Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 29. august 2013. aasta
Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod
ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2558-1
Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, kell 4 alustab valitsus kabinetinõupidamisega. Aga istungi teemadest annavad ministrid ja peaminister ülevaate ning sõna peaministrile. Palun.
Andrus Ansip
Aitäh. Me just lõpetasime valitsuse istungiga. Tavaliselt on nii, et valitsuse istung kestab õige vähe aega ja siis järgneb kabinetinõupidamine ja pressikonverentsile tuleme kabinetinõupidamiselt. Seekord me just saime ühele poole valitsuse istungi päevakorrapunktidega.
Kõige rohkem aega valitsuse istungil võttis vanemahüvitise maksmise valemi muutmise küsimus. Teatavasti Riigikohus on praeguse süsteemi tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Praeguse süsteemi järgi teatud sissetulekutest alates inimesed hakkavad kätte saama tuludena vähem, kui nad enne töötamist said vanemahüvitist, ja loomulikult selline olukord on põhiseadusevastane ja üritasime leida kõige paremat lahendust tekkinud olukorrale. Ma usun, et nüüd me leidsime selle lahenduse, millest räägib meile sotsiaalminister Taavi Rõivas pikemalt. Aga minu meelest tuleks see debatt ühiskonnas laiemalt uuesti avada. Ma leian, et pole õige üleüldse vanemahüvitist kärpida nendel inimestel, kes vanemahüvitise saamise perioodil käivad tööl. Minu meelest võiks kõigile maksta täisulatuses vanemahüvitist ja teenigu siis nad nii palju, kui tahavad, vanemahüvitisel on maksimumpiir nagunii ees. Kõik paraku nii ei arva. Mõned arvavad, et võiks ikkagi seda vanemahüvitist kohelda sarnaselt haigushüvitisega, et haiguse ajal tööl käia ei tohi ja kui tööl käiakse, siis alusetult makstud haiguse ajal töölt eemal oldud aja eest makstud haigusrahad küsitakse tagasi. Aga samas pensionär tööl käia võib, nii et täispensionit makstakse. Ma usun, et saame valitsuses veel korduvalt sel teemal mõtteid vahetada, aga hea oleks, kui ka noored emad ja isad kaasa rääkida saaksid. Praegu meil on reguleerimise alus raha ja me ei võta arvesse seda, kui palju inimene tegelikult oma lapse juures on ja missuguse ajaga ta seda raha teenib. Keegi kirjutab lapse kõrvalt raamatu. Kas ta peaks siis vanemahüvitisest ilma jääma? On tööd teinud? Mis on halba sellest, kui kõrgelt kvalifitseeritud arst käib 5 tunnil nädalas näiteks tegemas seda tööd, mille eest kõige rohkem makstakse? Ja nii edasi. Aga sellest räägib meile pikemalt Taavi Rõivas. Ma arvan, et praegune lahendus sai hea.
Valitsus otsustas täna premeerida tiitlivõistluste edukalt esinenud sportlasi ja nende treenereid. Kokku eraldatakse selleks raha 134 217 eurot. Need tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlased on Julia Beljajeva, epees kuldmedal. MM-võistlustel võitnud noor neiu saab 38 348 eurot ja tema treener Natalja Kotova saab 19 174 eurot. Ja meeste hulgas MM-võistlustel epees kuldmedali võitnud Nikolai Novosjolov saab ka 38 348 eurot ja tema treener Igor Tšikinjov 19 174 eurot. Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Moskvas pronksmedalile tulnud Gerd Kanter saab 12 782 eurot ja tema treener Indrek Tustit 6391 eurot.
Arutasime ka kodakondsuse andmise teemasid. Valitsus andis kodakondsuse 6 inimesele ning taastas Eesti kodakondsuse kahel isikul, kes selle alaealisena kaotasid. See oli juba kolmas kord, kui me neid kodakondsuse taastamise küsimusi oleme valitsuses arutanud, aga isikute arv on suurem kui kolm. Ma mäletan, et ükskord arutasime 3 isiku osas kodakondsuse taastamist ehk siis sünniga koos on kodakondsust taotletud, on inimene saanud Eesti Vabariigi kodanikuks, vanemad on võtnud lapsele ka Vene kodakondsuse. Eesti seadus topeltkodakondsust ei luba, Eesti kodakondsusest on loobutud, laps on täisealiseks saanud, täisealisena ütleb, et loomulikult ma tahan olla Eesti Vabariigi kodanik ja loobun Vene Föderatsiooni kodakondsusest. See on see tüüpiline situatsioon. Ilmselt need, kes praegu kodakondsuse taastamist taotlevad, ongi sellesse ikka jõudnud. Varem neid kaasusi ilmselt ei olnud sellepärast, et neid polnud sündinud.
Valitsus arutas kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korda. Selles osas kõige kaalukam otsus on see, et edaspidi omandab riik üldreeglina ainult selliseid looduskaitse piiranguga kinnisasju, mille suhtes on kaitsekord kehtestatud pärast kinnisasja omandamist. Ehk siis, kui omandaja on teadnud, et kinnisasi on looduskaitseliste piirangutega, siis riigil omandamise kohustust ei ole, kõik sellised avalduse esitajad lähevad järjekorra lõppu. Aga millal lõpuni ostmise järg jõuab, seda ei tea keegi.
Veel kinnitas valitsus rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu. Esimeheks nimetatakse Epp Mitt, sekretäriks Ingrid Soans, liikmeteks Johan Patrik Göransson, Urmas Ojamäe ja Gunborg Margareta Magnér Hammerman ning asendusliikmeks Malin Sofia Joons. Valitsuse esindajaks nimetatakse kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Sirli Tooming. Minu poolt kõik. Aitäh.
Juhataja
Aitäh. Läheme edasi vanemahüvitise teemal ja sõna sotsiaalministrile. Palun.
Taavi Rõivas
Suur tänu. Nagu öeldud, siis valitsus jõudis täna kokkuleppele vanemahüvitise ajal töötamise korral töötasu maksmise ja vanemahüvitise maksmise uues valemis. Meenutuseks, vanemahüvitis süsteemina on meil töötanud ligi 10 aastat ja ta on töötanud väga hästi. Selle aja jooksul on ta kaugelt üle 100 tuhandele lapsevanemale olnud kindlustunde loojaks ja vanemahüvitise üldpõhimõtted on kaljukindlalt paigas ja peavad ka nii jääma. Aga peaaegu iga kümnes lapsevanem, kes vanemahüvitist saab, käib vanemahüvitise saamise ajal kas osalise koormusega enamasti või üksikutel juhtudel ka täisajaga tööl ja neid on kokku 9,1 % vanemahüvitise saajatest. Nagu me teame, siis juba kümme aastat tagasi koostatud seaduse puhul lepiti kokku selles, et kui vanem läheb tööle, siis ta ei saa mitte täit sissetulekut ega ole ka see tööl käimine kuidagi keelatud ehk siis ta võib tööl käia ja osa sissetulekust saab. Tookord lahendati see valem selliselt, et võeti vanemahüvitis, tema uu sissetulek, liideti kokku ja jagati 1,2. Ma pisut lihtsustan seda valemit, aga lihtsalt öeldes on see nii ja tulemuseks sai siis osadel juhtudel päris suure kaotuse ja kuni nüüd viimasel ajal vanemahüvitise summade suurenemisega on jõutud selleni välja, et üksikutel, isegi mitte üksikutel, vaid 77 juhul see valem andis negatiivse tulemuse. Ehk siis kui inimene läheb vanemahüvitise saamise ajal tööle, siis vanemahüvitist vähendatakse rohkem kui tema tööl juurde teenis. Ma usun, et te mõistate kõik, et see ei ole oodatud tulemus. Samuti ei ole oodatud tulemus see, kui inimene läheb tööle ja tema töötasu täies ulatuses vähendatakse tema vanemahüvitisest ehk siis juurde tema sissetulekut ei saa mitte sentigi. Miks see on oluline, ongi just sellepärast, nagu ka peaminister ütles, et me soovime hoida lisaks sellele, et vanematel on side oma lapsega ja nad saavad lapsega kodus olla ja selleks ajaks kindlustunde, me soovime ka seda, et vanematel oleks võimalus oma töökohaga sidet hoida ja vähemasti osaajaliselt tööl käia või ka tööd kodus teha. See ei peaks olema välistatud, see ei peaks olema karistatav ja seetõttu me leppisime täna valitsuses kokku, et me esitame parlamendile uue valemi. See uus valem tähendab seda, et kui inimene läheb tööle, siis tema vanemahüvitist vähendatakse poole ulatuses tema töötasust, kuid mitte rohkem kui pooleni sellest vanemahüvitisest, mis talle makstakse. Samuti on seal see põrand, et iga inimene peab vanemahüvitist ka tulevikus saama vähemalt alammäära ulatuses, mis järgmise aasta algusest on 320 eurot. Lisaks siis palk. Kui inimene sai vanemahüvitist 320 eurot ja läheb tööle, siis tema oma palgas ei kaota üldse. See puudutab ka näiteks neid, kes vanemahüvitise määramise hetkel tööl ei käinud või sellele eelneval aastal tööl ei käinud, näiteks tüüpiline näide on tudengid. Ma usun, et see uus valem on õiglasem, ta on kindlasti ühtlasem, ta on kindlasti lihtsam ja läbipaistvam ja arusaadavam ja kindlasti on ta ka vanematele kasulikum kui seni. Aga ma olen nõus ka peaministriga selles, et me võime arutada tulevikus seda teemat palju laiemalt, selleks et ka kümme aastat peale vanemahüvitise süsteemi loomist jätkuvalt süsteem oleks kaasaegne, et ta looks kindlustunnet ka tänastele või homsetele lapsevanematele.
Lisaks sellele teemale otsustas valitsus heaks kiita ja parlamendile saata ka sotsiaalhoolekande seaduse ja ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse muutmise eelnõu. See puudutab erihoolekandeteenuste osutamist ja võib esmapilgul tunduda tehniline, aga tegelikult on ta osa meie soovist vähendada erihoolekandeteenuse järjekordi ja reguleerida neid järjekordi selliselt, et need inimesed, kes peavad kindlasti teenust saama, seda ka kindlasti saaks. Ühe näitena ma võin tuua need teenuse saajad, kes tulevad asenduskodust, vana nimega või paljude jaoks suupäraselt öelduna lastekodust, et ei tekiks kahe teenuse vahel, kui inimene täisealiseks saab, auku, mis oleks kahtlemata kahetsusväärne.
Samuti me vaatame üle rehabilitatsiooniteenuse regulatsiooni, et vähendada bürokraatiat. On hästi palju olnud aastate jooksul kriitikat selle üle, et rehabilitatsiooni eelarvest liiga suur osa rahast läheb plaanide koostamisele. Me mööname seda kriitikat ja mitme erineva seaduse muudatusega püüame seda nö bürokraatiale, kuigi see on võib-olla liialdusega või liiga halvas kontekstis öeldud, minevat raha hulka või proportsiooni vähendada selleks, et teenuse osutamiseks jääks vahendeid rohkem. Nagu öeldud, siis nende muutuste eesmärk on, et järjekorrad väheneksid ja järjekorrad väheneksid just eeskätt nende osas, kes kiiresti teenusele saamist vajavad.
Samuti me lükkame edasi ühe tähtaja, kus me oleme võtnud endale varasemalt kohustuse asenduskodudes ehk siis laste asenduskodudes minna üle 8 lapsega peremajadelt 6 lapsega peremajadele. Me näeme, et see on praegusel hetkel riigile üle jõu käiv ja meie eelistus on suunata vahendid sellesse, et kõikidel lastel, kes asenduskodus elavad, oleksid nüüdisaegsed tingimused. Me ka täna otsustasime, tegime otsuseid kolme asenduskodu finantseerimist puudutavates küsimustes, aga neid otsuseid on juba eelmise sotsiaalministri ajal tehtud päris palju. Nii et meie eesmärk on ikkagi jätkata sellega, et kõik laste asenduskodud oleksid nüüdisaegsel tasemel ja loodetavasti 2017. aastaks on võimalus minna üle 8-lapselistelt peredelt 6-lapselistele peredele.
Kolmanda teemana ma sooviksin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et eilses Foorumi saates räägiti päris palju ka töökohtadest, räägiti kahjuks vähemalt ühe saateosalise kaudu ka päris suurte faktivigadega. Nimelt kõlas seal, võib-olla sellel ei peakski pikemalt peatuma, ma arvan, et kõik kuulajad said aru selle absurdsusest, aga kõlas seal väide, et 89 tuhat isa töötab välismaal. See number on ligikaudu 4-kordselt kindlasti blufitud, mis ei tähendaks, et see ei oleks teema ja sellele teemale ei peaks tähelepanu pöörama, aga kindlasti ei peaks numbritega eksitama.
Samuti ma lihtsalt selles kontekstis juhiks tähelepanu, et kui kriisi tipul, kui nii võib öelda, 2010. aastal oli Eestis hõivatuid 570 900 ehk siis võib öelda lihtsamalt, et Eestis oli 570 900 töökohta Eestimaa pinnal ja inimesi nendel töökohtadel. Siis eelmise kvartali seisuga on meil töökohti 645 200 ehk siis ligi 75 tuhat töökohta on viimase paari aastaga Eestis juurde tulnud. Ma arvan, et see on suur asi ja need on päris töökohad. Need ei ole reisisaatjate töökohad, keda te enam trollides ega trammides ei näe, need on päris töökohad, mis toovad inimestele leiva lauale, mis toovad peredele kindlustunnet. See on ka loomulikult põhjuseks, miks paralleelselt on ka inimeste toimetulekunäitajad tuntavalt Eestis paranenud.
Võib-olla on lihtsalt meeldetuletuseks ka tööpuuduse määr, kui see kriisi tipul oli 16,9 %, siis praeguseks registreeritud tööpuudus on langenud 5,3 %le ja statistiline töötus ehk siis kogu töötus 8,1-le. Kindlasti Eesti on olnud üks kiiremaid tööpuuduse langusega riike Euroopa Liidus, kui mitte kõige kiirem, mis ei tähendaks, et me ei peaks jätkuvalt nende teemadega tegelema, aga lihtsalt see kontekst, mis eile selles küllaltki vaadatavas saates kõlama jäi, minu hinnangul jättis see kogu sektorist vale mulje. Ma arvan, et siin on oma roll nii Töötukassal, kelle aktiivseid tööturumeetmed on olnud edukad kui ka sellel, mis on kõige olulisem, et üldine majanduskeskkond on Eestis, erinevalt teistest või väga paljudest Euroopa Liidu riikidest, paranenud. Selles suunas tasub kindlasti edasi töötada. Aitäh.
Juhataja
Suur tänu. Ja nüüd sõna välisministrile.
Urmas Paet
Töökohtadest rääkides, siis valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu Kohtu üldkohtu kohtuniku kandidaadi, kelle me siis esitame, see on Lauri Madise. Lauri Madise on alates 2002. a aprillist töötanud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikuna ja ka kõikvõimalikus muus professionaalses mõttes väga tugev kandidaat. Siin suvel vastav komisjon vaatas läbi kõik need inimesed, kes kandideerisid sellele kohale Euroopa Liidu kohtusse ja esitasid valitsusele Lauri Madise kandidatuuri, kelle valitsus ka täna heaks kiitis.
Kahest muust teemast, mis on järjest kasvavad probleemid maailmas ja kuna nad on ka Euroopa vahetus naabruses, siis ka meid pigem otseselt kui kaudselt mõjutavad. Egiptuse temaatika, mille osas ju eelmisel nädalal isegi kutsuti kokku ka erakorraline Euroopa Liidu välisministrite kohtumine. Nüüd küll viimastel päevadel just kui suuri meeleavaldusi Egiptuses taas pole toimunud, aga homseks on näiteks Moslemi Vennaskond uuesti kutsunud üles meeleavaldustele, nii et kahjuks viimaste päevade suhteline vaikus võib olla näiline. See poliitiline kõneluste raamistik ei ole taastekkinud ehk seesama Moslemi Vennaskond ja mõned organisatsioonid veel on keeldunud praeguste ajutiste Egiptuse juhtidega kõnelusi pidamast, mille taustsüsteem muidugi on ka see, et enamik näiteks Moslemi Vennaskonna liidreid on arreteeritud. Kindlasti on meie huvi ja Euroopa kui terviku huvi see, et see vägivald saaks ikkagi tänavatelt ära, mida me viimastel nädalatel Egiptuses oleme näinud ja mingisugunegi poliitiline kõneluste raamistik suudetaks tekitada. Sest ka see tänane ajutine n-ö juhtimisskeem ei saa seal lõpmatuseni kesta, et on vaja teha muudatusi põhiseadusesse, vastu võtta, on vaja välja kuulutada uued valimised, aga kui seda poliitilist diskussiooni seal ei toimi, vaid jätkub vägivald tänavatel, siis on selge, et ka need protsessid kuhugi ei jõua.
Euroopa Liit on täna üks võib-olla väheseid kui mitte ainuke rahvusvahelisi partnereid ja jõude, kellega on valmis jätkuvalt suhtlema kõik Egiptuse seesmise konflikti osapooled ja seda tuleb jätkuvalt ära kasutada ehk siis neid mõjutada kõnelusi jätkama. Lepiti kokku ka see, et relvi Euroopa Liidu riigid Egiptusesse ei tarni nii kaua, kuni eriolukord kehtib ja see vägivallaoht tänavatel on jätkuv ja ka konsulaarkoostöö kindlasti Euroopa Liidu riikide vahel on äärmiselt oluline, et seda infot vahetada ja ka võimalikult kiiresti ja adekvaatselt oma ühiskondadesse anda ka neid reisihoiatusi. Eestis ka teatavasti Egiptus on olnud pikka aega väga populaarne reisisihtkoht. Praegu meie välisministeeriumi reisihoiatus Egiptusesse kehtib ja me jälgime seda olukorda seal ju kogu aeg. Kui muudatusi tuleb, siis me kindlasti seda ka muudame, nii et meie hoiatus on praegu see, et me ei soovita Egiptusesse ilma väga tungiva põhjuseta ikkagi reisida. Meie saatkond Kairos praegu jätkab tegevust, nii et selles osas me ei ole mingeid muudatusi teinud.
Ja Süüria, kust siis ka iga tund tuleb uusi, ärevaid teateid. Keemiarelva kasutamine on muidugi äärmiselt erakorraline ja täiesti vastuvõetamatu areng isegi sellises julmas sündmuste jadas, nagu seda me oleme Süürias viimase 2 ja poole aasta jooksul seal kodusõjas näinud. Ikkagi enamik maailma riike on ühinenud ka näiteks rahvusvaheliste keemiarelva keelustamist nõudvate konventsioonidega ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Süüria seda teinud ei ole, mis tähendab ka seda, et ei ole esitanud ka varasematel aegadel ülevaateid üldse oma keemiarelva varudest, rääkimata sellest, et ta siis võtaks kohustuse neid ka mitte kunagi kasutada või asuks neid hävitama. Nii et nüüd kahjuks kogu selle senise arengu tulemusena olime tunnistajaks sellele väga julmale keemiarelva rünnakule. Hukkunuid on vähemalt 1300 selles rünnakus olnud. Praegu on ÜRO eksperdid ka Süürias tegutsemas, kuigi juba esimesed teated on sellest, et see töö on keeruline, kuna tõendeid on hävitatud või püütud hävitada. Loodetavasti siis nädala lõpuks ka ÜRO eksperdid mingisuguse esialgse hinnangu suudavad öelda. Nii mõnegi riigi eksperdid on öelnud, et jah, nii keemiarelva kasutamine kui ka vastutus Assadi režiimil selle kasutamise eest on nende jaoks ja nende poolt tõestatud.
Väline sõjaline sekkumine Süüria sündmustesse on muidugi viimane võimalus ja abinõu, et siiski kõik sellised konfliktid lõpuks ikkagi saab lahendatud ainult poliitiliste kokkulepetega, aga kahe ja poole aasta jooksul Süüria kodusõja puhul, nagu me kõik oleme kahjuks näinud, et need poliitilised või diplomaatilised jõupingutused pole kuhugi viinud. Vastupidi, nüüd siis on ka keemiarelv käiku võetud, nii et nagu me kõik ka teame, on täna mõned riigid, kes on siis on valmistumas ka väliselt sõjaliselt sekkuma. Selle eesmärk, peamine eesmärk muidugi peab olema see, et näiteks keemiarelva uuesti kasutamise võimalused minimiseerida või ka üldse tsiviilühiskonna jätkuv ründamine ja nende kannatused oleksid minimiseeritud. Praeguseks üle 100 tuhande inimese on saanud surma Süüria konfliktis. Põgenikke, kes on riigist lahkunud, on tublisti juba üle miljoni, enamik neist on Süüria naaberriikides, Liibanonis, Jordaanias, Türgis, ka teistes põgenikelaagrites. Umbes kolmandik Süüria enda elanikkonnast ei ole enam oma kodus, vaid on sisepõgenikud selle riigi sees ja sisuliselt täna on kujunemas terve põlvkond noori inimesi või lapsi, kes koolis ei saa käia.
Eesti kohta on ka küsitud, mis meie selles olukorras siis edasi kavatseme teha? Me oleme nende kahe aasta jooksul panustanud peamiselt põgenike abistamisse ja andnud humanitaarabi ja ka rahalist toetust naaberriikidele põgenikelaagrite ülalpidamiseks. Ka värskelt siin uue põgenikelaagri ehituses Jordaanias Eesti osaleb nii oma ekspertidega kui ka rahaliselt ja seda tegevust me oleme valmis jätkama, andma jätkuvalt humanitaarabi ja vajadusel ka oma ekspertidega toetama põgenike olukorra leevendamist. Täna mingisugust n-ö sõjalist kava Eestil sellesse sekkuda ei ole. Nagu ma ütlesin, see sõjaline pool on igal juhul kõige viimane võimalus ja ka selle puhul, mida siin mõned riigid täna kavandavad, on esmalt see, et tsiviilisikud või tsiviilühiskond võimalikult vähe ka sellest välisest sekkumisest kannataks. Kahjuks ÜRO, ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suutnud ühtegi otsust Süüria kohta viimase 2,5 aasta jooksul teha, kuna ÜRO Julgeolekunõukogus on olnud selge, alaliste liikmete hulgas selge erimeelsus, et ühelt poolt Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, teiselt poolt Venemaa ja Hiina ja ka eilne üritus taaskord Süüria teemal midagi ÜROs või ÜRO Julgeolekunõukogus kokku leppida ka pärast seda keemiarelvarünnakut taas ebaõnnestus. Osad liikmed lihtsalt sellelt kohtumiselt jalutasid minema, nii et sealt ei tulnud taaskord mingit otsust. Nii et see pilt selline väga kehv täna jätkuvalt on, need pinged on üleval, see destabiliseerib olukorda mitte ainult Süürias, vaid ka laiemas naabruses, nii Lähis-Idas kui muidugi ka Euroopas, sest see sama põgenike temaatika mõjutab täna ju juba ka Euroopat. Ka need tingimused nendes põgenikelaagrites naaberriikides on mitte just väga head, nii et inimesed juba üritavad sealt edasi liikuda, kuigi algne loogika ka nende põgenike puhul oli see, et põgenikelaagrid just panna võimalikult Süüria lähedusse, et kui konflikt lõpeb, et neil siis oleks võimalikult lihtne tagasi pöörduda koju. Siin on ka arutatud seda, et kui näiteks Euroopasse neid põgenikke hakata tooma, siis muidugi väga kiiresti ka väheneb see tõenäosus, et ka pärast konflikti lõppu nad tagasi pöörduvad. Nii et ka seda tuleb selle põgenike teema käsitlemisel pidada silmas, et eesmärk oleks siiski see, et inimesed võimalikult ruttu saaksid oma kodupiirkonda pärast konflikti lõppu tagasi pöörduda ja seetõttu on ka toetatud neid põgenikelaagreid Süüria naaberriikides.
Juhataja
Suur tänu. Ja nüüd sõna justiitsministrile. Palun.
Hanno Pevkur
Aitäh. Võib-olla ma alustan ka sealt, kus minister alustas. Kandidatuur, kelle me Euroopa üldkohtusse esitame, on seotud justiitsministeeriumi valitsemisala ja kohtutega, kohtunik Lauri Madise on kindlasti väga hea kandidaat Eesti poolt Euroopa üldkohtusse. Küll ma rõhutaksin sõna kandidaat. Nimelt, Euroopa üldkohtus, nii nagu selliste Euroopa institutsioonide puhul on, on üsna tugevad traditsioonid ja tõele au andes oleks Lauri Madise esimene Euroopa üldkohtu kohtunik, kelle sünniaasta algaks numbritega 1970 ja peale. Selles mõttes, et Euroopa üldkohtus, me väga loodame, et tema hariduslik taust, tema teenistuslik taust, tema kutseoskused, tema üldine väga hea renomee Eesti-siseselt aitab kaasa sellele, et vastav komisjon Euroopa üldkohtus siis lõplikult kinnitab selle, kas Lauri Madise osutub valituks üldkohtu kandidaadiks või mitte, et see arvestab kõige sellega, mida me Eesti poolt sinnapoole teele saadame ja tõesti Eesti üks siis noorema generatsiooni väga tugev kohtunik saaks alustada teenistust Euroopa üldkohtus. Aga elame, näeme. Ei ole ka väga kaua oodata.
Istungi juurde tulles, siis istungil oli meil väga oluline karistusseadustiku muutmise eelnõu. Nimelt, see eelnõu puudutab ühe küljevormiliselt ühe Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist seonduvalt lapspornoga. Kui nüüd sisusse laskuda, siis tegelikult selle eelnõu sisu on väga tõsine. Esiteks, uue koosseisuna, mis kuriteo koosseisuna karistusseadustikku lisatakse, on lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine. Ehk see on juhud, kus lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine, seal piltide ning filmide vaatamine ja sh tõmbamata materjali enda arvutisse võib olla karistatav. Aga siin tuleb rõhutada sõna „teadvalt“. Kui keegi kogemata kuskile sellisele lehele satub ja sealt lahkub, siis loomulikult see karistatav ei ole ja eks igat üksikjuhtumit vaadatakse eraldi. Nüüd kuritegude poole pealt ja karistuse poole pealt äärmiselt oluline on ka muudatus, mis puudutab perekondliku sõltuvuse lisamist karistusseadustikku kui raskendavat asjaolu. Puudutab siis juhtumeid, kus isikud on näiteks lahutatud või vanemad on lahutatud, aga üks kas siis endiselt koos elavatest pere liikmetest või ka siis uus pere liige astub vahekorda näiteks siis kasulapsega, seal tuuakse see ealine piir 18 eluaastale. See n-ö perekondlik sõltuvus lisatakse raskendava asjaoluna ja see tähendab seda, et ei pea otseselt olema ema või isa, vaid perekondlik sõltumus tähendab oluliselt laienevat kriteeriumi. Siis on mõned tehnilisemad muudatused ehk me ühendame mõned paragrahvid, näiteks vägistamise ja inimese tahte vastaselt tema kaasamise sugulise kire rahuldamisele suguühtest erineval viisil. Karistusõiguslikult ei ole selles mõttes vahet, igal juhul on tegemist inimese tahte vastase allutamisega seksuaalsel eesmärgil ja igal juhul on see karistatav. Samamoodi §d 143 ja 1431 ehk siis suguühendusele sundimine ja sugulise kire rahuldamisele sundimine, need on ühendatud edaspidi. Mis on võib-olla uus, on ka see, et me loome juriidilise isiku vastutuse. Esmapilgul võib tunduda, et kuidas siis juriidiline isik saab laste seksuaalse väärkohtlemise kuritegudega olla seotud, siis tegelikult juriidilise isiku vastutus on seal täiesti võimalik. Kas või näitena, kus juriidilise isiku kaudu tellitakse mõni tellimustöö laste seksuaalse väärkohtlemise jaoks ja selge on see, et siis ka juriidiline isik peab olema vastutav ja seda ta siis tulevikus saab olema.
Samamoodi, mis kindlasti n-ö sõnumina on oluline, et karistusmäärad lähevad laste seksuaalse väärkohtlemise puhul karmimaks. Kui hetkel on maksimaalne karistus 5 aastat, tulevikus saab ta olema 8 aastat. Ja võib-olla viimase märksõnana tooksin välja, et me teeme ettepaneku laiendada ka nende isikute ringi, keda on vaja kontrollida enne, kui nad lastega tööle hakkavad. Siin näitena võib tuua, kes sinna laiendatud loetellu nüüd lisatakse, lastekaitsetöötajad, aga samuti ka vabatahtlikud, ka näiteks praktikandid, kes tulevad lasteasutusse tööle. Selles mõttes kõik isikud, kes lastega kokku puutuvad töö mõttes, peavad selle kontrolli tööandja poolt ka läbima.
Lõpetuseks võib-olla seonduvalt karistusseadustikuga on paslik rääkida sellest, et viimastel päevadel on ajakirjanduses olnud juttu karistusseadustiku n-ö suuremast eelnõust ja ühe nurga alt, mis puudutab rasedaid ja suitsetamist. Ma tahaksin küll natukene tuua kõiki kaasa mõtlema sel teemal, et kuigi ajakirjandus on võtnud nüüd tõesti fookusesse suitsetamise temaatika, siis inimloote kahjustamine on ka hetkel karistusseadustikus karistatav. See, mis siis nüüd muudetakse, ongi see, et kui hetkel inimloote kahjustamise n-ö tagajärjeks kriminaalõiguslikus mõttes peaks olema loote surm, siis see, mis on ette pandud Tartu Ülikooli eestvedamisel tehtud karistusõiguse revisjonis on see, et ka inimloote teadlik kahjustamine, olgu see näiteks narkootikum või mõni kangetoimeline ravim ja kui isik seda ikkagi teadvalt teeb, siis see inimloote kahjustamine on võrreldav juba inimesele endale kehavigastuse tekitamisega või kui selle tagajärjeks on näiteks puue, mis lapsel sündides avaldub ja ema oli teadlik sellest, et teatud tegevustega, näiteks narkootikumi tarvitamisega ta kahjustab inimloodet, siis selline sündmus võib olla karistatav. See ei tähenda seda loomulikult, et nüüd kui ema suitsetab mõned sigaretid, siis hakatakse kohe kõiki kriminaalkorras vastutusele võtma, kaugel sellest. Aga inimloote kahjustamine tähendab palju karmimaid tegevusi siiski. Kui te vaatate veel karistusseadustikku, siis raseduse ebaseaduslik katkestamine on samamoodi terve jaona karistusseadustikus nelja paragrahvina ära toodud. See, kui me käsitleme inimloodet kui tulevast ühiskonna liiget juba sellisena, et kuriteod inimloote vastu on samamoodi karistatavad, siis ma arvan, et seda ei peaks kuidagi hukka mõistma. Mõistkem seda, et kui inimene ikkagi teadlikult läheb vigastama inimloodet, siis see on võrreldav sellega, et kui inimene läheb, kui see päädib surmaga, siis on see juba hetkel karistatav, aga ka vigastamine on võrreldav tegevus täiesti. Sellised kommentaarid minu poolt. Aitäh.
Juhataja
Aitäh. Peaministril tuli üks teema veel meelde valitsuse istungilt, millest ta tahaks teile rääkida.
Andrus Ansip
See on haugi teema, mis siin Tallinna lähistel ei ole väga huvitav teema, aga Peipsi ümbruse elanikke erutab see teema väga. Nimelt otsustas valitsus täna suurendada haugi püügi mahtu 10 tonni võrra. Need kalapüügi kvoodid lepitakse kokku Eesti-Vene läbirääkimistel, kui nad puudutavad Peipsi järve. Kuna haugide kudemisala on rohkem Eesti poolel, siis Eesti teadlastel on selles osas ka rohkem informatsiooni. Me tegime juba päris läbirääkimiste alguses, kui nendes kehtivates kvootides kokku lepiti, ettepaneku seda püügimahtu suurendada 20 tonni võrra, 10 Venemaalt, 10 Eestilt. Aga kuna Venemaal kogu kvooti nagunii välja ei püüta, siis nemad sellega päri ei olnud. Nüüd on läbirääkimised jõudnud sinnamaale, et ka Venemaa pool on nõustunud sellega, et haugi arvukus on juba sel tasemel, et tõepoolest on mõistlik suurendada seda püügimahtu nii Eestis 10 tonni võrra kui ka Venemaal 10 tonni võrra. Sellest tuleb pressikonverentsil rääkida, sest kui avalikult ei räägi, mine tea, kuidas neid lubasid pärast jagatakse. Aitäh.
Juhataja
Aitäh. Läheme küsimuste juurde. Ingrid, palun.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus härra välisministrile Süüria teemadel. Teatavasti Ameerika siis plaanib sõjalist rünnakut Süüria osas ja seda ilmselt tehakse siis NATO egiidi all, Eesti on samuti NATO liige. Kas Ameerika Ühendriikide esindajad on olnud Eestiga ühenduses, et uurida võimalikku koostööd, ütleme siis, sõjalisel sekkumisel? Aitäh.
Urmas Paet
Eile toimus Põhja-Atlandi nõukogu ehk siis NATO nõukogu koosolek, kus kõik liikmesriigid olid esindatud Brüsselis, kus siis osad liikmesriigid, sh Ameerika Ühendriigid siis andsid edasi oma informatsiooni selle kohta, mis siis Süürias on viimastel päevadel toimunud ka seoses keemiarünnakuga ja siis ka oma võimalikest edasistest sammudest. Nii et see infovahetus on kõigi NATO liikmesriikide vahel kõige värskemalt näiteks eile toimunud. Kahepoolselt ei ole Ameerika Ühendriigid Eesti poole pöördunud.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Saan ma siis aru, et Eesti ei plaani osaleda sõjalises missioonis Süüria osas? Aitäh.
Urmas Paet
Kõigepealt, ühtegi n-ö missiooni kui sellist ei ole välja kuulutatud ja teisalt, jah, ma enne ka ütlesin, et meie kavad, mis puudutavad Süüria teemaga tegelemist, on jätkuvalt põgenikega seonduv, põgenike abistamine humanitaarabi või rahalise toetusega nendele laagritele ja ka ekspertide lähetamine, nagu nüüdki Jordaanias uue laagri, põgenikelaagri rajamisel. Nii et ei, meil ei ole täna n-ö meiepoolset mingit sõjalise sekkumise kava.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja küsimus ka härra sotsiaalministrile. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt, kas omaste hoolduse teemal, mis on ju väga palju kirgi kütnud viimastel aegadel ja väga suured probleemid on selles, kas ka sel teemal on plaanis mingisuguseid muudatusi? Sest me kaotame väga oluliselt ju maksuraha, tööjõudu jne, kui täisjõus inimesed peavad lihtsalt oma pere liikmeid sunnitult hooldama.
Taavi Rõivas
Sel teemal on väga suuri muudatusi plaanis ja nende väga suurte muudatustega toetavad meid ka valitsuses sõlmitud kokkulepped Euroopa Liidu fondide jagamisel, kus me oleme eraldanud nii omaste hoolduse teenusteks kümneid miljoneid eurosid selleks, et näiteks omavalitsused saaksid pakkuda omastele kas koduhooldust, kas päevahoidu, sõltuvalt teenuse vajadusest. Teenuse vajadused on hästi erinevad ja hästi individuaalsed. Samuti on meil olemas ka kokkulepe selles osas, et need lähedased, kes soovivad või vajavad, õigemini, statsionaarset hoidu, ka nende teenuse kohtade uuendamine ja juurde ehitamine on meil vahenditega kaetud, nii et need ei ole mitte ainult plaanid, vaid need on ka plaanid, millel on rahaline kate. Lisaks on meil plaanis ülejärgmisel reedel saada kokku kogu sihtrühma esindajatega. Sinna tulevad nii teenuse osutajad, seotud riigiasutused, omaste hooldajate esindajad, teemaga süvitsi tegelenud ajakirjanikud, väga mitmed inimesed ja me soovime ühiselt arutada, kuidas neid Euroopa Liidu vahendeid just selliselt jaotada, et nendest oleks maksimaalselt kasu ja et see suur raha ei jaotuks mitte nii, et efekt on väike, vaid et suur raha jaotuks nii, et efekt on ka suur või isegi väga suur. Ja omaste hooldus, ma julgen öelda, paari aasta pärast või hiljemalt mõne aasta pärast teenused peaksid Eestis olema uuel tasemel. Selle nimel me teeme väga tõsiselt tööd. Aitäh.
Juhataja
Aitäh. Kas on veel, palun, küsimusi? Erik, palun.
Erik Rand, Delfi
Küsimus härra peaministrile. Kas Süüria diktaator al-Assad kasutas oma rahva vastu keemiarelva ja kuidas vaadata sellele, et lääneriigid hakkavad nüüd sõjakäiku sinna tegema ja samas meenutada Iraagi sõja algust?
Andrus Ansip
Ei ole viisakas küsimusele küsimusega vastata, aga kui ma küsiksin teilt, kas ta kasutas oma rahva vastu keemiarelva? Mis andmed teil on, mis andmed uurival ajakirjandusel on?
Erik Rand
Tuleb ikka lugeda, mida välismeedia kirjutab ja siis kujundada mingi arvamus selle suhtes. Kas teil on ka mingi isiklik arvamus, mis seal olla võis?
Andrus Ansip
Ma ei kipu niisugustes asjades arvamust avaldama ja ka üleüldse arvama. Praegu on teada, et keemiarelva on kasutatud. Kes on keemiarelva kasutanud, selle kohta võib väljendada selliseid ja teistsuguseid arvamusi. Autoriteetsed arvamused on sellised, et Assad või Assadi režiim, kas nüüd Assad isiklikult, aga Assadi režiim on keemiarelva kasutanud. Aga mina saan tugineda ainult avalikele allikatele. Põhimõtteliselt, kui me räägime sellest piirkonnast, siis autoriteetne arvamus tuleb ÜRO-st. Aga kui seda autoriteetset arvamust sellelt tasandilt ei tule, siis on meie jaoks küsimus, et kust järgmisena võiks seda autoriteetset arvamust otsida.
Ma veel kord tuleksin tagasi 7 Eesti jalgratturi juurde, kes seal samas Süüria-Liibanoni piiril pantvangistati. Kelle poole me siis esmalt pöördusime? Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa. Need on need, kellel selles piirkonnas on ekspertiis, kes on suutelised sellest piirkonnast usaldusväärset informatsiooni hankima ja sellepärast me nende poole pöördusimegi. Ka praegu on, teades, et meil endal selles regioonis head ekspertiisi ei ole, informatsioonivõrgustik ei ole väga hea, siis ilmselt tuleks usaldada neid, kes meie jaoks selles küsimuses on autoriteetsed. Aga praegu meie jaoks mingeid valikuid ei ole, meid ei ole seatud valikute ette.
Juhataja
Välisminister täiendab.
Urmas Paet
Jah, tegelikult ma tahaksin siia nagu lisada selliseid asju, et kõigepealt terve rea riikide analüütikud ja eksperdid ka kohapealt on öelnud, et lisaks sellele faktile, et keemiarelva kasutati, siis vastutus selle eest on Assadi juhitaval režiimil ja selle kinnituseks on ka välja toodud mõningaid fakte. Kõigepealt see, et keemiarelvarünnaku toimepanemise koha lähedal oli vahetult enne selle toimumist täheldatud Assadi režiimi üksuste kohalolu, kes seal midagi toimetasid. Teiseks, režiim on ka varem oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud brutaalseid meetodeid. Kolmandaks siis, enne ÜRO inspektorite lubamist selle rünnaku piirkonda pommitati seda ala mitu päeva intensiivselt suurtükkidest ja lennukitest. Küsimus, miks? Ehk see on see jälgede kaotamise temaatika. Ja neljandaks, oluline kinnitus, et keemiarelva kasutada saab siis ainult kas otseselt režiim või midagi režiimiga seotut on see, et keemiarelvad on siiski jätkuvalt režiimi valduses. Opositsioonil puuduvad sellise mastaapse rünnaku korraldamiseks nii vahendid kui võimalused. Ja lisaks see taustsüsteem, millest ma ka enne rääkisin, et keegi ei ole Süürial ega president Assadi režiimil keelanud ühineda rahvusvahelise keemiarelva kasutamist ja levikut piiravate konventsioonidega, mida nad ei ole teinud.
Juhataja
Aitäh. Kas on veel, palun, küsimusi? Palun selja taha, Eesti Raadiole.
Margit Vissak, ERR
Küsimus peaministrile. Täna algasid ametiühingu, tööandjate ja riigi läbirääkimised. Millist käiku te sellele ennustate, läheb libedalt või …
Taavi Rõivas
Kuna mina olen nende läbirääkimiste osapooleks ja kohtumised ministri, ametiühingute ja tööandjate vahel leiavad ka homme aset ja see täna ja ka varem juba mitme kuu jooksul toimunu on olnud teatud mõttes selle ettevalmistuseks, siis ma hea meelega seda kommenteerin. Me oleme nüüdisajastamas kollektiivsete töösuhete regulatsiooni, mis tähendab seda, et ligikaudu 20 aastat vanad õigusaktid, mida seni on peamiselt tehnilistes küsimustes täpsustatud, saavad nendes küsimustes, mis on nende 20 aasta jooksul tõusetunud, selged vastused. Me arutame neid teemasid, nagu ikka kõiki eelnõusid, mis puudutavad töösuhteid, ametiühingute ja tööandjatega. Praeguseks on kaardistatud alla 10 sellise teema, kus on vaja veel kas siis kokku leppida või otsus langetada. Eile oli ametiühingute poolne, võib-olla natuke etteruttav minu hinnangul, pressikonverents, kus nad teatud oma positsioone ka tutvustasid. Nende positsioonide kohta võib öelda, et nendes ei olnud mitte ühtegi asja, milles ei oleks võimalik läbi rääkida ja mõnda konkreetset punkti ma pean mõistlikuks ka toetada. Mis on üldisemalt selle kollektiivsete töösuhete uuendamise põhjuseks lisaks sellele uuenduslikkusele on ka see, et meil on päris palju olnud õiguskantsleri pöördumisi, kus juhitakse tähelepanu näiteks sellele, et hoiatusstreigi etteteatamise tähtaeg, mis puudutab tööandjaid, kes ise ei ole tegelikult selle tüli osapooleks, vaid näiteks on tegemist ühe sektori streigiga ja teises sektoris soovitakse sellega toetuseks kaasa minna, et see praegune seaduses olev tähtaeg 3 päeva on liiga lühike, see on põhiseadusega õiguskantsleri hinnangul vastuolus. Me ei saa jätta sellisele tähelepanu juhtimisele reageerimata ja meie ettepanek on seda pikendada 5 päevani. Samuti ma usun, et nende seaduste uuenduste käigus saab selge vastuse see, kas Eestis on streik selleks, et reageerida töötülidele või me loome uue nähtusena ka poliitilise streigi võimaluse. Mina arvan, et me peaksime Eesti seadustes selgelt välja ütlema, et Eestis ei ole poliitiline streik lubatud, streik on selleks, et töötülisid lahendada ja ma arvan, et see loob tuleviku tarbeks palju selgema õigusruumi kui praegune on. Praegu meil võib-olla on seda raske välja lugeda, kuigi eksperdid ütlevad, et ka praeguses õigusruumis tegelikult poliitilist streiki meil ette nähtud ei ole, aga lihtsam on see selgelt välja öelda. Ja seal on mitmeid teisi päris olulisi küsimusi. Ma usun, et kui me sellega nüüd, nende konsultatsioonidega lõpule jõuame, siis me saame esitada ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja tõenäoliselt see eelnõu on valmis valitsusele esitamiseks selle aasta lõpus. See tähendab seda, et ülejärgmise aasta algusest oleks võimalik seda jõustada ja Eesti saaks nüüdisaegsema kollektiivsete töösuhete õigusruumi.
Juhataja
Aitäh. Imre, palun.
Imre Kaas, Kanal 2
Küsimus härra Pevkurile karistusseadustiku muudatusega seoses. Te ütlesite, et laiendatakse nende isikute kontrolli, seda ringi, kes töötavad lastega. Mis siis senimaani on olnud see ring ja millised võimalused on senimaani olnud lastega töötajate kontrollimiseks?
Hanno Pevkur
Kehtiva õigusruumi puhul on väga lihtne. Võtate Riigi Teataja lahti ja saate näha, mis seal on. Üldine, kõige lihtsam reegel on see, et lastega kokku puutuvad isikud, lasteaiaõpetajad, kooliõpetajad, lastelaagrites töötavad isikud on töölepingulises suhtes. See, mis me nüüd juurde toome, on seesama vabatahtlike ja praktikantide pool pluss lastekaitsetöötajad. Lastekaitsetöötajaid senimaani n-ö eelduslikult kohaliku omavalitsuse ametnikuna olid niikuinii kõrgendatud kontrolli all. Aga selle filtri n-ö kinnitamiseks tegelikult oleks mõistlik siiski tegelikult anda see juurdepääs siis eelkõige arhiivi osas ka nende isikute osas tööandjale. Ehk see, ütleme see vahe on väga lihtne, ka teie võite minu andmeid kontrollida karistusseadustikus, ei ole mingit küsimust. Küsimus on selles, kas ka arhiivi andmetele ligi pääseb ja teatud ametikohtadel töötavate isikute puhul on siis vaja kontrollida ka arhiivi andmeid karistusregistrist.
Imre Kaas
Lisaks veel ka alaealiselt seksi ostmine kriminaliseeritakse. Ühelt poolt on seal see probleem, et kui nüüd keegi lähebki, Eestis teatavasti prostitutsioon ei ole illegaalne, läheb seksi ostma ja kui ta ei küsi selle naisterahva käest dokumenti, mismoodi see lahendatakse, et vältida seal kuidagi olukordi, kus võimalike isikute ring, kes võidakse vahi alla võtta, seal kuidagi väga suureks läheb?
Hanno Pevkur
Lahendataksegi sedakaudu, et kui teie lähete teenust ostma, siis teie peate olema kindel, et see, kellelt te teenust ostate, on täisealine.
Juhataja
Aitäh. Kas on veel, palun, küsimusi?
Taavi Rõivas
Või siis loobuma mõttest sootuks. See on ka täiesti aktsepteeritav lahendus.
Hanno Pevkur
Just nimelt, sellepärast et on täiesti okei, kui te ei osta teenust, eks ju. Aga üldiselt see vastutus on sellele, kes teenust läheb ostma.
Juhataja
Üks küsimus on veel.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ma küsiks veel ühe natuke segadust tekitanud asja härra peaministrilt. Kuidas siis on, kas peab kohanimesid hakkama muutma või mitte? Selles osas on üsna segane situatsioon olnud ja väga paljudes on tekitanud kummastust, et ütleme, võib-olla 200 aastase talukoha nime ma pean kuidagi eestistama või ära muutma. Aitäh.
Andrus Ansip
200-aastase talukoha nime te ei pea hakkama muutma. Selles osas see paanika, mis on tekitatud, on täiesti kohatu. Lugesin kaks korda läbi selle Eesti Päevalehe artikli, hea artikkel oli, täiesti kohane, eksitud pole mitte millegi vastu. Aga see, kuidas seda artiklit interpreteeriti, see oli küll midagi mõistusevastast, kuni selleni välja, et 30 tuhat ametnikku tuleks selle nimede korrastamise ettepaneku eest koondada. No sõbrad, kellest alustame? Meil on kokku avalikus sektoris umbes 140 tuhat töötajat. Sinna hulka lähevad näiteks Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee töötajad. Laseme 20 tuhat sealt lahti.
Need on ikka avaliku sektori töötajad, muidusööjad nagunii, eks. Aga siis 10 tuhat jääks veel järgi, kust me need võtame, kes siis need ametnikud on? Lihtsalt saaks selle 10 tuhat kokku siis, kui 4000 kaitseväelast ja 6000 politseinikku või Politsei- ja Piirivalveameti töötajat lahti lasta. Kust tuleb see 30 tuhat? Või laseme 18 tuhat õpetajat lahti? Üle 4000 arsti, 8000 medõde. Kellest alustame? Ma kujutan ette, et lõpetatakse siis, kui seda 30 tuhandet otsitakse nende päris muidusööjatega ehk siis ministeeriumi ametnikega. Aga ministeeriumi ametnikke Eestis on kokku alla 2500. No siis võtame ministeeriumid ette. Võtame näiteks kultuuriministeeriumi. Võib ükshaaval üle lugeda nad ja vaat seda päris muidusööjat nagu sealt üles ei leia nende 60 või 57 või 56 hulgast. Võib mõne teise ministeeriumi ette võtta. No kah ei leia seda päris õiget üles. Ja siis lõpetatakse ikkagi nagu tavaliselt 101 Riigikogu liikmega. Aga see pole 30 tuhat keda lahti lasta.
Ma olen väga hämmeldunud, et selliseid täiesti ebaadekvaatseid reageeringuid üleüldse riigiametniku poolt tulla võib. Aga see selleks. Mis nende kohanimedega siis lahti on? Mis selle 30 tuhande kohanimega lahti on? Ajaloolisi kohanimesid selle 30 tuhande hulgas on nii palju, põhiline, mille kohta küsitakse ja küsijaks oli Maa-amet aastal 2009 või 2010, mõne puhul ka 2011. Mis aasta meil praegu on? Tundub, et 2013. Maa-amet küsis arvamust kohalikult omavalitsuselt. Kohalik omavalitsus küsib kodanikult arvamust. Ei ole mitte mingisugust diktaati ega mitte midagi taolist.
Miks tuleks neid kohanimesid siis korrastada? Need tavalised, need probleemsed kohanimed, need on näiteks Piimaküla noorloomalaut I või oli ta rooma 1. Piimaküla lehmalaut IV. Tegelikult rooma 4. Mõned arvutid on targad, saavad aru sellest, et mõeldud ei olnud mitte I-d ja V-d, vaid see tähendab nelja, aga kui keegi otsingumootorist, tuli juba kõrgele taevasse lööb, hakkab otsima seda aadressi, Piimaküla lehmalaut 4, mida talle öeldi ehk siis ta ei pruugi seda leida, öeldakse, et sellist aadressi meie andmebaasis ei ole.
See on väga eluline. Põhiliselt need objektid, mille nimed on problemaatilised, need on mingid tehnorajatised, tüüpiliselt näiteks alajaamad. Võtame jälle Piimaküla alajaam VIII. Esiteks, miks peaks üldse see Piimaküla seal juures olema? Kui me räägime lähiaadressist, siis piisaks sellest tänava nimest ja objekti numbrid sellel tänaval või ka maakohtadel käib see ka täpselt samamoodi teede järgi. Meil on praegu liiga palju nimesid sihtotstarbe järgi. Nendes nimedes on väga palju kirjapildi erinevusi. Just nimelt nendes samades alajaamades näiteks on kaldkriipsuga kirjutamisi, on sidekriipsuga kirjutamisi, on kokkukirjutamisi ja on lihtsalt nii, et kaks sõna on lahku kirjutatud. Ja kui nüüd hakata jälle otsingumootorist otsima seda aadressandmete järgi, no mis ta siis meile ütleb, kui meie kirjutame sinna ta näiteks lahku, aga seal juhuslikult on ta kirjutatud sidekriipsuga. Erinevates andmebaasides on erinevad andmed kohanimedest ja see loomulikult tuleks ühtlustada. See ei puuduta praktiliselt üldse neid ajaloolisi kohanimesid. Ajalooliste kohanimedega on nii, et ka nende puhul on erinevates registrites erinevad kirjapildid. See konkreetne Makko talu, selle kohta on küsitud, mida teie asjast arvate, 4 kilomeetrit eemal on teine Makko talu. Ma kujutan ette, et keeleinimestel on see küsimus täiesti põhjendatud olnud, nad on kaks ühte ja sama aadressi kandvat talu nii lähestikku, et mingisugust valla erinevust ei ole, asumi erinevust ei ole, on kah probleem. Nende puhul on lahendus leitud, selle konkreetse Makko puhul, las jääb kahe „k“ga, sest nii teda ka hääldatakse. Kogu see töö tegelikult on tänuväärne ja vajalik ja ma olen hämmeldunud, et see tänuväärne ja vajalik töö naeruvääristatakse ja lörtsitakse lihtsalt ära. Aitäh.
Juhataja
Nüüd on kell üks ja on vist viimane aeg lõpetada. Aitäh teile.
Lõpp
