Kaheksa üldist eesmärki
Valitsuse eesmärk on jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja kaitstud Eesti, tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik.
- Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.
- Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.
- Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.
- Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.
- Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.
- Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.
- Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.
- Peame oluliseks avatud, faktipõhist inforuumi ja arutelukeskkonda, mis on kõigile ühiskonnagruppidele võrdsetel alustel ligipääsetav. Eesti inimeste igakülgsel informeerimisel on keskne koht sõltumatul ajakirjandusel.
Üldeesmärkide saavutamise näitajad
Vaktsineeritute osakaal 2021
-
2 %
oli osakaal 2021. aastal
COVID-19 vastase vaktsiiniga vaktsineeritute osakaal täiskasvanud elanikkonnas seisuga 16.02.2021
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Vaktsineeritute osakaal 2023
-
70 %
on osakaal 2021. aasta lõpuks
COVID-19 vastase vaktsiiniga vaktsineeritute osakaal täiskasvanud elanikkonnas on 2023. aastal vähemalt 70 %.
Tervena elada jäänud aastad 2019
-
Mehed - 54,1 aastat
Naised - 57,6 aastat
2019. aastal sündinud meestel oli tervena elada jäänud aastate näitaja 54,1 ja naistel 57,6.
Vaata hetketulemust meeste kohta Statistikaameti veebilehelt.
Vaata hetketulemust naiste kohta Statistikaameti veebilehelt.
Tervena elada jäänud aastad 2023
-
Mehed - 58,1 aastat
Naised - 60,8 aastat
2023. aastal sündinud meestel on tervena elada jäänud aastate näitaja 58,1 ja naistel 60,8.
Töötuse määr 2019
-
6,8 % oli määr 2019. aastal
2019. aastal oli töötuse määr 6,8 % ja tööjõu tootlikkus hõivatu kohta suhtena Euroopa Liidu keskmisest on 78,8 %.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Töötuse määr 2023
-
väiksem kui 6,8 % on määr 2023. aastal
2023. aastal on töötuse määr väiksem kui 6,8 % ja tööjõu tootlikkus hõivatu kohta suhtena Euroopa Liidu keskmisest on 88 %.
Kasvuhoonegaaside heitkogus 2018
-
18 mln tonni 2018. aastal
2018. aastal oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 18 miljonit tonni ja keskkonnatrendide indeks oli 68,75.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Kasvuhoonegaaside heitkogus 2023
-
14 mln tonni 2023. aastal
2023. aastal on kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14 miljonit tonni ja keskkonnatrendide indeks on 72.
Elukestvas õppes osalemise määr 2019
-
20,1 % oli määr 2019. aastal
2019. a oli täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes 20,1 %.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Elukestvas õppes osalemise määr 2023
-
21 % on osalemise määr 2023. aastal
2023. a on täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes 21 %.
Kaitsetahe 2019
-
57,6 % valmisolek osaleda kaitsetegevuses
2019. a oli uuringu alusel on 57,6 % elanikest valmis osalema kaitsetegevuses.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Kaitsetahe 2023
-
58 % valmisolek osaleda kaitsetegevuses
2023. a on 58 % elanikest valmis osalema kaitsetegevuses.
Väljaspool Harjumaad loodud SKP 2019
-
43 % oli SKP määr 2019. aastal
2019. aastal oli väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest 43 %.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Väljaspool Harjumaad loodud SKP 2023
-
enam kui 45 % on SKP määr 2023. aastal
2023. a on enam kui 45 % väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest.
Arvamusvabaduse ja osalemise indeks 2021
-
1,21 oli indeks 2021. aastal
2021. aastal oli arvamusvabaduse ja osalemise indeks Eestis 1,21.
Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.
Arvamusvabaduse ja osalemise indeks 2023
-
1,21 on indeks 2023. aastal
2023. aastal on arvamusvabaduse ja osalemise indeks Eestis 1,21.
Seotud dokumendid
| Nimetus | Sisestamise kuupäev | |
|---|---|---|
| Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 | 723.97 KB | pdf | 23.02.2021 | Laadi alla |
| 100 päeva plaan | 290.16 KB | pdf | 11.02.2021 | Laadi alla |
| Koalitsioonileping | 323.38 KB | pdf | 24.01.2021 | Laadi alla |
