Kaja Kallas
Eesti Reformierakond
Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.
17. aprillil 2023, Tallinn
Kaja Kallas juhib Eesti Vabariigi Valitsuse 53. koosseisu alates 17. aprillist 2023.
Kaja Kallas sündis 18. juunil 1977 Tallinnas, ta on abielus ning peres kasvab kaks poega ja üks tütar. Kallas astus 2011. aastal Eesti Reformierakonda ja on alates 14. aprillist 2018 erakonna esimees.
Töö- ja teenistuskäik
- On peaminister aastast 2021.
- Aastatel 2019- 2021 kuulus Riigikogu XIV koosseisu, oli fraktsiooni esimees.
- Aastatel 2014-2018 kuulus Euroopa Parlamenti.
- Aastatel 2011-2014 kuulus Riigikogu XII koosseisu, oli 2011. aastal majanduskomisjoni esimees ning 2014. aastal fraktsiooni esimees.
- Aastatel 2010-2011 oli EBSi juhtimiskoolituse keskuse koolitaja.
- Aastatel 2006-2011 oli advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat ja partner.
- Aastatel 1998-2006 oli advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat ja partner.
- Aastatel 1996-1997 oli teater Vanemuine juhi nõunik.
Haridus
Kaja Kallas lõpetas 1999. aastal Tartu Ülikool õigusteaduste erialal ning astus 2007. aastal Estonian Business School’i magistriõppesse.
Autasud ja tunnustused
Aastal 2021 tunnustati Kaja Kallast Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurristiga.
2022. aastal pälvis ta Ameerika Ühendriikide mõttekoja CEPA (Center for European Policy Analysis) auhinna, samal aastal ka Briti mõttekoja Policy Exchange poolt väljaantava Hugo Grotiuse auhinna.
2023. aastal tunnustati teda Vürst Jaroslav Targa II järgu ordeni, Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurristi, Lord Byroni rahvusvahelise auhinna, L’Expressi Euroopa auhinna, Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi Jeane J. Kirkpatricku auhinnaga ning maineka Saksamaa Marion Dönhoffi auhinnaga.
2024. aastal pälvis Kaja Kallas Saksamaa endise välisministri auks nimetatud Walther Rathenau auhinna, mida annab välja Walther Rathenau Instituut.
Peaministri ametist
Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul.
Vabariigi Valitsuse keskne liige on peaminister, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine. Peaminister juhib valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud.
Peaminister ei ole põhiseaduslik institutsioon või kõrgem riigiorgan, ta on Vabariigi Valitsuse kui ühe põhiseadusliku institutsiooni juht.
- Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
- Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi.
- Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu.
- Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees.
- Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest.
- Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel – Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks.