Loomulikult kõige suurem roll selles, et Eestis on täna olukord veel võrreldes Euroopa riikidega ja võrreldes ka maailma tasemega, võiks öelda, rahuldav, mitte niivõrd negatiivne, on olnud tõesti inimestel nii avalikus kui ka erasektoris, meie kõigi mõistlikel valikutel ja käitumisel.

Neidsamu käitumismustreid ja vastutustundlikke valikuid soovin kõigile meile ka jõuluajaks. Tuleb veeta need järgmised nädalad rahulikult pereringis, tuleb anda oma panus sellega viiruse leviku tõkestamisse.

Keskkonnaminister viitas õigesti, et Eesti loodus on kaunis. Täna on isegi lumi maha tulnud. Nii et veedame aega oma perega, võimaluse korral värskes õhus jalutades ja ringi liikudes, teades, et õues nakatumise risk on kordades väiksem. Loomulikult on ka nii lihtsam külastada oma eakaid vanemaid ja vanavanemaid, teades, et siseruumides on see oht nakatuda, endalegi tahtmatult nakatuda märksa kõrgem.

Ja viimaseks. Aasta 2021 on lähenemas. Mul pole kahtlustki, et 2021. aasta tuleb koroonaviiruse võitmise aasta Eesti jaoks. Aga see eeldab meie kõigi pingutusi nii sellel kui ka algaval aastal. Aitäh teile!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd paluksin lavale ka valitsust nõustava COVID-19 tõrje teadusnõukoja juhi Irja Lutsari, kes räägib ka teadusnõukoja ettepanekutest ja arvamustest.

Irja Lutsar
Jaa, tere hommikust ka minu poolt! Ja aitäh nii vara hommikul siia tulemast!

Teadusnõukoda on rääkinud ju kogu aeg, et meie elame selle viirusega koos, nii et meie meditsiinisüsteem vastu peaks. Ja sellel nädalal me jõudsimegi olukorda, kus siis oli näha, et meie meditsiinisüsteem hakkab üle kuumenema. Kuna nakatumine tõuseb, siis tõuseb ka haiglates iga nädal inimeste või haigestunute arv, ma mõtlen COVIDisse haigestunute arv.

Ja teine väga oluline faktor, mis sai selle juures ka otsustavaks, oli see, et kui ühiskonnas on viirust palju, siis paratamatult jõuab ta arstide, õdede, hooldajate, ajakirjanike, õpetajate ja kõigi hulka. Me oleme kõik ühiskonna liikmed ja viirus ei tea, kes missugust rolli siin ühiskonnas täidab.

Ja selle tõttu ka haiglatesse haigla töötajad, kes põdesid väga kergelt või asümptoomselt, tõid selle viiruse sisse. Sellele järgneb siis see, et kui mingis osakonnas üks töötaja on nakatunud, siis läheb teine, terve osakond isolatsiooni, sealhulgas ka plaaniline töö siis katkeb.

Meil on väike riik ja on terve rida meditsiiniasju, mida oskavad ainult teatud inimesed teha. Nii et haiglate töö on ka väga suures osas just sellest häiritud, mitte niivõrd nendest haigetest, keda võib-olla ei olegi veel praegu nii palju, kuivõrd just sellest, et personal nakatub ning need isolatsioonid ja ümberkorraldamised ja see kõik on logistiliselt ja emotsionaalselt kahtlemata olnud väga raske.

Neid asju otsustades, arutades, läbi kaaludes, et kas meil on alternatiive, jõudsime me siis otsusele, et me peame ühiskonnas selle viiruse ringlust vähendama. Kuna see on inimeselt inimesele leviv viirus, siis seal ei ole väga palju võimalusi. Seal laudade pesemisest ja põrandate pühkimisest ei aita, me peame inimestevahelisi kontakte vahendama.

Selle tõttu sellised otsused tulid. Nagu peaminister ütles, teadusnõukoda oli ka [kabinetinõupidamisel], selle tõttu niisugused piirangud tulid.

Ma korra kommenteerin ka seda Kenti viirust või tal on küll teine nimi, B.1.1.7. Aga seda ka teadusnõukoda arutas. Muidugi meil on väga vähe teadmisi, 14. detsembril inglased teatasid niisugusest viirusest ja siis nädalavahetusel tegi Inglismaa oma piirangud, millele siis Euroopa reageeris ka vastavalt.

Meil ei ole kellelegi üllatuseks, et koroonaviirus muteerub, RNA-viirused muteeruvad, neil kontrollimehhanismid puuduvad, nii et mutatsioone tekib ja tekib kindlasti veel.

Meile ei ole võib-olla ka üllatuseks, et see leiti Inglismaalt, sest inglased genotüpiseerivad väga palju. Inglased teevad 10 000 isolaati, nad genotüpiseerivad nii palju nädalas. Meie oleme siiani teinud 330 ja terve rida Euroopa riike ei genotüpiseeri üldse. Nii et see ei olnud ka väga suur üllatus.

Nüüd see, mida see viirus tähendab, seda me praegu veel täpselt ei tea. Esimesed andmed, nagu ütles ka välisminister, on need, et ta ei põhjusta raskemat haigust, ta ei põhjusta suuremat suremust.

Kas ta levib paremini? Seal võib… No nii palju, kui on eksperte, nii palju on arvamusi. Aga seal ei ole ka veel andmeid olemas, sest inglased alles kasvatavad oma viirust. Nii et kui nad viiruse üles kasvatatud saavad, siis nad saavad neid eksperimente tegema hakata.

Nüüd, kas see viirus on jõudnud ka Eestisse? Meie tulemustel ei ole üheski 330 isolaadist, mida meie genotüpiseerijad vaatasid, seda viirust ei leitud. Aga me seda ka välistada ei saa, sest 330, mis me genotüpiseerinud oleme, ei ole väga suur arv.

Väga paljud eksperdid arvavad, et ta on juba paljudes Euroopa riikides. Üks hea genotüpiseerija on Taani, Taani on leidnud seda viirust. Nii et elame-näeme.

Mina omalt poolt soovin teile väga ilusaid jõule. See on nüüd küll minu isiklik, mitte teaduslik soovitus: ärge oma perekonnaliikmeid jõulude ajal üksinda jätke. See on päris hirmus, kui te jätate vanaemad üksinda või vanaisad. Tean omast kogemusest, et alati ei tea ette, missugused jõulud on viimased.

Nii et soovin, et veedaksite jõulud oma lähedastega. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellelt te küsida soovite. Annan mikrofoni ka.

Karoliina Vasli, Delfi
Tahtsin küsida, et meil on palju sulgemisi, aga kuidas nende jumalateenistustega on. Miks on seal siiski üleriigiline selline 50 protsendi erand? Kas seal siis nakkab vähem?

Juhataja
Kellele küsimus on?

Karoliina Vasli
Peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh teile! Me tõesti eile otsustasime ju nende piirangutega minna ka kirikutes laialdasemaks, karmimaks. Nagu ma ütlesin, see on üle-eestiline piirang. Kirikus käib palju inimesi koos, tuleb jõululaupäev, jõulu esimene ja teine püha. Me teame seda, et siis käib inimesi rohkem kirikutes. See on see põhjus, miks me ütlesime, et sellist täitumust kindlasti lubada ei saa ja see peab olema 50-protsendiline täitumus maksimaalselt.

Nüüd, kirikutes on kindlasti seis selline, et kirikud on reeglina väga suured ehituslikud hooned, väga avarad hooned, kus õhk liigub hästi. Aga siiski me peame oluliseks, et ka seal tuleb loomulikult teisi usaldusmeetmeid lisaks 50 protsendi nõudele järgida, nagu desinfitseerimine, maskid. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Marian Võsumets, Kanal 2
Millise ajaraamiga on valitsuse teadusnõukoda praegu arvestanud? Ma saan aru, et te vaatate enne aasta lõppu veel uuesti üle need piirangud, aga see Harjumaa sulgemine peaks andma siis efekti ja pöörama selle langustrendi alla – millise ajaraami peal täpselt? Mis ajaks see võiks tulemust anda?

Irja Lutsar
Me oleme, jah, seda ajaraami ka mõelnud. On üsna selge, et ühe-kahe päevaga midagi ei juhtu. Võib-olla siis teisel-kolmandal nädalal pärast piiranguid peaks olema see piirangute mõju nähtav. Kui me saame kas või selle nakatumistrendi maha, siis see on juba ka saavutus.

Nüüd, kui meil iga päev ja iga nädal, nii nagu siin korduvalt on öeldud… Võib-olla teadusnõukoja üheks nagu otsustamise aluseks oligi see, et sealt tõuseb, et see trend kuidagi isegi mitte ei tasandu. Nii et kuskil kahe-kolme nädala pärast, jah.

Marian Võsumets
Üks küsimus veel. Kuigi välisminister korra seda puudutas, aga: kas ikkagi hakatakse kuidagimoodi jälgima seda, et inimesed siit Harjumaalt kuidagi massiliselt välja ei hakka liiklema?

Mitte et mujal Eestis oluliselt rohkem meelelahutusvõimalusi oleks, aga noh, ma ei tea, kas või näiteks Suurbritannia näitel, seal on ikkagi maakondade piiridel päris konkreetsed patrullid, et sellist inimeste segunemist vältida. Kas tuleb ka mingeid selliseid meetmeid?

Jüri Ratas
Aitäh! Kui te küsite, kas tulevad politseipatrullid selle otsusega Eesti maakondade piiridele, siis vastus on, et ei tule. Aga ma arvan, et kõik peavad nagu aru saama sellest, mida ütles ka välisminister, et me ei tee ju mingeid otsuseid sellepärast, et vaat, kui tore, et siin on tagauks või siin on kaks tagaust või kolm tagaust.

Kui välisminister rääkis sellest Harjumaa ja, ütleme, Ida-Virumaa sulgemise aspektist, siis ma korra vaatasin, professor Lutsar, teile otsa. Ja mul tuli meelde see Raatuse ühiselamu näide sealt Tartust. Siis me ju läksime lokaalselt seda sulgema. Ja kui tuua see paralleel, siis on täpselt samamoodi, et see otsus võiks ju olla ka selline, et terve Eesti.

Täna teadusnõukojaga konsulteerides on näha, et tervele Eestile meil on teatud piirangud. Meil on ju teatud piirangud, me ei saa öelda, et ei ole. On maskikohustus, 50-protsendiline täitumus, 2 + 2 nõue, desinfitseerimisnõue.

Aga siin on mõistlik läheneda nii, et see on Ida-Virumaa ja Harjumaa. Ma olen täiesti… Ma väga loodan, et siin on ka inimestel selge arusaam, vastutustunne, et me teeme neid piiranguid sellepärast, et, nagu öeldakse, kontakte vältida.

Aga jah, kui te küsite, kas tulevad mingisugused sellised, ma ei tea, maakondlikud piiripostid selle otsusega, siis vastus on, et ei tule.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Henry-Laur Allik, Postimees
Ma küsin kirikute teemale lühikeseks jätkuks. Kas oli üldse nii-öelda… Kas valitsus kaalus üldse kõikide pühadeaegsete jumalateenistuste ära jätmist?

Ja teinegi küsimus, siis Urmas Reinsalule: kas teil on juba mingi ülevaade, kui palju meie inimesi on Suurbritannias lõksus? Aitäh!

Jüri Ratas
Valitsus ei kaalunud kõikide jumalateenistuste ära jätmist jõulude ajal.

Urmas Reinsalu
Jaa, meile on tulnud päringuid inimestelt, kes on õigusega nõutud ja murelikud. Ennekõike lõviosa inimesi, kes on välisministeeriumi poole pöördunud, on inimesed, kelle elukoht on Ühendkuningriigis, Eesti inimesed, kes soovisid pühadeks koju tulla, kodumaale.

Ning teine grupp, nüüd väiksem grupp on inimesi, kes on soovinud tulla siis… või kes on tegelikult lühiajalisel põhjusel Ühendkuningriigis reisil. Ja kolmandad on siis mõned inimesed, kellel on olnud vajadus naasta Eestisse.

Me oleme neid nimekirju hetkel koostamas. Me helistame inimesi läbi, meil on üks meiega kontakti võtnud inimeste nimekiri, mille pinnalt me oleme esialgse võimaliku sellise evakuatsioonilennu nimekirja kokku pannud.

Aga veel kord, ma kordan üle, et kõigil tuleks ühendust võtta. Ja need inimesed, kellel on see inimlik ülekaalukas põhjus, arusaadavalt me oleme inimeste kõrval ja leiame lahenduse.

Konkreetse numbri osas – ma usun, et see hakkab täienema. Aga see inimeste hulk meil on prognoositav sadades.

Inimesed, kui see üldine soovitus on, noh, üldine rahvusvahelise reisimise soovitus on ka neid määramatuse riske arvestades tõesti see, et kellel vähegi on võimalik lükata oma liikumist edasi, ennekõike Ühendkuningriigist Eesti suunal.

Ja muidugi on ka teatud inimeste grupp, kes on andnud meile teada pühapäeva öösel või esmaspäeval ja nüüd on eilse läbihelistamise tulemusena ka leidnud mingi lahenduse, kuna osade riikide lennuväljad on avatud. Nad on siis kas a) naasnud või b) mida me nägime tegelikult ka esimesest lainest kevadel, on öelnud, et ma eelistan tegelikult jääda elukohta või asukohta.

Ja praeguses olustikus on minu soovitus seda kindlasti teha, eriti inimestel, kes plaanivad tulla lühiajaliselt Ühendkuningriigist Eestisse, sest nagu me seda nii kiiret dünaamikat oleme näinud, erinevad muutused võivad aset leida.

Juhataja
Keskkonnaminister soovis ka kommenteerida.

Rain Epler
Jaa, ma korra seda kirikute teemat mõtlesin lühidalt kommenteerida.

Nagu peaminister ütles, siis piirangud kirikutele tulid ju üle Eesti, hajutatuse nõue. Ja need on väga sarnased nõuetega, mis kehtivad kaubanduskeskustes, mida isegi on ju nimetatud siin tänapäeva pühakodadeks.

Ja ma arvan, et hajutatult pühade ajal jumalateenistusel käia on vaimsele tervisele kahtlemata parem kui kaubanduskeskuses aega veeta. Nii et selles mõttes… Jah, seda tahtsingi öelda.

Juhataja
Kas peaminister ka tahab lisada? Täpsustav kommentaar.

Jüri Ratas
Aitäh! Mitte sellele küsimusele.

Siin tulevad mõned küsimused ka online'is ja üks ajakirjanik on tundnud huvi, et kas saaks täpsustada, mis saab majutusasutustega Harjumaal ja Ida-Virumaal. Ida-Virus teatavasti on ju otsus, et need olid kinni, aga ka Tallinnas piirangute seas neid ei leia.

Vastus on siis järgmine. Harjumaal ja Ida-Virumaal me ühtlustasime piirangud alates 28. detsembrist ning mõlemas on alates sellest kuupäevast lubatud majutusasutustes ainult ööbida. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse siit.

Karoliina Vasli, Delfi
Siin üks minister juba viitas tänapäeva pühakodadele. Tahtsin küsida, kas oli ka arutlusel kaubanduskeskuste võimalik sulgemine või mitte, sest kas või Tallinnas praegu näeme, et seal on nüüd väga palju inimesi ja ilmselt on ka aastavahetuse eel. Või see praegu laual ei olnud?

Jüri Ratas
Jah, oli laual.

Karoliina Vasli
Aga miks otsustati, et pigem siis ikka avatuks jätta?

Jüri Ratas
Kõigepealt see, et kaubanduskeskustes on täna juba väga selge regulatsioon. Kaubanduskeskusesse sisse, rääkimata kaubanduskeskustes olevatest poodidest, ei tohi üle 50 protsendi minna. Kaubanduskeskustes on ka maski kandmise kohustus ja desinfitseerimise kohustus, reeglit 2 + 2 tuleb järgida.

Need kõik on kaalutlusotsused. Kui ma ütlesin, et me olime eile 16 tundi koos, siis ei olnud see anekdootide rääkimine, see oli tõsine tööpäev, tõsise töö tegemine.

Teadusnõukojaga, nagu ma ütlesin, kohtusime mitu korda, professor Lutsar põhiliselt. Terviseamet ja Urmas Sule olid põhimõtteliselt kogu selle aja meie juures. Ja me kaalusime erinevaid variante.

Väga paljud asjad olid eile veel laual. See oli see, mis me tunnetasime, et on proportsionaalne, see oli teadusnõukoja soovitus ka nende tunnetuse pealt, et see viib Ri alla, see viib Ri langusesse. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Urmas Reinsalu
Aga kui tohib, ma seda selgitan, seda kaubakeskuste, kaupluste loogikat. Väga oluline on rõhutada: me ei sulge Harjumaal… Ei plaani teha seda enne pühi ega hoia taskus, kuskil tagataskus seda, et teha pärast pühi. Ärge kartke, kaubanduskeskusi Harjumaal ei suleta.

See oli tegelikult laual ka Ida-Virumaa puhul, et kaubakeskusi sulgeda. Ja siis oli ka ennekõike põhjus, miks seda mitte teha, legitiimne põhjus see, et aga vaat see kutsub küll esile surve nii-öelda piiride või, ütleme, maakonnapiiride üleseks liikumiseks. Siis on ilmselge, et inimesed oleksid hakanud oma jõuluoste tegema Rakveres, Tartus.

Me oleks vastupidi motiveerinud ja survestanud maakonna piire ületavat liikumist. Ja see oli ilmselge põhjus, et seda vältida. Sellise otsuse äraspidine mõju oleks olnud ja surve siis otsekohe teha seda üle riigi, mis ei oleks jälle teistpidi olnud mõistlik.

Ja teine põhjus seda mitte teha on see. Kui seda teha mingisuguse etteteatamisajaga, siis vastupidi oleks tekkinud lisasurve kaubakeskustele ja poodidele nii-öelda selle avatud ajaakna jooksul. See vastupidi oleks olnud mõjunud siis nii-öelda viiruse levitamise täiendava niisuguse väikse keeristormina.

Nii et ühesõnaga püüame leida võimalusi ka kaubakeskuste külastamiseks eeldatavalt madalama koormuse ajal. See on võimalik, seal Google'is kõik näitab, millal ostukoormused on, on ajad, kui palju inimesi veedavad seal poodides, eks ole, kõik saavad uurida.

Ja et keegi… Praegu õhus ei ole seda, et kaubakeskusi suletakse. Kaubakeskused ja poed jäävad avatuks, nii nagu nad on enne olnud.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse. Palun!

Anne Raiste, "Aktuaalne kaamera"
Küsimus professor Irja Lutsarile. Millal võib olla see punkt või see aeg, kui sellised piirangud võiksid üle Eesti kehtima hakata?

Irja Lutsar
No ma usun, et seda aega ei tule. Aga väga paljud asjad ei sõltu sellest, mida mina usun või ei usu.

Kui üle Eesti hakkavad samasugused trendid olema, nagu on Harjumaal ja Ida-Virumaal… Noh, need niisugused, ütleme, meie nakatumine on, ma aktsepteerin, et pool Eesti elanikkonnast elab ka selles piirkonnas, kus kõige rohkem nakatumist on, et see nakatumine on väga siia kontsentreerunud. Aga kui hakkab mujal Eestis oluline nakatumise tõus, siis seda täiesti välistada ei saa.

Aga ma ei oska teile, jah, nii täpset kuupäeva ette ütelda, kunas see juhtub.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Palun!

Karoliina Vasli, Delfi
Mul oleks küsimus toetusmeetmete kohta. Praegu teade alles tuli, aga juba, ütleme siin, meelelahutussektor, söögi-, toitlustussektor on natuke segaduses, et kuidas see raha jaotamine hakkab käima.

Kas seal on kõigile, kes avalduse teevad, või mingid sektorid on ära jaotatud, et mis summa saavad? Peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Jah, aitäh! Ma väga mõistan seda muret. Nii nagu Urmas alustas, on väga keerulised otsused, iga piirangu taga on ühelt poolt inimeste tervis ja elu, mille eest loomulikult me soovime seista ja tegutseme selle nimel, teisel tasakaalupunktil, mis minu jaoks on natukene allpool, on loomulikult majandus. Ja iga piirang tähendab majanduses mingit sulgemist, iga piirang tähendab majanduses rasket olukorda.

Nagu ma ütlesin, me oleme eile õhtul otsustanud, et me kompenseerime. Jah, see jaotus erinevate valdkondade vahel, on see toitlustus või on need spaad või sanatooriumid või kultuurirahastus või haridusvaldkonna rahastus, see on põhimõtteliselt kokku lepitud. Täna on veel hommikul vaja, see jäi majandus- ja taristuministri kohuseks, konsulteerida maksu- ja tolliametiga.

Ja põhimõtteliselt need otsused on samuti langetatud. Nagu ma ütlesin, kui me teeme nüüd valitsustasandil otsuseid, siis me kohe anname ka teada täpselt selle jaotuse. Eks siis läbi rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ja majandusministeeriumi koostöö peamiselt see lõplik lahendus tuleb. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tundub, et pressikonverents on lõppenud. Siis on nüüd võimalus teha eraldi personaalselt intervjuusid. Palume teha seda hajutatult. Aitäh! Häid jõule!
 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-