Otto Strandman
Otto Strandman juhtis Eesti Vabariigi valitsuse 4. koosseisu peaministrina ja 19. koosseisu riigivanemana. Ta oli jurist, poliitik, Eesti majandusele uue ja elujõulise suuna rajaja, diplomaat ja perepea.
Otto August Strandman sündis 30. novembril 1875 Vandu küla uues koolimajas Virumaal, ta oli abielus Lydiaga (Hindrikson) ning perre sündisid tütred Hella (1909) ja Lydia (1914) ning poeg Hans (1910). Hella ja Hans surid mõnepäevase vahega 1913. aastal.
Strandman oli Jüri Vilmsi kõrval 1917. aasta kevadel Eesti Radikaal-Sotsialistliku Partei üks asutajaid, sama aasta sügisel muudeti partei nimetus Eesti Tööerakonnaks.
1939. aastal otsustas Otto Strandman halvenenud tervise tõttu avalikust elust tagasi tõmbuda. Vanaduspäevad otsustas ta veeta Kadrinas. Saanud kutse ilmuda NKVD-sse, võttis Otto Strandman 5. veebruaril 1941 endalt elu. Ta maeti 7. veebruaril Tallinna Siselinna kalmistule.
Autasud ja tunnustused
1920 - Vabadusristi III liigi 1. järk
1921 - Eesti Punase Risti mälestusmärk
1928 - Eesti Punase Risti II järgu II aste
1929 - Eesti Punase Risti I järgu II aste
1930 - Kotkaristi I klass
Otto Strandman ei võtnud vastu ühtegi talle antud riiklikku autasu.
Töö- ja teenistuskäik
- Aastal 1940 Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute juhatuse liige
- Aastatel 1933–1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Hispaanias, Belgias ja Vatikanis
- Aastatel 1931-1932 kuulus IV ja V Riigikogu koosseisu
- Aastatel 1929-1931 riigivanem
- Aastatel 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias
- Aastal 1926 kuulus III Riigikogu koosseisu
- Aastal 1924 F. Akeli juhitavas valitsuses välisminister, hiljem rahaminister
- Aastatel 1923-1924 ja 1924-1926 kuulus II Riigikogu koosseisu
- Aastatel 1921 1923 kuulus I Riigikogu koosseisu, aastal 1921 selle esimees
- Aastatel 1920-1921 A. Piibu juhitavas valitsuses välis- ja kohtuminister
- Aastatel 1919-1920 Asutava Kogu liige
- Aastal 1919 pea- ja sõjaminister
- Aastatel 1918-1919 K. Pätsi juhitava kolmanda ajutise valitsuse põllutööminister
- Aastal 1918 K. Pätsi juhitava teise ajutise valitsuse välisminister
- Aastatel 1917-1918 Maanõukogu esimees, aastatel 1917-1919 Maanõukogu liige
- Aastal 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör
- Vaheaegadega aastatel 1909-1933 vandeadvokaat Tallinnas
- Aasta 1905, 1917 ja 1927 Tallinna linnavolikogu liige
- Aastatel 1903–1905 advokaat Tallinnas
Õiglustunde looja
Otto Strandmanil oli oluline roll Eesti ühiskonnas õigusriigi ja demokraatlike väärtuste tutvustamisel ja kinnistamisel, üldistatult agraarühiskonnast moodsasse aega toomisel. Tähelepanuväärne oli Strandmani tegevus 1905. aasta revolutsioonis osalenute kaitsjana.
Uue majanduspoliitika (UMP) vormija
Ehkki hariduselt oli Strandman jurist, oli tal märkimisväärselt hea teadmine ja tunnetus majandusteemadel. See avaldus esmalt Eesti majandusorientatsiooni valikus: kui Pätsi juhitud valitsused panustasid idaturule ning suurtööstusele, siis Strandmani liin nägi majandusliku edu alusena väikemaaomandit.
1923. aastal paljastas Strandman Tartu rahulepingiga saadud kullatagavarade otsakulutamise ja sellest tulenevalt Eesti senise majanduspoliitika ebaõnnestumise. Järgmises, F. Akeli juhitavas valitsuses pidigi Strandman rahaministrina lahendama Eesti majanduse sisulise pankrotiseisu ning vältima hüperinflatsiooni langemist. Läbi raha viimise kulla alusele õnnestus tal vältida riigi pankrotistumist ning luua stabiilne alus majanduse arenemiseks. Eesti majandus orienteerus taas Lääne- ja Kesk-Euroopa turgudele.
Diplomaat
Strandman oli mitmel korral Eesti saadik välisriikides: 1927-1929 Kesk-Euroopas ja 1933-1939 Lääne-Euroopas. Diplomaadikarjääri võimaldas tema oskus olla edukas salongi-läbirääkija, samuti härrasmehelikkus. Tema veenmisvõime avaldus ka sisepoliitilistes protsessides, alates kohtupingist kuni Riigikoguni välja.
Ajavaod. Riigi mehed: Otto Strandman
Eesti Televisiooni portreesaated inimestest, kes on tegutsenud ja silma paistnud Eesti riigi loomise ja kujunemise aastatel. Loomulikult tuleb sarjas juttu ka sündmustest, milles loo kangelane on osalenud.
Vaata
Eesti lugu. EV 90: Otto Strandman
Vikerraadio "Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.
KuulaViited artiklitele ja uurimustele
Arvustus „Eesti mõtteloo“ sarja 136. raamatule "Otto Strandman „Raha rusikas“.
Eesti üleminek uuele majanduspoliitikale ja Otto Strandmani osa selles. Jaak Valge. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised 1991Teadusartikkel Eesti 1920-te majandusliku orientatsiooni muutumisest.
Mõjukad Eesti majandusmehed. Jaak Valge. Akadeemia 2006-8 (lk 1760-1777)Teadusartikkel J. Jaaksonist, O. Strandmanist ja J. Puhkist
Otto Strandmani teine juhitav valitsus (EV valitsuse 19. koosseis)
9. VII 1928 - 12. II 1931
Otto Strandmani teine juhitav valitsus astus ametisse Riigikogu IV koosseisu valimiste tulemusel. Valitsuskoalitsiooni moodustasid Eesti Tööerakond (2), Põllumeestekogud (2), Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis (2), Eesti Rahvaerakond (1) ja Kristlik Rahvaerakond (1). Strandman juhtis valitsust riigivanemana, valitsuskabinetis oli kokku 8 ministrit.
Põhiseaduslik kriis kogus Eestis hoogu ning Strandmani valitsus pidi Jaan Teemanti valitsuselt pärandina kaasa saadud teemana tegelema põhiseaduse muutmisega. 1929. aasta lõpus esitasid Põllumeestekogud teist korda põhiseaduse muutmise kava, järgmise aasta alguses esitas oma kava Rahvaerakond. Mõlemas kavas nähti ette presidendi institutsiooni loomine. Lepiti kokku koalitsiooniparteide ühise põhiseaduse muutmise kava koostamine, kuid selle valitsuskabineti koosseisu ajal tulemuseni ei jõutudki.
Strandmani valitsuse ajal tihenesid Eesti suhted Poolaga. 1930. aasta veebruaris tegi Strandman Poola ametliku visiidi. Tagasisõidul peatus ta Leedu ja Poola vahel tüliküsimuseks olevas Vilniuses ning see halvendas Eesti ja Leedu suhteid. Sama aasta augustis tegi Poola president Ignacy Mościcki vastuvisiidi.
Valitsuse tegevusele avaldas silmnähtavat mõju ka ülemaailmne majanduskriis. Teravad suhted agraarerakondade vahel päädis 1931. aasta jaanuaris Rahvaerakonna välja astumisega koalitsioonist. Strandman püüdis leida küll põllutööminister Keremi asemele uut ministrit, kuid kõigile koalitsioonipartneritele sobivat kandidaati ei õnnestunudki leida. Selles olukorras teatas Strandman 3. veebruaril 1931 valitsuse tagasiastumisest.
Valitsuskabineti koosseis
- riigivanem Otto Strandman
- põllutööminister, riigivanema asetäitja alates 27.07.1929 August Kerem (09.07.1929-23.01.1931)
- teedeminister August Jürima (Jürman)
- kohtu- ja siseminister Tõnis Kalbus (09.07.1929-12.04.1930)
- kohtu- ja siseminister Ado Anderkopp (12.04.1930-12.02.1931)
- haridus- ja sotsiaalminister Jaan Hünerson (09.07.1929-12.09.1931)
- kaitseminister Oskar Köster
- välisminister, põllutööministri kohusetäitja alates 26.01.1931 Jaan Lattik
- majandusminister Johannes-Friedrich Zimmermann
Otto Strandmani esimene juhitav valitsus (EV valitsuse 4. koosseis)
9. V 1919 - 18. XI 1919
Otto Strandmani poolt juhitav valitsus oli esimene Eesti valitsus, mis oli saanud mandaadi otse rahva poolt valitud Asutavalt Kogult. Koalitsiooni moodustasid Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja Eesti Rahvaerakond. Valitsuskabinetis oli kokku 9 ministrit, Strandman oli lisaks peaministrile ka sõjaminister. Septembris 1919 põhjustas maaseaduse vastuvõtmine Asutavas Kogus valitsuskriisi ning Eesti Rahvaerakonna ministrid lahkusid valitsuskabinetist.
Valitsuse tegevuses andis arusaadavalt kõige enam tooni Vabadussõda, radikaalse maareformi läbiviimine koos uue põllumajandusele orienteeritud majanduspoliitikaga ning Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamine. Strandmani peaministriaega jäigi Vabadussõjas võitlus Landeswehriga Põhja-Lätis ning loomulikult saksa vägede purustamine 19-23. juunil toimunud Võnnu lahingus. Eestlased jõudsid Riia alla, kus abistasid lätlasi nende võitluses oma riigi eest. Oktoobris toetas Eesti rahvavägi ka Loodearmeed, mis üritas vallutada Petrogradi. Strandmani juhitav valitsus andis nõusoleku asuda Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi pidada.
Maareform, mida Otto Strandmani juhtimisel kavandati ja ellu viidi, oli üks olulisemaid sotsiaal-majanduslikke reforme Eesti ajaloos. See muutis oluliselt maaomandust ja talupidamise struktuuri, andes maad tuhandetele maata talupoegadele ja parandades nende elutingimusi. Maareform aitas kaasa ka Eesti põllumajanduse moderniseerimisele ja tootlikkuse tõusule. Strandmani diplomaatilised oskused ja rahvusvahelised kontaktid aitasid kindlustada, et maareformi ei nähtud välisriikide poolt ohtlikuna, vaid vajalikuna Eesti majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks.
Välispoliitiliseks prioriteediks oli valitsusel Eesti Vabariigile võimalikult lai rahvusvahelise tunnustuse saamine. Samal ajal toimunud Pariisi rahukonverentsil arendati aktiivselt diplomaatilisi suhteid teiste riikidega ning selgitada Eesti olukorda, riigi püüdlusi ja vajadusi. Oluliseimaks saavutuseks oli Eesti Vabariigi de facto tunnustamine Soome poolt augusti 1919.
Otto Strandmani esimene valitsus mängis olulist rolli Eesti Vabariigi riikluse kindlustamisel ja ülesehitamisel. Strandmani juhtimisel pandi paika demokraatliku riigikorra alused ja alustati noore riigi majanduse stabiliseerimisega.
Valitsuskabineti koosseis
- peaminister, sõjaminister Otto Strandman
- kohtuminister Jüri Jaakson (09.05.1919-23.09.1919)
- kohtuminister Lui Olesk (09.10.1919-18.11.1919)
- haridusminister Johannes Kartau
- rahaminister Juhan Kukk
- kaubandus-tööstusminister ja teedeminister Nikolai Köstner
- kaubandus-tööstusministri kohusetäitja August Janson
- kaubandus-tööstusministri kohusetäitja Märt Raud (09.06.1919-18.11.1919)
- siseminister Aleksander Oinas (09.05.1919-18.07.1919)
- siseminister Aleksander Hellat (29.07.1919-18.11.1919)
- töö- ja hoolekandeminister Anton Palvadre
- põllutöö- ja toitlusminister Theodor Pool
- välisminister Jaan Poska (09.05.1919-23.09.1919)
- välisministri kohusetäitja Jaan Tõnisson (06.06.1919-29.07.1919)
- välisministri kohusetäitja Ants Piip (09.10.1919-18.11.1919)
„Otto Strandman“, autor Tiit Pääsuke
Maalikunstnik Tiit Pääsukese portreemaal Otto Strandmanist võtab kaasaegselt ja tabavalt kokku suurmehe isiksuse, ametitegevuse ning pärandi. Teos on sümbioos Strandmani elukaare sündmustest, fotode põhjal loodud tõetruust kujutisest ning idealiseeritud Eestimaast. Portreemaali kihilisus haarab kaasa ning pakub sõnumirohkust ja nauditavat elamust igale vaatajale.
Portreemaal asub Stenbocki maja riigivanemate saalis, see valmis 2001. aastal.