Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme, sotsiaalminister Tanel Kiik, välisminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Jaak Aab.
Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna siseminister Mart Helme, sotsiaalminister Tanel Kiik, välisminister Urmas Reinsalu ning riigihalduse minister Jaak Aab. Esmalt annan sõna peaministri ülesannetes Mart Helmele.
Mart Helme
Meil oli täna valitsuse päevakorras nagu tavaliselt terve rida bürokraatlikke punkte, mis ajakirjanikke väga ei huvita, sest ajakirjanikud on siin kõik teadagi, mis teemal.
Aga siiski, aga siiski, meil olid nii mõnedki niisugused majanduspoliitiliselt väga olulised teemad. Näiteks, valitsus kiitis heaks elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk on võimaldada olemasolevatel jaamadel toota taastuvenergiat ja osaleda vastavatel vähempakkumistel. See tähendab seda, et me saame rohkem kasutada biomassi, see tähendab seda, et meil on seni puidujäätmeid näiteks kasutatud oluliselt vähem, kui see võimalik oleks just Narva Elektrijaamades. Kui siiani on see elektrienergia tootmine olnud kuskil 100 gigavatt-tundi, siis tänu muudatustele võib see ulatuda kuni 500 gigavatt- tunnini. Ja see tähendab ka taastuvenergia tasude tõusu.
Nii. Siis, veel. Valitsus toetas autoveoseaduse muutmist, mis muudab lihtsamaks busside ja veoautode hooldamise. Nimelt ei pea siis enam sõidukite hooldajad läbima sõiduki ametikoolitust selleks, et juhtida bussi või veoautot remonti. Ja sama seadus kohustab ka tootmisveaga auto omanikke oma sõidukit korda tegema. See puudutab eelkõige siis, nagu öeldud, tootjaid. Aga meil on olnud siin ju teatavasti juhtumeid, kus on terveid partiisid tagasi kutsutud autosid mingi vea tõttu. Nüüd ka Eesti seadus siis selle seaduslünga täidab.
Nii. Siis elektroonilise side seaduse täiendamine, et kindlustada sidevõrkude turvalisust. Tulevikus peavad ettevõtted kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga sidevõrgu riist- ja tarkvara, eelkõige on see mõeldud 5G sidevõrkude turvalisuse tagamiseks. Küllaltki oluline teema.
Ja veel. Valitsus tegi otsused, mille alusel antakse Viru Keemia Grupile kümneks aastaks kasutada mitu maatükki. Ühel nendest on ladustatud peenpõlevkivijääke, teisel asub ohtlike jäätmete prügila. Seal vahepeal on üks tühi maa, mida on võimalik siis selle seaduse alusel või selle muudatuse alusel kasutada. Ja vastavalt sellele kokkuleppele kohustub ettevõtja täitma seal kõiki ettekirjutusi ja seadusi.
Nii. Mis võiks olla veel? Mis võiks olla veel? Ahaa, see võib olla ka huvitav. Mingid ajad tagasi kogu meedia kihas sellest, et rääkida riigireformi vajadusest Eesti Vabariigis. Jaak Aab istub seal, tema teab sest paremini.
Aga me kinnitasime siis riigireformi koordinatsiooninõukogu koosseisu, mida juhib riigihalduse minister ja võib-olla ta tahab sellest siis pikemalt ka rääkida.
Samuti tegime kaks otsust seoses omandireformiga, aga ma arvan, et ma reserveerin ka nende tutvustamise võimaluse siis riigihalduse ministrile. Minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!
Tanel Kiik
Tere ka minu poolt! Täna tõesti valitsuse istungile järgnes kabinetinõupidamine. Palun siinkohal vabandust ajakirjanikelt. Ei jõudnud kell 11 Terviseameti pressikonverentsile, kuna valitsusel arusaadavalt oli vaja rohkem aega, et arutada võimalikke samme, võimalikke tegevusi edasi seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega.
Veel eilse seisuga saime öelda, et meie peamine siht on ennetada selle viiruse kandjate Eestisse jõudmist võin viiruse siin avaldumist. Hetkeseisuga peab ütlema, et oluline on nii ennetus kui ka siis edasise leviku tõkestamine.
Antud kaasuse puhul ehk siis eile õhtul Eestisse saabunud Iraani kodaniku puhul on õnneks suudetud esialgse info põhjal seda teist teha. Ehk viiruse edasine levik on seeläbi tõkestatud, et inimene on haiglas isoleeritud, temaga koos olnud bussireisijate kõigiga on ühendust võetud, omakorda rakendatakse neile vajalikke meetmeid tervise jälgimisel.
Hetkeseisuga ei ole teadaolevalt ühelgi nendest positiivset diagnoosi tuvastatud. Küll aga peab arvestama sellega, et kuna haiguse peiteaeg on suurusjärgus kaks nädalat keskmiselt, siis tänased testid ei olegi sellist vajalikku tulemust. Ehk siis pigem tuleb jälgida, kas sümptomid avalduvad, ja kui need avalduvad, siis kiires korras need testid teha ning ühtlasi inimesed isoleerida, just nimelt selleks, et oleks välistatud haiguse edasine levik. Ja seda kõike tehakse.
Siinkohal tegelikult tahaksingi tunnustada nii konkreetset Eesti Vabariigi alalist elanikku kui ka tervisetöötajaid, kes väga adekvaatselt reageerisid, kuna inimene selle telefonikõne tegi, just nimelt 112 numbrile, tulenevalt enda teadmisest, et tal on teatud sümptomid ja ka teadmisest, et temaga Iraanis koos olnud isikutel oli samuti nimetatud haigus tuvastatud, seda ta sai teada tagantjärele.
Õnneks oli tal piisavalt ettenägelikkust esimesel võimalusel ehk Tallinna saabudes see kõne teha. Siis oli võimalik ta kohe edasi juba kiirabiga toimetada haiglasse.
Loomulikult anname endast parima, et levik temaga koos olnud reisijatele välistada. Ja juhul, kui neil see olukord ilmneb, siis tuleb loomulikult ka need inimesed haiglaravile võtta.
Hetkeseisuga, mis valitsus arutas, oli pikaajalisem vaade, kuna me näeme seda, et viirus on kurnanud eri riike erineva raskusastmega, nüüd juba üle kahe kuu. Ehk Hiinast alguse saanud on ta siiski jõudnud ka teatud piirkondlike kolletena Euroopasse. Eeskätt on küsimus Itaalias, arusaadavalt, aga ka mitmes muus Euroopa riigis ja samuti tegelikult maailmas tervikuna.
See pilt ja võib-olla kogu statistika ei pruugi alati olla ka ülearu ühtlane. Ehk eri riikide võimekus haigust diagnoosida, varakult avastada ja infot vahetada ongi erinev. See on ka ilmselt üks põhjuseid, miks hetkeseisuga ei olnud esialgu meil nii suurt teadmist näiteks ka Iraani andmete kohta, mida järk-järgult nüüd tuleb.
Hetkeseisuga kindlasti on ka Iraan nende piirkondade hulgas, kuhu ei soovita Eesti kodanikel reisida. Ja juhul, kui sealt tullakse, siis täpselt samamoodi kehtivad need soovitused, et olla vähemalt kaks nädalat kodus ja mitte rahvarohketes kohtades.
Valitsus arutas, mis on võimalikud edasised meetmed. Otsustasime selleks moodustada laiapindse töörühma, kuhu siis kuuluvad eri ministeeriumite kantslerid ja asekantslerid. Seda töörühma juhin mina sotsiaalministrina ja sinna on kaasatud sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kas kantsler või asekantsler ja vajaduse korral siis täiendavalt riigiametite esindajaid.
Etteruttavalt võib loomulikult ütelda, et ilmselgelt on see nii PPA kui ka Terviseamet kui ka veel mõned riigiasutused, ilmselt ka Riigikantselei. Kutsume selle töörühma juba täna kokku, just nimelt selleks, et arutada, millised on võimalused piiril täiendava kontrolli tegemiseks, millised on võimalused edasiste muude meetmete kasutuselevõtuks.
Piirikontrolli puhul tuleb paratamatult arvestada sellega, et me räägime ülisuurtest mahtudest. Ehk tõenäoliselt tuleb seda kontrolli teha süsteemselt ja juhupõhiselt.
Eesti Vabariiki kokku aastas kas läheb või siia saabub kümme miljonit inimest. Meil ei ole mõistlik kõiki neid inimesi kontrollida, kõiki nende visiite kontrollida.
Tuleb lähtuda sellest, kus piirkonnast see inimene tuleb, on see siis tõesti mõni riskipiirkond või on see näiteks teadmine, et konkreetsel inimesel-reisijal on teatud tervisemured ilmnenud reisimise käigus või siis lennujaamas, sadamas, bussi peal.
Tegelikult on andnud Terviseamet ju varasemalt ka vastavad soovitused. Nagu ütlesime, peamine siht on haiguse ennetamine, just selles valguses, et näiteks lennuoperaatorid, kes toovad nendest riskipiirkondadest inimesi Eestisse, juba eos ei laseks lennuki peale inimesi, kellel võib-olla konkreetne viirus. Juhul kui näiteks sellise viirusekahtlusega inimene on, siis nad esimesel võimalusel võtaksid ühendust Terviseametiga, kes siis juba koostöös kiirabiga tuleks reaalselt sinna lennukile vastu ja teeks vajalikud kontrollid, isoleeriks nakkuse võimalikud kandjad ja samamoodi ka siis kontrolliks ülejäänud reisijaid.
Selline info ja need palved on edastatud. Ehk siin ongi oluline laiapõhine koostöö ettevõtjate vahel, tervisesektori vahel ja ka inimeste endi vahel, et käitutaks vastutustundlikult, et ei reisitaks teadlikult nakkusega, et ei ignoreeritaks neid sümptomeid, võetakse ühendust kas siis perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220 vajaliku info saamiseks. Juhul kui on juba tõsisem tervisemure, siis helistada operatiivselt 112.
Loomulikult ootame siin ka koostööle ettevõtjaid ja mõistmisele, et inimene on tulnud sellest piirkonnast või tema lapsed tulnud, siis teatud juhtudel on tal mõistlik teha n-ö kaugtööd, kodutööd, mitte tulla tööle rahvarohkesse kontorisse.
Paratamatult, nagu enne viitasin siis haiguse peiteaeg on kaks nädalat, mis tähendab seda, et täna tehtud test ei pruugi anda näiteks nädal aega tagasi saabunud inimese kohta adekvaatset tulemust.
Ehk see reaalne sümptomite ilmnemine koos nakkuse testimisvõimalusega tekib alles siis, kui tal on reaalsed sümptomid ja kui sellest nakatusest on reeglina möödas umbes kaks nädalat. See on ka miski, mida peavad arvestama nii tööandjad kui ka töötajad. Isegi kui täna näiteks see test peaks olema negatiivne, siis see ei ole saja protsendiline garantii.
Ja seetõttu on see kaks nädalat garantiiniperioodi just Terviseameti välja soovitatud. See tugineb tõenduspõhistele andmetele nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka Euroopa Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse hinnangutele.
Töörühm, mida ma enne kirjeldasin, esitab oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Valitsus arutab toimuvat ja võimalikke edasisi samme järgmistel nõupidamistel. Järgmisel nädalal otsustame töö käigus tulenevalt sellest, millised on võimalikud vajalikud otsused, mida saab langetada ainult valitsuse tasandil, ja milliseid otsuseid on võimalik langetada konkreetsete ametkondade tasandil ilma eraldi valitsuse nõupidamist kokku kutsumata.
Loomulikult hea meelega vastan täiendavatele küsimustele. Aitäh!
Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!
Urmas Reinsalu
Jaa, aitäh! Välisministeerium moodustas eraldi töörühma koroonaviiruse sündmuse haldamiseks. Seda juhib asekantsler Erki Kodar. Välisministeeriumile on praegu konsulaartegevuses Eesti kodanike abistamine prioriteet.
Välisministeeriumi vaade on tungivalt vältida reisimist riskipiirkondadesse, kus on tuvastatud nakkus. Ma kordan üle need riskihinnangutest lähtuvad riskipiirkonnad: Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalias Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regioonid, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.
Samuti tuleb arvestada seda, et nendes piirkondades, aga ka teistes riikides ja teistes piirkondades võivad viiruse levikul tekkida täiendavad reisijaliikumise piirangud. Ka nendes riikides, mille kohta meil täna reisihoiatusi ei ole.
Seetõttu kindlasti kõigil inimestel üldisel reisimisel tuleks olla valvas ja hinnata reisi vajalikkust. Välisministeeriumis 24 tundi töötav infotelefon 53019999. Kõik inimesed, kes reisile lähevad. Esiteks, inimestel on võimalik nii meie kodulehel kui ka telefoni teel registreerida, kui nad lähevad välisriiki, sest on väga oluline meil teada nendes piirkondades või ka võimalikes hüpoteetilistes tulevastes piirkondades Eesti kodanike asukohta, selleks et me saaksime inimesi informeerida vahetult.
Praegu on registreerunud nendes riskipiirkondades 105 meie riigi kodanikku. Teiseks on oluline reisi planeerimisel kindlasti inimestel konsulteerida reisi- ja kindlustuspakkujaga, et olla teadlik nendest tingimustest haigus- ja karantiinpiirkondade laienemisel.
Me oleme eile võtnud kokku turismifirmad, kindlustusfirmad, täna need koosolekud jätkuvalt. Me tahame saavutada selle, et meil tekiks ühine nägemus, et võimalikult lihtsalt inimestele kommunikeerida, milliste riskidega nad peavad arvestama välisriigis viibides ja samuti olukorras, kui reis jääb ära, seetõttu, et mingi riigi territoorium on karantiini sattunud.
Kindlasti meie huvi number üks on, kui karantiini alla Eesti kodanikud jäävad. Praegu nendes karantiinipiirkondades või sellistes piirkondades, mis on keelu all lahkuda, meie informatsiooni järgi Eesti kodanikke ei ole. Kui see vajadus peaks tekkima, siis meie ülesanne number üks on kahtlemata abistada kodanikke ja saavutada nende naasmine loomulikult ohutul moel Eestisse.
Me viisime läbi koos Prantsusmaaga ühe operatsiooni, kus me tõime jaanuari lõpul tagasi, Prantsusmaa tõi siis Hiinast karantiinipiirkonnast rea Euroopa Liidu kodanike, sh ühe Eesti kodaniku. Nii et me peame arvesse võtma, et ebamugavust või riski liikumisega see viiruse levik toob kaasa, sellega tuleb arvestada. Välisministeeriumi huvi on võimalikult ulatuslikult informatsiooni pakkuda meie kodulehel. Iga päev ajalises mõõtmes täieneb see informatsioon, nii et palun siis inimestel, kellel on huvi reisida, olla sellega kursis, ühtlasi kaaluda kindlasti ka, kas see reis praegusel ajahetkel on asjakohane või tarviline. See on niisugune inimlik soovitus.
Ja tõesti, kui öelda seda, mis on valitsuse selge positsioon, siis valitsuse selge positsioon on Eesti riigipiiridel kehtestada täiendavad kontrollmeetmed, mis puudutab viiruse leviku tõkestamist Eesti territooriumile. Ja selle meetmete kataloog, kuidas see hakkab tulema, see tegelikult siis lähiajal töötatakse välja. Aitäh!
Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Tere päevast ka minu poolt, austatud ajakirjandus!
Valitsuse istungil oli kolm punkti, mis olid siis minu esitatud, korra siin Mart Helme juba mainis riigireformi koordinatsioonikogu moodustamist. Iseenesest see ei ole midagi uut, ka eelmise valitsuse ajal selline kogu moodustati ja seda juhin siis riigihalduse ministrina mina.
Tema ülesanne on koordineerida tegevusi, mis meil on põhjalikult kajastatud riigireformi tegevuskavas. Selle me võtsime vastu 1. augustil eelmisel aastal ja seal on ju konkreetsed ülesanded, konkreetsed tähtajad, konkreetsed tegevused, mida erinevad ministeeriumid ka ellu viivad. Tuleb jälgida nende tegevuste käiku, et nad oleksid piisavalt ette valmistatud ja õigel ajal ka ellu viidud – ja need tegevused puudutavad tavaliselt ju erinevaid ministeeriume.
Siis ma ütlen lihtsalt selle kogemuse põhjal, mis oli eelmise koordinatsioonikogu ajal, et me saavutasime näiteks sellesama, mille üle on siin pikalt räägitud, et riigiasutuste, riigipalgaliste töökohtade väljaviimise. Igal juhul oli väga palju abi koordinatsioonikogust, kus me siis saime need tegevused kokku leppida ja need tõesti ka teostusid.
Ja paralleelselt siis valmistame ette riigireformi elluviimise otsust. See on riigikogu otsuse eelnõu, mis peaks tulema lähiajal siis valitsusse ja läheb riigikokku arutelule. Ehk selle otsuse põhjal või selle arutelu põhjal, mis ka riigikogus tuleb, me oleme nõus täiendama riigireformi tegevuskava ja konkreetseid tegevusi sinna lisama, kui häid ettepanekuid tuleb.
Siis omandireformi reservfondist eraldati raha Maa-ametile nende ülesannete täitmiseks, mis on seotud maareformiga. Ka näiteks maa munitsipaliseerimisega on lisandunud ülesandeid ja see on tegelikult olnud ka varasemalt omandireformi reservfondist rahastatud tegevus. Aga nüüd siis, tähendab, kuna meil on eelarvereeglid, me peame otsustama, kui on jäänud jääke – neid on olnud siin üle poole miljoni–, et Maa-amet saaks neid kasutada. Ja eraldasime ka lisavahendeid.
Üldiselt, jah, see ilus sõna „maareform“ – millal ta ära lõpeb? Mina küsisin Maa-ameti peadirektori käest. Tema on nõus tooma kabinetti ka analüüsi sellest, kus me saaks mingi joone alla tõmmata. Ehk siis riik põhimõtteliselt on ära kaardistanud oma vajadused. Ja need reformimata maad või vabad maad – tuleb siis otsustada, kas nad lähevad müüki, lähevad omavalitsustele arendamiseks. Ma loodan, et me lähiajal seda ka saame valitsuskabinetis arutada.
Siis küll mitte otseselt minu valdkonda puudutav, aga kaudselt kindlasti ja päris oluliselt on elektrituru seaduse muutmise seadus. Kui Taavi Aas oleks täna siin, siis ta saaks ise rääkida. See puudutab Eesti Energia põlevkivijaamasid.
Selle otsuse tegelikult põhimõtteliselt me tegime ära juba eelmisel suvel. Siin on süüdistatud ka kohaliku ajakirjanduse poolt, põhiliselt Põhjarannikust, et valitsusel puudub plaan ja ei ole mingeid otsuseid tehtud.
Me tegime need ära tegelikult juba lähikuudel, kui uus valitsus moodustati. Kaks asja. Kuna ei ole selge energiavarustuse tulevik siin piirkonnas, siis sai tegelikult osa plokke arvatud reservi. Ja need töötajad on ka palgal.
Nüüd teine otsus oli see, et me võimaldame kasutada biomassi energia tootmisel, see puudutab ühte koostootmisjaama või plokki, 11. plokki. Ja see võimaldab siis seal toodetava elektri hinnal olla konkurentsivõimelisem elektriturul, mis siin meil Nordpoolis selles piirkonnas on, ja teiseks väga säilitab sealt töökohad – nii elektrijaamades kui ka kaevandustes.
Mis saab edasi? Meil oli üks kohtumine Ida-Virumaal ja selle põhjal kirjutati pealkiri, et „Roheline energia suleb elektrijaamad“. Võib-olla kunagi tulevikus jah. Aga selleks on küllaltki pikk üleminekuperiood.
Me tegelikult oleme otsustanud, et me teeme seda sujuvalt. Me kaalume võimalusi asendada elektritootmist põlevkiviõli tootmisega. See otsus on lähiajal ka meil kaalumisel kabinetis.
Samal ajal muidugi me ka praegu teeme neid tegevusi Ida-Virumaal, mis mitmekesistavad ettevõtlustöökohti. Tööstusparkides on loodud üle 700 uue töökoha viimase kolme-nelja aastaga. Me hakkasime toetama ka tööstusinvesteeringuid. Ettevõtjaid, kes teevad ja loovad töökohti, saavad tegelikult otseselt Ida-Virumaal programmist ka toetust.
Jah, alati võiks teha rohkem. Seda olen ma ka öelnud ja ma arvan, et need võimalused on olemas.
Praegu arutame ka järgmise Euroopa Liidu rahastamise vahendite meetmeid ja kasutamist. On üleval ettepanek Euroopa Komisjoni poolt õiglaseks üleminekufondiks. Seal pole kuskil kirjutatud, et selleks aastaks me peame kuskil elektrijaamad sulgema. Ma rõhutan seda üle.
Jah, me oleme küll öelnud, et me kliimaneutraalsuse poole tahame liikuda, see on Euroopa Liidu eesmärk, me toetame seda, aga see võtab aega ja seal tulebki mõistlike sammudega astuda. Nii et homme-ülehomme ei kao massiliselt töökohti, nagu on jälle levitatud siin ka seda arvamust. Seda ei tule.
Ja siis üks ilus asi veel kohalikele omavalitsustele, hea uudis. Ühelt poolt, et CO2 kaubandus- ja kliimameetmed tunduvad, et on meile probleemiks, teiselt poolt selle kaubandusega me saame vahendeid. Ja kohalikud omavalitsused, lähiajal avatakse voor, kus saavad taotleda energiasäästuvahendeid oma hoonete korrastamiseks ja aasta lõpus on tulemas veel teine voor.
Miks nad erinevad? Teine voor on umbes 30 miljonit, esimene voor on kümme miljonit. Erinevalt varasematest, kus me suunasime selle ainult kas lasteaedadele hooldekodudele – olid sellised voorud – saab nüüdsest seda kasutada kõigi kohaliku omavalitsuse omanduses oleva hoonete puhul ehk nende teenuste puhul, nende tegevuste puhul, mida omavalitsused nendes hoonetes pakuvad.
Ja on võimalik ka see, et kui on amortiseerunud maht kuskil ,võib selle ka lammutada ja ehitada asemele uue. Hooldekodudega proovisime ära, see läks päris hästi. Nii et üritame saada maksimaalselt positiivseid tulemusi sellest kliimapoliitikast, mis meil võimalik saada.
Ja nüüd, okei, koroonaviiruse kohta ka. Korraks oli juttu sellest, et tuletasime meelde Lõuna-Eesti tormi ja hädaolukordi. Rõhutan: ühtegi hädaolukorda praegu momendil ei ole, aga me peame olema valmis, juhul, kui ka selle haigusega seoses või viirusega seoses tekib.
Siis omavalitsused omavad ju hooldekodusid, omavaid koole-lasteaedu ja nad peavad olema kindlasti valmis selleks, et kui sellised puhangud tekivad, mis siis teha ja kuidas tuleb käituda. Nendel on kõigil selline hädaolukorra plaan, aga nagu sügis näitas, need päris hästi toimi, nad olid paberil, aga reaalses elus kohe käima ei läinud.
Nii et me kindlasti informeerime omavalitsusi, et nad peaksid läbi mõtlema ka sellise ohu puhul oma käitumise, kes selle tegevuste eest vastutab, kes informeerib. Kindlasti valitsuse poolt me seda infot omavalitsustele pidevalt jagame. Nii et see on üks ülesanne, mida tuleks silmas pidada. Aitäh!
Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida.
Mart Helme
Jaa, aga ma ütlen mõned repliigid veel täienduseks eelkõige Jaak Aabile. Esiteks, jaa, vastab tõele see, et see valitsus väga terast tähelepanu pöörab Ida-Virumaale. Sellele, et seal ei tekiks mingit sotsiaalset katastroofi, et see üleminek n-ö kliimaneutraalsusele toimuks pikema aja vältel, samm-sammult uusi töökohti luues. Nii et igasugune vastupidiste väidete esitamine on tegelikult vastutustundetu ega vasta ka tõele. Ei ole mõtet ka tegelikult sealseid tööstusjuhte käsitleda mingite kliimakurjategijatena. Ma sattusin ühte saadet jälgima, kus VKG üht juhti käsitleti peaaegu et kurjategijana. No see ei ole, ei ole ilus. Nii ei saa. Me hoiame neid inimesi.
Keegi klassikutest – võib-olla siin vene ajakirjanikud või venekeelsed ajakirjanikud oskavad paremini meenutada, kes see on – on öelnud, et vene mäss on verine ja jõhker. No me ei taha Eestis mingit vene mässu, mis võib olla tingitud sellest, et sotsiaalne taustsüsteem täielikult kokku kukub, sellepärast, et me ummisjalu tormame kuskile mingi kliimaneutraalsuse poole. Seda ei saa lubada. See on üks.
Ja ministrid, erinevad ministrid, mina kaasa arvatud, on Ida-Virumaal, ma arvan, oluliselt sagedasemad külalised selle valitsuse ajal, kui on olnud mitmetegi eelmiste valitsuste ajal. Nii et kõik need niisugused jutud sellest, kuidas me need inimesed oleme hüljanud ja seal ootab ees mingisugune tume tulevik, ei pea paika, lihtsalt ei pea paika. Nüüd see esiteks.
Teiseks kutsun teid üles väga vastutustundlikule käsitlusele seoses selle nn koroonaviirusega. No ma ise jooksin üle õue praegu siit ja mõtlesin oma peas, et külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Sest tegelikult ju sümptomid on väga suurel määral sellised, millest minu nooruses ei oleks keegi mingisugust koroona- ega muud viirust välja lugenud, see oli külmetus. Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid, kõik muu niisugune tore asi, ja läks mõne päevaga, nädal ajaga mööda. Ei olnud mingit koroonaviirust.
Aga noh, tänapäeval on kõik diagnoosimised ja asjad loomulikult hoopiski teisel tasemel ja on välja nuputatud ja välja peilitud, et antud juhul on tegemist siiski teatud konkreetse viirusega, mis levib üsna hästi piisknakkuse teel. Ja ka siin ruumis, kui keegi on võib-olla tulnud Türgist või Iraanist hiljaaegu või Itaaliast või Tenerifelt, võib-olla annab meile edasi. Ja kaks nädalat on peiteaeg.
See ongi see, mis muudab selle asja keeruliseks meile, riigile, valitsusele – see peiteaeg. Me võime teha igasuguseid kontrolle, aga peiteajal ei ole mitte mingisuguseid märke sellest, et nädala või kahe nädala pärast sellel inimesel lööb see välja ja ta hakkab seda juba siis aktiivselt levitama.
Nüüd, kui ma räägin vastutustundlikust suhtumisest, vastutustundlikust sõnumi esitamisest, siis ma pean silmas ühte väga selget asja: meil ei ole Eestis mingit hädaolukorda. Meil ei ole mingit kriisi, meil ei ole mingit pandeemiat ega epideemiat. Küll on meil aga oht. Ja selle ohuga me tegeleme, selle ohuviimisega nii madalale tasemele, kui seda valitsuse tasemel on võimalik viia, sellega me tegeleme.
Palun seda silmas pidada, kui te seda sõnumit levitate! Me tegeleme selle ohu minimaalseks muutmisega. Me ei tegele mingi hädaolukorraga praegu. Hädaolukorda Eestis ei ole. Ei selles asjas ega üheski teises asjas. Palun seda silmas pidada!
Palun mitte ajakirjanduslikku bluffi hakata ajama ja näpuga valitsuse poole näitama, kuidas valitsus ei tee, ei ole teinud ja ei ole valmis ja oleks pidanud juba kolm aastat tagasi midagi tegema hakkama – siis kui keegi polnud sõna „koroona“ kuulnudki, küll aga teadsid kõik, mis asi ja mis mäng on koroona. Omal ajal mängisin ka koroonat väga hea meelega. See on nüüd see.
Kui ajakirjandus vastutustundlikult ei käitu, siis olukord muutub. Võib-olla siis tekib paanika. Ja seda paanikat ei ole meile kellelegi vaja. Muide, siseministril on väga suured volitused Eesti seaduste kohaselt karantiinide kehtestamiseks, piirikontrollide kehtestamiseks.
Ja muide, me näeme nüüd ka seda, kuidas varasemad valitsused on käitunud väga vastutustundetult, kui nad sisuliselt kaotasid ära piirivalve meil, kui me oleme nii hirmus avatud olnud kõikides asjades. Kust siis ikkagi tuli meil praegu see viirusekandja? Tuli Iraanist. Aga missugused kogukonnad kasvavad meil kõige kiiremini praegu Eestis? Need on just need kolm teatud kolmanda maailma väga kriitilise sanitaar- ja muu meditsiiniteenusega piirkonda. Nii et mõelgem ka selle peale. Mõelgem ka selle peale, et sugugi ei ole ksenofoobia alati see.
Kust on tulnud Eestisse leetrid? Kust on tulnud Eestisse tagasi süüfilis? Eestis ei olnud neid haigusi väga pikka aega, aga nüüd on nad tulnud. Kas ei ole ka mitte teatud avatuse ja ahnuse tulemus, et me odavat ja maksustamata renditööjõudu oleme piiramatult Eestisse sisse lasknud.
Ja siis näidatakse näpuga valitsuse liikmete peale, vaene sotsiaalminister peab vastutama selle eest, et on puhkenud niisugused, naasugused ja kolmatsugused asjad.
Me võib-olla peame natuke oma filosoofilist suhtumist sellesse maailma, kuhu me oleme jõudnud, korrigeerima. See on see niisugune märkus, mida ma tahan siin edastada ja kutsuda veel kord üles teid ikkagi vastutustundlikule käsitlemisele. Aitäh!
Juhataja
Nii, aga nüüd on küll ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, keda te esindate, ning ka see, kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni. Alustame siit.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministri kohusetäitjale puudutab elektri hinda. Te mainisite poole lausega, et taastuvenergia tasud tõusevad. Kui palju nad siis tõusevad, kas see kajastub ka elektriarvetel ja kui kajastub, siis kuidas see läheb kokku valitsuse põhimõttega, et makse ei tõsteta?
Mart Helme
2020. aastal prognoositav taastuvenergia tasu on üle 90 miljoni euro. Ma ei oska teile protsentides ega võrdlustes öelda, aga mul on siin tark mees taskus – Jaak Aab.
Jaak Aab
Jah, tark mees taskus on võib-olla Taavi Aas selles valdkonnas, aga arvestused näitavad, et kui see biomassiga koostootmine kvalifitseerub sinna taastuvenergeetika toetuse alla, siis see tõstab taastuvenergia hinda. Meil on sellel hinnalipikul ju mitu tükki, kui te koju saate oma elektrihinnalipiku, ühe sendi võrra. Aitäh!
Kadri Kuulpak, Postimees
Küsin sotsiaalministrilt. Mis puudutab viiruse koldepiirkonnast tulnuid, siis missugused võimalused on koju jääda neil, kes kodukontorit teha ei saa? Kuidas peaksid ettevõtted käituma sellises olukorras?
Tanel Kiik
Tulenevalt selle n-ö haiguse, viiruse siiski suhteliselt tõenäolisest edasisest levikust, juhul kui tegemist on nakkuskandjaga, siis meie soovitus tõesti on siin olla võimalikult paindlik nii tööandjatel kui ka töötajatel just nimelt töökorralduse küsimustes. Seda seetõttu, et juhul, kui see haigus peaks näiteks konkreetses tööandja kollektiivis edasi levima, siis sellisel juhul ka kahjud nii nendele inimestele, ettevõtjale kui ka riigile tervikuna oleks oluliselt suuremad kui see kahenädalane periood, mis see konkreetne töötaja kodus veedaks.
Juhul, kui inimene näiteks on tõesti tulnud riskipiirkonnast ja tal on tegelik põhjendatud kahtlus, et ta võib olla nakatunud, siis kindlasti on mõistlik ka konsulteerida oma perearstiga ja uurida võimalusi saada nüüd ametlikult haiguslehte.
Ehk teatud kaalutlustel on perearstil õigus sellisel juhul see haigusleht avada, kuna tõesti ei pea ilmtingimata ära ootama neid sümptomeid, vaid lähtuvalt Terviseameti loetletud piirkondadest on võimalik seda teha ka ilma sümptomeid kui selliseid n-ö nägemata, ilme nende avaldumiseta.
Ma korra kommenteeriks ka erinevate haiguste levikut Eestis. Kindlasti üks oluline põhjus, miks meil on siin nii leetrid kui ka mõned muud haigused hakanud tekkima, on tegelikult vaktsineerimine ja vaktsineeritusega hõlmatuse langus. Ehk tegelikult me näeme, et see on ükskõik mis riigis seetõttu toimuma hakanud, kuna on ajapikku teatud haigused n-ö ununenud, on nendesse suhtumine muutunud kergekäelisemaks ja vaktsineeritusega hõlmatus on langenud Eestis.
Tervikuna on see tõsine probleem, me näeme tegelikult igas järgmises aastas, et riikliku immuniseerimiskava täitmine langeb, kahjuks, ja see on küll inimestel võimalus sellest keelduda, aga tegelikult need kahjud on kordades suuremad inimesele endale ja tema lähedastele.
Nii et mu soovitus on kindlasti inimestel vaata üle ka tõsise pilguga oma perekonna ja laste vaktsineeritus. Nende haiguste puhul me teame, et täna ei ole veel tõenduspõhist kindlalt kontrollitud vaktsiini konkreetset koroonaviirusele. Aga Eestis on tõepoolest väga palju muid erinevaid, on gripi erinevad viiruse tüved või on muud haigustekitajad, mis on oluliselt suurema tervisemõjuga olnud seni Eesti inimestele igal aastal.
Väga paljud neist oleks olnud ennetatavad, kui inimesed senisest enam vaktsineeriksid ja laiemalt erinevaid hügieeninõudeid ja terviseohutusnõudeid jälgiksid, mis on, ma arvan, mõistlik ja soovitav igas olukorras, hoolimata sellest, kas parasjagu on kuskil maailmas tekkinud uus viirusekolle või mitte. Aitäh!
Jaak Aab
Üks repliik, kui tohib. Täna oli ka sellest juttu, et kust saab infot, eks ju. Inimene peab ise paljuski hindama, mis sümptomid tal on, kust ta on tulnud. On ka ajakirjanduses siin olnud mingisuguseid eksperimente, et ei saa nagu infot. Ikkagi põhiliselt kaks infot, mida Tanel kindlasti saab öelda, on ikkagi 1220, perearsti nõuandeliin, oma perearst, mida on ka võib-olla tihtipeale keeruline, eriti kui tulebki inimestel tahtmine kohe ja palju helistada.
Aga kui ei jää muud üle, siis ka 112 ikkagi. Me töö käigus vaatame, et milline see võimekus on ja vajaduse korral lisame, et kindlasti selle info kätte saaks. Ja muidugi on olemas ju infoportaalid, nii nagu Terviseameti kodulehelt leiab infot. Ja mis puudutab välisreise, siis välisministeeriumi kodulehelt. Jätkuvalt on see pidevalt muutuv ja täienev info seal üleval. Just see info on alati suhteliselt oluline, et inimene saaks selle kätte esimesel võimalusel.
Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhääling
Küsimus siseministrile ja sotsiaalministrile. Siseminister, te saatsite hommikul välja pressiteate, kus tuletasite meelde, et teil on põhimõtteliselt võimalik taastada ka piirikontroll, kui valitsus selleks nõusoleku annab. Kas te näete seda vajadust üles kerkimas, kas te kaalute seda?
Ja võib-olla siis küsimus ka mõlemale. Me oleme näinud, kuidas erinevates riikides lennujaamades tehakse täiendavaid kontrolle näiteks termomeetriga mõõtmiste abil. Kas sellised kontrollid seisavad ees ka Eestis?
Mart Helme
No praegu me ei näe vajadust piire sulgeda. Küll me näeme aga vajadust tõepoolest kontrollida n-ö riskirühmasid. Ja meil on olemas – mitte võib-olla küll piisavalt, aga siiski vähemalt alustuseks piisav arv – neid n-ö kaugmõõtvaid termomeetreid, kraadiklaase või mis iganes nime me sellele asjale anname. Ja kindlasti me hakkame neid rakendama.
Aga konkreetsed tööversioonid ja lahendused pakuvad nüüd välja ikkagi needsamad asjatundjad, kelle komisjon koguneb juba täna, või õigemini sotsiaalminister paneb selle täna kokku ja homme hommikul kella kümneks juba me tahame saada nendelt ettepanekuid, mida valitsus koguneb siis arutama kas homme või võimaluse korral siis vastavalt sellele, kuidas on mõttekas.
Meil ei ole mõtet lihtsalt koguneda selleks, et õhku võngutada, kui meil ei ole mingisuguseid stsenaariumeid, mingisuguseid meetmeid nende suhtes otsuseid langetada.
Kui need ettepanekud on tehtud ja otsuste langetamise koht on, siis valitsus on võtnud vastu otsuse operatiivselt koguneda. Homme õhtul saabub ka peaminister tagasi. Nii et võimalik, et meil on vaja teha tööd ka nädalavahetusel, me ei oska seda ette hinnata. Aga igatahes valitsus on operatiivselt valmis sellega tegelema.
Nüüd piiride sulgemine. Noh, see on väga selline radikaalne meede. Me ikkagi praegu keskenduksime eelkõige nendele riskirühmadele. Me teame, et koolivaheaeg lõpeb ja paljud inimesed tulevad puhkustelt soojadest piirkondadest. Näiteks Tenerifel on ka meie andmetel päris hea hulk Eesti peresid koos lastega. Me tahaksime olla valmis nädalavahetusel juba nendesamade soojustermomeetritega, neid sealt läbi laskma, et kui juba on.
Vaat, probleem on ju selles, et nad võivad sealt läbi tulla ja nad on selle nakkuse saanud, aga see termomeeter veel ei registreeri seda. Me peame mõtlema ka, kuidas me neid riskirühmasid saame muul moel kontrolli all hoida, hoiatada, informeerida, et sel moel, nagu ma ütlesin ka algul, viia miinimumini võimalik haiguse levik Eesti-siseselt juba.
Praegu haigus tuleb Eestist väljastpoolt, Eestis sees ta ei levi. Meie ülesanne on praegu tegeleda sellega, et ta Eesti-siseselt levima ei hakkakski. Ja sellekohased otsused me tahame langetada nii kiiresti kui võimalik.
Tanel Kiik
Aitäh! Tõepoolest, kasutasin valitsuse pressikonverentsi aega n-ö täisfunktsionaalselt. Vahepeal on kokku kutsutud täna kella kolmeks vastav töörühm, mis valitsus oma kabinetinõupidamisel otsustas. Ja nii nagu siseminister ütles, homme siis kella kümneks esitame konkreetsed ettepanekud Vabariigi Valitsusele, mida üks või teine ametkond saaks senisest enam teha.
Rõhutan: see ei tähenda seda, et senine tegevus oleks olnud väheldane, vaid pigem on loogikas lähtutud sellest, et riigi reaktsioon, iga ametkonna reaktsioon peab olema proportsionaalne.
Ehk seni, kuni me olime teadmises, et Balti riikides pole ühtegi juhtumit, Soomes oli tol hetkel üksikjuhtum, ei olnud ka mõistlik siin mingit väga lauskontrolli näiteks piiridel kehtestada, seda enam, et, nagu viidati, haigusel peiteajal need erinevad kontrollid – termokaamerad jms –mingit tulemust kahjuks ei annaks. Ei annaks ka inimestele lauskontrollimine, kuna lihtsalt need testid tuleks negatiivsed.
Ka näiteks konkreetsel juhtumil, mis haigusekandja eile avastati, palavikku tal ei esinenud. Ehk termokaamera poleks seda mingis mõttes kinni pidanud ja kuna tegemist oli ka bussireisijaga, mitte lennukiga saabunuga, siis see on veelgi keerulisem.
Kuni inimesed sõidavad autodega, rongidega, bussidega, laevadega helikopteritega, lennukitega - ehk on väga palju erinevaid viise, kuidas riikide vahel liigutakse ja tõesti kogu liikumise maht, nagu ütlesin, aastas on hinnanguliselt kümme miljonit sisse-välja, see tähendab, et sellist sada protsenti piiranguid ei ole veel suutnud teha ükski riik ja pole ka tegelikult püüdnud.
Eesti tegevus ei saa loomulikult olla nii jõuline, olukorras, kus meil ei ole sadu nakatunuid või kümneid tuhandeid nakatunuid, vaid me räägime ikkagi konkreetselt ühest juhtumist. Loodetavasti see jääbki üksikjuhtumiks, aga tulenevalt siiski uuest infost, uuest olukorrast vaatamegi, erinevate ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning riigiasutustega üle võimalikud täiendavad sammud, kuidas seda kontrolli tõhustada.
Ja väga suur rõhk tõesti on hetkel tulenevalt ka koolivaheperioodist just nimelt Eestisse nüüd naasvate isikute puhul, nii laste kui ka täiskasvanute puhul. Sellest tulevalt on ka Terviseamet oma soovituse andnud: kodus püsida. See on arusaadavalt ebamugav ja on arusaadav, et see toob kokku n-ö elukorralduslikke muudatusi. Aga iga kord tuleb arvestada neid võimalikke ebamugavusi versus võimalikke riske juhul, kui neid soovitusi eirata.
Ehk ma arvan, et siin antud juhul on nende soovituste täitmine võimaluste piires mõistlik. See lähtub inimese enda huvidest ja heaolust. Loomulikult riik püüab jõudumööda – on see siis läbi haiguslehtede vms toetusmeetmete – neid inimesi ka aidata. Ja loodame siin, nagu enne ütlesin, vastutusrikkale ja laiapõhjalisele koostööle nii ettevõtjate, riigi, erinevate riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, inimeste endi kui ka loomulikult tervisesektori vahel, et seda haiguse edasist levikut maksimaalsel määral tõkestada, ennetada.
Nii nagu hetkel on näiteks meie põhjanaabritel, et on olnud üksikud juhtumid, aga ei ole kordagi tekkinud sellist kollet, loodame, et ka Eestis suudame täpselt sama saavutada. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Jah, vastus on jaatav. Teatud tüüpi tervisekontroll piiridel tuleb Eestis, see oli valitsev poliitiline otsus tegelikult täna. Teatud profiiliga tervisekontroll.
Valitsuse pädevuses on ohuhinnangu alusel ka vajaduse korral kehtestada täielik piirikontroll Eestis või tegelikult ka piir sulgeda. Ja mu selge sõnum on selles, et kui ohuolukord on selline, et objektiivselt seda tuleb teha, siis ma olen veendumusel, et valitsus ei kõhkle neid otsuseid Eesti rahvatervise huvides rakendamist.
Kahtlemata on teine teemadering, mis puudutab kolmandate riikide kodanike sisenemist siia viisadega. Jah, otsus on vastu võetud, et Hiinast me turismiviisasid tegelikult ei väljasta, kui on olukord ilmnenud. Me ei väljast neid Hiina turismiviisasid praegu.
Väga positiivne samm oli see, et Finnair peatas tegelikult Helsingi-Hiina otselennud. Tegelikult, kui me vaatame, ka Hiina kodanike liikumine oleks olnud laevaga ka Eestisse suurearvuline, ka Tallink on osundanud neile, noh, oluline reisijate arvu vähenemine. Aga need on praktilised otsused, need ei tähenda kuidagi suhtumist sellesse riikidevahelisse ellu, vaid kõik riigid astuvad praktilisi samme, et vältida selle viiruse levikut. See on kõikide maailma riikide ühine mure ja huvi.
Marii Karell „Laseri“ saatest TV3
Mul on kolm küsimust kolmele ministrile.
Siseminister Mart Helme, kas te leiate, et antud olukorras, kus me räägime täiendava piirikontrolli kehtestamisest, kui suremusprotsent on suurem kui gripil, on kohane visata nalja koroonaviiruse üle, rääkides sinepiplaastrist, villastest sokkidest?
Mart Helme
Ma rääkisin sellest, et omal ajal ei osatud diagnoosida selliseid asju ja võetigi niimoodi, et villased sokid. Ja inimesed surid ka siis.
Teate, kõige üle võib nalja visata ja kõigele peabki nalja viskama.
Ma ausalt öeldes suhtun väga suure sarkasmi ja irooniaga sellesse poliitkorrektsusesse ja niisugusesse suhtumisse, et kõige puhul peab hirmus tõsise näo ette võtma. Ei pea. Ei pea.
Loomulikult, oleme eluterved. Vaatame naeratades elule otsa, ka sel juhul, kui elu on raske. Kas te arvate, et Siberis ja kaevandustes ja vangilaagrites inimesed oleks ellu jäänud, kui nad ei oleks naeratades elule otsa vaadanud? Muidugi, loomulikult, elutahe peab olema, positiivne suhtumine peab olema.
Kui me hakkame siin praegu halama selle ühe juhtumi puhul, et nüüd kõik on lõppenud, ma ei tea, see on täiesti kohatu, see on täiesti kohatu. Aga noh, ma saan aru, et ma ei kuulu teie lemmikpoliitikute hulka, seetõttu ka selline küsimus.
Marii Karell
Vastupidi. Suur õnn on teid alati intervjueerida. Aitäh teile!
Mart Helme
Muidugi, sest ma annan teile alati sellist intrigeerivat materjali.
Marii Karell
Küsimus sotsiaalminister Tanel Kiigele. Superministeeriumis toimunud pressikonverentsi ajal Terviseamet andis ka märku sellest, et valitsus kaalub, millist sõnumit anda nendele lastevanematele, kes tulevad puhkuselt tagasi koos lastega. Kas selles osas otsustati midagi?
Tanel Kiik
Valitsus tõepoolest arutas seda teemade ringi laiemalt. Nagu öeldud, me ei räägi ainult täiskasvanutest, vaid räägime ka lastest, peredest. Me teame, et koolivaheaeg on kohe lõppemas. Valitsus avaldas toetust Terviseamet senistele soovitustele.
Ehk tegemist on jätkuvalt soovitustega, tegemist ei ole otseselt kohustusega. Eestis ei ole võimalik ilma eriolukorda välja kuulutamata selliseid liikumispiiranguid või muid selliseid kehtestada. Valitsuse liikmete, mulle tundus arutelu põhjal, ühine positsioon oli see, et Terviseameti soovituste võimaluste piires maksimaalsel määral täitmine, on mõistlik. Juhul, kui tõesti on tulnud nendest riskipiirkonnas Põhja-Itaalia, Hiina ilmselgelt Iraan, tegelikult neid riike Aasia piirkonnas on paraku veel, kust on tõenäolisem saada konkreetne nakkus, sellisel juhul oleks mõistlik olla ise ja lapsega need kaks nädalat kodus, leppida kooliga täpselt kokku see töökorraldus ja õppekorraldus; samamoodi nagu tööandjaga.
Nagu ütlesin, see meede on kahtlemata ebamugav, aga arvestades võimaliku riski, ma arvan, et see meede on proportsionaalne ja mõistlik just nimelt selleks, et Eestis jääks neid hetkeseisuga üks ja võib-olla siis tulevikus ka veel, kui peaks tekkima sisserännanute näol mingeid täiendavaid või riikidest naasvate näol mingisuguseid nakkuskandjad, et need ei leviks kohapeal edasi.
See on, ma arvan, meie peamine väljakutse hetkel.
Marii Karell
Aitäh! Ja küsimus välisministrile. Kas ma sain õigesti aru, et te tegelikult soovitate kaaluda mitte reisimist?
Urmas Reinsalu
Ma soovitan inimestel, jah, läbi mõelda oma välisreisid ja see vajadus. See on minu arusaamine. Kindlasti kõik inimesed on vabad demokraatlikus riigis oma reisivalikuid tegemas. Tungivalt välisministeerium soovitab mitte nendesse piirkondadesse reisida. Aga jällegi, inimesed on vabad. Kui neid inimesi sisse lastakse, meil mingisugust väljasõidukeeldu Eesti riigis ei ole ja see ei oleks ka kuidagi asjakohane. Nii et inimesed langetavad oma valiku.
Aga maailmas on praegu loomulikult nii: nakkushaigus levib, nakkushaigusel on veidi kõrgem suremus – te arvutasite ise ka, eks ole – kui tavapärasel, ütleme, sesoonsel niisugusel viiruslikul gripiviirusel. Aga ka erinevad riigid soovivad seda tõkestada vägagi jäikade meetmetega, nii nagu ka erinevaid jäigemaid meetmeid kavatseb Eesti rakendada, mis puudutab siin kontrolli.
Inimesed lihtsalt peavad sellega arvestama ja hindama realistlikult seda, mis need riskid võivad kaasneda. Ja kindlasti meie, välisministeeriumi huvi on nõustada.
Nüüd loomulikult, Mart tahtis pingeid maha võtta ja väike niisugune lõbus nali. Aga loomulikult ei ole praegu niisugust hädaolukorda, see on valitsuse üldine arusaam.
Kahtlemata, loomulikult me tunneme kaasa neile inimestele, kes on selle viiruse levikul oma elu kaotanud, ja nende lähedastele inimestele. Seda tõbe kindlasti poleks vaja olnud maailma, selles ei ole vähematki kahtlust ju. Kõik rahvad ja riigid, kes sellega silmitsi on, maailmas on palju muret, on ka hirmu, on ka kindlasti ärevust, mis võib olla objektiivselt vaadates ei ole põhjendatud. Aga tõsiasi on see, et see on üks teema, mis on praegu rahvusvaheliselt vägagi-vägagi akuutne, mida erinevate riikide koostöös me arutame.
Nüüd küsimus sellest, mis puudutas Terviseameti üleskutset tööandjaid võimaldama lapsevanematele kodusolekut, aga samuti inimestel, kes on töötajad, kes on naasnud siis nendest viiruse kriisi- ja riskipiirkondadest.
No siin tahaks ka üles kutsuda, et loomulikult inimesed ise langetavad selle valiku, aga kindlasti seda tasuks inimestel kaaluda. Seda tasuks inimestel tõsiselt kaaluda. Ja ka kindlasti, kui inimene tunneb ise seda, sellega pöördub, siis ma loodan, et tööandjad on mõistvad. See võimalik risk, millele osundas ka sotsiaalminister, ka võimalik tööandjale hüpoteetiline risk, see risk on kindlasti madal tõenäosuslikus mõttes, aga see risk on olemas, seda ei saa eitada, see ei ole null. Tegelikult võib tähendada sellele ettevõttele või asutusele hoopis kõvemat põntsu, no võimaliku leviku poolest.
Ma kordan veel: meie keskne ülesanne praegu selle juhtumi, selle kaasuse menetlemisel on see, et vältida selle jõudmist täiendavalt Eestisse ja vältida selle levikut Eestis. Kogu see ülesandepüstitus on praegu selles loogikas. Mis ei tähenda seda, et meil ei ole olemas riski ja ohustsenaariumeid ega valmidust rakendada seda kriisi juhul, kui viiruse levik aset leiab Eestis ulatuslikumalt. Aitäh!
Jaak Aab
Marii, sa minu käest ei küsinud, aga ma ütlen kaks sõna lihtsalt, väga pikalt ei räägi.
Eks ta on ju sarnane teiste viirustega, ta on lihtsalt uus tüvi ja ta on väga agressiivne. Sellest see hinnang ka riikides ja maailmas kokku, et ta väga kiiresti levib. Põhiliselt on ohus ikkagi riskirühmad, nii nagu ka sotsiaalminister rääkis, eks ju.
Ka teiste viiruste ja grippide puhul on riskirühmad, need on väiksed lapsed, need on kroonilised haiged ja eakamad, kelle tervis ei ole nii hea. Ka siin tuleb jälgida just neid riskirühmi.
Mina arvan, et täna see põhiline otsus oli see, et me jälgime olukorda ja vastavalt vajadusele oleme nõus täiendavaid meetmeid vastu võtma. Aga selleks peab olema põhjendatud alus. Me ei saa ette tormata mingitest asjadest. Me peame omale valmis ja selle valmisolekuga me tõsiselt tegeleme.
Juhataja
Võtame viimase küsimus
Mart Helme
Nii palju lisaks veel, et ega see olukord ei ole nii lootusetu. Minu arust on nii hiinlased kui ka ameeriklased raporteerinud, et neil on juba olemas selle viiruse vastu ravimid. Nii et kui see nüüd tõele vastab ja need ravimid tõepoolest suuremas koguses või paljude juhtude puhul osutuvad efektiivseteks, siis võib-olla kogu see koroonapaanika vaibub kiiremini, kui me kõik oskame oodata ja loota.
Juhataja
Võtame viimase küsimuse.
Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus sotsiaalministrile. Me teame, et kuna teema on väga aktiivselt üleval kogu aeg ka meedias, siis inimesed ise väga on teadvustanud endale oma olukordi ja pöörduvad ise arsti poole, nii nagu ka see üks konkreetne juhtum. Kas teil on ülevaade, palju on praegu Eestis haiglates inimesi isolatsioonis puhtalt selleks kontrolli ajaks?
Tanel Kiik
Haiglates just nimelt konkreetse viirustõve kahtlusega isolatsioonis isikuid, peate silmas? Üldiselt ta niimoodi, et inimene isoleeritakse seniks, kuni on ilmnenud, kas tal on või ole konkreetne viirus.
Antud juhul, nagu öeldud, on teada, et see on avastatud ühel Eesti Vabariigi alalisele elanikul. Teadaolevalt hetkeseisuga ta on isolatsioonis koos oma pereliikmega ehk kahekesi.
Täiendavalt isolatsioonis võib hetkeseisuga olla veel mõni inimene, kellel parasjagu on see konkreetne test tegema. Juhul, kui see test on tehtud, siis isolatsiooni kui sellist ei rakendata. Isolatsioon on siiski reaalselt nakatunud inimeste isoleerimiseks mõeldud meede.
Eraldi meede on karantiin. Karantiin on see, kui inimene jääb just nimelt kahtluse tõttu näiteks koju ja eraldatakse muul viisil üle ühiskonnast, selleks et edasist levikut tõkestada ja saada selgust, kas inimesel on või ole konkreetne viirus.
Mis puutub laiemalt tervisevaldkonna töökoormust, siis ma olen just vahepeal konsulteerinud ka haigekassa ja Terviseameti ja ka arstkonna esindajatega. Loomulikult, praegu on üleüldse selline periood, kus rohkem ongi erinevaid kaebusi, erinevaid tervisemuresid inimestel, arsti poole pöördumisi.
Aga näiteks perearsti nõuandeliin, kus saab operatiivselt ka infot erinevate võimalike lahenduste kohta ja sümptomite kohta, sealt kinnitati mulle, et seal sellist ülekoormust hetkeseisuga ei ole.
Ehk inimesed on ilmselt jälginud oma tervist ja teinud adekvaatseid hinnanguid, saanud infot ka Terviseameti kodulehelt, mida ma kindlasti soovitan kasutada, kuna tõesti seda uuendatakse mitu korda päevas kõige operatiivsemalt. Ja laiemalt juhul, kui siiski jääb n-ö küsimuse õhku, siis tõesti hetkeseisuga perearsti nõuandeliin ongi õigem koht, kuhu pöörduda.
Väga tõsiste kiireloomuliste murede korral loomulikult tuleb pöörduda juba häirekeskuse numbrile 112.
Mida ma palun inimestel, kellel on koroonaviiruse kahtlus mitte teha, on tõesti see: ei tasu minna EMO-sse. Ehk EMO-sse minekul on oluliselt suurem tõenäosus teisi nakatada.
Kui on juba teada, et inimene tuleb mõnest riskipiirkonnast, on teada, et tal on mingid sümptomid tekkinud ja avaldanud, ta ei ole päris veendunud, kas minna ja ikkagi pöörduda kiirabi poole või mitte, ongi võimalik vaheaste perearsti nõuandeliiniga või enda perearstiga konsulteerimine, aga siiski juba haiglasse tuleks ta viia kiirabiga.
Eestis on neli haiglat, mis on valmis neid patsiente vastu võtma, need on Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Pärnu Haigla. Ehk Eestis on regionaalselt kaetud.
EMO-sse otse pöördumine antud juhul võib panna ohtu väga paljude teiste inimeste tervise ja heaolu, nii et palun seda mitte teha. Aitäh!
Juhataja
Pressikonverents on nüüd läbi. Suur tänu kõigile!
