„Ajad on olnud keerulised, kuid nagu mitmed eksperdid on öelnud, siis ees on paistmas lihtsamad. Raskemad otsused on tehtud ja tulevikus on ehk minek kergem,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Selle 100 päeva sisse mahuvad otsused riigikaitse kindlustamiseks, hangime selle moona, mida kaitseväel on vaja, et kaugemale ja täpsemalt vaenlast mõjutada. Samuti oleme käivitanud majanduskabineti, kus on tehtud mitmeid otsuseid majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks, et kasv tõstaks kõiki paate. Näiteks 2025. aasta alguses avatakse kaitsefond, uue aasta esimeses pooles käivitub suurinvesteeringute meede ning rakendusuuringute keskuse tegevused. Soodsama ja puhtama energia rajamiseks kinnitasime tuuleenergeetika eelisarendusalad. Tehtud on selle ajaga nii mõndagi, kuid toimetame hoogsalt edasi ikka selleks, et Eestil läheks hästi. Olen tänulik kõigile, kes on meile kaasa elanud, nõu ja jõuga abiks olnud.“
Siseminister Lauri Läänemets tõdes, et esimese saja päeva jooksul on valitsus hoidnud nõudlikku joont, et fookus püsiks tänastel põletavaimatel teemadel: „Põletavamatest teemadest on esikohal kahtlemata Eesti inimeste toimetulek ja majanduse käekäik. Teeme lubatud investeeringuid nii kaitsesse kui sisejulgeolekusse ning oleme selle aja jooksul jõuliselt edasi liikunud ka elanikkonnakaitse ja inimeste kriisivalmiduse tõstmisega. Julgeolekukulutusi tehes peame aga ka edaspidi meeles pidama, et need ei saa tulla tööinimeste toimetuleku või pensionäride arvelt ega ka inimestele tähtsate avalike teenuste nagu hariduse või tervishoiu arvelt. Mul on hea meel, et tänaseks oleme edasi liikunud nii majade soojustamise programmiga kui ka ühistranspordireformiga ning teeme pidevat tööd väljaspool kuldseid ringe asuvate regioonide arengu eest seismisel. Ikka selleks, et kõikjal Eestis oleks hea elada."
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et valitsuse prioriteet peab jätkuvalt olema majanduse elavdamine ning parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. „Kõigi käima lükatud suurte haridusreformide laiem mõte on toetada riigi majandusarengut, parandada inimeste toimetulekut ja edendada Eesti elu,“ sõnas ta ja tõi näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku reformi, kutsehariduse ja õppimiskohustuse reformid ning haridusleppe sõlmimise. Kallas lisas, et majanduse tugevdamisel on võtmetähtsusega ka suurinvestorite meetme laiendamine ja Eesti tööturu avamine oskustööjõule.
Valitsuse esimese 100 päeva sisse mahtus nii riigieelarve kui järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia välja töötamine. Septembri lõpus kinnitas valitsus 2025. aasta eelarve, mille tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Eelarveotsustega kindlustas valitsus inimeste ja riigi julgeolekut, investeeris majanduse tugevdamisse ja vähendas oluliselt riigi kulusid.
Oktoobri alguses käivitas valitsus majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks majanduskabineti formaadi. Muu hulgas on selles juba jõutud anda ettevõtlus- ja tööstusministrile mandaat avada 2025.a algusest nii 100 miljoni euro mahuga kaitsetööstusefond kui ka suurinvestorite meede. Kliimaminister sai mandaadi riigimaadel tuuleenergeetika eelisarendusalade loomiseks.
19. septembril jõudis valitsus väljasõiduistungile Põgarisse, kus iga viie aasta tagant tähistatakse valitsuse tasandil Eesti iseseisvuse ja riikluse järjepidevust.
